Sirvi Kuupäev , alustades "2012-11-01" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

Viiruslike soolenakkuste tekitajad
(Tartu Ülikool, 2012-11-01) Mändar, Reet
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt aitab iseseisvalt õppida viirusinfektsioonide tekitajate nimesid, morfoloogiat, klassifikatsiooni ja omadusi ning annab ülevaate ka viirusnakkuste patogeneesimehhanismidest, profülaktika- ja raviprintsiipidest. Materjal on mõeldud selleks, et toetada üliõpilaste iseseisvat õppimist ja anda neile võimalus oma teadmisi testida.
Hantaviirused
(Tartu Ülikool, 2012-11-01) Mändar, Reet
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt aitab iseseisvalt õppida viirusinfektsioonide tekitajate nimesid, morfoloogiat, klassifikatsiooni ja omadusi ning annab ülevaate ka viirusnakkuste patogeneesimehhanismidest, profülaktika- ja raviprintsiipidest. Materjal on mõeldud selleks, et toetada üliõpilaste iseseisvat õppimist ja anda neile võimalus oma teadmisi testida.
Puukidega levivate nakkuste tekitajad
(Tartu Ülikool, 2012-11-01) Mändar, Reet
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt aitab iseseisvalt õppida viirusinfektsioonide tekitajate nimesid, morfoloogiat, klassifikatsiooni ja omadusi ning annab ülevaate ka viirusnakkuste patogeneesimehhanismidest, profülaktika- ja raviprintsiipidest. Materjal on mõeldud selleks, et toetada üliõpilaste iseseisvat õppimist ja anda neile võimalus oma teadmisi testida.
Herpesviirused
(Tartu Ülikool, 2012-11-01) Mändar, Reet
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt aitab iseseisvalt õppida viirusinfektsioonide tekitajate nimesid, morfoloogiat, klassifikatsiooni ja omadusi ning annab ülevaate ka viirusnakkuste patogeneesimehhanismidest, profülaktika- ja raviprintsiipidest. Materjal on mõeldud selleks, et toetada üliõpilaste iseseisvat õppimist ja anda neile võimalus oma teadmisi testida.
Histoloogiline tehnika
(Tartu Ülikool, 2012-11-01) Aunapuu, Marina
BeSt programmi raames loodude-kursus hõlmab histoloogiliste, elektronmikroskoopiliste, immunohistokeemiliste meetodite õppimist, metoodikate tutvustamist. Omandatakse materjali fikseerimise oskused. Üliõpilased valmistavad ja värvivad õppejõu juhendamisel histoloogilisi valgusmikroskoopia preparaate.
Praktiline kontratseptsioon
(Tartu Ülikool, 2012-11-01) Laanpere, Made; Part, Kai; Karro, Helle
BeSt programmi raames loodud e-kursuse läbinu E-kursuse läbinu teab, millised rasestumisvastased vahendid on olemas ja kuidas need „töötavad“, oskab välja valida rasestumisvastase meetodi lähtudes iga üksiku naise/paari vajadusest, arvestades: a. meetodi efektiivsust, b. individuaalseid riske ja hüvesid, c. täiendavat mõju elukvaliteedile, oskab nõustada võimalike probleemide korral, mis rasestumisvastaste meetoditega võivad kaasneda, oskab selgitada välja ja käsitleda vääruskumusi seoses rasestumisvastaste vahenditega.
Functional changes of dopamine, endopioid and endocannabinoid systems in CCK2 receptor deficient mice
(2012-11-01) Rünkorg, Kertu
Koletsüstokiniin (CCK) on imetajate kesknärvisüsteemis laialdaselt levinud peptiidne neuromediaator, mis kaasmediaatorina osaleb erinevate kesknärvisüsteemi funktsioonide (hirm, valu, küllastustunne, motivatsioonide kujunemine, mälu, õppimine) regulatsioonis. Käesoleva töö eesmärk oli uurida CCKergilise süsteemi koostoimet dopamiinergilise, opioidergilise ja endokannabinoidergilise süsteemiga, rakendades selleks transgeense tehnoloogia võimalusi, hiirte käitumise uurimist farmakoloogilisi ja molekulaarbioloogilisi teste. Täpsemateks eesmärkideks oli selgitada CCK2 retseptori geneetilise puudulikkusega (CCK2R-/-) isastel hiirtel: 1) CCK ergiliste mehhanismide mõju aju dopamiinergiliste neuronite funktsioonile; 2) kuidas CCK2 retseptorite (CCK2R) geneetiline väljalülitamine muudab endopioidide süsteemi aktiivsust ja hiirte adaptatiivset käitumist; 3) endokannabinoidide rolli amfetamiini poolt indutseeritud sensibilisatsiooni kujunemises ning CCK2R võimalik seos sellega. Töö tulemusena selgus, et CCK2R geneetiline väljalülitamine tingib muutusi nii dopamiinergilise, endokannabinoidergilise ja ka opioidergilise süsteemi talitluses. Muutuste põhjused võivad olla otsesed, CCK2R poolt vahendatud mediaatorite sünteesi ja vabanemist reguleeriva signaali puudumine, või hoopis kaudsed, tingitud erinevate mediaatorsüsteemide muutunud koostoimest. Töö tulemused kinnitavad, et CCK omab kindlat rolli hiirte käitumise motoorsetes, emotsionaalsetes ja motivatsioonilistes mehhanismides ning CCK2R-/- hiired võivad osutuda potentsiaalseteks mudeliteks erinevate psühhofarmakonide prekliinilisel testimisel.
Evidence in linguistics: corpus-linguistic and experimental methods for studying grammatical synonymy
(2012-11-01) Klavan, Jane
Doktoriväitekiri käsitleb alalütleva käände ja kaassõnaga peal keelekonstruktsioonide paralleelset kasutust kohasuhete markeerimisel tänapäeva eesti kirjakeeles. Mõlema konstruktsiooniga on võimalik väljendada ruumilist suhet, kus mingi figuur (nt vaas) asub tausta (nt laua) pealmisel pinnal: vaas on laual ja vaas on laua peal. Väitekirjal on kaks eesmärki. Esimeseks eesmärgiks on välja selgitada, millised semantilised ja morfosüntaktilised variaablid mõjutavad alalütleva ja kaassõna peal kasutust. Väitekiri on esimene suuremahuline kvantitatiivne uurimus grammatilisest sünonüümiast sünteetiliste ja analüütiliste vormide vahel, mis erineb tüpoloogiliselt inglise keele sõnajärje alternat¬sioonidest. Töö teiseks eesmärgiks on hinnata erinevate meetodite kasulikkust grammatilise sünonüümia uurimisel. Väitekirjas on rakendatud erinevaid meetodeid, rõhuasetus on empiirilisel kvantitatiivsel lähenemisel. Töös on esitatud kahe korpusuuringu ja kahe keelelise katse tulemused. Põhijärelduseks on, et parima tulemuse annab erinevate meetodite (introspektsioon, korpusanalüüs, keelelised katsed) kooskasutamine. Analüüsist ilmneb, et semantilised variaablid, mis puudutavad erinevaid tausta omadusi (nt tausta liik ja liikuvus/liigutatavus), ja lauses kasutatud verb mõjutavad oluliselt valikut kahe konstruktsiooni vahel. Suurte, staatiliste taustadega (nt turg) eelistatakse pigem kohakäänet ja väiksemate, liikuvate/liigutatavate taustadega (nt kapp) kaassõna. Morfosüntaktilistest variaablitest mängivad rolli taustobjekti fraasi pikkus ja komplekssus, figuuri ja tausta sõnaliik ja sõnajärg. Pikemate ja komplekssemate tausta fraasidega (nt kirjutuslaud) kasutatakse lühemat ja ökonoomsemat alalütlevat käänet. Lühemate ja vähem komplekssemate taustaobjekti fraasidega, eriti asesõnadega (nt see) kasutatakse kohakaassõna peal. Väitekirjas leiab kinnitust eeldus, et eesti keele alalütleva käände ja kaassõna peal vahel ei esine täissünonüümiat, ja et nende kahe konstruktsiooni kasutust mõjutavad mitmed semantilised ja morfosüntaktilised variaablid.
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2012 nr 10
(Tartu : Tartu Ülikool, 2012-11) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Hingamisteede viirusnakkuste tekitajad
(Tartu Ülikool, 2012-11-01) Mändar, Reet
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt aitab iseseisvalt õppida viirusinfektsioonide tekitajate nimesid, morfoloogiat, klassifikatsiooni ja omadusi ning annab ülevaate ka viirusnakkuste patogeneesimehhanismidest, profülaktika- ja raviprintsiipidest. Materjal on mõeldud selleks, et toetada üliõpilaste iseseisvat õppimist ja anda neile võimalus oma teadmisi testida.
Filoviirused
(Tartu Ülikool, 2012-11-01) Mändar, Reet
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt aitab iseseisvalt õppida viirusinfektsioonide tekitajate nimesid, morfoloogiat, klassifikatsiooni ja omadusi ning annab ülevaate ka viirusnakkuste patogeneesimehhanismidest, profülaktika- ja raviprintsiipidest. Materjal on mõeldud selleks, et toetada üliõpilaste iseseisvat õppimist ja anda neile võimalus oma teadmisi testida.