Sirvi Kuupäev , alustades "2012-11-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Description of the cytokines and cutaneous neuroendocrine system in the development of vitiligo
(2012-11-02) Reimann, Ene
Vitiliigo on elu jooksul omandatud haigus, kus seni veel täpselt teadmata põhjustel hävinevad melanotsüüdid ja selle tagajärjel tekivad nahale pigmenditud laigud. Patsiendid kannatavad psühholoogilise stressi all ja neil on suurenenud risk saada nahavähk. On teada, et vitiliigohaigetel on muutunud ekspressioonimuster paljudel geenidel, mis osalevad ühe olulisima stressivastuse andja hüpotaalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje (HPA telg) töös. HPA telg koosneb klassikaliselt CRH-POMC-glükokortikoidide signaalirajast ja selle regulatsioonis osalevad erinevad tsütokiinid ja neuromediaatorid. Meie töö eesmärk oli saada lisainformatsiooni närvi- ja immuunsüsteemi interaktsioonidest vitiliigohaigetes. Selleks mõõtsime CRH-POMC-MCH süsteemi, melanogeneesiga seotud tsütokiinide ning dopamiini raja geenide mRNA ja valgu taset vitiliigohaigete ja tervete indiviidide nahas ja veres. Lisaks juba varasemalt näidatud POMC süsteemi geenide (olulised melanogeneesi aktiveerijad) ekspressiooni langusele leidsime, et kasvanud on endogeense opioidi PNOC ja selle retseptori ekspressioon kahjustatud nahas, samuti on suurenenud POMC süsteemi inhibeeriva MCH süsteemi geenide ekspressioon. Näitasime muutusi HPA telje aktiivsust reguleerivate interleukiin-10 perekonna tsütokiinide ja nende retseptorite ekspressioonis ning teiste melanogeneesi ja melanotsüütide kasvu ja arengut reguleerivate tsütokiinide ja muude mediaatorite ekspressioonis. Andsime lisakinnitust neuromediaatori dopamiini raja võimalikule osalusele vitiliigo patogeneesis – lisaks tasakaalu mõjutamisele läbi melanokortiini raja võib dopamiin olukorda nahas ka otseselt muuta. Kokkuvõteks, leidsime, et lokaalse HPA telje funktsioneerimine on vitiliigohaigete nahas oma normaalsest olekust kõrvale kaldunud. Peamiseks põhjuseks näivad olevat muutused melanokortiini rajas, samuti HPA telje tööd aktiveerivate tsütokiinide ja inhibeeriva dopamiini süsteemi muutused võivad tuleneda katsest taastada normaalne olukord ja tasakaal.
Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel
(2012-11-02) Värk, Eike
Doktoriväitekirjas „Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel“ uuritakse aegruumi mõju näitleja lavalisele väljendusele eelkõige legendaarse eesti näitlejanna Salme Reegi loomingu näitel. Salme Reek (1907–1996) on ainulaadne näitleja, kelle nimega seostub ligi seitse aastakümmet 1906. aastal sündinud Eesti kutselise teatri veidi enam kui saja-aastasest ajaloost ning mitme põlvkonna teatrimälu. Oma näitlejaloomingus püüdis Salme Reek alal hoida mineviku teatri väärtuslikumat osa, psühholoogilisele realismile omast süvenemist tegelaskuju sisemaailma ning avada rollis peituvaid sügavusi lavakunsti arengu käigus kujunenud modernistlikule teatrile omaste väljendusvahenditega. Uurimistöö tulemusena selgus, et näitleja looming on tugevalt seotud ajas muutuva ühiskondlik-kultuurilise taustsüsteemiga. Ümbritsev aegruum suunab näitleja loomingulisi valikud. Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse oluliseks eelduseks on pidev töö iseendaga ning oskus ja tahtmine ennast kohandada ja arendada vastavalt ümbritseva elu- ja loomingukeskkonna muutustele ja arengutele.
The direct and indirect effects of management on boreal forest structure and field layer vegetation
(2012-11-02) Kohv, Kaupo
Viimastel aastakümnetel on hakatud metsade elurikkuse säilimise pärast järjest rohkem muret tundma. Ühe lahendusena nähakse ökoloogiliste võrgustike loomist, kus majandamisest kõrvale jäetavate metsade vahel paiknevad looduslähedaselt majandatud metsad. Selleks, et määratleda praktikas metsade looduslähedust, kasutatakse indikaato¬reid. Käesolevate teeside eesmärgiks oli uurida, millised Eesti boreaalsete metsade struktuursed ja koosseisulised tunnused on majandamisest enim mõjutatud. Koos-seisulistest tunnustest uurisime detailsemalt puude järelkasvu ning puhma- ja rohurinde koosseisu tundlikkust majandamisest tingitud muu¬tustele. Majandamine mõjutas negatiivselt järgmisi metsa karakteristikuid: suurediameetriliste puude arv, diameetriklasside arv, kuuse ja lehtpuude osakaal puistus, erinevas laguastmes lamapuidu kogus ning puistu erinevate rinnete liituvus. Loodus¬lähedasi metsi ennustas kõige paremini tunnustekompleks, kuhu kuulusid: seisva surnud puidu kogus, lehtpuude osakaal mustika kasvukohatüübi metsades, erilise võrakujuga puude hulk, rähnide tegevusjälgede esinemine ning negatiivse tunnusena jäi mudelisse Melampyrum praten¬sise ohtruse suurenemine. Alustaimestikku mõjutas majandamine kaudselt, eelkõige puistu vertikaalse struktuuri ja liigilise koosseisu kaudu. Valgus¬tingi¬musi kujundavate faktorite kompleks oli domineeriv alustaimestiku koos¬seisu muutuste selgitamisel kõige madalama ja kõrgema produktiivsusega kasvukohatüüpides. Optimaalsete valgustingimustega keskmise produktiivsusega pohla ja mustika kasvukohatüübis olid kõige olulisemateks alustaimestiku koosseisu määravateks tunnusteks kõdu- ja huumushorisondi paksus. Eesti nõmme- ja palumetsades peab puistu tasandil pöörama rohkem tähelepanu surnud puidu, vanade puude ja lehtpuude säilitamisele. Alustaimestiku mitmekesisuse säilita¬miseks peab erinevates kasvukohatüüpides kasutama majandamis¬võtteid, mis suurendavad puistute ruumilist varieeruvust. Maastiku tasandil peab säilitama looduslike häiringute järgseid suktsessioonifaase.