Sirvi Kuupäev , alustades "2013-01-18" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Grammatiliste vormide seoseid suhtlustegevustega eestikeelses suulises vestluses(2013-01-18) Hennoste, TiitVäitekirja „Grammatiliste vormide seoseid suhtlustegevustega eestikeelses suulises vestluses“ moodustavad seitse varem avaldatud artiklit ja sissejuhatav peatükk. Viimane annab ülevaaate uurimisülesandest, meetodist ja materjalist, esitab artiklites saadud tulemused ja järeldused. Artikleid ühendavaks teemaks on keele abil tehtavate sotsiaalsete tegevuste (nt küsimine, käskimine) keeleline vormistamine erinevates suhtlusjärjendites suulises spontaanses eestikeelses suhtluses. Artiklid uurisid erinevatel keeletasanditel olevad vorme: (a) erinevad lausungitüübid (küsilausung ja väitlausung); (b) küsimuste moodustamise erinevad vahendid (nt kas, vä, jah); (c) sama verbivormi erinevad variandid (ei ole − pole) ja (d) sama sõna erinevad grammatilised vormid et-komplementalause saatelauses (ütlesin – ütlen jm). Küsimuste puhul lisandub analüüs küsimuste vormi ja suhtlejate episteemilise staatuse ja episteemilise hoiaku seoste kohta. Väitekirja keskne probleem lähtub asjaolust, et keelekasutus varieerub. Inimene kasutab mõnes lauses verbivormi ei ole ja mõnes pole, vormistab kord üldküsimuse kas, kord vä abil jne. Väitekiri otsib varieerumisele seletust, kasutades meetodina kvalitatiivset suhtluslingvistikat ja deskriptiivset statistikat. Artiklite uurimismaterjal pärineb Tartu ülikooli suulise eesti keele korpusest. Väitekiri näitab, kuidas eri tasandite keelendivariantide valik on süstemaatiliselt seotud vastava lausungi poolt tehtud sotsiaalsete tegevustega ning neid kasutatakse süstemaatiliselt kindlates suhtlusjärjendites. Analüüs näitas, et seosed tulevad välja kõigil uuritud grammatilistel tasanditel paiknevate nähtuste puhul.