Sirvi Kuupäev , alustades "2013-04" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 16 16

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2013 nr 4
(Tartu : Tartu Ülikool, 2013-04) Merisalu, Merilyn, toimetaja
A case study approach to effect change of chemistry teacher beliefs for enhancing students’ scientific literacy
(2013-04-02) Vaino, Katrin
Käesoleva töö eesmärgiks oli toetada keemiaõpetajate tõekspidamiste ja õpetamispraktikate muutumist suunas, mis aitaks efektiivsemalt arendada õpilaste loodusteaduslikku ja tehnoloogiaalast kirjaoskust (STL). Õpetajate professionaalse arengu toetamiseks STL kontseptsiooni omaksvõtmisel kasutati ühise tegevusuuringu formaati. Viis kogenud Eesti keemiaõpetajat koos teeside autoriga rakendasid kolme-aastase projekti jooksul STL õppemooduleid keemia tundides, disainisid neli uut moodulit, evalveerisid moodulite rakendatavust praktikas ja dissemineerisid STL ideestikku ning väljatöötatud mooduleid laiemale õpetajaskonnale. Õpetajate tõekspidamiste muutumist STL õpetamisviisi suhtes uuriti kolme teguri kaudu (Ajzen, 1991): (1) õpetaja hoiak, (2) normatiivsed tõekspidamised (teiste arvamus), ja (3) õpetaja tajutud kontroll (sh eneseefektiivsus). Metodoloogilise raamistikuna kasutati kvalitatiivset lähenemisviisi ning juhtumiuuringu meetodit. Andmed koguti projekti jooksul korduvalt viie erineva uurimisinstrumendiga (õpetaja intervjuu, kokkusaamiste heliülesvõtted, õpetajate mitteformaalsed kommentaarid, tunnivaatlused, õpilasküsimustik). Uurimistulemustest selgub, et õpetajad arendasid projekti jooksul edasi oma (positiivseid) hoiakuid STL lähenemise suhtes. Õpetajatel tekkis esimesel aastal STL mooduleid rakendades ka rida negatiivseid tajutud kontrolliga seotud tõekspidamisi, mis aga muutusid projekti jooksul neutraalsemaks või isegi positiivseks: kõigi õpetajate enese-efektiivsus moodulite rakendamisel ja õpilaste hindamisel kasvas. Projekti jooksul omandasid õpetajad uusi positiivseid normatiivseid tõekspidamisi: STL lähenemisviisi rakendamisel saadi tuge nii õpilastelt, projektikaaslastelt kui ka teistelt loodusteaduste õpetajatelt, kellele STL lähenemist tutvustati. Uurimistulemustest selgub, et viimased mängisid põhilist rolli õpetajate tõekspidamiste muutumises, samal ajal kui tugevnenud positiivsed hoiakud uue õpetamisviisi suhtes aitasid mõnel juhul ületada algseid negatiivseid käitumise kontrolliga seotud tõekspidamisi. Antud töö tulemused näitavad õpetajate ühise tegevusuuringu elujõulisust ning rakendatavust õpetaja professionaalse arengu (sh õpetaja kui õppekava arendaja) toetamisel.
Manifestaciones del proceso de escritura en la narrativa breve catalana actual
(2013-04-03) Kotta, Merilin
Doktoritöö uurib kirjutamisprotsessi motiivi katalaanikeelses lühijutus ja otsib vastust küsimusele, milline üldpilt kirjutamisprotsessist kui fiktsioonimaailmade loomest uuritavates tekstides antakse. Tegu on tänaseni vähe käsitletud uurimisvaldkonnaga. Samal ajal võib motiivi pidada laialt levinud kirjandusnähtuseks, mis ületab ühe kirjandussüsteemi ja žanri piirid. Käesolevas töös tulevad vaatluse alla 58 teksti, mis on ilmunud ajavahemikus 1985-2009 22 autori sulest, kes pärinevad kolmest erinevast katalaanikeelsest piirkonnast (Kataloonia, Valencia ja Baleaari saared). Uurimus on kvalitatiivne ja kuulub võrdleva kirjandusteaduse (tematoloogia) harru. Samas lähtub see multidistsiplinaarsest perspektiivist, võtab aluseks kirjutamisdidaktikas käibel oleva kognitiivse kirjutamismudeli, mis jagab kirjutamisprotsessi kolmeks, sageli kattuvaks alaprotsessiks: kavandamine, sõnastamine ja redigeerimine, ning kohandab selle motiiviuurimisele. Üldpilt, mis tekstides kirjutamisprotsessi kohta avaldub, on suhteliselt mitmekesine. Uurimuse jooksul joonistub välja üheksa tüüpilist joont. Viis nendest – kirjutamise kui tegevuse (1) eesmärgipärasus, (2) (kunstiline) vabadus, (3) subjektiivsus, (4) reflektiivsus ja (5) dünaamilisus – avalduvad kirjutamise iga alaprotsessi kaudu. Nimetatud joonte rõhutamine juhib ideaalse lugeja tähelepanu mis tahes kirjaliku teksti kunstlikkusele. Samuti levib lühijuttudes kirjanduslikule ja sotsiokultuurilisele tüüpkäsitlusele vastav kujutlus kirjutamisest kui (6) vaikust nõudvast, üksildasest ja (7) kannatust põhjustavast tegevusest, mis seostub keskendumisvajaduse, aga ka inspireeritud teadvuse oleku ajutisuse, etteantud reeglite ja kohustusega kirjutada. Kujutlus kirjutamisest kui (8) moraalsest vastutusest (missioon, spionaaž, kuritegu) juhib tähelepanu loominguvabaduse eetilistele piiridele, kirjutamise interpersonaalsele funktsioonile ja (9) avatusele (teose erinevad tõlgendamisvõimalused). Lisaks fiktsioonimaailmade kunstlikkuse rõhutamisele, püüavad kirjutamisprotsessi kujutavad tekstid seega ka kindlaks määrata kirjaliku sõna kohta ühiskonnas ja peegeldavad retseptsiooniteooria mõjusid.
Studies on DNA replication initiation in Saccharomyces cerevisiae
(2013-04-03) Lõoke, Marko
DNA kui eluslooduse keskne molekul kannab endas informatsiooni mis on vajalik organismi ülesehitamiseks ja funktsioneerimiseks. Selleks, et DNA-s olevast informatsioonist oleks võimalik luua elusat olendit, olgu see siis bakter või inimene, on esmalt vajalik seda informatsiooni lugeda ja edasi toimetada. Molekulaarses mõttes tähendab see seda, et DNA molekuli peal toimub pidev sagimine. Informatsiooni lugevad molekulaarsed masinad liiguvad üksteise järel mööda kromosoome ja kirjutavad selles sisalduva informatsiooni uude molekuli - RNA-sse. Saadud RNA molekulide alusel aga sünteesitakse elusate organismide peamised ehituskivid ehk valgud. Valkude ehitamiseks mõeldud informatsiooni lugemise taustal on aga vajalik tagada ka rakkude jagunemine. Selleks tuleb DNA-s sisalduv informatsioon edasi kanda kõikidesse tütarrakkudesse ja enne rakkude jagunemist olemasolevatest DNA molekulidest sünteesima uue koopia. Taaskord tuleb esmalt lugeda vanas DNA molekulis olev informatsioon ja selle alusel sünteesida uus. Siinkohal tuleb aga meeles pidada, et sünteesi aluseks oleval DNA-l on juba suur hulk teisi molekule, mis aitavad organismil funktsioneerida. DNA paljundamise masinavärk peab aga sellises olukorras, kus DNA juba on pidevas kasutuses, suutma ülima täpsusega sünteesida uue identse molekuli. Ühe eesmärgina antud uurimustöö raames uuritigi protsesse mis võimaldavad DNA täpse paljundamise sellises situatsioonis. Leidsime, et DNA kopeerimise algatamine on RNA-de pideva sünteesimise tõttu tõsiselt häiritud ja selle tõttu peab seda protsessi igas rakus korduvalt uuesti alustama. Õnneks ei kaota DNA kopeerimise masinad, mis on ajutiselt DNA molekulilt eemaldatud oma võimet uut DNA-d sünteesida. Lisaks DNA kasutamise suurele intensiivsusele raskendab DNA kasutamist ka selle molekuli suurus. Näiteks inimese DNA kogupikkus on 3 meetrit, see tuleb aga mahutada 100 mikromeetri pikkustesse rakkudesse. Selle võimaldamiseks on DNA tihedalt kokku pakitud, analoogselt niidile mis on keeratud ümber niidirulli. DNA kopeerimise algatamiseks tuleb seega esmalt leida piirkonnad mille kokkupakkimise aste on väiksem ja millele on võimalik hõlpsalt juurde pääseda. Seda protsessi uurides leidsime, et rakkudes hoitakse DNA kopeerimise algatamiseks mõeldud alad aktiivselt ligipääsetavatena. Kui neid piirkondi liigutada teistesse kromosoomidesse, jäävad nad endiselt avatuks. Sellise olukorra tagamiseks seonduvad DNA-le spetsiifilised valgud mis takistavad selle kokku pakkimist. Kui need valgud eemaldada või muteerida DNA piirkondi kuhu nad seonduvad, on DNA kopeerimise algatamine häiritud.
Sõidukijuhtide riskid liikluses
(Tartu Ülikool, 2013-04-04) Eensoo, Diva
BeSt prograami toetusel loodud minikursuse eesmärk on aidata kaasa autojuhtide riskikäitumise vähendamisele ja seeläbi ennetada ka liiklusvigastusi.
Talve viimased ponnistused
(Maaleht, 2013-04-04) Kallis, A.
Temporomandibular joint diagnostic imaging in relation to pain, bone characteristics. Long-term results of arthroscopic treatment
(2013-04-09) Jagur, Oksana
Tegemist on esimese uuringuga Eestis, kus on hinnatud valu/ebamugavustunnet temporomandibulaarliigeses (TML-is), radioloogiliste nähtude seost luumarkerite- (P1NP, CTX-1) ja D-vitamiiniga (25(OH)D) ning nende mõju igapäevasele elukvaliteedile. Analüüsiti ka TML artroskoopia kaugtulemusi Eesti elanikel. Üldpopulatioonis on leitud, et 28% -l inimestst esinevad kaebused TML poolt. Meie uuringus ilmnesid kaebused TML poolt 47% vabatahtlikest. Enam levinud kaebusteks oli valu, palpatoorne hellus ja krepitatsioon, raskused suu avamisel ning üldine liigutuste piiratus. TML häired halvendavad patsientide igapäevase tegevusega toimetulekut (ADL), nagu rääkimine, söömine ja sotsiaalne elu. Personaalselt hinnatud ADL väärtused mängivad tähtsat rolli TML haiguste ennetamises ja kulus. Alalõualuuliigese radioloogilised nähud on hästi hinnatavad ortopantomogrammil (OPTG-l). Enam esines liigesepähiku erosioone, lamenemist ja osteofüüte. Uuringu tulemustest saab järeldada, et valu/ebamugavustunne alalõualuuliigeses on seotud luutihedusega ja madala 25(OH)D tasemega. Leidsime, et TML valu korral on suu avamine piiratud, on häiritud söömine, neelamine, sportimine. OPTG on primaarne meetod alalõualuu struktuuri, sh. luutiheduse, alveolaarluu kõrguse, korteksi paksuse, TML kuju muutuste, hammaskonna patoloogia hindamiseks. Selgus, et TML radioloogilised muutused ja okludeerivate hammaste arv on tihedalt seotud madala luutihedusega ja 25(OH)D madala tasemega. Artroskoopia, andes põhjaliku ülevaate liigese sisemusest, võimaldab vabastada ja eemaldada adhesioonid, fibrillatsioonid, silendada liigesepinnad jne. Postoperatiivselt paranes suu avamine, vähenes valu ja taandusid TML düsfunktsioonid.Kaugtulemuste analüüsist selgus, et artroskoopia on efektiivne meetod TML haiguste ravis.
WikiLeaks ründab taas
(Naeris, 2013-04-11) Kallis, A.
Space and positioning in media discourse: A critical discourse analysis of the representation of econd mendment court cases in The New York Times
(2013-04-11) Põiklik, Pille
Doktoritöö keskmes on Ühendriikide põhiseaduse teine parandus, mis kurikuulsalt ebaselges sõnastuses nimetab relvaõigused põhiseadusliku kaitse alla käivaiks. Ühendriikide ühiskonnas on relvaõiguste teema sageli avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, eriti traagiliste sündmuste puhul nagu tulistamine Newtowni linnas 2012. aasta detsembris. Relvaõiguste teema on tugevalt ideoloogiline ja viib ägedate vaidlusteni, kus põrkuvad erinevad nägemused valitsuse ja indiviidi õigustest ja kohustustest. Need õigused ja kohustused taanduvad põhiseaduslikule alusele ning siin saab oluliseks kohtute ja eriti Ühendriikide Ülemkohtu arvamus. Ülemkohus on teist põhiseadusparandust kitsalt käsitlenud kolme kohtuasja raames: United States v. Miller (1939), District of Columbia v. Heller (2008) ja McDonald v. Chicago (2010). Doktoritöö korpuse moodustavad ajalehe The New York Times uudisartiklid, mis käsitlevad antud kohtuotsuseid. Meediakajastus on oluline, sest vaid väike osa avalikkusest loeb kohtuotsuste endi tekste – enamik usaldab meedia vahendavat rolli. Doktoritöö analüüsib, kuidas uudisartiklid kajastavad ühiskondlikku debatti põhiseaduslike relvaõiguste üle, tuues kokku Ülemkohtu ja kohtunike, huvigruppide, ametnike ja poliitikute jt toimijate hääled ja vaatenurgad. Nende koosluses luuakse diskursusruum, mis on keeruliste ühiskondlike tingimuste ja suhete valikuline kajastus. Analüüs keskendub ruumi ja positsioneerimise mõistetele ja seda nii ühiskondlikul kui tekstitasandil kriitilise diskursusanalüüsi töövahendeid rakendades. Analüüs näitab, et teise põhiseadusparanduse arutelu mõjutab tugevalt ajalooline kontekst ja et selle drastiliselt muutunud tõlgendamine on tugevalt seotud võimuhierarhiatega ja autoriteetsete diskursusruumidega Ühendriikides.
Käibekohustuse rikkumisel põhinev deliktiõiguslik vastutus
(2013-04-18) Nõmm, Iko
Käibekohustused on inimeste kooseksisteerimise ohutuse tagamiseks kohtupraktika kaudu loodud käitumisreeglid. Erinevaid mõiste määratlusi summeerides võib öelda, et käibekohustus tähendab deliktiõiguses arusaamist, et isikul, kes loob ohu või kontrollib ohtlikku olukorda ja laseb ohul kesta, lasub kohustus võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud meetmed, et kaitsta teisi isikuid ja nende õigusi ohu realiseerumise eest. Käibekohustuste kontseptsioonil tuginev vastutus asub seaduse poolt kohtute reguleerida jäetud õiguskaitse alas ja seepärast sõltub see, kas käibekohustus esineb ja milline on käibekohustuse konkreetne sisu, eeskätt kohtute poolt oluliseks peetud eesmärgipüstitusest. Üldiste eeldustena ohtude vältimise püüdluste osas, mis kehtivad olenemata üksikjuhtumi spetsiifikast, on eriline tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise tõenäosusel ning ressursi suurusel, mis on vajalik ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Kuigi käibekohustuste rikkumisel põhinev vastutus on Eesti deliktiõiguse orgaaniline osa, on see kohtupraktika nappuse tõttu autori hinnangul täna ähmane ja varjatud. Eesti situatsiooni arvestades vääriks kaalumist mõte koondada käibekohustuste kehtestamisel arvestatavad üldised kriteeriumid õigusnormidesse, mis määratleks praegusest hea usu põhimõtte regulatsioonist veidi täpsemalt üldise käitumisstandardi ning selgesõnaliselt ka kohustuse kaitsta teatud juhtudel aktiivselt tegutsedes teisi isikuid kahju tekkimise eest. Eeskujuks selliste sätete sõnastamisel Eesti õiguses võiks olla PETL-i artiklites 4:102 ja 4:103 sätestatu. Lisaks objektiivse käitumisstandardi täpsustamise võimalustele vääriks käibekohustustel põhineva vastutuse seisukohast läbimõtlemist ka delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse aluseid reguleerivad kehtivad seadusesätted. Käibekohustuse rikkumisel põhineva kaasuse lahendamisel tuleb erinevalt BGB eeskujul põhinevast meetodiõpetusest VÕS § 1050 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt käibekohustuste rikkumist kui välist hooletust eeldada. Sellise lähenemise peamisteks eelisteks on kannatanult negatiivse asjaolu tõendamise koormise äravõtmine, tõendamiskoormise panemine menetluspoolele, kelle sisesfääri tõendamist vajavad faktid kuuluvad, lihtsus kohtumenetluses, usaldusväärsemad tõendid ning preventiivne mõju käibekohustuste rikkumistele.
Hinna alandamine õiguskaitsevahendite süsteemis
(2013-04-19) Kalamees, Piia
Väitekirjas on uuritud kas ja kuidas on võimalik saadud asja või teenuse eest vähem maksta, kui see ei vasta lepingutingimustele. Võimaluse puudustega kohustuse täitmise eest lepingus kokku lepitust väikemat hinda maksta annab võlaõigusseaduse § 112. Selle kohaselt võib isik, kui ta on nõus teiselt lepingu poolelt vastu võtma puudustega kohustuse täitmise, alandada lepingus kokku lepitud hinda. Seejuures leitakse alandatud hinna suurus (summa, mille peab lõplikult tasuma), korrutades esialgselt kokku lepitud hinna puudustega kohustuse täitmise väärtusega ning jagades saadud tulemuse kohase kohustuse täitmise väärtusega. Näiteks, ostab A mobiiltelefoni, mille hind on 600€. Pärast telefoni kättesaamist selgub aga, et sellega ei ole võimalik kasutada kõiki kasutusjuhendis kirjeldatud funktsioone (sellisel kujul on telefoni väärtus 400€, koos kõigi funktsioonidega oleks see aga 500€). Kui A on valmis puudustega telefoni endale jätma ja ei taha, et müüja seda parandama asuks, siis saab ta lepingus kokku lepitud hinda alandada ning peab tasuma müüjale 480€ (600x400/500) esialgselt kokku lepitud 600€ asemel. Kaitsmisele esitatud väitekirjas leiti, et hinna alandamine peaks olema võimalik kõigi lepingute puhul, milles on kohustuse täitmise eest hind kokku lepitud ja ei tuleks piirduda selle lubamisega vaid konkreetsete lepinguliikide puhul (nt müügileping, töövõtuleping). Vastasel juhul võivad jääda lepingupoolte õigused kaitseta. Näiteks võiks hinna alandamine olla lubatud ka litsentsilepingu puudustega täitmise korral. Teiseks jõuti järeldusele, et vajadus hinna alandamise järele tuleneb asjaolust, et muid õiguskaitsevahendeid (nt kahju hüvitamine, lepingust taganemine) kasutades ei ole võimalik taastada kohustuse rikkumise järgselt poolte lepinguliste kohustuse vahelist tasakaalu. Samuti selgub väitekirjast, et Eesti õiguse kohaselt saab hinda alandada ilma lepingu teiselt poolelt eelnevalt kohustuse täitmist nõudmata või talle kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. Lepingu teine pool võib vältida hinna alandamist, kasutades oma õigust kohustuse rikkumine heastada.
Rakvere Teater „täismängude” otsinguil aastatel 1985–2009
(2013-04-24) Karulin, Ott
Iga teater peab oma kunstilisi otsuseid tehes arvestama ühelt poolt publiku maitse-eelistustega ning teisalt riigi ootustega. Esimesest annab aimu külastusstatistika, teist väljendavad seadusandlus, rahastamissüsteem, kultuuriministeeriumi arengukavad jmt dokumendid. Prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu räägib kultuuritootmisväljadest, kus tegutsevad agendid, näiteks teatrid, võitlevad pidevalt samal väljal tegutsevate konkurentide tunnustuse eest, püüdes samal ajal ka väljavälist tuntust. Tunnustus tagab teatritele renomee, tuntus majandusliku kasu. Kultuuritootmisväljade eripäraks on Bourdieu’ järgi see, et sageli toob majanduslik edu kaasa renomee vähenemise. Seetõttu peavad teatrid iga uuslavastuse puhul endalt küsima: kui suures ulatuses on võimalik kasvatada tuntust ja seeläbi paratamatult kaotada tunnustust. Lavastused, mis suudavad samaaegselt saavutada nii tunnustuse kui tuntuse, on seega „täismängud”. Kuna Eesti teatripoliitika peamiseks teatrite toimimise mõõdupuuks on publikuarv, peavad kõik teatrid pidevalt püüdlema täismängude poole. Rakvere Teatris on aastatel 1985–2009 esietendunud 201 uuslavastust, millest täismängu kriteeriumitele vastavad viis lavastust: „Koduvõõrad” (1987), „Jumalaga, Vargamäe” (1991), „Shakespeare'i kogutud teosed“ (1996), „Pipi Pikksukk” (1998) ja „Täismäng” (2003). Seega on teater jõudnud täismänguni keskmiselt iga 40. lavastusega ehk täismängud moodustavad lavastuste koguarvust 2,5%. Täismängude puhul on sarnane, et neist lavastustest kirjutatakse keskmisest enam, kuid kriitika on pigem poleemiline, nentides, et mõningased vajakajäämised kunstilises plaanis korvab lavastuse sündmuslikkus. Eriti repertuaariteatritele, mille hallata on suured teatrimajad ning kelle riiklik toetus sõltub vähemalt kaudselt publikuarvust, on täismängud püsimajäämiseks vajalikud.
Tuberculosis in Estonia with special emphasis on drug-resistance: notification rate, disease recurrence and mortality
(2013-04-24) Blöndal, Kai
Tuberkuloos (TB) on nakkushaigus, mille tekitaja on peamiselt õhu kaudu leviv bakter Mycobacterium tuberculosis. TB ja eeskätt multiresistentne TB (MDR-TB) on jätkuvalt Eestis üheks peamiseks probleemiks nii patsientide kui riiklikul tasandil. MDR-TB on TB vorm, mille puhul tavalised TB-vastased ravimid ei ole efektiivsed. MDR-TB ekstreemset vormi nimetatakse eriti resistentseks TB-ks (XDR-TB). M/XDR-TB ravi eeldab madalama efektiivsusega, rohkemate kõrvaltoimetega ja ligikaudu kümme korda kallimate nn. reservrea ravimite kasutamist. Eesti kuulub maailma 27 kõrgeima M/XDR-TB-ga osakaaluga riigi hulka. Pärast 1990. aastate teravaid sotsiaalmajanduslikke muutusi kahekordistus TB-haigestumus Eestis 1998. aastaks. Alates 2000. aastast hakkas kasvama ka HIV-nakatunud TB-haigete osakaal. On teada, et HIV ja TB võimendavad teineteist vastastikku. Nii haigestub kogu nakatumisele järgnenud elu jooksul TB-sse ligikaudu 10% M. tuberculosis’ega nakatunud isikutest. HIV-infektsiooni lisandumisel on aga TB-sse haigestumuse risk tunduvalt kõrgem, ulatudes 5-10%-ni aastas. Tõhustamaks TB-alast tööd ning pidurdamaks kasvavat TB ja MDR-TB epideemiat moodustati 1998 aastal Riiklik Tuberkuloositõrje programm. Seoses kõrge M/XDR-TB- haigestumuse ja kallite reservrea ravimite puudumisega taotles Eesti 2000. aastal ühena viiest esimesest riigist Maailma Terviseorganisatsiooni MDR-TB komitee luba osta kõrgekvaliteedilisi reservrea ravimeid alandatud hindadega. Nii Eestis kui ülemaailmselt on olemas oht, et kahe samaaegselt laieneva ning teineteist õhutava epideemia, M/XDR-TB ja HIV koosmõju tulemusena väljub TB ja M/XDR-TB epideemia kontrolli alt. Pärast rohkem kui 10-aastast TB-programmi tegutsemist on oluline analüüsida TB- ja M/XDR-TB-haigestumust ning suremust ning neid mõjutavaid tegureid, et tagasiside kaudu tõhustada TB-vastast tööd ning võimaldada patsientidele tulemusrikkamat ravi. Alates 1998 aastast, samaaegselt Eesti Tuberkuloositõrje programmi kehtestamisega ning käsikäes üleriigilise M/XDR-TB raviks vajalike reservreapreparaatide olemasoluga ning sisemajanduse koguprodukt suurenemisega, on TB- ja M/XDR-TB-haigestumus Eestis vähenenud. Samas on HIV-infitseeritus viimase kümnendi jooksul tõusnud ning eelduste kohaselt jätkab tõusu veel mõne aja jooksul. Vältimaks kahe epideemia, HIV ja TB, eriti aga HIV ja M/XDR-TB koosmõju on oluline senisest kiiremas tempos alandada TB- ja M/XDR-TB-haigestumust. Alandamaks TB-haigestumust on oluline lühendada nakkusohtlikkuse perioodi pikkust, mis tähendab, et TB-d tuleb haigestunud isikul viivitamatult diagnoosida ja ravida. Me leidsime oma uurimistöös, et esimese MDR-TB komitee soovituste kohaselt ravitud M/XDR-TB-haigete ravi edukus oli vaid 61,1%, kusjuures nakkuse leviku efektiivseks piiramiseks ühiskonnas soovitab Maailma Terviseorganisatsioon 75%-list ravi efektiivsust. Järeldasime, et Eestis oli ravi efektiivsus nii madal peamiselt lubamatult kõrge ravikatkestajate osakaalu (22,3%) tõttu. Samuti tõdesime, et TB- ja M/XDR-TB-haigete kogusuremus oli kõrgem võrreldes kogurahvastiku suremusega. Eriti väljendunud oli suremus põhjustesse, mis on tingitud suitsetamisest, alkoholi liigtarbimisest ja HIV-nakkusest. Kõige haavatavamad olid vanemad ja mitte-Eesti rahvusest inimesed ning madalama haridustasemega isikud. Samas peale edukat ravi oli TB- ja M/XDR-TB-haigete kogusuremus ülalpool loetletud põhjustesse jätkuvalt kõrgem kogurahvastiku omast, kuid polnud seotud ravimresistentsuse esinemisega. Kokkuvõtteks, Eestis on TB ja M/XDR-TB kõrge haigestumus tihedalt seotud HIV-infektsiooniga ning mõjutatud sellistest faktoritest nagu suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, madalam haridustase ja sotsiaalne tõrjutus, mis on omakorda seotud vaesusega. Selleks, et tõsta Eestis M/XDR-TB ravi edukust ja tõhustada TB, MXDR-TB leviku vastast tööd üldisemalt, peavad TB-ga seotud raviteenused olema suunatud kõikide eelmainitud kitsaskohtade vastu.
Translation History in Systems: Studies on the Estonian Translational Space of the 20th Century
(2013-04-24) Gielen, Katiliina
Tõlge moodustab suure ja huvitava osa meie kultuurist, tõlkelugu on osa meie kultuuriloost ning tõlgete, tõlkijate ja tõlkemehhanismide kontekstualiseeritud uurimine peaks olema vältimatu osa kultuuri uurimisest. Doktoriväitekiri „Tõlkelugu süsteemides: uurimusi 20. sajandi Eesti tõlkeruumist“ (Translation History in Systems: Studies on the Estonian Translational Space of the 20th Century) koondab nelja tõlkeloolist uurimusartiklit, mis läbivad kronoloogiliselt 20. sajandi Eesti tõlketemaatikaga seotud episoode ja ülevaatlikku sissejuhatavat artiklit, kus vaadeldakse tõlketeaduse kui eraldi teadusharu tekkimist ja kirjutatakse lahti artiklites kasutatud teoreetilised kontseptsioonid ning analüüsitakse peamisi mõisteid. Väitekirja eesmärk on olnud uurida tõlketegevuse erinevaid tahke ja tõlkija positsiooni Eestis 20. sajandil: (1) tõlkenormide muutumist ajas ja ruumis ning (2) tõlketegevuse sõltuvust taustsüsteemidest ehk mis rolli mängivad tõlketegevuses tõlkimistavad ning sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Ülevaatliku artikli üks eesmärke on juhtida tähelepanu tõlkeloole kui kultuuriloo olulisele osale ning selle uurimise vajalikkusele Eesti kultuuri uurimise seisukohalt. Lisaks üldisemale tõlketeaduse kui eraldi teadusharu arengut ja selle problemaatikat kaardistavale osale, vaatleb väitekirja koondartikkel deskriptiivse tõlketeaduse tekkimist, rõhutades deskriptiivsete ehk mittehinnanguliste kirjeldusmeetodite kasutamise olulisust tõlketekstide ja tõlkesituatsioonide uurimisel. Teiseks oluliseks aspektiks võib käesoleva projekti puhul pidada tõlketeksti mõistmist mitte lähtekultuuri vaid vastuvõtva kultuuriruumi osana. Selline lähenemine tunnistab esiteks tõlkija aktiivset (teadlikku või mitteteadlikku) rolli tõlkeotsuste tegemisel lähtuvalt vastuvõtva kultuur normidest ja teiseks, asetab tõlketekstid hierarhilisse suhtesse omakultuuriliste tekstidega. Käesolev projekt läbib kronoloogiliselt 20. sajandi Eesti tõlkemaastikku, püüdes rajada pidepunkte tulevastele üldistavamatele uurimistöödele, ehk isegi tõlkeloole.
Manganese-ephedrone intoxication – pathogenesis of neurological damage and clinical symptomatology
(2013-04-25) Sikk, Katrin
Parkinsonistlike sündroomide põhjuseid on palju, neist kõige sagedasem on Parkinsoni tõbi. Muudeks põhjusteks võivad olla teised neurodegeneratiivsed haigused, ravimid, aju koldelised kahjustused, veresoonkonnahaigused, nakkused ja mürkained. Väitekirja eesmärgiks on kirjeldada parkinsonistlikku sündroomi narkomaanidel, kes süstisid n-ö kodumeetodil valmistatud pseudoefedriini, kaaliumpermanganaadi, äädikhappe ja keeva vee segu. Oksüdatsioonireaktsiooni tulemusel tekkis pseudoefedriinist efedroon ehk metkatinoon, mis on amfetamiinilaadne psühhostimulant. Toksilise kõrvalsaadusena sisaldas lahus suures hulgas mangaani, mis veeni manustatuna ületas mangaani soovitusliku päevase normi ligi 2000 korda. Ajavahemikul 2006–2012 uuriti kokku 38 patsienti, kelle keskmine vanus oli 33 aastat. Peamisteks sümptomiteks olid tasakaalu-, kõnnaku- ja kõnehäired, jäsemete lihastoonuse häired ning liigutuste aeglustumine. Kliiniline pilt sarnanes klassikalise mangaanimürgistuse puhusega. Efedrooni kasutamise kestuse ja haiguse kliinilise raskuse vahel puudus seos, s.t ka siis, kui narkootikumi oli tarvitatud väga lühikese perioodi jooksul, võis pärast tekkida raske motoorne defitsiit. Neuroloogiline kahjustus oli pöördumatu ning ka tarvitamise lõpetamise korral esines haiguse progresseerumise tendents. Magnetresonantstomograafilisel uuringul ilmnes mangaaniladestusele iseloomulik signaaliintensiivsuse suurenemine basaaltuumades. Isotoopuuringud näitasid, et dopaminergilised neuronid, mis hävinevad Parkinsoni tõve korral, olid uuritavatel säilinud. Efedrooni tarvitamine on oluline parkinsonistliku sündroomi tekkepõhjus noortel patsientidel Eestis. Narkootilise segu tarvitamise lõpetamise järel puuduvad spetsiifilised muutused, mida oleks võimalik laboratoorsete ja instrumentaalsete uuringutega kindlaks teha, mistõttu on oluline ära tunda mürgistusele omane kliiniline pilt ning küsitleda patsiente efedrooni võimaliku varasema tarvitamise suhtes, et vältida kulukaid ja mittetarvilikke lisauuringuid. Mangaani-efedrooni segu tarvitamine põhjustab olulist füüsilist puuet ja elukvaliteedi halvenemist. Ennetustöö võimaldaks vähendada otseseid ja kaudseid kulutusi rehabilitatsioonile ning sotsiaalhoolekandele.
Ortodontia-alased töövõtted hambaarstile
(Tartu Ülikool, 2013-04-29) Nõmmela, Rita; Jagomägi, Triin;
BeSt programmi toetusel loodud õpiobjekt kuulub õppeaine ARST.01.063 Ortodontia juurde. Loodud videoklippide seeria näitab hambaarstiks õppivatele üliõpilastele vajalikke praktilisi töövõtteid. Lühikesed tekstid videoklippide juures rõhutavad olulist. Materjalid on mõeldud iseseisvaks omandamiseks. Testi sooritamine aitab omandatud teadmisi kinnistada. Materjalide koostamisel on arvestatud hambaarstide vajadusi. Aadress - http://sisu.ut.ee/ortodontia