Sirvi Kuupäev , alustades "2013-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 25

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2013 nr 8
(Tartu : Tartu Ülikool, 2013-09) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Vitiligo: clinical aspects, quality of life and the role of melanocortin system in pathogenesis
(2013-09-03) Karelson, Maire
Vitiliigo on haigus, mis valikuliselt kahjustab melanotsüüte ja põhjustab koldelist pigmendi kadu nahas, karvades ja limaskestades. Antud töö eesmärgiks oli vitiliigo kliiniliste iseärasuste uurimine, haigete elukvaliteedi hindamine ja melanokortiini süsteemi rolli selgitamine vitiliigo tekkemehhanismis. Uuritavateks olid mõlemast soost vitiliigo haiged ja terved kontrollisikud vanuses ≥18a. Uuritavaid anketeeriti, kasutades selleks kliiniliste tunnuste, Dermatoloogia Elukvaliteedi Indeksi ja Emotsionaalse Enesehinnangu Küsimustikke. Uuritavatel määrati veeniveres autoantikehad, vitiliigo koldes ja näiliselt terves nahas melanokortiiniraja süsteemi geenide mRNA ekspressiooni tasemed qRT-PCR meetodil. Uurimus selgitas välja, et 81% haigetest esineb harilik vitiliigo. Haiguse kulg on pikaajaline ja aeglaselt progresseeruv, kuid enamusel juhtudest ei ületa pigmendi kadu 10% nahapinnast. Naistel esineb meestega võrreldes oluliselt sagedamini kaasnevat autoimmuunhaigust, autoantikehi veres ja autoimmuunset polüendokriinset sündroomi. Selgus, et perekondliku vitiliigoga haigetel on kõrgenenud risk hariliku vitiliigo vormi väljakujunemiseks varases haigusjärgus ja naissugu on oluliseks riskiteguriks ulatusliku depigmentatsiooni tekkel sporaadilistel juhtudel. Leidsime, et vitiliigo mõju elukvaliteedile on täiskasvanutel väike. Naissugu on enam mõjutatud sümptomite/tunnete skaalal ja meessugu isiklike suhete skaalal. Madalam elukvaliteet on vitiliigo haigetel seotud varasema haigestumisega, ulatusliku pigmendi kaoga, haiguse progresseerumisega ja depigmentatsiooniga labakätel. Võrdlus tervete kontrollisikutega ei toonud välja statistiliselt olulist erinevust haigete emotsionaalses seisundis. Näitasime, et melanokortiini süsteemi geenide ja signaalülekandes antud süsteemilt pigmentatsiooniensüümidele osalevate geenide ekspressioon on tõusnud vitiliigo haigete visuaalselt kahjustamata nahas, mis viitab kompensatoorse mehhanismi olemasolule taastamaks normaalset pigmentatsiooni haiguskolletes. Kokkuvõtteks võib öelda, et antud uurimus tõi välja mitmeid vitiliigo kliinilisi iseärasusi, näitas haiguse vähest mõju elukvaliteedile ja tõestas, et melanokortiini süsteemi geenide ekspressioon on vitiliigo korral muutunud.
Kalendrisuvi läbi, aga suvi ise jätkub
(Maaleht, 2013-09-08) Kallis, A.
Internationalization processes of Chinese firms: The role of knowledge
(2013-09-09) Zhang, Xiaotian
Kasutades nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid ühendades võrdlevaid uuringuid ja pikaajalisi analüüse, on doktoritöö eesmärgiks välja selgitada teadmuse roll Hiina ettevõtete internatsionaliseerumise protsessides. Töös töödeldakse süstemaatiliselt, Hiina kontekstist lähtuvalt, rahvusvahelistumise uuringuid, otse allikast saadud ettevõttetasandil olevaid andmeid ning viie originaal väljaande tulemusi, mis on ühendatud vastavalt teenima sama eemärki, ent neil on eri teadusuuringulised eesmärgid, mis keskenduvad erinevatele aspektidele, kasutades erinevaid meetodeid. Doktoritöö teoreetiline osa põhineb rahvusvahelistumise teemalisel kirjandusel, eriti Uppsala mudelil ja Born Global mudelil. Samuti keskendub töö kirjandus ettevõtete välismaiste kogemuslikule teadmusele ja selle omandamisele. Autor leiab, et välisturu teadmus on oluline ettevõtete rahvusvahelistumise seisukohast. Selle puudumise korral võib aeglustuda rahvusvahelistumise protsess ja põhjustada ettevõtete esialgset sisenemist lähiriikidesse, kasutades selleks kõige lihtsamaid sisenemise mudeleid. Ettevõtted võivad omandada välisturule sisenemise teadmisi, mitte üksnes otsesest turukogemusest, vaid ka palgates teatud liiki uut personali, tehes koostööd jne. Välisturu tundmine võib positiivselt mõjutada ettevõtete rahvusvahelistumise protsessi, kuid ei pruugi tagada edu. Ettevõtete rahvusvaheliseerumine ei pruugi olla sujuv, vaid pigem lainekujuline protsess, mis hõlmab endas oodatud ja radikaalseid muututusi. Kasutades esmaallikatasandist pärinevaid ettevõtte andmeid ning analüüsides neid kombineeritud meetodite abil, selgus, et nii Hiina BG ja NBG ettevõtted rahvusvahelistusid esilagu edukalt, vaatamata puuduvale teadmusele. Madal teadmuse tase ei mõjuta nende rahvusvahelistumise kiirust, kuid kõik ettevõtted kasutasid eksportimist kui välismaist töörežiimi. Mõlemad BG-d ja NBG-d valivad kultuuriliselt ja geograafiliselt kaugemad riigid, mis on suurema elanikkonna ja arenenuma majandusega. Pärast sisenemist oma kolme esimesele välisturule, ettevõtted hakkavad omandama teadmisi, mis hakkavad mõjutama nende edasisi välisturgudele laienemise strateegiaid. Muutuste ja kriisiperioodil määrab teadmuse tase, kas ettevõtted lahkuvad välisturgudelt ning kui edukas on nende taassisenemine välisturule.
Light use capacity and carbon and nitrogen budget of plants: remote assessment and physiological determinants
(2013-09-09) Mänd, Pille
Globaalsed kliimamuutused mõjutavad taimede kasvu, liigilist koosseisu ja tihedust ning seega ka toidutaimede ja puidu varusid. Oluliselt mõjutab inimesi ja looduskeskkonda ka ökosüsteemi võime siduda õhust süsinikku, kuna osaliselt inimtegevuse tulemusena atmosfääris kasvav süsinikdioksiidi hulk mõjutab samuti meie kliimat. Seetõttu uuritakse taimkatte süsinikuvarusid ja –voogusid järjest enam. Taimkatte omaduste globaalsete muutuste tõhusamaks hindamiseks kasutatakse kaugseire meetodit, mõõtes Maa kohalt taimkattelt peegelduvat valguskiirgust. Rahvusvaheliste projektide raames uuritigi, millised tegurid mõjutavad taimkatte süsiniku omastamist ja selle hindamist kaugseire meetodeil. Käesolev doktoritöö keskendub taimede valguskasutuse efektiivsuse uurimisele. Uuriti, kuidas reageerivad taimed valgustingimuste erinevustele ja kuidas taimede paigutus ning ehituslikud ja füsioloogilised erinevused mõjutavad lehtede ja taimede valguskasutuse mõõtmisi. Uurides erinevaid Euroopa puhmastikke, selgus, et niiskemas ja jahedamas kliimas võivad puhmastikud süsinikku neelata; kuivemad lõunapoolsed puhmastikud aga eraldavad süsinikku rohkem, kui fotosünteesi käigus omastatakse. Taimkatte omadusi (sh valguskasutuse efektiivsust) kajastavate peegeldumisindeksite kasutatavust taimkatte omaduste hindamisel mõjutas oluliselt puhmastike erinev struktuur. Samuti mõjutasid taimevõra ja lehtede struktuur ning füsioloogilised parameetrid lehe valguskasutuse mõõtmisi taimeliigiti erinevalt. Kõige enam reageeris valgustingimuste erinevustele lämmastiku jaotus taime erinevate osade vahel. Kokkuvõtvalt näitas käesolev uurimistöö, et taimede valguskasutuse efektiivsuse optilisel hindamisel tuleb arvesse võtta nii taimelehe, taime võra kui ka kogu taimkatte struktuuri ning liikidevahelisi valguskohanemise strateegiate erinevusi.
17. sajandi lõpu eesti- ja lätikeelsete piiblitõlgete interdistsiplinaarne võrdlus Ii 40 ja 1Pt 3 põhjal
(Tartu Ülikool, 2013-09-10) Kampe, Albert; Ross, Kristiina, juhendaja; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Kirikuloo õppetool
Käesoleva magistritöö autori eesmärk on uurida, kui ühtne 17. sajandi lõpul kindralsuperintendent Johann Fischeri organiseerimisel toimunud piiblitõlke ettevõtmine oli. Selleks uurib autor põhja-, lõunaeesti ja lätikeelseid piiblitõlkeid, et selgitada välja nende kattuvus Martin Lutheri tõlkega ja heebrea- ning kreekakeelsete algtekstide lähedus. Autor võrdleb ka eesti- ja lätikeelseid piiblitõlke trükiseid ja ühte käsikirja raamatukujunduslikult, trükitehniliselt ja tekstoloogiliselt, et leida kattuvusi ja lahknevusi. Autor esitab ka oma nägemuse selle kohta, milline oli J. Fischeri roll tõlgete valmimisel ja trükkimisel.
Kogudusest eemale jäämise põhjused EELK Tallinna Toompea Kaarli Koguduse ja Seitsmenda Päeva Adventistide Tallinna I Koguduse liikmete kogemusjutustuste näitel
(Tartu Ülikool, 2013-09-10) Kulp, Hele; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Praktilise usuteaduse õppetool; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Eelnevates apostaasiauuringutes on võetud kasutusele mitmeid vaatenurki erinevatelt teadusaladelt. Psühholoogilise lähenemisviisi puhul on püütud avastada isiksuseomadusi, mis viivad usu hülgamisele. Ainus omadus, mis on kindlalt leidnud kogudusest lahkujate kohta kinnitust, on avatud ja vaba mõtlemine. Viimaste uuringute kohaselt võib inimesel olla kaasasündinud psühholoogiline sättumus kas usu või uskmatuse suunas, mille avaldumisele aitavad kaasa sotsioloogilised tegurid. Sotsioloogilistest mõjuritest tähtsaim on perekond, kuid vähetähtsad pole ka kokkupuuted kogudusega ning ühiskonna mõju hariduse, meedia ja muude sotsiaalsete suhtlemise vormide kaudu, mis vahendavad väärtushinnanguid ja kultuuri.
Ekraanireligioon: populaarsete filmide ja telesarjade mõju Eesti noorte uskumustele
(Tartu Ülikool, 2013-09-10) Kahro, Marek; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Praktilise teoloogia õppetool; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Popkultuuri erinevatest kihtidest ainest ammutav massimeedia on kujunenud üheks olulisemaks jõuks, mis noorte teadmisi, maitset, käitumislaadi ja maailmavaadet mõjutab. Eesti noorte religioossed tõekspidamised on väga mitmekesised, kohati ka ebaselged ja täis vastuolusid, sest enamikel noortel ei ole kristlusega sügavamat sidet ning enamasti puudub ka oskus ja huvi usuteemadel rääkida. Suur osa usualasest teabest hangitakse iseseisvalt erinevatest meediakanalitest. Käesolevas töös võtsin vaatluse alla filmide ja telesarjade mõju Eesti noortele. Lugude jutustamine, näilise tegelikkuse loomine ja emotsioonide esilekutsumine on vahendid, mille abil ekraaniteose vaataja kaasatakse „teise maailma“, millele tal tavaelus ligipääs puudub. Filmide ja telesarjade vaatamine sarnaneb mõningatel hinnangutel koguni usulise rituaaliga. Ehkki ekraaniloomingus kasutatakse religioonidest, sealhulgas kristlusest laenatud ideid ja sümboleid, esitatakse neid teises kontekstis.
Hambaarst märkab hambumusanomaaliat
(Tartu Ülikool, 2013-09-12) Nõmmela, Rita; Jagomägi, Triin; Jagomägi, Jaanus
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt on abiks hambaarstiks õppivatele tudengitele eesmärgiga pöörata tähelepanu patsiendile kui tervikule ja leida kõik suus esinevad kõrvalekalded normist.
Studies on the Semliki Forest virus replicase protein nsP1
(2013-09-13) Karo-Astover, Liis
Semliki Forest viirus kuulub alfaviiruste perekonda sugukonnas Togaviridae. Alfaviirused on olulised patogeenid ning põhjustavad erinevaid vaevusi nii loomadele kui ka inimestele. Levik looduses toimub sääskede vahendusel. Lisaks tähtsusele patogeensuse tõttu on alfaviirused kasutusel ka bio- ning geenitehnoloogias. Alfaviirustel on positiivse polaarsusega RNA genoom, millelt transleeritakse viiruse replikaasi subühikud (nsP1-nsP4). Antud töö põhiline uurimisobjekt nsP1 vastutab lisaks osalemisele replikatsioonil ja transkriptsioonil replikaasi sidumise eest peremeesraku membraanidele. Antud töö tulemusena tuvastati, et nsP1 palmitüleerimine membraaniga seondumise tugevdamiseks ei ole viirusele hädavajalik. Palmitüleerimine hõlbustab kontaktide loomist nsP1 ja viiruse polümeraasi (nsP4) vahel imetaja rakkudes. Palmitüleerimise puudumisel omandab viirus sekundaarsed mutatsioonid, mis taastavad vastavate kontaktide moodustamise võimet imetajarakkudes. Samad mutatsioonid viiruse elulemust putuka rakkudes olulisel määral ei mõjuta. Leiti, et mittestruktuurse polüproteiini lõikamine nsP1 ja nsP2 vahelt on üks funktsionaalse replikaaskompleksi moodustumise kontrollpunktidest. 1/2 saidi lõikamise kiirendamine vähendab olulisel määral viiruse infektsioonilisust; lõikamise aeglustamisel on väiksem mõju. Mutatsioonanalüüs näitas, et 1/2 saidi lõikust mõjutab eelkõige üks nsP1 valgus lõpus asuv aminohappejääk (P5). Täiendav mutatsioon nsP2 kodeerivas piirkonnas (Q706R) taastas mutantse lõikesaidiga viiruse elujõulisuse ja liitvalgu korrektse lõikamise imetaja rakkudes, ent selline viirus ei suutnud edukalt paljuneda putuka rakkudes ning terviklikku interferoonvastust omavates imetaja rakkudes. Nendest tulemustes lähtuvalt pakuti välja hüpotees, mille kohaselt mutatsioonid 1/2 lõikesaidis ja nsP2 valgus põhjustavad viiruse P123 liitvalgu eluea pikenemise, mis takistab viiruse võimet blokeerida natiivse immuunvastuse teket. Uuritud mutatsioonide bioloogiliste efektide põhjalikumaks uurimiseks on tarvis läbi viia loomkatseid.
Tsütoloogia ja histoloogia - eritusorganid
(Tartu Ülikool, 2013-09-13) Arend, Andres; Aunapuu, Marina
Eritusorganite morfoloogia.
The "good" and the "bad" of the internet: Studying subjective well-being as an outcome of young people's online practices
(2013-09-13) Blinka, Lukas
Teismelised on ühed kõige aktiivsemad internetikasutajad ja internet moodustab loomuliku osa nende igapäevaelust. Kuna internet on siiski suhteliselt uus meedium, mille kasutust ei raamista väga kindlad normid, kuid mille noored on väga kiirelt ja aktiivselt omaks võtnud, ärgitab see küsima, millist mõju internetikasutus noortele avaldab – kas positiivset või negatiivset. Heaolu kontseptsioonist lähtudes on doktoritöös vaatluse all nii internetikasutuse positiivsed kui ka negatiivsed küljed ning nende mõju noorte elukvaliteedile. Viimane aspekt on eriti oluline, kuna teismeiga on üks olulisemaid arenguperioode. Doktoritöös olid vaatluse all noorte online-praktikad – ühelt poolt blogimine kui positiivne ja teiselt poolt ülemäärane internetikasutus kui problemaatiline praktika – ning see, kuidas ja missugustel tingimustel need suurendavad või vähendavad noore heaolu. Nii meediumi valikut kui kasutust kujundavad laiemad kontekstuaalsed tegurid nagu vanus, sugu ja sotsiaalne keskkond (näiteks suhted pere ja eakaaslastega) ning ühiskondlikud tingimused (kultuuriline tasand), milles inimene elab, aga ka meediumi enda või selle rakenduste omadused. Seega võib järeldada, et just kontekst loob ja määrab internetikasutuse võimalikud positiivsed või negatiivsed tulemid. Internetikasutusel võivad olla erinevad tagajärjed. Näiteks avaldavad noored blogides enamasti tõele vastavat sisu, millega nad kujundavad enda identiteeti ja hoiavad sotsiaalseid suhteid, või mis pakub võimalust pälvida tunnustust eakaaslaste hulgas. Samas jagavad noored blogis enda kohta intiimset infot, millel võivad olla negatiivsed tagajärjed. Ülemäärane internetikasutus on seotud nii psühholoogiliste probleemide, internetis veedetava aja kui ka noore digitaalsete oskustega ja sellega, mida ta online-keskkonnas teeb. Ülemäärane internetikasutus võib olla ühelt poolt toimetulekustrateegia, saamaks üle negatiivsetest emotsioonidest, kuna just noortele ekspertkasutajatele pakub internet mitmesuguseid võimalusi meelelahutuseks ja tujutõstmiseks. Teiselt poolt võib see toimetulekumehhanism avaldada pikemas perspektiivis noore heaolule negatiivset mõju.
Morphology of Nervous System
(Tartu Ülikool, 2013-09-13) Arend, Andres; Aunapuu, Marina
Nervous tissue and nervous system morphology.
Prevalence of exfoliation syndrome in Estonia and its clinical significance
(2013-09-18) Kaljurand, Kuldar
Eksfoliatsiooni sündroomi (EXS) esinemine on ülemaailmne, esineb küllalt suur erinevus eri piirkondade vahel. EXS on east sõltuv krooniline haigusseisund, mida iseloomustab fibrillaarse ekstratsellulaarse materjali produktsioon ja progresseeruv kuhjumine silmamuna eesmises segmendis. Tegemist on histoloogiliselt kahepoolse aga kliiniliselt sageli ühepoolselt väljendunud protsessiga. Silma vaatlusel on nähtav silma eesmises segmendis miniatuurset kõõma meenutav materjal, mis tüüpiliselt sadeneb läätse eesmisele pinnale, pupillaaräärisele ja eeskambri nurka. Eksfoliatiivset materjali on leitud ka väljaspool silmamuna: tagumistel tsiliaararterites ja voorteks-veenides aga ka vistseraalsete organite sidekoes. Tõusnud silma siserõhk on sage tüsistus EXS-i esinemisel. EXS-patsientidel on mitmekordne risk haigestuda okulaarsesse hüpertensiooni ja glaukoomi. Avatud eeskambri nurgaga glaukoomi koosesinemisel EXS-ga on tegu eksfoliatiivse glaukoomiga. Samuti on täheldatud katarakti sagedasemat esinemist EXS-patsientidel. Tõusnud või kõikuval silma siserõhul võib olla oluline roll katarakti moodustumisele. EXS-positiivsetel on leitud sarvkesta endoteeli rakkude tihedus olema madalam võrrelduna EXS-negatiivsetega. Sedastatud muutused rakkude heksagonaalsuses ning tõusnud rakkude suuruse variatsiooni koefitsient (CV) on predispositsiooniks endoteelirakkude kahjustusele katarakti kirurgias. Käesoleva teadustöö eesmärgid: - EXS-i esinemine Eesti populatsioonis, - esinemine katarakti lõikuseks saabunutel, - katarakti lõikuse, fakoemuslifikatsiooni, mõju sarvkesta endoteelile. Eksfoliatsiooni sündroomi esinemissagedus Eestis Populatsiooni-põhine, läbilõike uuring viidi läbi juhusliku valimi alusel, (Eesti Rahvastikuregister) Tartu linna elanike hulgas. Uuritavad olid viiskümmend aastat või vanemad. Eksfoliatsiooni sündroomi esinemine katarakti operatsiooniks saabunuil Prospektiivne uuring viidi läbi 305 katarakti lõikuseks saabunud eelselektsioonita patsiendi hulgas. Eksfoliatsiooni sündroom kui riskifaktor sarvkesta endoteeli kahjustuseks katarakti kirurgias Prospektiivne, kohort-uuring milles osales 37 EXS-positiivset ja kontrollgrupis 37 EXS-negatiivset patsienti viidi läbi Tartu Ülikooli Silmakliinikus katarakti operatsiooniks saabunuil. Tulemused: EXS-i levimus Eestis on 25,5% viiskümmend aastat ja vanematel isikutel. Kahepoolne haaratus sedastati 33,3%-l EXS-positiivsetest. EXS-i esinemissagedus tõusis eaga oluliselt. Puudus sugudevaheline erinevus EXS-i esinemisel. EXS-positiivsetel oli oluliselt kõrgem silma siserõhk. Glaukoom diagnoositi 16,5%-l uuringus osalejatest ning glaukoom oli oluliselt sagedamini EXS-positiivsetel, vastavalt 35,7% ja 11,3%. Regressiooni analüüsil andis EXS, east sõltumata, 1,5-kordse riski katarakti tekkeks. Katarakti operatsiooniks saabunuil esines EXS opereeritavas või kaassilmas 35,4%-l juhtudest. Kahepoolne haaratus esines 47,2%-l patsientidest. EXS-positiivsetel kõrgem silma siserõhk võrreldes EXS-negatiivsetega, mis säilis ka müdriaasi järgselt. Opereeritavates silmades esines kaashaigusena glaukoom 14,8%-l juhtudest ja neist 54,4%-l oli tegu eksfoliatiivse glaukoomiga. Katarakti lõikuseks saabunuil ei olnud olulisi erinevusi lõikuseelses sarvkesta endoteeli rakutiheduses kahe uuringugrupi vahel. Esimesel postoperatiivsel päeval oli kahe grupi vahel oluline erinevus paratsentraalse endoteliaalse rakutiheduse muutuses. Tsentraalses osas olid gruppidevahelised muutused ühtlasemad. Esimesel postoperatiivsel päeval oli sedastatav oluline CV tõus, mis viitas varasele postoperatiivsele mõjutusele ja sarvkesta endoteeli ajutisele heterogeensusele, ning taandus lõikuseelsele tasemele ühe kuu möödudes. Esimesel lõikusjärgsel päeval olid tõusnud sarvkesta paksus ning CV mõlemas grupis oluliste gruppidevaheliste erinevusteta. Ühe kuu möödudes oli rakutiheduse langus väljendunum EXS-positiivsetel kuid mitte statistiliselt oluliselt. Kompensatoorselt, endoteeli rakkude vähenemisele, oli tõusnud endoteeli rakkude pindala, mitte oluliste gruppidevaheliste muutustega. Silma siserõhk oli taandunud lõikuseelsele tasemele mõlemas grupis. Regressiooni analüüsil ei omanud ei lõikuse eelne ega vahetu lõikuse järgne (24h) IOP rolli sarvkesta endoteeli rakkude muutuses. Olulist toimet endoteeli rakkudele omas phacoemulsifikatsiooni (phaco) jõud ja seda mõlemas grupis ilma olulise erinevuseta eri gruppide vahel. Samuti omas olulist toimet sarvkesta endoteeli rakkude kahjustusele summaarne phaco: (phaco-jõud korrutatud phaco-ajaga). EXS eraldiseisvana või koos phaco-jõuga ei omanud regressiooni analüüsil olulist toimet sarvkesta endoteelile, küll aga koos summaarse phaco’ga (r2=0,27, p= 0,05).
Animal model of Wolfram Syndrome in mice: behavioural, biochemical and psychopharmacological characterization
(2013-09-18) Plaas, Mario
Wolframi sündroom (WS), mida kirjeldasid esmakordselt Saksa arstid Wolfram ja Wagener 1938.a, on haruldane autosomaalne retsessiivne neurodegeneratiivne häire, mida iseloomustavad varajases lapseeas algav suhkurtõbi, progresseeruv nägemisnärvi atroofia, magediabeet ja kurtus. Wolframi sünroomi põhjustavad mutatsioonid Wolframiin 1 (WFS1) geenis. Wolframiin 1 geeni on seotud hirmu ja ärevusega hiirtel ja rottidel ja inimestel on tema polümorfismid on seotud suurenenud meeleoluhäirete riskidega nagu bipolaarseste häirete psühhootilise vormi, skisofreenia, suitsidaarne käitumine ning depressioon. Käesoleval ajal ei ole veel päris selge, mis moodi WFS1 geeni puudulikkus põhjustab neuropsühhiaatriliste kõrvalekallete ilmnemist. Kuid võttes arvesse WS puhul esinevad psühhiaatrilised sümptomid ning ka Wfs1 geeni ja valgu lokalisatsiooni ajus, võib arvata, et ühetedeks põhjustajateks võivad olla kõrvalekalded GABA- ja dopamiinergilise süsteemi talitluses. Käesoleva doktoritöö keskseks eesmärgiks oli WS hiire mudeli loomine. Selleks valmistati mutantne hiireliin kustutades Wfs1 geenist 8nda eksoni, kuna WS patsientidel enamik mutatsioone asub just selles eksonis. Selline lähenemisviis aitas luua WS sarnase seisundi, et uurida sündroomi poolt esilekutsutud patoloogilisi muutusi. Katseloomade iseloomustamiseks kasutati käitumuslikke, biokeemilisi ja psühhofarmakoloogilisi uurimismeetodeid. Selgus, et Wfs1 mutantsetel hiirtel ei olnud nähtavaid sensoorseid häireid, kuid nad reageerisid rohkem stressi esilekutsuvates keskkondades (testides). Samuti suurenes neil tunduvalt enam, võrreldes metsik-tüüpi hiirtega, korikosterooni tase ringlevas veres peale füsioloogilise lahuse akuutset süstimist ning nad ei suuda kontrollida oma veresuhkru taset glükoosi tolerantsi testis. Wfs1 puudulikkusega hiirtel oli suurenenud tundlikkus GABAA retseptorite agonisti diasepaami ärevusvastase toime suhtes. Diasepaam kõrvaldas ka Wfs1 puudulikksuega hiirtele iseloomulikud häälitsemised stressogeenses situatsioonis. Neil oli vähenenud Gabra1 ja Gabra2 geenide eskpressioon oimusagaras ja otsmikukoores ehk ajustruktuurides, mis on seotud negatiivsete emotsioonide regulatsiooniga. See ekspressiooni langus on ilmselt seotud Wfs1 puudulikkusega hiirtel esineva ülitundlikkusega diasepaami ärevusvastase toime suhtes. Sarnane Gabra1 ja Gabra2 geeniekspressiooni langus esines metsik-tüüpi hiirtel peale nende eksponeerimist pluss puuris (ärevuse mudel), mis viitab, et on olemas seos GABAA retseptorite alatüüpide ekspressiooni languse ja ärevuse vahel. Lisaks kõigele muule esinesid nendel hiirtel kõrvalekalded dopamiinergilise süsteemi funktsioonis. Nende tundlikkus amfetamiini, kaudse dopamiini agonisti, motoorikat stimuleeriva toime suhtes oli vähenenud ning amfetamiini manustamine ei põhjustanud neil dopamiini ringkäiku muutusi dorsaalses ja ventraalses striatumis võrreldes metsiktüüpi pesakonnakaaslastega. Apomorfiinist tingitud motoorika stimulatsioon oli mõnevõrra tugevam mutantsetel hiirtel, kuid apomorfiin põhjustas kõikidel genotüüpidel ühesugust dopamiini ringkäiku vähenemist, mille alusel võib väita, et Wfs1 geeni puudulikkus ei mõjusta dopamiini metabolismi dopamiini retseptorite vahendusel. Seda kinni¬tavad ka geeni ekspressiooni tulemused, kus dopamiini retseptori (Drd2) ekspressioon oli ühesugune kõikide genotüüpide ventraalses striatumis. Siiski oli nii emastel kui ka isastel Wfs1 puudulikusega hiirtel vähenenud dopamiini transporteri geeni ekspressioon keskajus. See leid koos amfetamiini käitu-muslike ja biokeemiliste toimete vähenemisega viitab dopamiinergilise süsteemi funktsiooni olulisele häirumisele Wfs1 puudulikkusega hiirtel. Põhinedes glükoosi metabolismi uuringute tulemustele ja nende sarnasusele WS on selge, et Wfs1 geeni kaheksanda eksoni puudulikkusega hiir on valiidseks mudeliks WS südnroomile ja ka teistele WFS1 geenimutatsioonidest tingitud häiretele. Sellepärast võib käesolevas uuringus leitud muutusi dopamiini- ja GABA-ergilise süsteemi aktiivsuses Wfs1 puudulikkusega hiirtel laiendada WS patsientidele, et mõista nendel esinevaid Neuropsühhiaatrilisi Sümptomeid.
Ka ilmataat armastab udutada
(Maaleht, 2013-09-19) Kallis, A.
Metoodiliste õppevahendite valmistamine: kaltsunukk
(Tartu Ülikool, 2013-09-20) Kiss, Karin
Kasutades samm-sammult tegevuskäike kirjeldavaid ning fotode ja joonistega illustreeritud tööjuhendeid kummutab käesolev BeSt programmi raames loodud õpiobjekt müüdi kaltsunuku tehnoloogilisest keerukusest ning näitab, et lihtsama kaltsunuku valmistamisega saab tegelikult hakkama ka väga kesiste õmblemisoskustega käsitööhuviline. Kaltsunukud toetavad laste loovuse ning sotsiaalsete oskuste arengut, õpetavad tekstiilmaterjalide taaskasutamist ning on ka heaks õppevahendiks töös erivajadustega lastega.
Hammaste juurekanalite erinevad preparatsioonitehnikad roostevabast terasest instrumente kasutades
(Tartu Ülikool, 2013-09-24) Elhi, Anne-Ly
Käesoleva õpiobjekti raames antakse ülevaade erinevatest preparatsioonitehnikatest, mida saab teostada roostevabast terasest juureraviinstrumente kasutades. Need meetodid on aluseks kaasaegsematele tehnikatele ning on kasutatavad igas hambaravi kabinetis.
Hammaste juurekanalite tipuanatoomia ja apikaalne preparatsioon
(Tartu Ülikool, 2013-09-24) Elhi, Anne-Ly
Suurim kitsaskoht hamba juurekanalite süsteemi preparatsioonil on apikaalse osa töötlus ja kujundamine. Tipuosa anatoomia on keerukas ning seda igal hambal. Juureravi õnnestumise aluseks on õige tööpikkuse määramine. Tähtis on tunda hammaste anatoomiat, erinevaid instrumente ja töötlemistehnikaid, et kujundada korrektne juurekanali lõpp-punkt, mille vastu saab kondenseerida juuretäidismaterjali. Hamba juure apikaalosa kujundamisel on vead kerged tekkima: astmed, perforatsioonid, kavitatsioonid jm. Õpiobjekt annab ülevaate, kuidas neid vigu ennetada, vältida ja võimalusel korrigeerida.
Hammaste juurekanalite erinevad täitmistehnikad
(Tartu Ülikool, 2013-09-24) Elhi, Anne-Ly
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt annab ülevaate hetkel kasutatavatest juurekanalite täitmistehnikatest, juhib tähelepanu võimalike vigade tekkemomentidele ning nende vältimise võimalustele vastavate tehnikate kasutamisel.