Sirvi Kuupäev , alustades "2013-11-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Geological sources and hydrochemistry of fluoride and boron in Silurian-Ordovician aquifer system
(2013-11-12) Uppin, Marge
Eesti põhjavees esinevatest keemilistest elementidest võib inimorganismi kõige enam kahjustavateks pidada fluori ja boori, mille looduslikud sisaldused ületavad paljudes puurkaevudes joogiveele kehtestatud piirkontsentratsioone. Fluori defitsiidi korral tarbitavas joogivees (alla 0.5 mg/l) on soodustatud hambakaariese teke ja areng, liigse sisalduse korral (üle 1.5 mg/l) avaldub fluori toksiline toime hamba- ja skeletifluoroosina. Kõrge boorisisaldusega (üle 1.0 mg/l) joogivee tarbimine põhjustab reproduktsioonisüsteemi häireid ja loote kehakaalu mahajäämust, aga ka ainevahetushäireid ja soolepõletikke. Käesolev doktoritöö uurib fluoriidide ja boori levikut, hüdrokeemiat ning võimalikke looduslikke allikaid Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksis. Kõrgenenud fluoriidide (kuni 6.1 mg/l) ja boori (kuni 2.1 mg/l) sisaldused on iseloomulikud peamiselt aluselisele HCO3–Cl–Na–Mg–Ca-tüüpi madala Ca2+ sisaldusega põhjaveele, mis levib veekompleksi sügavamates osades ja Lääne-Eestis. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb erineva savikusega lubjakividest ja dolomiitidest ning vulkaanilise tuha – K-bentoniidi - vahekihtidest. Valdav osa fluori ja boori on sedimentatsiooni käigus setetesse kuhjunud ning allunud hilisematele geokeemilistele protsessidele, sattudes põhjavette peamiselt veekompleksi moodustavate kivimite leostumisel. Siluri ja Ordoviitsiumi ladestute lubjakivid ja dolomiidid sisaldavad fluori ligikaudu 100–500 mg/kg ja boori 5–20 mg/kg, kusjuures nende elementide kontsentratsioonid kivimis tõusevad vastavalt savisisalduse kasvule, ulatudes merglites vastavalt 500–1000 mg/kg ja 30–150 mg/kg. K-bentoniidi kihtides esineb fluori 400–4500 mg/kg ning boori 50–1000 mg/kg. Seega võib eeldada, et fluori ja boori leostub põhjavette peamiselt savikatest karbonaatsetest kivimitest - merglitest ja domeriitidest, aga ka K-bentoniidi kihtidest. Selgitamaks fluori ja boori geoloogilisi allikaid põhjavees viidi läbi laboratoorsed leostuskatsed, mille tulemused näitavad selgelt, et mõlemat elementi leostub vette tunduvalt rohkem savikamast materjalist. Järelikult on savikate kivimite ja põhjavee kontaktil toimuvad adsorptsiooninähtused ja ioonvahetus protsessideks, mis reguleerivad põhjavee fluoriidide ja boori sisaldust ning hüdrokeemiliselt sobivate tingimuste olemasolul nimetatud elementide kõrge sisaldusega anomaalia väljakujunemist Lääne-Eestis.
Regime support in European democracies
(2013-11-12) Lühiste, Kadri
Käesoleva dissertatsiooni eesmärk on uurida kodanike toetust poliitilisele režiimile Euroopa riikides ja täiustada meie teadmisi seda mõjutavatest tegu¬ritest. Dissertatsioon koosneb kolmest eelretsenseeritud ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirjas avaldatud publikatsioonist: I Lühiste, Kadri (2006). ‘Explaining trust in political institutions: Some illustrations from the Baltic states’, Communist and Post-Communist Studies, 39 (4), lk. 475–496; II Lühiste, Kadri (2008a). ‘Support for Strongman Rule in Ethnically Divided Societies: Evidence from Estonia and Latvia’, Democratization, 15 (2), lk. 297–320; III Lühiste, Kadri (2013). ‘Social Protection and Satisfaction with Democracy: a Multilevel Analysis’, Political Studies, forthcoming, DOI: 10.1111/1467-9248.12080 Dissertatsiooni peamised uurimisküsimused on järgmised: I Millised tegurid mõjutavad kodanike usaldust poliitiliste institutsioonide suhtes post-kommunistlikes ja mitmerahvuselistes demokraatiates? II Millised tegurid mõjutavad autoritaarsete alternatiivide eelistusi uutes ja etniliselt heterogeensetes demokraatiates? Kas ja kuidas erinevad autoritaarsuse eelistamist mõjutavad tegurid rahvusrühmiti? III Kas ja kuidas mõjutab sotsiaalse kaitse ulatus ja tase kodanike rahul¬oluga demokraatia toimimisega Euroopa heaoluriikides?
Energiaallikas kivisüsi
(Tartu Ülikool, 2013-11-12) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt kirjeldab söe tekkimist ja omadusi; annab ülevaate söe leiukohtadest ja kasutamisviisidest; selgitab söe koostist ning kasutamisega kaasnevat mõju keskkonnale; analüüsib söe kütteväärtust; toob välja söe kasutamise eelised ja puudused; sisaldab küsimusi ja ülesandeid teadmiste kinnistamiseks.
Mobile phone based data in human travel behaviour studies: New insights from a longitudinal perspective
(2013-11-12) Järv, Olle
Kaasaja ühiskonda iseloomustab inimeste järjest suurenev mobiilsus. Inimeste liikuvus on edukuse ja innovatsiooni aluseks, aga sellega kaasnevad ka transpordi- ja keskkonnaprobleemid. Seetõttu on inimeste reisikäitumise uurimine ühiskonnale väga oluline teema. Seni on inimese reisikäitumist uuritud põhjalikult küsitlusuuringute ja reisipäevikute alusel, kuid hõlmates vaid lühiajalist uurimisperioodi (1–3 päeva). Mobiilsuse kasvule lisaks muutuvad reisikäitumise mustrid varasemast keerukamateks ja aeg-ruumiliselt paindlikumateks, mistõttu on järjest olulisem uurida reisikäitumist pikematel perioodidel. Üks võimalus inimeste liikumist pikemalt uurida on kasutada mobiilpositsioneerimist, mis võimaldab koguda kuluefektiivselt inimese digitaalset jäljerida pika ajaperioodi kohta. Käesolev doktoritöö selgitab, kuidas mobiiltelefonide andmed aitavad paremini aru saada inimese reisikäitumisest. Esiteks pakub doktoritöö välja kontseptsiooni inimese ruumilise käitumise tuvastamiseks mobiilitelefonide kõnelogiandmete põhjal ja metoodika selle mõõtmiseks. Teiseks täiendab doktoritöö praeguseid teadmiseid inimese reisikäitumisest, hinnates inimese ruumikasutuse parameetreid (tegevuskohtade arv ja tegevusruumi ulatus) ning nende varieeruvust igapäevase, kuise ja aastase ajaperioodi lõikes. Tulemused näitavad, et inimese tegevusruumi parameetrid sõltuvad eelkõige inimese enda valikutest, väliskeskkonna (sh sesoonsus) mõju varieeruvusele on vähene. Selgitati välja ka mobiilpositsioneerimise andmete eripärast tulenevad metodoloogilised kitsakohad, mida on oluline arvestada valimi koostamisel ja ruumikasutuse mõõtmisel. Kolmandaks teostati doktoritöös kolm juhtumiuuringut, et tõestada arendatud metoodika rakendamise kasulikkust erinevate ühiskonnanähtuste uurimisel. Tuvastati, et metoodikaga saab usaldusväärselt hinnata (riigi) rahvastiku paiknemist omavalitsuse tasandil. Samuti selgitati välja, kes põhjustavad tipptunni liikluse teatud teelõigul, hinnates seal liikuvate inimeste koosseisu ja liikumiste geograafilist jagunemist. Viimasena uuriti segregatsiooni uudsel, inimese tegevusruumi põhisel lähenemisel ning tuvastati, et kahe keelegrupi vahel on selged erisused reisikäitumise ruumilises mõõtmes. Autor väidab doktoritöö tulemuste põhjal, et (i) mobiiltelefonide kõnelogiandmed on väärtuslik täiendus traditsioonilisele inimese reisikäitumise ruumilise mõõtme uurimisele; (ii) arendatud metoodika pakub uusi teadmisi inimese reisikäitumise kohta tulenevalt võimalusest uurida senisest pikemaid vaatlusperioode; (iii) väljatöötatud metoodika võimaldab saada täiendavaid teadmisi ühiskonnaprotsessidest, mida traditsiooniliste andmekogumismeetoditega on keeruline tuvastada.
Diversity of lichens in semi-natural habitats of Estonia
(2013-11-12) Leppik, Ede
Pika traditsiooniga Eesti poollooduslikud kooslused – puisniidud ja loopealsed (alvarid) – on looduskaitse seisukohalt olulised kui omapärase ja liigirikka samblikuelustiku, sealhulgas haruldaste ja kaitset väärivate samblike elupaigad. Kahjuks on need poollooduslikud kooslused nii Eesti kui kogu Euroopa kultuurmaastikult kadumas, mis on tingitud eelkõige traditsioonilise majandamisviisi lakkamisest. Puisniidud on võsastunud või haritud üles põllumaaks ning looniidud ja -karjamaad on asendunud tihedate kadastikega, kuna loomade karjatamine madala produktiivsusega alvaritel pole eriti tulus. Puisniitude võsastumise ja kinnikasvamise tulemusel on muutunud sealsed klimaatilised tingimused, eelkõige valgustingimused. See omakorda on muutnud ja vaesustanud puisniitudele omaseid epifüütseid samblikukooslusi. Valgusnõudlikud liigirikkad samblikukooslused on asendunud liigivaeste varju taluvate samblike kooslustega. Et säilitada või taastada epifüütide liigirikkust puisniidul, tuleks luua võimalikult heterogeensed tingimused. Säilitada tuleks puisniitude mosaiikset poolavatud struktuuri jättes kasvama erinevaid puude- ja põõsastegruppe. Puid ja järelkasvu tuleks raiuda valikuliselt, jättes kasvama eri vanuses ja erinevat liiki puid. Traditsiooniline puisniitude majandamine hõlmab ka niitmist või karjatamist, mis tagab puisniidu avatud struktuuri. Ka loopealsete maapinnasamblikud on mõjutatud traditsioonilise majandamise (karjatamise, kadakate harvendamise) lakkamisest. Maapinnasamblike liigirikkus väheneb ja liigiline koosseis muutub rohu- ja põõsarinde katvuse suurendes. Muutub ka samblike kasvuvormide proportsioon, koorikja ja soomusja kasvuvormiga liigid asenduvad põõsasja kasvuvormiga liikidega. Rohu- ja põõsarinde pealetungi suhtes on eriti tundlikud haruldased ja kaitset väärivad liigid. Loopealsete samblikele alternatiivsed kasvukohad, nagu vanad lubjakivikarjäärid, endised sõjaväealad või nurjunud metsastamise katsega jäätmaad, on kujunenud loopealsete samblikele omamoodi ajutisteks asendusaladeks või refuugiumiteks. Seetõttu võiks loopealsete taastamisel ja majandamisel rakendada lisaks traditsioonilistele majandamisvõtetele (karjatamine ja kadakate harvendamine) ka drastilisemaid võtteid nagu mullapinna laiguti eemaldamine aluspõhjani välja.
Communities of arbuscular mycorrhizal fungi in spruce forest ecosystem and their effect on performance of forest understorey plant species
(2013-11-12) Uibopuu, Annika
Arbuskulaar mükoriissete (AM) seente mitmekesisus ja koosluste koosseis varieerub nii ajas kui ruumis. Inimtegevus omakorda võib mõjutada looduslikke seenekooslusi nii taimejuurtes kui ka mullas. Varasemad tööd on näidanud, et erinevad AM seenekooslused mõjutavad taimede kasvu erinevalt, mistõttu võivad avaldada mõju ka taimekooslustele ja ökosüsteemidele laiemalt. Käesoleva doktoritöö üheks eesmärgiks oli kirjeldada AM seenekooslusi kuusiku alustaimede juurtes ning selgitada nende seente mõju taimede kasvule. Samuti uuriti loodusliku AM seente ohtruse mõju metsa alustaimestiku liikide idanemisele ja idandite kasvule erineva mullaviljakuse tingimustes. Kolmandaks eesmärgiks oli kontrollida konkurentsisuhteid AM seente ja ektomükoriissete seente vahel ja uurida, kuidas see mõjutab taimede kasvu. Töö tulemused näitasid, et erinevad AM seenekooslused (vana metsa, noore metsa ja põllu mullast pärinevad) mõjutavad taimede kasvu erinevalt. Näiteks aas-kurereha, harilik käbihein ja külmamailane kasvasid paremini vana metsa AM seenekooslusega kui noore metsa seenekooslusega. Aasristik ja kandiline naistepuna eelistasid kasvada põllumulla AM seenekooslusega ning harilik kuldvits eelistas kasvada noore metsa mullas. Samas leidus taimeliike, mille kasvu ei mõjutanud AM seenekoosluste päritolu. Näiteks aasristiku, kandilise naistepuna, ojamõõla, metsmaasika, süstlehise teelehe ja hariliku nurmenuku kasv ei erinenud oluliselt vana metsa ja noore metsa mullas kasvanud taimede vahel. Eksperimendis kasvatatud taimeisendite juurtes kirjeldati AM seenekooslusi ja selgus, et kui taimed olid inokuleeritud sama AM seenekooslusega, siis erinevaid taimeliike koloniseerisid erinevad seenekooslused. Samuti erinesid AM seenekooslused töötluste kaupa. Põllumullas kasvanud taimede juurtes oli oluliselt erinev AM seenekooslus võrreldes vana metsa mullas kasvanud taimedega. Loodusliku katse tulemused näitasid, et AM seente ohtrus mõjutab metsa alustaimestiku liikide idanemist ja kasvu, mis võib sõltuda mulla viljakusest. Potikatse erinevate mükoriisaseentega näitas, et AM seente ja ektomükoriissete seente vahel ei esine konkurentsi. Ektomükoriissed seened soodustasid arukase kasvu, ja vaher võib eelistada kasvutingimusi, kus ektomükoriissed seened puuduvad. Kokkuvõttes näitasid doktoritöö tulemused, et maakasutuse intensiivsusel on väga oluline roll AM seenekoosluste ning seeläbi ka taimekoosluste mõjutajana. Nii nagu varieerub AM seenekoosluste koosseis, nii on ka nende seenekoosluste mõju taimeliikidele väga erinev. Juba taimede idanemisel ja kasvama hakkamisel on AM seentel kandev roll. Kuigi antud töös ei tuvastatud konkurentsi esinemist AM seente ja ektomükoriissete seente vahel, ei välista see pingeliste konkurentsisuhete tekkevõimalust kahe erineva seenegrupi vahel muudes olukordades.