Sirvi Kuupäev , alustades "2014-03-31" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Pilgrims’ reflections on the Camino de Santiago and Glastonbury as expressions of vernacular religion: fieldworker’s perspective
(2014-03-31) Sepp, Tiina
Väitekiri käsitleb tänapäevase Euroopa rahvausundi ja nüüdisaegse palverännaku erinevaid aspekte Põhja-Hispaanias kulgeva Camino de Santiago (püha Jaakobuse tee) ja Edela-Inglismaal asuva Glastonbury näitel. Palverändu vaadeldakse kui jutustatud teekonda, kus juhtuvad imed ja toimuvad kohtumised üleloomulike olenditega: erineva religioosse taustaga palverändurid räägivad endaga juhtunud lugusid, muistendeid ja legende. Tähelepanu all on ka palverännakul valitsevad võimusuhted ja palverändurite hierarhia. Üks lugude läbivaid teemasid on autentse palveränduri identiteedi konstrueerimine; otsitakse vastust küsimusele, kellel on õigus otsustada selle üle, kes on tõeline palverändur, ning milliste põhjenduste kaudu otsus tehakse. Autori eesmärgiks ei ole mõisteid „palverännak“ ja „palverändur“ defineerida, vaid vaadelda nende tähendusvälja muutumist nii akadeemilises kui ka rahvapärases diskursuses. Uurimus kajastab ka erinevate uskumissüsteemide, eriti katoliikluse ja New Age’i kokkupõrkeid. Uurija tähelepanu all on inimesed ja nende usundilised praktikad, mitte „religioon“ ja „usk“ kui abstraktsioonid. Uuritakse seda, kuidas religiooni kogetakse ja praktiseeritakse nii üksikisiku kui ka kogukonna tasandil. Käsitletakse ka välitööde metodoloogia probleeme, eriti uurija rolli dialoogilises tööprotsessis. Töö põhiliseks allikaks on välitööd Camino de Santiagol ja Glastonburys. Väitekirja moodustavad sissejuhatus ja neli artiklit, mis on ilmunud rahvusvahelise levikuga publikatsioonides (Journal of Indian Folkloristics, Journal of Ethnology and Folkloristics) ja kirjastuse Equinox kogumikus Vernacular Religion in Everyday Life. Lisaks väitekirja aluseks olevatele artiklitele on Tiina avaldanud kaks raamatut, kus käsitleb oma välitööde kogemusi: „Peregrina päevik“ ilmus 2007. aastal Loomingu Raamatukogus; selle järjena ilmus 2009. aastal „Kas jääte ööseks? Hospitalera päevik“.
Synthesis of CNT-metal oxide nanocomposites: sol-gel process, rheology, structural and functional properties
(2014-03-31) Paalo, Madis
Antud töö käsitleb materjaliteaduses väga aktuaalset teemat – kahe (või enama) erineva materjali sidumist üheks liit(komposiit)materjaliks selliselt, et säilivad mõlema algmaterjali parimad omadused. Saadud materjalide kasutamiseks praktilistes rakendustes on oluline, et saadud komposiitmaterjale oleks võimalikult lihtne vormida väga erineva geomeetrilise kujuga struktuurideks (pinnakatted, fiibrid, monoliidid, jne.). Käesoleva töö eesmärgiks oli seatud sool-geel meetodil valmistatud oksiidsete mikro- ja nanostruktuuride moodustumise mehhanismide uurimine, sellistesse struktuuridesse süsiniknanotorude viimise metoodika väljatöötamine ning saadud struktuursete komposiitmaterjalide omaduste uurimine. Sool-geel meetodil saadavate geelstruktuuride moodustumist mõjutavad kõige enam kasutatava sooli viskoossus ja reoloogilised parameetrid. Sooli viskoossus sõltub omakorda temas sisalduvate osakeste mõõtmetest ning omadustest. Erinevaid mõõtemeetodeid kasutades leiti, et termiliselt töödeldud ning hüdrolüüsitud alkoksiidide soolid sisaldasid keskmiselt 4 nanomeetrit pikki ja 2 nanomeetrilise läbimõõduga piklike osakesi. Metallialkoksiidide ja neist valmistatud soolide reoloogilised mõõtmised näitasid, et need käituvad nagu tüüpilised anomaalviskoossusega vedelikud. Süsiniknanotorude lisamisel metallialkoksiidide soolidesse vähenes materjali viskoossus. Käesoleva doktoritöö käigus töötati välja mitu meetodit erinevate struktuuride valmistamiseks viskoossetest metallialkoksiidide soolidest. Näidati, et on võimalik valmistada fiibreid pikkuse ja diameetri suhtega kuni 10 000 ning minimaalse diameetriga 200 nanomeetrit. Demonstreeriti, et lähteaine ning ümbritseva keskkonna omadusi optimeerides ja metalli alkoksiidist tõmmatud joa katkemist ära kasutades on võimalik valmistada väga väikese tipuraadiusega oksiidseid teravike. Samuti näidati, et kasutades nn. modifitseeritud määrimismeetodit, on kõrge viskoossusega lähtematerjalidest võimalik valmistada struktuurseid kilesid ja/või siledaid kilesid paksusega kuni mõni mikromeeter. Lisaks eelnevale demonstreeriti, et materjali joaks tõmbamine orienteerib nanotorusid tõmbamise suunas. Kõige parema elektrijuhtivusega (10 S/m) olid materjalid, millesse oli lisatud 1 massi % süsiniknanotorusid. Demonstreeritud meetod süsiniknanotorudega dopeeritud komposiitmaterjalide valmistamiseks võimaldab formeerida väga erineva geomeetriaga struktuure väga erinevate metallide oksiididest.
Epigenetic profiles of monocytes, monocyte-derived macrophages and dendritic cells
(2014-03-31) Tserel, Liina
Immuunsüsteemi peamiseks ülesandeks on kaitsta organismi nakkushaiguste eest vältides samal ajal oma kudede kahjustamist. See tagatakse immuunrakkude mitmetasandilise reguleeritud koostöö tulemusena. Käesolev uurimus keskendub dendriitrakkudele, mis on immuunsüsteemi peamised antigeeni esitlevad rakud. Dendriitrakkudel on oluline roll nii immuunvastuse esilekutsumises kui ka kahjulike reaktsioonide mahasurumises. Nad töötlevad võõrast materjali ning presenteerivad seda oma raku pinnal teistele immunrakkudele, juhtides seeläbi teiste immuunrakkude tegevust. Koostöös monotsüütide, makrofaagide ja teiste immuunrakkudega, tagavad dendriitrakud organismi immuuntasakaalu. Katseklaasis, aga ka põletikukoldes, saadakse dendriitrakke veres tsirkuleerivatest monotsüütidest. Monotsüütidest pärinevaid dendriitrakke uuritakse jätkuvalt väga põhjalikult ning nad on praegusel hetkel ühed kõige lootustandvamad rakud vähi ja mitmete autoimmuunsete haiguste immuunteraapias. Selle töö eesmärgiks oli uurida geeniregulatsiooni muutusi, mis toimuvad monotsüütides nende diferentseerumisel dendriitrakkudeks ning tuvastada erinevusi monotsüütides noortel ning vanadel inimestel. Uurisime geenide avaldumise regulatsiooni epigeneetilisi muutuste abil monotsüütide diferentseerumisel. Epigeneetika on teadus, mis proovib selgitada, kuidas väga piiratud arve geene saab aluse panna erinevatele rakutüüpidele mõjutamata sealjuures DNA järjestust. Monotsüüdi diferentseerumisel makrofaagiks ja dendriitrakuks leiavad aset mitmed epigeneetilised muutused. Kirjeldasime monotsüütide, monotsüütidest pärinevatel makrofaagide ja dendriitrakkude geeniekspressioone, histoonide modifikatsioone ja mikroRNA profiile. Näitasime, et geenide aktiivsus ja histooni modifikatsioonide muster on väga hästi korreleeritav. Kirjeldasime dendriitrakkude ja makrofaagide mikroRNA ekspressiooni profiile, millest leidsime mitmeid ülesreguleeritud mikroRNAsid, sealhulgas ka varem kirjeldamata miR-511. Lisaks diferentseerumisele, kirjeldasime ka mitmeid erinevalt metüleeritud alasid vananemisel noorte ja vanade indiviidide monotsüütides, mis võivad osutuda kasulikuks mõistmaks paremini epigeneetika rolli vananemisel ning pakkumaks tulevikus uusi lähenemisi põletikuliste protsesside kontrolliks.