Sirvi Kuupäev , alustades "2014-04" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 16 16

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2014 nr 4
(Tartu : Tartu Ülikool, 2014-04) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Changes in plant species richness and population performance in response to habitat loss and fragmentation
(2014-04-07) Takkis, Krista
Elupaikade kadu ja killustumine on tänapäeval üks olulisemaid elurikkust ohustavaid tegureid kogu maailmas. Me uurisime taimeliikide vastuseid maastike killustumisele Eesti loopealsetel, mis on viimase sajandi jooksul kaotanud rohkem kui 70% oma kunagisest pindalast. Tuvastasime, et Põhja-Eesti looalad on viimase sajandi vältel kaotanud ligi 30% oma loopealsetele iseloomulikest liikidest ning et Lääne-Eesti loodudel on samuti märgatav maastikumuutuste mõju populatsioonidele. Liigirikkus ja taimede tunnused olid tugevalt seotud elupaikade sidususega, mis võimaldab seemnete ja õietolmu liikumist alade vahel ning mille kahanemine vähendab populatsioonide geneetilist mitmekesisust ning alade liigirikkust. Mõõdukas inimmõju uuritud loopealsetel soodustas maastikumuutustele tundlike liikide ohtrust, samas kui liigne inimmõju vähendas populatsioonide geneetilist mitmekesisust. Nii geneetiline mitmekesisus kui taimede ja populatsioonide tunnused reageerisid maastikumuutustele ajalise viivitusega, sarnaselt liigirikkusele, mille reageerimist ajalise nihkega on tuvastatud mitmetes kooslustes üle maailma. Aeglane reageerimine maastikumuutustele muudab populatsioonid küll teatud mõttes muutustele vastupidavamaks, kuid aeglustab teisalt nende kohastumist uute olukordadega. Eriti oluline on võtta võimalikku viivet populatsioonide ja liikide vastuses keskkonna- ja maastikumuutustele arvesse pikaajaliste looduskaitseliste otsuste tegemisel.
Värsked uudised kliimarindelt
(Maaleht, 2014-04-10) Kallis, A.
Global and fine-scale genetic determinants of recurrent pregnancy loss
(2014-04-14) Nagirnaja, Liina
Spontaanne ehk iseeneslik raseduse katkemine on kõige sagedasem rasedustüsistus. Ligi 3%-l viljakas eas paaridel leiab spontaanabort aset järjestikku kolm või enam korda, mille puhul diagnoositakse korduv raseduse katkemine (KRK). Kuigi KRK patogeneesi teadaolevate riskitegurite nimekiri on pikk, ei ole pooltel juhtudel haiguse tekkepõhjus endiselt määratletav. Käesolevas doktoritöös on hinnatud geneetiliste riskitegurite mõju idiopaatilise KRK haiguse kujunemisel, nii lokaalselt geeni-spetsiifiliste ühenukleotiidsete variantide kui ka globaalselt kogu genoomis levinud DNA koopiaarvu muutuste tasemel. Ühenukleotiidsete markerite analüüsil on fokusseeritud inimese koorioni gonadotropiinile (human chorionic gonadotropin, hCG) ehk nö raseduse hormoonile, mille olemasolu on embrüo pesastumiseks ja raseduse säilimiseks kriitilise tähtsusega. Doktoritöös on kirjeldatud hCG β-alaühikut kodeeriva geeniperekonna keerulist genoomset struktuuri ning geneetiliste markerite mustrit. DNA variantide juht-kontrolluuring Eesti, Soome ja Taani valimites ning mitte-sünonüümsete mutatsioonide funktsionaalsed katsed kahe kõige aktiivsema hCGβ geeni, CGB5 ja CGB8, põhjal tuvastas ainult geneetilised makerid, milledel on neutraalne või kaitsev effekt KRK suhtes. Tulemused viitavad, et hCGβ geenide püsimine funktsionaalselt aktiivsetena on oluline raseduse edukaks kulgemiseks. DNA koopiaarvu varieeruvus (copy number variants, CNV) on fenomen, mis hõlmab DNA ümberkorraldusi suurusega üle 50 aluspaari. CNV-de genoomset rikastatust on varasemalt seostatud mitmete haigustega, kuid on vähe uuritud rasedustüsistuste puhul. Kogu genoomi CNV-de uuring KRK patsientidel tuvastas DNA ümberkorralduste mõju geenidele, millede üheks funktsiooniks on reguleerida ema immuunvastuse väljakujunemist platsentas. Ühtlasi on tuvastatud DNA duplikatsioon 5. kromosoomis, mille esinemine tõstab KRK riski 4.8 korda Eesti ja Taani naistel. Leitud DNA ümberkorraldus hõlmab geene PDZD2 ja GOLPH3, millede mažoorset avaldumist platsentas ja seotust varajase rasedusega on kirjeldatud esmakordselt.
A Post-Structuralist “Concept” of Legitimacy
(2014-04-14) Kitus, Andro
Käesolev väitekiri käsitleb legitiimsuse kontseptsiooni. Töö eesmärgiks on jõuda dekonstruktiivse analüüsi kaudu nn. post-strukturalistliku legitiimsuse „kontseptsiooni“ sõnastamiseni. Põhitähelepanu koondub Jacques Derrida ja Hannah Arendti käsitlustele vabariikliku asutamisaktiga seonduvast „nõiaringi“ paradoksist. Võttes vaatluse alla teemad nagu vabariikliku asutamisakti loogika, performatiivide-konstatiivide eristus, vägivald, dekonstruktsiooni eetika ning analüüsides autorite nagu Hannah Arendt, John Austin, Jacques Derrida, Bonnie Honig, Walter Benjamin, Ernesto Laclau asjakohaseid tekste, näitab käesolev väitekiri, et legitiimsus töötab ühiskondlikul väljal nagu derridalik infrastruktuur – resigneerimine.
The contribution of ADAM12 and CILP genes to the development of knee osteoarthritis
(2014-04-22) Kerna, Irina
Osteoartriit (OA) on kõige levinum liigesehaigus, mille kujunemisel on oluline roll nii väliskeskkonna faktoritel kui geneetilisel eelsoodumusel. On teada, et geenid võivad mõjutada OA kulgu ja raskust, samuti ka teisi OA riskifaktoreid. Tänapäeval käsitletakse OA kõiki liigesekudesid haarava protsessina, mille kujunemisel on oluline roll põletiku komponendil. Haiguse lai levik, definitiivse ravi puudumine ning lünklik arusaam protsessi patogeneesist tekitab vajaduse üksikasjalikult uurida kandidaatgeenide seoseid haigusega nii DNA, vastava valgu kui ka RNA tasemel. Selle uurimuse eesmärkideks oli selgitada põlve OA (POA) kahe kandidaatgeeni−ADAM12 (desintegriin ja metallopeptidaasi domään 12) ja CILP (kõhre keskmise kihi proteiin)−seotust POA patogeneesi teatud aspektidega. Mõlema geeni seost POA-ga on vähe uuritud ning puuduvad andmed Eesti populatsiooni kohta. Uurimus tugines populatsioonil baseeruv kohortile (N=437) ning artroskoopiliselt ravitud patsientidele (N=91) vanuses 32−60 a. Uurimistöö käigus avastati ADAM12 seos POA riskiga geeni ja valgu tasemel. Leiti seos ADAM12 geeni polümorfismide ning radioloogilise POA-ga. POA riskiga seotud variandid erinesid meestel ja naistel. Radioloogilistest tunnustest määratles ADAM12 ainult ostefüütide tekke riski mõlemal sool. ADAM12 geeni valk-produkti ADAM12-S kontsentratsioon seerumis oli oluliselt kõrgem väljendunud radioloogilise POA-ga isikutel. Leiti korrelatsioon ADAM12 mRNA sünoviaalse ekspressiooni ja sünoviidi vahel, tugevaim seos sünoviidi tunnustest esines fibroosiga. Kõhre-spetsiifiliseks peetavat markerit CILP-i leiti sünoovias mRNA ja valgu tasemel, mis osutab võimalusele, et sünoviaalmembraan võib olla täiendavaks CILP produktsiooni allikaks. Sarnaselt ADAM12-ga leiti CILP mRNA üleekspressioon fibrootilistes proovides. CILP mRNA sünoviaalne ekspressioon oli oluliselt madalam neil isikutel, kel oli väljendunud liigespilu kitsenemine. Mõlemad geenid avaldusid soo-spetsifilist mõju varajase ja hilise radioloogilise POA riskile ning fibrogeneesile. Käesolev uuring näitab ADAM12 ja CILP geenide seost OA patogeneesi erinevate aspektidega−ADAM12 geeni osalemist luu remodeleerimise protsessides (osteofüütide teke) ning ADAM12 ja CILP geenide osalemist sünoviaalse fibroosi arenemisel.
Impulsiivsuse ja sotsiaalse soovitavuse seostumine pettusega valetamist võimaldavas arvutimängus
(Tartu Ülikool, 2014-04-24) Pärnaste, Anna-Stiina; Bachmann, Talis, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Einberg, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Vähe on uuritud, kuidas on omavahel seotud käitumuslike testide tulemused ja enesekohaste testide tulemused ebasiira käitumise kontekstis. Antud töö eesmärk oli uurida, kuidas käitumuslikult mõõdetud valetamine seostub sotsiaalse soovitavusega ning impulsiivsusega. Uurimuses osales 96 katseisikut (70 naist, 26 meest); keskmine vanus 24,89 eluaastat (SD = 6,7). Enesekohaste mõõtevahenditena kasutati sotsiaalse soovitavuse küsimustikku (BIDR; Paulhus, 1991), adaptiivse-maladaptiivse impulsiivsuse küsimustikku (AMIS) ning käitumusliku mõõtevahendina valetamist võimaldavat arvutimängu ehk ringide mängu (TÜ kognitiivse psühholoogia labor). Tulemused näitasid oodatult, et sotsiaalse soovitavuse alaskaaladest oli mainekujundusel negatiivne seos valevastuste määraga. Impulsiivsuse puhul ilmnes ainsa statistiliselt olulise seosena positiivne korrelatsioon valevastuste määrast võetud vahelejäämise protsendi ja impulsiivsuse üldskoori vahel, mis tulenes pidurdamatuse alaskaalast. Seega impulsiivsus ei seostu valetamise sagedusega, kuid mainekujundus seostub.
Ajaintervallide produtseerimise mõjutamine helistiimuli tempoga
(Tartu Ülikool, 2014-04-24) Oja, Kaupo; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida inimese sisemise kella mõjutamise võimalikkust helistiimuli tempo muutmisega. Erinevalt eelnevalt läbi viidud katsetest, kus stiimuliks on olnud kindla sagedusega heliklikid, kasutati helistiimulina varieeruva kiirusega inimkõne salvestist. Sisemise kella kiirust mõõdeti ajaintervallide reprodutseerimise kaudu. Lisaks uuriti võimalikku seost enesekohase elutempo kiirusega ning neurootilisusega. Kahjuks ükski hüpotees kinnitust ei leidnud.
Kultuurilised ja soolised erinevused teismeliste konfliktikäitumises
(Tartu Ülikool, 2014-04-24) Niitsoo, Marie; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida kultuurilisi ja soolisi erinevusi teismeliste konfliktikäitumises oma samast soost parima sõbraga ning selle seoseid autonoomia ja seotusega. Selleks kasutati kahte hüpoteetilist konfliktsituatsiooni kirjeldust, millest esimene kirjeldas olukorda, kus parim sõber keelas mõne teise sõbraga suhelda ja teine olukorda, kus parim sõber oli vastanut reetnud. Teismelistel paluti kirjeldada, kuidas nad antud olukorras käituks, miks nad nii käituks ja kui tihti neil selliseid situatsioone esineb. Mõõdeti ka teismeliste autonoomiat ja seotust. Kõige enam kasutatud strateegiateks osutusid enesekehtestamine ja sõpruse muutmine. Erinevusi kahe riigi teismeliste konfliktikäitumises ei leitud. Samas mõjutasid autonoomia ja seotus seda, kuidas teismelised reetmise situatsioonis oma käitumist põhjendasid. Teismelised, kes hindasid kõrgemalt autonoomiat pakkusid pigem sõbra süüdistamist kui enda huvidele orienteeritust ja reeglile viitamist. Seotust kõrgemalt hindavad teismelised pakkusid aga pigem enda huvidele orienteeritust kui sõbra süüdistamist. Soolised erinevused ilmnesid uue sõbra situatsioonis strateegia valikul: poisid kasutasid tüdrukutest sagedamini enesekehtestamist.
Kommunikatsioonikanali mõju ultimaatumi aktsepteerimisele
(Tartu Ülikool, 2014-04-24) Nemvalts, Siim; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimuses on vaatluse all kommunikatsioonikanali mõju ultimaatumi aktsepteerimisele. Mõju hindamiseks mängisid 48 katseisikut (KI) ultimaatummängu, milles tehti 12 rahalist pakkumist nelja erineva kommunikatsioonikanali vahendusel. Kanalitena olid vaatluse all heli, video, tekst ja vahetu näost näkku suhtlemine. Kõik 48 pakkumist tehti sama eksperimentaatori poolt ja olid KI-le kasulikud või kahjulikud. Ilmnes, et kontrollitud tingimustes kommunikatsioonikanal ultimaatumi aktsepteerimisele statistiliselt olulist mõju ei avalda. Samuti mõõdeti otsuse langetamiseks kulunud aega. Ilmnes, et rohkem kulus aega pakkumistele, mis olid ultimaatummängu eesmärgi saavutamiseks keerulisemad ja eeldasid otsuse tegemisel põhjalikumat kaalutlemist. Äärmuslike pakkumiste puhul olid reaktsiooniajad sarnased. Võtmesõnad: ultimaatummäng, kommunikatsioonikanal.
Enesekohaste negatiivsete tuumikhinnangute seos õppeedukusega TÜ majandusteaduskonna ja Eesti Lennuakadeemia tudengite näitel
(Tartu Ülikool, 2014-04-24) Masing, Maiken; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärk on seoste uurimine enesekohaste negatiivsete tuumikhinnangute alaskaalade ja õppeedukuse vahel. Uuringus osales kokku 98 tudengit Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ja Eesti Lennuakadeemiast. Selgus, et õppeedukust mõjutavad enesekohased negatiivsed tuumikhinnangud on tähelepanu sisetakistused, väline kontrollikese, negatiivne enesehinnang, impulsiivsuse alla kuuluvad positiivne ja negatiivne pakilisus, seisundiärevus ning ärevusepisoodide sagedus. Mida kõrgemad on loetletud tuumikhinnangute skaala näidud, seda madalamad on üliõpilaste keskmised hinded. Kõige tugevamini on keskmise hindega seotud negatiivne enesehinnang.
Ilmajaamad muudkui liiguvad
(Maaleht, 2014-04-24) Kallis, A.
Relationships between inflammatory markers, body composition, bone health, and cardiorespiratory fitness in 10- to 11-year-old overweight and normal weight boys
(2014-04-28) Remmel, Liina
Rasvumisel on kahjulik mõju tervisele ja see on tõsiseks probleemiks laste seas. Aktiivne eluviis lapsepõlves loob eeldused paremaks terviseks täiskasvanuna. Ülekaalulistel lastel esineb luumurde sagedamini, mis viitab seosele rasvumuse ja luutiheduse vahel. Eriti kriitiline aeg on murdeiga, mil algab luumassi ülesehitamine. Rasvumise väljakujunemisel on oma kindel koht ka põletikul, mida saab hinnata mitmesuguste põletikunäitajate määramisega verest. Neid põletikunäitajaid uurides saame paremini aru, kas ja kuidas põletik rasvumise korral mõjutab luu tervist ja kehalist võimekust. Töö eesmärgiks oli uurida 10- ja 11-aastastel ülekaalulistel ja normaalkaalulistel poistel kolmeteist erinevat põletikumarkerit veres ja uurida seoseid nende markerite ning keha koostise, luutiheduse, ja kehalise võimekuse vahel. Uuringu tulemused näitasid, et kolmeteistkümnest vereseerumis mõõdetud põletikumarkerist olid ülekaalulistel poistel oluliselt kõrgemad interleukiin-6, interleukiin-8, monotsüütne kemotaktiline valk-1, C-reaktiivne valk ja interferoon-γ tasemed. Lisaks olid interleukiin-6, tuumori nekroosi faktor-α, C-reaktiivne valk ja interferoon-γ tase positiivselt seotud rasvamassiga ülekaalulistel poistel. Need tulemused näitavad, et suurenenud rasvamass on seotud kõrgema põletiku aktiivsusega. Vaatamata suuremale kogu keha luutihedusele, oli ülekaalulistel poistel väiksem volumeetriline luutihedus võrreldes normaalkaaluliste poistega, mis kirjanduse andmetel suurendab riski luumurdude tekkeks täiskasvanuna. Samuti leidsime ülekaalulistel poistel positiivse korrelatsiooni vereseerumi interferoon-γ kontsentratsiooni ja luutiheduse vahel. See näitab, et põletikuline protsess, mis esineb juba 10-11-aastastel ülekaalulistel lastel, võib mõjutada luutiheduse edasist suurenemist. Ülekaalulistel poistel oli ka madalam kehaline võimekus mõõdetuna maksimaalse hapnikutarbimisena kilogrammides kehamassi kohta, mis oli negatiivselt seotud vereseerumi interleukiin-6 kontsentratsiooniga. Selle markeri määramine võib aidata ülekaaluliste poiste seas leida neid, kellel on kehaline võimekus madalam ja seetõttu vajavad spetsiaalseid treeninguid, et saavutada kehalise koormuse maksimaalne mõju tervisele.
Thunderstorm and lightning climatology in the Baltic countries and in northern Europe
(2014-04-28) Enno, Sven-Erik
Äikesetormid kujutavad endast olulist ohtu nii inimeste elule kui varale. Välk ja teised ohtlikud äikesenähtused põhjustavad parasvöötmes igal aastal olulise osa ilmaga seotud majanduslikest kahjudest. Käesolev väitekiri uurib äikese ja välgu ajalis-ruumilist jaotust Baltimaades ning Põhja-Euroopas, samuti äikesekliima pikaajalisi muutusi. Töös esitatakse esmakordselt ülevaade Baltimaade äikesekliimast, samuti välgulöökide ajalis-ruumilisest jaotusest Põhja-Euroopas. Keskmine aastane pilv-maa välkude sagedus varieerub 0,01 löögist km−2 a−1 Norra põhja- ja lääneosas 1,08 löögini km−2 a−1 Rootsi edelaosas ja Baltimaades. Keskmine aastane äikesepäevade arv ulatub 2 päevast Põhja-Norras 29,5-ni Leedu lõunaosas. Kõige enam on äikest suvel ja pärastlõunasel ajal, kui päikesekiirgus on kõige intensiivsem. Lisaks on äikest selgelt enam maismaa kohal, kuna see soojeneb tugevamalt kui meri. Baltimaades on mitmed kohalikud äikesemaksimumid seotud kõrgustikega, mis sunnivad õhuvoole tõusma ja soodustavad konvektsiooni. Kõige sagedamini põhjustab äikest soe õhuvool lõunast või kagust, samuti madalrõhukeskme asumine uurimisala kohal. Kõige harvemini on äikest juhul kui Baltimaade piirkonnas asub kõrgrõhukese või valitseb põhjavool. Perioodil 1950-2004 on äikese sagedus Baltimaades langenud, kusjuures suurim langus on toimunud ajavahemikus 1960-1990. Äikese sageduse vähenemine on seostatav pikaajaliste muutustega Põhja-Euroopa suvises atmosfääri tsirkulatsioonis. Perioodil 1960-1990 suurenes äikese tekkeks ebasoodsa põhjavoolu esinemissagedus ning vähenes äikest soodustava lõuna- ja kaguvoolu sagedus. Viimase 20 aasta jooksul on vaadeldavad vastupidised trendid ning äikese esinemissagedus on taas tõsunud. Tulemused näitavad, et Põhja-Euroopa ja Baltimaade äikesekliima on sarnane naabermaade äikesekliimaga. Esitatud andmete põhjal on võimalik hinnata välgu poolt põhjustatud riske erinevates Põhja-Euroopa piirkondades.
Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi
(2014-04-28) Velsker, Mart
Lõunaeesti kirjanduse ajaloo põhjalikud käsitlused seni puuduvad, algust on tehtud lühematega. Väitekiri uurib ühelt poolt, kuidas on lõunaeesti kirjanduslugu seni vaadeldud, ning teiselt poolt, kuidas seda oleks edaspidi otstarbekas kirjutada. Lõunaeesti kirjandus on muutunud eraldi uurimisobjektiks alates 1980. aastate lõpust, varem on seda esitatud peamiselt vaid väikse allteemana eesti kirjanduse mõtestamise raames. Uurimise iseseisvumine eeldab mõistete ja üldiste kõnelemisviiside muutumist. Lõunaeesti kirjanduse mõistet on piiritletud mitmel moel – keele- ja kohakeskselt, laiemalt ja kitsamalt. Nende määratluste alusel sünnib arusaam kirjandusloo objektist. Oluliselt on nii mõistekasutust kui ka kirjandusloo kontseptualiseerimist mõjutanud Kauksi Ülle tööd. Tema on artikli vormis visandanud esimese võru kirjanduse ajaloo, arvestades selles ka avaramat lõunaeestilise traditsiooni tausta. Kauksi Ülle käsitluses on keel valitud ootuspäraselt esmaseks (kuigi mitte ainukeseks) eristavaks tunnuseks. See lahendus lähtub tõsiasjast, et Lõuna-Eestis kasutatav keelekuju erineb selgelt põhjaeestilisest pruugist. Väitekirja põhiosa moodustavad seitse artiklit, mis lähenevad teemale nelja erineva nurga alt. Esiteks on antud ülevaade seni tehtud töödest, teiseks on arutatud võimalusi käsitleda lõunaeesti kirjanduslugu seoses laiema kontekstiga, näiteks kohaliku kultuuriloo või eesti luuleloo taustal, kolmandaks on vaadeldud kultuuri-, keele- ja kirjandusloo esitamise võimalusi ilukirjanduslikus tekstis ning lõpuks on mudeldava katsena läbi jutustatud Tartu linna Karlova linnaosa ajalugu. Katse kinnitab ja iseloomustab kohakeskse kirjandusloo esitamise võimalikkust, kuid arvestatavaid vaatenurki on samas kindlasti mitmeid. Väitekirjas lõpuks pakutud kirjandusloo kirjutamise variandid lähtuvadki erinevatelt alustelt, ühendavaks jooneks on neil kesksele narratiivile toetuvate mudelite eelistamine.
Factors influencing the re-vegetation of abandoned extracted peatlands in Estonia
(2014-04-30) Triisberg, Triin
Eesti on olnud üheks maailma sooderikkamaks riigiks, kuid soid on siin ka ulatuslikult kuivendatud kasutamiseks metsa- või põllumaana ning turba kaevandamiseks. Kui varasemalt kaevandati peamiselt tükkturvast ja mõju loodusele ei olnud suur, siis 1950ndatest võeti kasutusele freestehnoloogia, mistõttu on nii kaevandamisalade kui ka kaevandamise järgselt tekkinud jääksoode pindala kiiresti suurenenud. Praegu on see Eestis 9371 ha jääksoid, kuid nende pindala suureneb lähikümnendil veelgi. Jääksood mõjutavad ümbruskonna hüdroloogilist režiimi ja mikrokliimat, vähendavad looduslikku mitmekesisust, suurendavad kasvuhoonegaaside emissiooni ja on väga tuleohtlikud ning seetõttu tuleks jääksood korrastada. Eestis on see ka seadustega nõutav, kuid jääksoid on seni veel väga vähe korrastatud. Jääksoode spontaanne taastaimestumine toimub väga aeglaselt, kuna elujõuline seemnepank on hävitatud ning ainult mõned tuulega saabunud levised on võimelised seal idanema ning kasvama hakanud taimed püsima. Peamiselt takistavad taastaimestumist ebasoodsad keskkonnafaktorid: ebastabiilsed ning ebasoodsad niiskustingimused, tuuleerosioon ning külmakerge. Käesoleva doktoritöö peamisteks eesmärkideks oli selgitada välja keskkonnafaktorid, mis mõjutavad jääksoode taastaimestumist; selgitada erinevusi kesk- ja ääreosade taimestumises nii jääksoodel kui ka kasvuhooneeksperimendi põhjal; testida, kuidas mõjutab jääksoo liigirikkust väetamine ja paremate niiskustingimuste loomine ning selgitada, kas üldistatud keskkonnafaktorid – jääkturba omadused ja paksus – on rakendatavad kui indikaatorid jääksoode korrastamise planeerimisel. Väliuuringute ja jääksoode revisjoniandmete analüüsil tehti kindlaks, et jääksoode taastaimestumine sõltub kõige enam kaevandamise viisist, mikrovormist, ning jääkturba omadustest. Liigirikkus jääksoodel vähenes looduslikult taimestunud kooslustega piirnevatelt äärealadelt keskosa suunas. Kasvuhoonekatse tulemused näitasid aga, et servaefektist olulisemaks on paremad niiskustingimused, mis võimaldasid paljudel liikidel kasvama hakata. Ühekordne väetamine ei avaldanud mõju taimeliikide koguarvule jääksoodest võetud proovides, kuid suurendas keskmist taimeliikide arvu ja katvust, samuti ei mõjutanud väetamine kasvuhoones hoitud proovide üldist liigirikkust, mis osutab sellele, et jääksoode aeglane taastaimestumine on tingitud pigem ebasoodsatest niiskustingimustest. Taastaimestumist mõjutab veel ka jääkturba paksuses ja omadused. Korrastamiseks sobiva suuna valimisel osutus oluliseks piiriks turba paksus 2,3 m: alad, mille turbakihi paksus on alla 2,3 m sobivad korrastamiseks madal- või siirdesookoosluste ning üle 2,3 m alad rabakoosluste suunas. Aladel, kus on võimalik taastada rabakooslust, on soovitatav luua mikrovormi erinevusi kujundades jääkväljadele kuivenduskraavidega risti piklikke lohke. Taastaimestumise protsessi saab kiirendada ja edukust suurendada taimematerjali introdutseerimise teel.