Sirvi Kuupäev , alustades "2014-05-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Chronology of the Weichselian Glaciation in the southeastern sector of the Scandinavian Ice Sheet
(2014-05-09) Lasberg, Katrin
Doktoritöö uurib Weichseli jäätumise ajalist kulgu, liustiku maksimaalse leviku ulatust ja liustiku pealetungi ja taandumise dünaamikat Ida-Euroopa tasandiku lääneosas. Uuringuala hõlmab Skandinaavia jäätumise kagusektorit Läänemerest kuni viimase jäätumise maksimaalse leviku piirini. See ala on Weichseli jäätumise jooksul mitmeid kordi allunud liustike tegevusele. Varasemate liustike ajalis-ruumilise dünaamika välja selgitamine on oluline, et ennustada praegu eksisteerivate liustike reageerimist järjest soojenevale kliimale. Varasemate liustike dünaamikat saab välja selgitada kronoloogiliste uuringute abil, mis on ka käesolev doktoritöö teemaks. Teadmised Weichseli jäätumise ajalis-ruumilise kulgemise kohta Ida-Euroopa tasandikul on vaatamata mitmekülgsetele uuringutele väga lünklikud ja olemasolevad andmed jäätumisala lõikes ebaühtlased. Eriti puudulik info on varasemate Vara- ja Kesk-Weichseli jäätumise kohta, kuna sellele järgnenud Hilis-Weichseli liustik on varasemaid setteid ja pinnavorme oluliselt ümber kujundanud või hoopis erodeerinud. Seetõttu on varasemate jäätumiste setteid Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopast leitud vaid üksikutest kohtadest. Viimase, Hilis-Weichseli jäätumise kohta on andmeid rohkem, kuid siiani on ebaselge liustiku saabumise aeg uuringualale ja laienemine maksimaalse leviku piirile. Samuti on viimase liustiku taandumise käik olnud põnevate diskussioonide teemaks. Doktoritöö eesmärgiks on koondada ja kriitiliselt analüüsida Weichseli jäätumise liustike dünaamikat iseloomustavat kronoloogilist andmestikku Ida-Euroopa tasandiku lääneosas. Detailsemad andmed esitatakse viimasele jäätumisele eelnenud jäävaba perioodi kestvuse kohta uuringualal; hinnatakse viimase Weichseli liustiku pealetungi ja selle maksimaalse leviku ajalist kestvust; esitatakse viimase jäätumise taandumise kronoloogia arvestades andmestiku geograafilise paiknemise ja liustikukeelte dünaamikaga ning diskuteeritakse liustiku pealetungi ja taandumise kiiruse üle
Этимологическое исследование некоторых диалектных названий предметов домашнего обихода
(2014-05-09) Jagintseva, Olga
Käesoleva doktoriväitekirja teema on seotud mitme teadusvaldkonnaga, mistõttu on teoreetiliselt võimalikud selle erinevad käsitlused. Ühe käsitlusviisi kohaselt võib kaasata keelefakte rahvakultuuri rekonstrueerimiseks, teine käsitlusviis lähtuks kulturuloogilistest faktidest varasemate keele olekute fikseerimiseks. Mõlemal lähenemisel on omad positiivsed jooned. Lähtudes keelest ja kasutades võrdlev-ajaloolist meetodit, esineb materjali analüüsis arvatavasti vähem ebatäpsusi ja vigu. Erilist huvi pakuvad murdesõnad, mis on ammu minetanud oma sisevormi. Vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed kasutavad taolisi sõnu pööramata neile erilist tähelepanu ega omistamata erilist tähendust. Seetõttu on need ka uurijate tähelepanusfäärist välja jäänud. Vene kodutarvete murdenimetuste etümoloogiat on üsna vähe uuritud. Töös piirdutakse kodutarvete üksikute elementide kirjeldamisega. Analüüsitud on 16 lekseemi. Antud sõnade valik on tingitud nende etümoloogilise «selguse» puudumisest M. Vasmeri etümoloogiasõnaraamatus, kus on olemas ka vastav viide. Huvi objektiks on murdelekseemid, milles ei ole selgeid etümoloogiale viitavaid tunnuseid. Need sõnad esinevad ajaloolistes ja etnograafilistes allikates ning murretes, mõned aga sisalduvad vaid vanavene allikates ning on seega aktiivsest keelekasutusest kadunud. M. Vasmeri sõnaraamatut kasutades on uuritud 16 nimisõna: кукшин, пестер(ь), коморг, кочедык, глёк, тарабарка, борошня, егол, чемеза, паняга, чечень, котуль, балакирь, баклуша, потималка, каганец. Lekseemide päritolu tõestamiseks on kasutatud foneetilist, semantilist, morfoloogilist ja sõnamoodustuseanalüüsi. On ilmne, et keelematerjali uurimisele etümoloogilises aspektis aitavad kaasa etnograafia, folkloori ja ajaloo andmed. Doktoritöös on materjali analüüsimisel kasutatud eelkõige võrdlev-ajaloolist meetodit ja etümoloogilise analüüsi metoodikat. Lisaks sellele on aktuaalne H. Schuchardti välja töötatud uurimissuund «Wörter und Sachen», mis on üles ehitatud vormist lähtuval ja tähendusele ning funktsioonile viival seletusel. Nimetatud uurimissuuna teine eelis seisneb selles, et sõna vaadeldakse lahutamatus seoses selle abil tähistatud esemega. Kolmas antud uurimuse seisukohalt tähtis metodoloogiline koostisosa seisneb slaavi etnolingvistilise traditsiooni järgimises.
A phylogenetic revision of the Chrysis ignita species group (Hymenoptera: Chrysididae) with emphasis on the northern European fauna
(2014-05-09) Soon, Villu
Eluslooduse mitmekesisuse kirjeldamine ja analüüsimine on loodusteaduste vanimaid ja olulisemaid ülesandeid, kuna vaid adekvaatsele teadmisele sellest saab toetuda edasine bioloogia alane uurimistöö või tõhus elurikkuse kaitse. Olgu uurimisteemaks loomade käitumine või taimede levik on tulemuste väärtus väike, kui puudub selgus selles osas millist organismi õigupoolest uuriti – vigu selles vallas esineb sagedamini kui võiks arvata. Kuldherilased on küll kaunid herilastega suguluses olevad putukad, kuid oma väheldase kasvu tõttu ei ole nad pälvinud piisavalt tähelepanu. Enamgi veel, nende liikide uurimine on osutunud keerukaks tänu äravahetamiseni sarnasele välimusele. Kuna senised katsed kuldherilasi klassifitseerida on osutunud vaid osaliselt edukaks võtsin oma doktoritöös kasutusse tunnused, mida nende uurimisel ei ole varem rakendatud. Nimelt kasutan nende süstemaatika, st üksikisendite vaheliste sugulussidemete, kindlaks tegemisel erinevusi isendite pärilikkusaine ehk DNA järjestustes. Kuigi kuldherilased on laia levikuga, keskendun ennekõike Põhja-Euroopa ja vähemal määral Euraasia liikidele. Seda ennekõike huvi tõttu meie loomastiku vastu. Et kindlaks teha nende liigiline koosseis P-Euroopas tuli üle kontrollida senised teadmised piirkonna kuldherilaste kohta ning ühtlasi läbi vaadata muuseumite kogud. Mul õnnestus kindlaks teha ühe raskemini eristatavate kuldherilaste rühma põlvnemine ning eeskätt Põhja-Euroopa osas ka liigiline koosseis. Seejuures ilmnes, et mitmed liigid kas ei olnud varem omaette liikidena määratletud või olid sootuks tuvastamata jäänud. Kasutatav meetod osutus sobilikuks ka muidu raskesti eristatavate liikide tuvastamisel. Taani, Fennoskandia ja Baltimaade kuldherilaste liigilise koosseisu osas tuli samuti olulisi korrektuure teha. Oli juhuseid, kus varem teatud liigi leidumine piirkonnas osutus veaks, samas kui mõne liigi leidumist sel alal ei olnud tuvastatudki. Minu doktoritöö lahendas mitmed senised probleemid kõige raskemini eristatavate liikide käsitlustes meetodi abil, mida nende putukate süstemaatika uurimisel pole varem kasutatud. Koos Taani, Fennoskandia ja Baltimaade kuldherilaste liigilise koosseisu ülekontrollimise ja kaasajastamisega annab minu doktoritöö hea aluse kuldherilaste edasiseks uurimiseks.
Childhood coeliac disease in Estonia, prevalence in atopic dermatitis and immunological characterisation of coexistence
(2014-05-09) Ress, Krista
Uuringu eesmärgiks oli hinnata lapseea tsöliaakia haigestumust Eestis, levimust atoopilise dermatiidiga lastel ning iseloomustada nende koosesinemise kliinilisi ja immunoloogilisi eripärasid. Nii tsöliaakia kui ka atoopiline dermatiit on ühed sagedasemad lapseea kroonilised haigused, mille tekkes on oluline roll nii geneetilisel eelsoodumusel, immuunsüsteemi häiretel kui ka keskkonna-faktoritel. Tsöliaakia korral põhjustavad teraviljades esinevate valkude poolt vallandatavad autoimmuunreaktsioonid peensoole limaskesta kahjustuse. Pikka aega peeti tsöliaakiat väga harva esinevaks väikelapseea haiguseks, kuid viimastel aastatel on Euroopas tsöliaakiat leitud kuni 3%-l rahvastikust. Tsöliaakia levimuse hindamiseks Eestis teostati sõeluuringud 1160-l juhuslikult valitud Eesti koolilapsel ning leiti, et tsöliaakiat esineb Eestis oluliselt sagedamini kui varasemalt arvatud (vähemalt 0.34%). Analüüsides kõiki aastatel 1976-2010 diagnoositud tsöliaakiajuhte Eesti lastel selgus, et antud perioodil on haigestumus tõusnud enam kui 30 korda. Kui uuringu algaastail diagnoositi tsöliaakia vaid alla kaheaastastel tüüpiliste kaebustega lastel, siis perioodil 2006-2010 diagnoositi enamus juhte atüüpiliste kaebustega või hoopis kaebusteta üle viie aastastel lastel. Tsöliaakia võib esineda koos ligi 100 erineva haigusega, sagedamini erinevate immuunsüsteemi haigustega, sealhulgas allergiahaigustega. Võrreldes 351 atoopilise dermatiidiga last eelnevalt uuritud koolilastega, esineb tsöliaakiat atoopilise dermatiidiga lastel üle nelja korra sagedamini (1.4%). Seejuures pooltel diagnoositud lastest ei esinenud vaatamata väljendunud soolekahjustusele tsöliaakiale viitavaid kaebusi. Seetõttu tuleks peensoole limaskesta kahjustusest tulenevate tüsistuste vältimiseks kaaluda atoopilise dermatiidi lisamist tsöliaakia riskigruppide hulka. Lisaks leidsime atoopilise dermatiidiga lastel tuumavastaseid autoantikehi veidi kõrgemas tiitris ja nooremas eas kui kontrollgrupis, ei olnud erinevused statistiliselt olulised. Kuna aga autoantikehad ilmuvad sageli aastaid enne autoimmuunhaiguse väljakujunemist, tuleks raskekululise atoopilise dermatiidiga patsiente uurida nende antikehade suhtes ning antikeha-positiivseid isikuid jälgida regulaarselt võimaliku autoimmuunhaiguse väljakujunemise suhtes.
Electroencephalographic insights into affective attention
(2014-05-09) Uusberg, Andero
Miks ilus inimene rahvasummas silma jääb? Või ka kauguses kostuv pidurikrigin liiklusmürast üle kostab? Tartu Ülikoolis valminud doktoritöö kohaselt võib põhjuseks olla emotsionaalse informatsiooni kiirendatud töötlus. Aju on varustatud tähelepanumehhanismidega, mis valivad meeleorganite vahendatud infotulvast välja kõige olulisema teabe. Näiteks tahtlik tähelepanu aitab keskenduda käesolevale ning tahtmatu tähelepanu märgata ootamatusi. Neile sekundeerib ka kolmas süsteem, mis tõstab esile emotsionaalse tähendusega infot. Just afektiivne tähelepanu viib fookuse potentsiaalsetele hüvedele nagu kaunis kaaslane ja ohtudele nagu liiklusõnnetus. Seni on aga lahendamata küsimus, mis täpselt toimub ajus siis, kui erinevad tähelepanusüsteemid omavahel konkureerivad. Näiteks kui veebiuudise lugeja silm haarab ühtaegu nii pooleliolevat teksti kui mahlakat kõmupealkirja külgribal. Mõnikord jääb võitjaks emotsionaalne tähelepanu ning kõmulugu saab oodatud kliki. Teinekord suudab aga tahtlik tähelepanu ebaolulise ahvatluse kõrvale tõrjuda ja loo lugemine võib jätkuda. Oma doktoritöös uuris Andero Uusberg lähemalt võimalust, et tähelepanulises võistluses toimub esimese sekundikolmandiku jooksul liidritevahetus. Emotsionaalne tähelepanu reageerib stardis kiiremini, kuid umbes 350 ms järel on tahtlik süsteem seisu viigistanud ning aju fookust juhitakse edaspidi koostöös. Mitmed selle mõttemudeli ennustused leidsid kinnitust emotsionaalse sisuga fotode vaatamise ajal mõõdetud aju elektrilise aktiivsuse analüüsimisel. Üldisemalt aitab tähelepanusüsteemide erinev stardikiirus seletada, miks tegelikkuses ohutud stiimulid nagu kauge pidurikrigin kipuvad siiski tähelepanu haarama – kulub hetk, ette kui konteksti arvestav tahtlik tähelepanu jõuab korrigeerida primitiivsema emotsionaalse süsteemi esialgset valikut. Doktoritööst leiab ka vihjeid igapäevaseks emotsioonide reguleerimiseks. Ebameeldiva raviprotseduuri või muu ärevust tekitava olukorraga toimetulemiseks soovitatakse vahel mõelda millestki muust. Uusbergi uurimistöö näitas aga, et selline strateegia on suurema tõenäosusega edukas siis, kui mõte juhitakse millelegi piisavalt keerukale. Näiteks kui katseisikutel paluti võimalikult detailirohkelt kujutleda jalutamist kodulinnas, vähenes samal ajal esitletud emotsionaalsete piltide sisusse süvemine ning neile reageerimise intensiivsus. Kui ülesandeks oli aga keskenduda emotsionaalsete piltide neutraalsetele omadustele, vähenes afektiivne tähelepanu vaid mõnevõrra.