Sirvi Kuupäev , alustades "2014-05-26" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Русская тема в сборнике Марины Цветаевой «Версты. Стихи. Выпуск I» (1922 г.)
(2014-05-26) Rudik, Irina
Väitekiri on pühendatud Marina Tsvetajeva raamatule „Verstad I”, mille autor on teinud katse luua individuaalne „Venemaa” kuvand. Tsvetajeva on üks juhtivaid 20. saj poeete, kelle loomingul on tihe seos prantsuse- ja saksa kultuuridega. Uurides Tsvetajeva luulelomingu seoseid maailmakultuuriga (skandinaavia kultuurist hiina kultuurini) on uurijad vahele jätnud Tsvetajeva autorefleksiooni perioodi — tema isikliku rahvusliku identiteedi ja „Venemaa leiutamise” protsessi käsitluse tema loomingus. Eraldi on töös analüüsitud järgmiseid sfääre: rahvaluule stilisatsioone, ajaloolisi süžeesid, religioosseid motiive, poliitilisi vastukajasid. Antud töö on üks esimesi, mis käsitleb kõiki nimetatud aspekte üldises — „vene teema” raamistikus. Järgides Tartu struktuur-semiootilise tekstianalüüsi metodoloogiat, näitas väitekirja autor, kuidas Tsvetajeva autorikontseptsioon on peegeldunud 1922. a raamatu erinevatel struktuursetel tasanditel, ja seda just Tsvetajeva emigratsiooni eel Euroopasse (Saksamaale, Tšehhimaale, Prantsusmaale).
Spatio-temporal variability of leaf hydraulic conductance in woody plants: ecophysiological consequences
(2014-05-26) Õunapuu-Pikas, Eele
Vesi etendab taimede elus ülimalt olulist rolli. Kuna lehed kaotavad transpiratsiooni tõttu pidevalt vett, vajavad nad püsivat veevarustust mullakeskkonnast. Lehe hüdrauliline juhtivus (KL) on oluline füsioloogiline parameeter, mis väljendab taimesisest veetranspordi efektiivsust. Kuna KL on positiivselt seotud õhulõhede juhtivuse ja fotosünteesivõimega, mõjutab see parameeter oluliselt taimede produktiivsust, kasvukiirust ning elumust. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida lehe hüdraulilise juhtivuse varieeruvust puude võrastikus nii ruumilises kui ka ajalises skaalas sõltuvalt keskkonnafaktoritest. Töö tulemusena selgus, et KL sõltub oluliselt nii valguse intensiivsusest, spektraalsest koostisest kui ka kestusest. Samuti varieerub KL sõltuvalt asukohast võras seal esinevate vertikaalsete keskkonnagradientide tõttu. Suureneva suhtelise õhuniiskuse tingimustes KL väheneb tulenevalt kahanevast transpiratsioonivoost läbi taimede. Ka floeemitranspordi katkestamine floeemi sälkamise teel vähendab lehe hüdraulilist juhtivust. Samuti on lehe hüdraulilisele juhtivusele omane ööpäevane dünaamika, mis looduslikes puistutes sõltub enim õhu temperatuurist ja suhtelisest niiskusesisaldusest. Puid iseloomustab hüdrauliline segmenteeritus: lehed moodustavad suure osa (>30%) kogu-puu vedela faasi takistusest ning on suurema hüdraulilise takistusega ning veestressile tundlikumad kui oksad. Käesolev töö näitab, et lehe hüdrauliline juhtivus on äärmiselt dünaamiline parameeter, mistõttu on taimed võimelised muutuvates keskkonnatingimustes optimeerima oma veekasutust, saavutamaks tasakaalustatud veebilanssi. Teadmised puude veevahetuse toimimisest ning selle regulatsioonimehhanismidest annavad meile võimaluse prognoosida taimede hüdraulilise arhitektuuri tõenäolisi muutusi tulevikus ning globaalsete kliimamuutuste valguses välja töötada metsanduslikke meetmeid, et säilitada metsade produktiivsust ning leevendada kliimamuutuste võimalikke ebasoodsaid tagajärgi metsale.
Neuropeptide S and mental health: A functional receptor gene variant and environment shaping traits and contributing to psychiatric disorders
(2014-05-26) Laas, Kariina
Hiljutiavastatud neuropeptiid S (NPS) avaldab närilistel omapärast mõju, suurendades aktiivsust ja virgust samaaegselt ärevuse alandamisega. Inimesel on NPS retseptori geenis NPSR1 funktsionaalne A>T polümorfism (rs324981), mille T-alleeli kooditud retseptorvalk on signaali vahendamisel tõhusam. T-alleeli kandlus on seotud suurema virguse, kuid ka paanikahäirega, mistõttu on T-alleeli hakatud pidama riskialleeliks. Väitekirjas kajastatud rahvastikupõhiste uuringutega lõime tasakaalustatuma pildi NPSR1 toimimisest, leides nii soost kui keskkonnast sõltuvaid seoseid. Leidsime, et naistel, kellel on madalaima aktiivsusega NPSR1 genotüüp, AA, võib juba teismeeas meeleolu ja ärevuse regulatsiooniga raskusi olla. Mitteadaptiivsed jooned ilmnesid neil sagedamini just kehvade peresuhete korral, nagu ka suitsiidikatsed 18-ndaks ning ärevus- ning meeleoluhäired 25-ndaks eluaastaks. Sagedamini kujunes A-alleeliga naistel välja ka alkoholisõltuvushäire. Seevastu meestel oli NPSR1 T-alleel, eriti TT genotüüp, seotud hüperaktiivsuse ja impulsiivsusega, ning stressirikkad elusündmused tõstsid neid omadusi veelgi rohkem esile. Seetõttu pole üllatav, et T-alleeliga meeste hulgas oli oluliselt rohkem sõltuvushäireid. Huvitaval kombel raporteerisid sarnaselt naistega alkoholiga liialdamist täiskasvanuna hoopis AA genotüübiga mehed, mis viitab võimalikule täiendavale hilise algusega sõltuvuse tekkimise rajale: AA meestel tõusid adaptiivne impulsiivsus ja avatus oluliselt 25-ndaks eluaastaks, ning nad olid ka alkoholi kuritarvitamisele vastuvõtlikumad. Kas neil ka hiljem sõltuvus kujuneb, jääb tuleviku uuringute selgitada. NPSR on huvipakkuv sihtmärk ravimiarenduseks, kuna mõjutab virgust, emotsionaalseid reaktsioone ja alkoholi kuritarvitamist. AA ja TThomosügootide erinevaid emotsioonide reguleerimise viise on vaja sügavuti tundma õppida.