Sirvi Kuupäev , alustades "2014-06-27" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Morbidity and mortality among Baltic Chernobyl cleanup workers: a register-based cohort study
(2014-06-27) Rahu, Kaja
26. aprillil 1986 toimus Tšernobõli tuumajaamas avarii, mille tagajärjel radioaktiivsed ained saastasid põhjapoolkera. Kõige enam kahjustatud aladele Ukrainas saadeti puhastustööd tegema umbes 530 000 inimest (Tšernobõli veterani), kellest veidi üle 17 000 mehe oli pärit Baltimaadest. Kas ja kuidas on Tšernobõli piirkonnas töötamine mõjunud veteranide tervisele? Epidemioloogiline uuring, milles kasutati Eesti, Läti ja Leedu vähiregistrite andmeid, näitas, et aastatel 1986–2007 oli veteranide ja nende nende riikide meesrahvastiku vähihaigestumus võrdne. Veteranidel diagnoositi sagedamini kilpnäärmevähki, mis on tingitud nende seas tehtud sõeluuringust. Mõnevõrra põhjalikumalt käsitleti veteranide tervist Eestis, kus saadi andmeid lisaks veel surmapõhjuste registrist ja Haigekassa andmekogust. Veteranide suremus 1986–2011 ei erinenud riigi meesrahvastiku suremusest. Samas ilmnes, et veteranide enesetapurisk oli 30% kõrgem kui meesrahvastikus. Haigekassa 2004.–2012. aasta andmetel tehtud analüüsi järgi oli veteranide ja meesrahvastiku üldhaigestumus (ilma vähkkasvajateta) ühesugune. Silmatorkavaim erinevus ilmnes kilpnäärmehaiguste korral: veteranid haigestusid 1,7 korda sagedamini. On tõenäone, et taoline haigestumuse suurenemine tekkis mitte kiirguse tõttu, vaid see kajastab veteranidele osaks saanud põhjalikumat arstlikku järelevalvet. Seega veerand sajandit pärast Tšernobõli avariid puudub tõendus, et puhastustöödel saadud väikesed kiirgusannused on suurendanud veteranide haigestumust või suremust.
Cognitive functioning, perceived cognition, subjective complaints and symptoms of depression in patients with epilepsy: Neuropsychological assessment and SPET brain imaging study
(2014-06-27) Liik, Maarika
Kognitiivsed ja psühhiaatrilised probleemid on epilepsia sagedasteks kaaslasteks. Kognitiivsete häirete, sagedaste subjektiivsete kognitiivsete kaebuste ja depressiooni esinemise risk on epilepsiaga inimestel oluliselt suurenenud. Antud uurimistöö eesmärk oli kirjeldada epilepsiaga patsientide objektiivset kognitiivset profiili ja tajutud kognitiivseid võimeid, mõõta depressiooni mõju nii objektiivsele kui subjektiivsele kognitiivsele toimimisele ja uurida serotoniini transporteri (SERT) sidumisaktiivsust seoses depressiooni sümptomite esinemisega epilepsiaga inimestel. Uuringus osales 62 epilepsiaga patsienti ja 53 tervet katsealust, kes läbisid neuropsühholoogilise hindamise, täitsid subjektiivsete kaebuste küsimustiku ja depressiooniküsimustiku. 12 epilepsiaga patsienti osales üksikfooton-emissioon tomograafia uuringus (SPET), kus kasutati SERT ligandi 123I-ADAM. Tulemustest selgus, et epilepsiaga patsientide sooritus oli kontrollgrupiga võrreldes nõrgem erinevates verbaalsete võimete testides. Fokaalse epilepsiaga patsientide testitulemused olid generaliseerunud epilepsiaga patsientide tulemustest kehvemad. Subjektiivsed kognitiivsed kaebused ei korreleerunud objektiivsete testitulemustega, kuid olid olulisel määral seotud depressioonisümptomite esinemisega. Depressiooniküsimustikus kõrgema punktisummaga patsiendid esitasid rohkem subjektiivseid kaebusi. Depressiooni sümptomite esinemine seostus mitmete kognitiivsete testitulemustega, viidates depressiooni võimalikule laastavale toimele epilepsiaga patsientide kognitiivsete võimete osas. SERT sidumisaktiivsus SPET uuringul ei näidanud mingeid seoseid depressiooni sümptomitega epilepsia korral. Antud uurimistöö tulemused rõhutavad neuropsühholoogilise hindamise, aga eriti depressiooni diagnoosimise ja ravi vajalikkust epilepsiaga inimestel. Suurenenud subjektiivsete kaebuste määra ei tohiks epilepsia korral kontrollimatult seostada objektiivsete kognitiivsete häiretega, vaid see peaks arsti hoiatama võimaliku depressiooni ilmingute osas.