Sirvi Kuupäev , alustades "2014-07" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 19 19

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2014 nr 7
(Tartu : Tartu Ülikool, 2014-07) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Oleks meeldiv üllatus, kui laulupeo-aegne ilus ilm püsiks nädalaid
(Õhtuleht, 2014-07-01) Kallis, A.
Autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste jätkusuutlik kollektiivne teostamine
(2014-07-02) Vasamäe, Elise
Doktoriväitekirjas uuritakse intellektuaalse omandi kahe liigi ‒ autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste (edaspidi õigused) ‒ ühist kasutamist õiguste omajate poolt ehk õiguste kollektiivset teostamist. Autor seadis endale ülesande uurida, millised õiguste kollektiivse teostamise mudelid tagaksid Eestis jätkusuutliku arengu, arvestades kõigi autoriõigusega seotud huvigruppide huve. Autor jõudis järeldusele, et Eestis saab pidada kõige sobivamaks lahenduseks õiguste laiendatud kollektiivset teostamist. Selle mudeli puhul annab õiguste omajate kollektiivse esindamise organisatsioon õiguste kasutajatele vaid ühe loa ehk litsentsi ning kogub ja jagab selle alusel teoste kasutajatelt saadud tasu kõikide sama kategooria õiguste omajate vahel. Õiguste kasutaja saab ühe litsentsilepinguga õiguse kasutada ka nende õiguste omajate õigusi, keda organisatsioon ei esinda. Autorite, esitajate ja fonogrammitootjate huvid on samas kaitstud, kuna soovi korral võivad nad sellisest õiguste kollektiivse teostamise viisist igal ajal loobuda. Õiguste laiendatud kollektiivne teostamine lähtub põhimõttest, et õiguste kasutamine peaks olema võimalik seni, kuni õiguste omaja ei ole seda selgesõnaliselt ära keelanud. Autor teeb ettepaneku, et õiguste laiendatud kollektiivne teostamine peaks olema kehtestatud valdkondades, milles õiguste individuaalne teostamine ei ole jätkusuutlik. Samas ei ole võimalik kõiki neid valdkondi seaduses ammendavalt ette näha ja jätkuv tehnoloogiline areng tooks kaasa vajaduse pidevalt seadust muuta. Paindlik ja uudne lahendus oleks kehtestada Eestis üldise laiendatud kollektiivse litsentsilepingu normistik. Selline regulatsioon on võetud kasutusele Taanis (2009) ja Rootsis (2013). Õiguste kollektiivse teostamise temaatika on viimasel aastakümnel muutunud Euroopa Liidus väga aktuaalseks. 26. veebruaril 2014 võeti vastu Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul. Nimetatud direktiiviga ühtlustatakse esimest korda Euroopa Liidus õiguste kollektiivset teostamist reguleerivaid sätteid. Autoriõiguse uute arengusuundade kavandamises osalevad Euroopa Liidu institutsioonide kõrval ka akadeemilised ringkonnad. Euroopa juhtivad autoriõiguse professorid on välja töötanud kogu Euroopa Liitu hõlmava võimaliku autoriõigusereformi aluspõhimõtted, milles on muuhulgas esitatud ettepanek kehtestada Euroopa Liidu liikmesriikides õiguste laiendatud kollektiivne teostamine. See võimaldaks lahendada autoriõiguse territoriaalsest iseloomust tulenevad probleemid, mis takistavad ühtse siseturu arengut. Territoriaalsuse printsiibi problemaatika uurimisele keskenduti ka käesolevas uurimistöös. Doktoritöö autor on teinud ettepanekuid Eesti autoriõiguse seaduse muutmiseks ning pakkunud välja mitu uut eestikeelset erialaterminit. 2012. aastal loodi Justiitsministeeriumi juurde intellektuaalse omandi kodifitseerimise töögrupp, mille eesmärgiks seati uue autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seaduse eelnõu väljatöötamine. Doktoritöö autoril oli võimalus rakendada oma uurimistöö järeldusi nimetatud eelnõu väljatöötamisel, pakkudes välja uue õigusakti kollektiivse esindamise peatüki sätete sõnastusi. Uurimistöös käsitleti veel rida teoreetilisi küsimusi, millel on praktiline väljund nii õigusloomes kui ka -praktikas. Näiteks keskendus autor digitaalsetest raamatukogudest fonogrammide laenutamisega seotud probleemidele ning leidis, et fonogrammide laenutamist reguleerivat normistikku oleks vaja muuta, muidu on üldsuse ligipääs fonogrammidele ebamõistlikult takistatud.
Lumine juuni ehk kõik pole veel kadunud
(Maaleht, 2014-07-03) Kallis, A.
«Калевала» на коми языке в контексте некоторых аспектов теории и практики художественного перевода
(2014-07-03) Rakin, Nikolay
Käesolev töö on Adolf Turkini tõlgitud komikeelse Kalevala mitmekülgne käsitlus kirjandusliku tõlke ajaloo ja teooria kontekstis. Tähelepanu keskmes on eelkõige tõlketeksti leksikaalgrammatiline ja stilistiline analüüs võrdlevalt originaalteosega. Samuti on töös vaadeldud nii komi keelde kui ka komi keelest kirjandusliku tõlkimise ajaloo küsimusi. Peatükis Tõlkepraktika (kirjandusliku tõlke) ajaloo küsimusi antakse kokkuvõtlik ülevaade komi tõlkimise ajaloost, käsitletakse Kalevala tõlkeid soome-ugri keeltesse, samuti soome eepose loomisega seotud küsimusi ja selle seoseid komi kirjanduse, rahvaluule ja kultuuriga. Peatükis Tõlketeooria küsimusi (keelelis-stilistilised aspektid) võrreldakse Turkini Kalevala tõlget soomekeelse originaaliga. Tõlketeksti analüüsitakse leksikaalgrammatilisest ja stilistilisest aspektist. Leksikaalgrammatilisi küsimusi vaadeldakse tõlketransformatsioonide uurimisel, stilistilisi küsimusi originaali vormiliste ja keeleliste omapärade ning nende tõlkimise analüüsis. Eri keeltes tekstide kõrvutamine võimaldab seaduspäraste vastete ja erinevate transformatsioonide kasutamise väljaselgitamise, originaalse sisu deformeerumisfaktide avastamise ja tõlkija vigade leidmise. Taoline analüüs lubab välja selgitada, mil viisil ületatakse lähtekeele spetsiifikast, teose žanrist ja vormist (antud juhul soome arhailine murdekeel eepilise luule vormis) tulenevad tõlkeraskused. Lisadena (CD) antakse komi tõlketegevuse ajaloo detailsem esitus viidetega konkreetsetele tõlgetele ning esitatakse 14 kalevala runo (1–10, 34, 40, 41, 44) soome keeles ja komi keeles Turkini tõlkes, Vassili Lõtkini tõlgitud 41. runo komi keeles, 49. runo fragment komi keeles Mihhail Jelkini tõlkes ja 1. runo algus permi-komi keeles Anna Istomina tõlkes.
National Collaboration – Roadmap for Preserving Estonian Cultural Heritage
(2014-07-03) Lembinen, Liisi
Developement of ionic liquid composites by sol-gel method for elaboration of industrial nano- and microstructures
(2014-07-03) Välbe, Raul
Doktoritöö teemaks oleva ioonsete vedelike ja sool-geel meetodi kombineerimine funktsionaalsete komposiitide loomisel on alles viimasel kümnendil kujunenud teadussuund. Ioonsed vedelikud on keemiliselt üsna inertsed, suurepärase temperatuuritaluvuse ning ioonse juhtivusega ained. Suur huvi antud matejalide klassi vastu on seotud nende madala omahinna ja valmistamismetoodika lihtsusega. See loob äärmiselt konkurentsivõimelise alternatiivi juhtivate ja/või läbipaistvate materjalide väljatöötamoiseks, samuti nanomõõdus osakeste sünteesimeetodite arendamiseks. Viimane on oluline funktsionaliseeritud tekstiili erinevates rakendustes. Ioonse vedeliku kasutust piirab tihti aine vedelas olekus esinemine, seega oli vajalik luua uus tehnoloogia ioonsete vedelike talletamiseks tahkesse võrgustikku. Viimastel aastatel on mõnede ioonsete vedelike stabiilsus ja ohutus keskkonna suhtes olnud uurimuse keskmes ning paljud seni kehtinud tõed on sattunud küsimärgi alla. Töös näidati, et seni “roheliseks” peetud teatud tüüpi ioonsed vedelikud hüdrolüüsuvad niiskes keskkonnas juba toatemperatuuril. Olles hüdrolüüsumise käigus kontaktis teiste materjalidega (nt. klaas, oksiidid, keraamika) avastati esmakordselt uudsete hübriidsete kahekomponentsete kristallide teke. Töö eesmärgiks oli ioonsetel vedelikel ja metalli alkoksiididel põhinevate tahkete ioonvedelike/oksiidide koposiitide sünteesimeetodite väljatöötamine ning saadud struktuuride omaduste ja rakendusvõimaluste selgitamine. Selleks sünteesiti funktsinaliseeritud ioone vedelik mis sobib alkoksiididega komposiitide loomiseks ja mis säilitasid ioonsele vedelikule iseloomulikud omadused. Sool-geel meetodile analoogselt anti geelile, geel+ioonsele vedelikule ning geel+ioonsele vedelikule koos süsiniknanotoruga soovitud kuju ja suurus (rullid, fiibrid, kiled). Sünteesitud homogeenseid ioonse vedeliku ja metallialkoksiidi segusid testiti funktsionaliseeritud tekstiili valmistamisel. Näidati, et ionogeeliga töödeldud puuvilla kiududel suureneb tõmbetugevus, hüdrofoobsus ning kulumiskindlus võrreldes algse materjaliga.
Ilmahuviliste rõõmuks ilmus uus ilmaraamat
(Sakala, 2014-07-04) Kallis, A.
Klimatoloog pakub koerailmaks lugemist. Tartu
(Postimees, 2014-07-04) Kallis, A.
Eesti keele mineviku ajavormid vene emakeelega üliõpilaste kasutuses
(2014-07-04) Maisla, Diana
Eesti keele üks rikkustest on ajasüsteem. Selles eristatakse kolme minevikuaega: lihtminevikku (käisin kinos), täisminevikku (olen käinud kinos) ja enneminevikku (olin käinud kinos). Lihtminevik on lihtne, sest selle väljendamiseks on vaja ainult ühte tegusõna, mis teatab midagi minevikus toimunud tegevuse kohta. Täis- ja enneminevik on keerulisemad, sest mõte, mida need väljendavad, ilmneb alles pikemas lauses või tekstis. Täisminevik väljendab näiteks kogemust (olen käinud kinos, aga mitte teatris) või siis tegevust, mida on tehtud pikka aega (olen käinud samas kinos juba mitu aastat). Täisminevikul on omadus väljendada lisaks minevikule ka olevikku: näitelausetes teatatakse, milline on olukord praegu. Enneminevikku aga läheb vaja siis, kus räägitakse kahest minevikus toimunud tegevusest (enne kui esimest korda teatrisse läksin, olin käinud ainult kinos). Enneminevik näitab, kumb tegevus toimus enne, kas kinos või teatris käimine. Selline minevike süsteem on keeruline vene emakeelega õppijale, sest vene keeles on ainult lihtminevik. Samas on neist, kes Eestis eesti keelt võõra keelena õpivad, kõige suurem hulk just vene emakeelega inimesi. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada eesti keele kui teise keele minevikuvormide omandamise seaduspärad. Vene üliõpilaste küsitlemisel, nende suuliste ja kirjalike tekstide uurimisel ning nende tehtud ülesannete võrdlemisel eestlaste tehtud ülesannetega tuli välja, et kogu materjalis oli vigase ajavormiga lausete arv väiksem kui õigesti moodustatud lausete arv. Kuid vigu analüüsides sai teada, et tihti eelistatakse lihtminevikku täisminevikule, täis- ja ennemineviku vahel vahet ei tehta ja umbisikulises tegumoes kasutatakse enneminevikku lihtmineviku asemel. Samuti ei osata kasutada mitmeid vihjeid, mis aitaksid otsustada, millist ajavormi lauses kasutada. Näiteks, kui lause koosneb kahest osast, siis koos olevikuga kasutatakse täisminevikku (olen juba söönud ja lähen nüüd magama) ja koos lihtminevikuga enneminevikku (enne kui magama läksin, olin kõhu täis söönud). Eriti keerulised on eitavad ja küsilaused, sest neist ainult pooltes oli kasutatud õiget mineviku liitaega. Töö pakub teavet ja konkreetseid näiteid, millele eesti keele ajavormide õpetamisel ja õppematerjalide koostamisel tähelepanu pöörata.
Properties of amine-boranes and phosphorus analogues in the gas phase
(2014-07-04) Adamson, Aiko
Vesinik on element, mida leidub nii kosmoses kui ka kõigis elusolendites. Seetõttu on ühendite võime liita ning loovutada vesiniku aatomi tuumi – prootoneid, oluline omadus. Antud väitekiri käsitlebki amiin-boraan komplekside (R1R2R3N-BH3) ja fosfaan-boraanide (R1R2R3P-BH3) prootoniülekande reaktsioone. Amiin-boraanid on märkimisväärsed selle poolest, et nende vesinikusisaldus on suur (kuni 19,6%) ning nad on võimelised vesinikku loovutama nii prootonitena kui ka H2 molekulidena. Seda omadust püütakse ära kasutada energeetikas, kuna H2 eraldumise pöörduvaks muutmine võimaldaks neid ühendeid kasutada vesinikusalvestitena. Üks omapäraseid H2 molekuli eraldumise reaktsioone saab alguse prootoni liitumisest kompleksile. Antud töös leiti, et uuritud kompleksides on boor eranditult soodsaim protoneerumise tsenter. Prootoni liitumise tulemusel tekkiv struktuur sisaldab väga nõrgalt seotud H2 molekuli, mille lõpliku eraldumise põhjustab entroopia kasv. Kirjeldatud protsess sõltub asendajatest ning on teatud juhtudel energeetiliselt väga soodne. Samuti näidatakse antud töös, et prootoni eraldumine toimub amiin-boraanides kõige tõenäolisemalt N-H rühmast ning fosfaan-boraanides P-H rühmast. Lisaks energeetikale saab selliste ühendite omadusi kasutada H2 aktiveerimiseks ning seeläbi katalüsaatoritena vesiniku liitmise reaktsioonides. Väitekirjas esitatakse gaasifaasilised komplekseerumisenergiad, happelisused, aluselisused ning vesiniku eraldumise reaktsiooni termodünaamilised parameetrid hulgale mitmekülgsete asendajatega amiin- ja fosfaan-boraan kompleksidele ning nendest andmetest lähtuvalt analüüsitakse nimetatud komplekside omadusi üldiselt.
Modification in the emission and spectral shape of photostable fluorophores by nanometallic structures
(2014-07-05) Pikker, Siim
Uurimus kuulub uudsesse ja kiiresti arenevasse plasmoonika valdkonda, mis tegeleb plasmonitega ehk elektrontiheduse lainetega seotud nähtustega. Doktoritöös selgitati, kuidas mõjutavad metallist (kullast ja hõbedast) nano-osakesed ja struktuurid helendavatest materjalidest pärinevat valgust. Peamiselt analüüsiti samaariumit sisaldava titaanoksiidi ja lämmastikku sisaldavate 140 nanomeetri suuruste teemantide kiirguse muutumist. Uurimuses rakendati peamiselt fluorestsents-mikroskoopia ja spektroskoopia meetodeid. Katsete tulemused näitasid, et kullast ja hõbedast nano-osakesed suudavad teatud tingimustel helendavatest materjalidest pärinevat valgust võimendada. Peale selle selgus, et peale valguse võimendamise on nende plasmonlainetega võimalik kontrollida ka valguse teisi omadusi, nagu näiteks valguse polarisatsiooni või spektri kuju ehk värvi. Doktoritöö uudsus seisnes selles, et seal näidati, et plasmonlainete kasulike omadusi saab rakendada ka helendavate materjalide peal, millel on kõrge murdumisnäitaja ja mis ei kaota võimet valgust kiirata. Kuigi need fluorestseerivad materjalid on kõrgtehnoloogiatööstusele väga olulised, oli plasmonite mõju seda tüüpi materjalidele varem vähe uuritud. Neid materjale saab näiteks kasutada valgustites, laserites, biotehnoloogias, optikatööstuses ja optiliste elektroonikaseadmete valmistamise juures ning isegi katseliste kvantarvutite ehitamisel.
Electrochemical grafting of glassy carbon, gold, highly oriented pyrolytic graphite and chemical vapour deposition-grown graphene electrodes by diazonium reduction method
(2014-07-05) Kibena, Elo
Doktoritöö eesmärk oli erinevate elektroodide (sealhulgas klaassüsinik (GC), kuld, kõrgorienteeritud pürolüütiline grafiit (HOPG) ja keemilisel aurufaasist sadestamise meetodil valmistatud grafeen) modifitseerimine arüüldiasooniumisoolade elektrokeemilise redutseerumise meetodil, et uurida arüülrühmadega kaetud elektroodide pinna ja elektrokeemilisi omadusi. Pinna omaduste iseloomustamiseks kasutati mitmeid pinna uurimismeetodeid (röntgenfotoelektronspektroskoopia, aatomjõuspektroskoopia, kvartsmikrokaalude meetod, kõrglahutusega skaneeriv elektronmikroskoopia, Ramani spektroskoopia, ellipsomeetria) ja elektrokeemiliste omaduste tarbeks erinevaid elektrokeemilisi meetodeid (lineaarlaotusega voltamperomeetria, tsükliline voltamperomeetria, elektrokeemiline impedantsspektroskoopia, pöörleva ketaselektroodi meetod). Sõltuvalt eesmärgist, kasutati arüülrühmadega modifitseeritud elektroodide elektrokeemilise käitumise uurimisel erinevaid redokspaare nagu näiteks ABTS, Fe(CN)63-/4- ja lisaks uuriti hapniku redutseerumist leeliselises keskkonnas. Doktoritöö esimese osa tulemused näitasid, et ABTS-i redoksprotsess oli pH-st sõltumatu nii puhtal kui ka suurema pindkontsentratsiooniga 4-nitrofenüülrühmadega kaetud GC elektroodidel, kusjuures mõningast pH sõltuvust täheldati teiste, näiteks 4-karboksüfenüül ja redutseeritud nitrofenüülkiledega kaetud GC elektroodidel. Töö järgmises osas täheldati, et pärast kolme erineva asobenseeni derivaadiga modifitseerimist moodustusid GC ja Au elektroodidele vastavate arüülkilede polükihid ning elektrokeemilised mõõtmised näitasid, et kõigist uuritud arüülkiledest saavutati parim blokeerumine nii heksatsüanoferraat(III)ioonide laenguprotsessil kui ka hapniku redutseerumisel asobenseeniga modifitseeritud GC ja Au elektroodidel. Samas üleüldine elektrokeemiline käitumine arüülkiledega kaetud GC ja Au elektroodide vahel oli erinev, mis võis viidata sellele, et arüülkiled Au substraadil ei olnud nii kompaktsed kui GC pinnal. Lisaks leiti, et arüülkilede lagundamine OH● radikaalide toimel oli Au pinnal kiirem kui GC elektroodidel. Töö viimases osas näidati, et puhta HOPG ja mitmekihilise grafeeni elektrokeemiline käitumine oli pigem sarnane. Pärast erinevate süsinikmaterjalide modifitseerimist paksude 9,10-antrakinooni (AQ) kiledega leiti, et AQ kile paksus erinevatel alusmaterjalidel oli 7 kuni 60 nm. Lisaks näitasid elektrokeemilised mõõtmised, et Fe(CN)63-/4- redokspaari signaal oli AQ-modifitseeritud GC elektroodide korral täielikult maha surutud võrreldes AQ-modifitseeritud HOPG ja grafeeniga. Veel täheldati AQ-modifitseeritud HOPG ja grafeeni korral suurepärast elektrokatalüütilist efekti hapniku redutseerumisel võrreldes modifitseerimata alusmaterjalidega. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et doktoritöös uuritud arüülkilede pinna ja elektrokeemilised omadused sõltusid suuresti nii kasutatavast diasooniumisoolast, modifitseerimistingimustest kui ka alusmaterjalist.
Anthropometric and physiological determinants of running economy and performance from Estonian recreational to Kenyan national level distance runners
(2014-07-05) Mooses, Martin
Ida-Aafrika, eriti Kenya jooksjad on domineerinud kesk- ja pikamaajooksudes rohkem kui 40 aastat. Sporditeadlased on proovinud selle piirkonna jooksjate edu selgitada nii geneetika, keskkonna, kultuuri, sotsiaalmajandusliku, elustiili kui ka treeningu faktoritega. Varasemalt on näidatud, et Kenya jooksjate maksimaalse hapnikutarbimise väärtused (laboratoorsetes tingimustes määratud parameeter, mis iseloomustab jooksja vastupidavuslikku töövõimet) ei erine oluliselt Euroopa jooksjate näitajatest ning seetõttu on pööratud üha suuremat tähelepanu jooksu ökonoomsuse uurimisele kui ühele sportliku saavutusvõime võtmefaktorile pikamaajooksus. Jooksu ökonoomsus on kompleksne faktor, mis iseloomustab kui efektiivselt jooksja hapnikku kasutab. Sellele parameetrile pööratakse erilist tähelepanu kõrgeimal sportlikul tasemel ning seetõttu on vajalik parem arusaamine ökonoomsuse seosest võistlustulemusega, keha koostise ning mõõtmete parameetritega erineva tasemega sportlastel. Käesolevaks hetkeks puudub üksmeel, kuidas jooksu ökonoomsus on seotud võistlustulemusega, millised faktorid mõjutavad ökonoomsust ja kas ökonoomsus on kesk- ja pikamaajooksjatel erinev. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida jooksu ökonoomsust ning võistlustulemusi Eesti harrastus- ja võistlustasemel jooksjatel ning ka Kenya rahvuslikul tasemel jooksjatel. Selleks viidi läbi kaks uuringut Eesti kesk- ja pikamaajooksjatega ning samu metoodikaid ja vahendeid kasutades üks uuring Kenyas sealsete kõrgel tasemel jooksjatega. Uuringud näitasid, et erinevusi Eesti võistlus- ning harrastusjooksjate ökonoomsuses ei ole võimalik selgitada erinevustega keha koostises (rasva- ning lihasmassi vahekord) ning võib arutleda, et erinevused jooksu ökonoomsuses on pigem mõjutatud erialasest treeningutst kui keha koostise parameetritest. Rahvuslikul tasemel Kenya jooksjate grupis kehvema ökonoomsusega jooksjad kompenseerisid seda kõrgema maksimaalse hapnikutarbimise võimega saavutamaks kõrgeid sportlikke tulemusi. Kokkuvõttes on antud doktoritöö tulemused kooskõlas ideega, et jooksu ökonoomsus on üks väga mitmest faktorist, mis selgitab kõrget sportlikku saavutusvõimet kesk- ja pikamaajooksudes.
Relationships of multifunctional hormone leptin with anthropometry, aerobic capacity and physical activity in peripubertal boys
(2014-07-07) Cicchella, Antonio
Rasvkoe ainevahetuse uuringutes peetakse üheks peamiseks hormooniks leptiini määramist. Leptiin on otseselt seotud rasvkoe kaaluga. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli uurida seoseid vere leptiinisisalduse ning nahavoltide paksuse, ümbermõõtude, maksimaalse hapnikutarbimise võime ning kehalise aktiivsuse vahel erineva kehamassi indeksiga (KMI) puberteediealistel poistel. Kokku uuriti 248 10-12 aastast poissi, kes esimeses ja teises uuringus jagati kolme gruppi KMI järgi (normaalkaal, ülekaalus ja rasvunud). Kolmandas uuringus, kus uuriti kehaliselt aktiivseid normaalse KMI poisse, jaotati gruppidesse vastavalt vere leptiinisisaldusele - keskmine, madal ja kõrge. Meie uuringus mõõdeti 9 nahavoltide paksust ning 13 ümbermõõtu. Nahavoldi paksused olid usutavalt seotud leptiiniga kogugrupis, normaalse KMI ning ülekaaluliste grupis. Nii kogugrupis kui ka normaalse KMI grupis on 9 nahavoldi summa eelkõige seotud vere leptiinisisaldusega. Ümbermõõdud ei ole otseselt seotud vere leptiinisisaldusega rasvunute grupis. Selgus, et lihtsa küsimustiku abil määratud kehalise aktiivsuse näitajad poistel, kellel on normaalne KMI kuid väga erinev vere leptiinisisaldus on ainult mõõduka intensiivsusega kehaline aktiivsus seotud leptiiniga ja seda ainult kõrge leptiinisisaldusega grupis. Meie uuringus leiti negatiivne seos leptiini ja suhtelise hapnikutarbimise vahel. Seega suure aeroobse võimekusega poistel, kellel on oletatavasti vähe rasvkudet on ka madal vere leptiinisisaldus.
Novel Tools for Water Quality Monitoring – From Field to Laboratory
(2014-07-07) Näykki, Teemu
Käesolevas töös pakutakse välja metodoloogiline „tööriistakomplekt“ veekvaliteedi monitoorimiseks. Loodud on tarkvara mõõtemääramatuse hindamiseks nn Nordtest’i metodoloogia (Nordtest TR 537) abil, samuti abivahend reaalajas toimuvate sensor-mõõtmiste mõõtemääramatuse hindamiseks. „Tööriistakastis“ on ka näited konkreetsetes analüüsiolukordades tulemuste usaldusväärsuse tõstmise kohta kasutades kvaliteedikontrolli protseduure: lahustunud hapniku sisalduse määramiseks on välja pakutud vee küllastamisel põhinev referentsmaterjal, elavhõbeda määramiseks on välja pakutud 196Hg isotoobil põhinev sisestandard ning kasutavate klaasnõude pinna silüleerimine. Pädevuskatsed on väga olulised mõõtetulemuste kvaliteedi tagamisel. Töös on uuritud nende korraldamise parimaid mooduseid. Üks tuleviku jaoks olulisi lähenemisi monitoorimisel on nn „crowdsourcing”, mis põhineb kodanike kaasamisel keskkonnamonitooringusse. Seda trendi edendab käesoleva töö raames välja arendatud innovatiivne hägususe mõõtesüsteem. Välja pakutud „tööriistad“ on konkreetsed ja mitmed neist on lihtsasti kasutatavad, võimaldades nii uudseid andmekogumise mooduseid kui ka keskkonnamonitooringus kasutatavate analüüsitulemuste kvaliteedi tõusu.
Acidity and basicity in non-aqueous media: importance of solvent properties and purity
(2014-07-07) Kaupmees, Karl
Käesolev töö koosneb kahest peamisest osast. Esimeses uuritakse kahe komplekti katalüütiliselt aktiivsete ainete happelis-aluselisi omadusi, mis toovad ilmekalt välja vajaduse teada täpselt kasutatava keskkonna omadusi. Fosfoonhapetel ja nende estritel põhinevate ainete juures leitakse sellest tulenevalt olulised vead kirjanduses avaldatud väärtustes, nende vigade tekkeallikaid uuritakse ja erinevused seletatakse. Triarüülfosfaanide pKa väärtuste mõõtmine toob välja atsetonitriili kui solvendi piirangud ja viib alternatiivse solvendi, 1,2-dikloroetaani, paralleelse kasutamiseni. Väitekirja teises osas kvantiseeritakse süstemaatiliste mõõtmiste abil vee, kui kõige levinuma lisandi, mõju hape-alus tasakaaludele madalate kontsentratsioonide piirkonnas atsetonitriilis. Näidatakse, et happed on madalatest veesisaldustest rohkem mõjutatud kui alused. Samuti kvantiseeritakse veesisalduse mõju sõltuvus ainete happelis-aluseliste omaduste tugevusest, happelisuse/aluselisuse tsentrist ja laengu delokalisatsiooni määra ulatusest ioonses vormis.
Impurity and preparation dependent properties of titania thin films
(2014-07-07) Joost, Urmas
TiO2 on laialt kasutatav nii tööstuslikult kui ka igapäevaelus, seda kasutatakse palju valge pigmendina ja paakumisvastase ainena värvides, plastikutes, paberis ja teistes toodetes. Samuti kasutatakse TiO2-te päikesekreemides UV-kiirgust blokeeriva ainena, samuti on TiO2 kasutusel toiduvärvina (E171). Lisaks on TiO2 juba leidnud või alles leidmas rakendust fotokatalüütilise materjalina, pooljuhtmaterjalina päikesepatareides, bioloogiliselt ühilduva materjalina ja isepuhastuvate katete baasmaterjalina. Nanostruktuursus, kristallstruktuur, puhtus ja paljud teised omadused mõjutavad TiO2 kasutamist erinevates rakendustes. Käesolevas töös uuriti põhjalikult nii erinevate lisandite kui ka aluse eeltöötluse mõju TiO2 õhukeste sool-geel meetodil valmistatud kilede struktuurile ja kristallilisele koostisele. Näidati, et kilede kristalliline koostis ja faasisiirde temperatuur anataasist rutiiliks sõltub tugevalt konkreetsest lisandist ja ka aluse eeltöötlusest. Samuti näidati, et lisandiaatomid segregeeruvad kilede kuumutamise käigus TiO2 kiledest välja ja nii tekivad lisandirikkad piirkonnad kile pinnal. Näidati, et kilede fotokatalüütiline aktiivsus sõltub nii nende nanostruktuursusest kui ka lisandite valikust ja mõjust. Lisaks õhukestele sool-geel metoodikaga valmistatud kiledele valmistati eelnevalt sünteesitud nanoosakestes koosnevaid TiO2 kilesid ning uuriti nende fotokatalüütilisi omadusi. Näidati, et nanoosakestest koosnevad TiO2 kiled lagundavad väga efektiivselt orgaanilisi ühendeid ja omavad tugevat antibakteriaalset toimet. Nanoosakestest koosnevaid kilesid on lihtne valmistada, mistõttu on nad potentsiaalselt kasutatavad ka tööstuslikes rakenduste.
Mis imeloom on õieti padukas?
(Maaleht, 2014-07-17) Kallis, A.