Sirvi Kuupäev , alustades "2014-07-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Modification in the emission and spectral shape of photostable fluorophores by nanometallic structures
(2014-07-05) Pikker, Siim
Uurimus kuulub uudsesse ja kiiresti arenevasse plasmoonika valdkonda, mis tegeleb plasmonitega ehk elektrontiheduse lainetega seotud nähtustega. Doktoritöös selgitati, kuidas mõjutavad metallist (kullast ja hõbedast) nano-osakesed ja struktuurid helendavatest materjalidest pärinevat valgust. Peamiselt analüüsiti samaariumit sisaldava titaanoksiidi ja lämmastikku sisaldavate 140 nanomeetri suuruste teemantide kiirguse muutumist. Uurimuses rakendati peamiselt fluorestsents-mikroskoopia ja spektroskoopia meetodeid. Katsete tulemused näitasid, et kullast ja hõbedast nano-osakesed suudavad teatud tingimustel helendavatest materjalidest pärinevat valgust võimendada. Peale selle selgus, et peale valguse võimendamise on nende plasmonlainetega võimalik kontrollida ka valguse teisi omadusi, nagu näiteks valguse polarisatsiooni või spektri kuju ehk värvi. Doktoritöö uudsus seisnes selles, et seal näidati, et plasmonlainete kasulike omadusi saab rakendada ka helendavate materjalide peal, millel on kõrge murdumisnäitaja ja mis ei kaota võimet valgust kiirata. Kuigi need fluorestseerivad materjalid on kõrgtehnoloogiatööstusele väga olulised, oli plasmonite mõju seda tüüpi materjalidele varem vähe uuritud. Neid materjale saab näiteks kasutada valgustites, laserites, biotehnoloogias, optikatööstuses ja optiliste elektroonikaseadmete valmistamise juures ning isegi katseliste kvantarvutite ehitamisel.
Electrochemical grafting of glassy carbon, gold, highly oriented pyrolytic graphite and chemical vapour deposition-grown graphene electrodes by diazonium reduction method
(2014-07-05) Kibena, Elo
Doktoritöö eesmärk oli erinevate elektroodide (sealhulgas klaassüsinik (GC), kuld, kõrgorienteeritud pürolüütiline grafiit (HOPG) ja keemilisel aurufaasist sadestamise meetodil valmistatud grafeen) modifitseerimine arüüldiasooniumisoolade elektrokeemilise redutseerumise meetodil, et uurida arüülrühmadega kaetud elektroodide pinna ja elektrokeemilisi omadusi. Pinna omaduste iseloomustamiseks kasutati mitmeid pinna uurimismeetodeid (röntgenfotoelektronspektroskoopia, aatomjõuspektroskoopia, kvartsmikrokaalude meetod, kõrglahutusega skaneeriv elektronmikroskoopia, Ramani spektroskoopia, ellipsomeetria) ja elektrokeemiliste omaduste tarbeks erinevaid elektrokeemilisi meetodeid (lineaarlaotusega voltamperomeetria, tsükliline voltamperomeetria, elektrokeemiline impedantsspektroskoopia, pöörleva ketaselektroodi meetod). Sõltuvalt eesmärgist, kasutati arüülrühmadega modifitseeritud elektroodide elektrokeemilise käitumise uurimisel erinevaid redokspaare nagu näiteks ABTS, Fe(CN)63-/4- ja lisaks uuriti hapniku redutseerumist leeliselises keskkonnas. Doktoritöö esimese osa tulemused näitasid, et ABTS-i redoksprotsess oli pH-st sõltumatu nii puhtal kui ka suurema pindkontsentratsiooniga 4-nitrofenüülrühmadega kaetud GC elektroodidel, kusjuures mõningast pH sõltuvust täheldati teiste, näiteks 4-karboksüfenüül ja redutseeritud nitrofenüülkiledega kaetud GC elektroodidel. Töö järgmises osas täheldati, et pärast kolme erineva asobenseeni derivaadiga modifitseerimist moodustusid GC ja Au elektroodidele vastavate arüülkilede polükihid ning elektrokeemilised mõõtmised näitasid, et kõigist uuritud arüülkiledest saavutati parim blokeerumine nii heksatsüanoferraat(III)ioonide laenguprotsessil kui ka hapniku redutseerumisel asobenseeniga modifitseeritud GC ja Au elektroodidel. Samas üleüldine elektrokeemiline käitumine arüülkiledega kaetud GC ja Au elektroodide vahel oli erinev, mis võis viidata sellele, et arüülkiled Au substraadil ei olnud nii kompaktsed kui GC pinnal. Lisaks leiti, et arüülkilede lagundamine OH● radikaalide toimel oli Au pinnal kiirem kui GC elektroodidel. Töö viimases osas näidati, et puhta HOPG ja mitmekihilise grafeeni elektrokeemiline käitumine oli pigem sarnane. Pärast erinevate süsinikmaterjalide modifitseerimist paksude 9,10-antrakinooni (AQ) kiledega leiti, et AQ kile paksus erinevatel alusmaterjalidel oli 7 kuni 60 nm. Lisaks näitasid elektrokeemilised mõõtmised, et Fe(CN)63-/4- redokspaari signaal oli AQ-modifitseeritud GC elektroodide korral täielikult maha surutud võrreldes AQ-modifitseeritud HOPG ja grafeeniga. Veel täheldati AQ-modifitseeritud HOPG ja grafeeni korral suurepärast elektrokatalüütilist efekti hapniku redutseerumisel võrreldes modifitseerimata alusmaterjalidega. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et doktoritöös uuritud arüülkilede pinna ja elektrokeemilised omadused sõltusid suuresti nii kasutatavast diasooniumisoolast, modifitseerimistingimustest kui ka alusmaterjalist.
Anthropometric and physiological determinants of running economy and performance from Estonian recreational to Kenyan national level distance runners
(2014-07-05) Mooses, Martin
Ida-Aafrika, eriti Kenya jooksjad on domineerinud kesk- ja pikamaajooksudes rohkem kui 40 aastat. Sporditeadlased on proovinud selle piirkonna jooksjate edu selgitada nii geneetika, keskkonna, kultuuri, sotsiaalmajandusliku, elustiili kui ka treeningu faktoritega. Varasemalt on näidatud, et Kenya jooksjate maksimaalse hapnikutarbimise väärtused (laboratoorsetes tingimustes määratud parameeter, mis iseloomustab jooksja vastupidavuslikku töövõimet) ei erine oluliselt Euroopa jooksjate näitajatest ning seetõttu on pööratud üha suuremat tähelepanu jooksu ökonoomsuse uurimisele kui ühele sportliku saavutusvõime võtmefaktorile pikamaajooksus. Jooksu ökonoomsus on kompleksne faktor, mis iseloomustab kui efektiivselt jooksja hapnikku kasutab. Sellele parameetrile pööratakse erilist tähelepanu kõrgeimal sportlikul tasemel ning seetõttu on vajalik parem arusaamine ökonoomsuse seosest võistlustulemusega, keha koostise ning mõõtmete parameetritega erineva tasemega sportlastel. Käesolevaks hetkeks puudub üksmeel, kuidas jooksu ökonoomsus on seotud võistlustulemusega, millised faktorid mõjutavad ökonoomsust ja kas ökonoomsus on kesk- ja pikamaajooksjatel erinev. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida jooksu ökonoomsust ning võistlustulemusi Eesti harrastus- ja võistlustasemel jooksjatel ning ka Kenya rahvuslikul tasemel jooksjatel. Selleks viidi läbi kaks uuringut Eesti kesk- ja pikamaajooksjatega ning samu metoodikaid ja vahendeid kasutades üks uuring Kenyas sealsete kõrgel tasemel jooksjatega. Uuringud näitasid, et erinevusi Eesti võistlus- ning harrastusjooksjate ökonoomsuses ei ole võimalik selgitada erinevustega keha koostises (rasva- ning lihasmassi vahekord) ning võib arutleda, et erinevused jooksu ökonoomsuses on pigem mõjutatud erialasest treeningutst kui keha koostise parameetritest. Rahvuslikul tasemel Kenya jooksjate grupis kehvema ökonoomsusega jooksjad kompenseerisid seda kõrgema maksimaalse hapnikutarbimise võimega saavutamaks kõrgeid sportlikke tulemusi. Kokkuvõttes on antud doktoritöö tulemused kooskõlas ideega, et jooksu ökonoomsus on üks väga mitmest faktorist, mis selgitab kõrget sportlikku saavutusvõimet kesk- ja pikamaajooksudes.