Sirvi Kuupäev , alustades "2014-10-10" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Southern cyclones in northern Europe and their influence on climate variability(2014-10-10) Mändla, KaupoKäesoleva töö keskmeks on madalrõhkkonnad, mis on tekkinud Vahemere, Musta mere ja Kaspia mere piirkonnas ning mõjutanud ilmastiku tingimusi Eestis ja Põhja–Euroopas. Lõunatsüklonite eluiga on palju pikem ja nad on palju tugevamad kui madalrõhkkonnad, mis on tekkinud samas piirkonnas, aga pole liikunud põhja poole. Lõunatsüklonid on Põhja–Euroopas suhtelised harvad moodustades umbes 10% kõigist tsüklonitest, aga kandes kuuma ja niisket troopilist õhku põhja poole, on neil suur potentsiaal kujundada olulisel määral ilma ja põhjustada ohtlikke ilmanähtusi aladel, mida nad oma teekonnal ületavad. Need madalrõhkkonnad on Eesti jaoks olulised ekstreemsete ilmanähtuste põhjustajad, millega on omakorda seotud majanduslikud kahjud. Vahel toovad lõunatsüklonid endaga kaasa väga suuri sajuhulkasid ja kaua kestvaid äikseid. Kagu–Eestis on olnud suurim arv ja Lääne–Eesti saarestiku aladel väikseim arv äikesepäevi, aga seevastu kõige kestvamad lõunatsüklonitega seotud äikesed. Enamikel aastatel on lõunatsüklonid põhjustanud palju rohkem vägulööke ööpäevas kui teised tsüklonid. Seega võib väita, et lõunatsüklonitega seotud ilmastiku nähtused ja lõunatsüklonid ise on tugevamad kui teised Eesti ilma mõjutavad madalrõhkkonnad.listelement.badge.dso-type Kirje , Vesimärgid kaltsupaberil: narrimütsi vesimärgi sümboolika ja sellega seonduv(Tartu Ülikool, 2014-10-10) Hõrrak, Kätlin; Lepp, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Национальная характерология в прозе И. С. Тургенева(2014-10-10) Fomina, ElizavetaIvan Turgenevi kirjanduslik tegevus, mis haarab enda alla üle neljakümne aasta (1830ndate lõpp – 1880ndate algus), kulges rööbiti rahvusidee intensiivse kujunemisega Venemaal. Rahvustemaatika olulisusest Turgenevi jaoks annab tunnistust elav vastukaja kaasaja ideoloogilistele impulssidele nii kirjaniku loomingus kui ka kirjavahetuses. Väitekirjas vaadeldakse Turgenevi kõikide proosatekstide analüüsi põhjal, kuidas üks 19. sajandi väljapaistvamaid proosakirjanikke reageeris oma ajastu väljakutsetele. Töö keskmes on Turgenevi rahvuskarakterite analüüs, kes on kirjaniku poolt määratletud nende suhtes impeeriumisse: poolakad, väikevenelased, „vene sakslased“ ja juudid. Neid rahvustüüpe vaadeldakse kirjaniku loomingu arengu kontekstis ja suhestatuna vene eneseteadvuse ja rahvusliku mütoloogia olulisemate arenguetappidega 19. sajandil. Käsitletakse kirjandusliku traditsiooni ja autori psühholoogia (hinnangute kujundamine, kirjaniku avalik ja mitteavalik käitumine rahvusküsimustes, enesetsensuur jmt) rolli, luuakse Turgenevi rahvustüüpide tüpoloogia. Väitekiri on oma olemuselt interdistsiplinaarne, kasutatakse kirjandusajaloolise, intertekstuaalse, kultuuriloolise, sotsioloogilise ja semiootilisi analüüsi meetodeid. Põhjendatakse uut lähenemist Turgenevi loomingule, nähes rahvuslikku karakteroloogiat tema teoste poeetika orgaanilise osana. Kirjaniku tekstides konstrueeritakse rahvustüüpe läbi tegelaste ütluste, autori isiklikku vaatepunkti maskeeriva keerulise hinnagutesüsteemi abil. Taoline varjatud ja seetõttu eriti mõjuv kunstilise kujundi ühendus mütogeense rahvusliku temaatikaga kujundas, meie arvates, turgenevlike tüüpide kanoonilisuse vene kultuuris ja koos sellega ka kirjaniku panuse vene rahvusidentiteedi ülesehitusse.listelement.badge.dso-type Kirje , Chromosomal microarray analysis as diagnostic tool: Estonian experience(2014-10-10) Žilina, OlgaInimese genoomi keerulise struktuuri tõttu on see vastuvõtlik genoomsete ümberkorralduste tekkele, millest kõige sagedasemad on DNA lõikude kordistumised ja kadumised. Enamik ümberkorraldusi ei põhjusta muutust fenotüübis. Samas võivad muutused teatud genoomi piirkondades omada olulist rolli mitmete haiguste ja häirete korral (nt. füüsilise ja vaimse arenguhäired, epilepsia, kasvajad jm). Kromosomaalne mikrokiibianalüüs (KMA; tuntud ka „submikroskoopilise kromosoomianalüüsi“ nime all) on uus molekulaarne kromosoomide uurimismeetod, mis võimaldab analüüsida tervet genoomi ühe eksperimendi käigus tuvastades nii muutusi kromosoomide arvus kui ka struktuuris. Võrreldes klassikalise kromosoomianalüüsiga ehk kromosoomide vöödistusega on KMA lahutusvõime vähemalt 10-20 korda suurem, mis tõstab oluliselt diagnostilist efektiivsust. Üldiselt tuvastatakse KMA abil kromosoomide muutusi umbes 15-20% arenguprobleemide ja/või intellektipuudega patsientidest. KMA on alates 2011. aastast Eesti Haigekassa hinnakirjas ning on näidustatud järgmistel juhtudel: 1) ebaselge etioloogiaga vaimse arengu mahajäämus; 2) autism või autismilaadsed käitumishäired; 3) kaasasündinud hulgiväärarengud. Mõnel juhul teostatakse ka sünnieelseid analüüse, kuigi praegusel ajal jääb Eestis esmaseks tsütogeneetiliseks testiks sünnieelse diagnostika puhul siiski kromosoomide vöödistus. Haiguspõhjuslik KMA tulemus välistab edasiste kulukate uuringute tegemise. Samas võimaldab KMA haigusliku leiuta vastus edaspidises diagnostikas keskenduda harva esinevatele monogeensetele haigustele ja ainevahetushäiretele. Käesolevas töös esitatakse Eesti kogemus KMA rakendamise kohta kliinilises praktikas. Kriitiliseks analüüsi etapiks, eriti sünnieelse diagnostika puhul, jääb tulemuste interpretatsioon, mis mõnel juhul võib osutuda suhteliselt keeruliseks. Selleks et tõlgendada maksimaalset arvu KMA leidudest ning tagada patsientidele korralikku geneetilist nõustamist, on vajalik tihe koostöö tsütogeneetikute ja kliiniliste geneetikute vahel. Lisaks on vaja meeles pidada, et KMA tulemuste interpretatsioon põhineb meie praegustel teadmistel, mis võivad aja jooksul muutuda, mistõttu on tulevikus tulemuste korduv ülevaatamine väga oluline.listelement.badge.dso-type Kirje , Statistical approach for memory leak detection in Java applications(2014-10-10) Šor, VladimirKaasaegsed hallatud käitusaja keskkonnad (ingl. managed runtime environment) ja programmeerimiskeeled lihtsustavad rakenduste loomist ning haldamist. Kõige levinumaks näiteks säärase keele ja keskkonna kohta on Java. Üheks tähtsaks hallatud käitusaja keskkonna ülesandeks on automaatne mäluhaldus. Vaatamata sisseehitatud prügikoristajale, mälulekke probleem Javas on endiselt relevantne ning tähendab tarbetut mälu hoidmist. Probleem on eriti kriitiline rakendustes mis peaksid ööpäevaringselt tõrgeteta toimima, kuna mäluleke on üks väheseid programmeerimisvigu mis võib hävitada kogu Java rakenduse. Parimaks indikaatoriks otsustamaks kas objekt on kasutuses või mitte on objekti viimane kasutusaeg. Selle meetrika põhiliseks puudujäägiks on selle hind jõudluse mõttes. Käesolev väitekiri uurib mälulekete problemaatikat Javas ning pakub välja uudse mälulekkeid tuvastava ning diagnoosiva algoritmi. Väitekirjas kirjeldatakse alternatiivset lähenemisviisi objektide kasutuse hindamiseks. Põhihüpoteesiks on idee et lekkivaid objekte saab statistiliste meetoditega eristada mittelekkivatest kui vaadelda objektide populatsiooni eluiga erinevate gruppide lõikes. Pakutud lähenemine on oluliselt odavama hinnaga jõudluse mõttes, kuna objekti kohta on vaja salvestada infot ainult selle loomise hetkel. Väitekirja uurimistöö tulemusi on rakendatud mälulekete tuvastamise tööriista Plumbr arendamisel, mida hetkel edukalt kasutatakse ka erinevates toodangkeskkondades. Pärast sissejuhatavaid peatükke, väitekirjas vaadeldakse siiani pakutud lahendusi ning on pakutud välja ka nende meetodite klassifikatsioon. Järgnevalt on kirjeldatud statistiline baasmeetod mälulekete tuvastamiseks. Lisaks on analüüsitud ka kirjeldatud baasmeetodi puudujääke. Järgnevalt on kirjeldatud kuidas said defineeritud lisamõõdikud mis aitasid masinõppe abil baasmeetodit täpsemaks teha. Testandmeid masinõppe tarbeks on kogutud Plumbri abil päris rakendustest ning toodangkeskkondadest. Lisaks, kirjeldatakse väitekirjas juhtumianalüüse ning võrdlust ühe olemasoleva mälulekete tuvastamise lahendusega.