Sirvi Kuupäev , alustades "2014-11-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    The impact of oil shale mine water on hydrological pathways and regime in northeast Estonia
    (2014-11-05) Vaht, Riina
    Maavarade kaevandamisega mõjutatakse tugevasti looduskeskkonda, eelkõige hüdroloogilist režiimi, aga ka maastikku tervikuna. Läbi aastate on põlevkivi kaevandamise aktiivsus Purtse valglal olnud erinev, kuna kõrvuti uute kaevanduste avamisega hakati ammendunud kaevevälju ka sulgema. Kaevandusala jõgedel on aga voolurežiimi spetsiifiliseks tunnuseks vooluhulga suurenemine, mis toimub peamiselt alumiste põhjaveekihtide infiltratsiooni tõttu kaevandusse, kus see omakorda kaevandusvee osana jõkke suunatakse. Inflitratsiooni suurus on ruumiliselt väga varieeruv ja sõltub kaevanduse geoloogilisest ehitusest ning sügavusest. Kuigi umbes 20 % Purtse valglast on mõjutatud kaevandustegevuse poolt, võib aasta keskmise vooluhulga suurenemine olla minimaalne. See on seotud vähese lisapõhjavee sissevooluga kaevandusse (kuni 5 % väljapumbatavast kaevandusvee kogusest). Vastupidine näide on Pühajõgi, kus kaevandusvee suunamisel on selgelt tugev mõju voolurežiimile. Lisapõhjavee sissevool valgla kaevandustesse (umbes 50% valglast on kaevanduste all) moodustab kuni 80 % kaevandusveest, mis tõstab jõe keskmist vooluhulka üle viiendiku pikaajalisest keskmisest vooluhulgast. Kuigi Purtse jõe puhul aasta keskmises vooluhulgas muutusi näha pole, on madalvee perioodil väiksemates lisajõgedes veetase tõusnud. Võrreldes Purtse jõe suurvee perioodi poolloodusliku Keila jõe andmetega, siis näeme väiksemaid muutusi suurvee käitumises. Üldine suurvee periood kestab Purtse jõel keskmiselt 3 päeva kauem. Suurveetipp Keila jõel jõuab kätte küll neli päeva varem, kuid selle perioodi vooluhulk on Purtse omast kõrgem. Seevastu peale suurvetippu toimub Purtse jõe suurvee langus ühtlasemalt ning kõrgema keskmise vooluhulgaga. Käesoleva töö tulemused pakuvad olulist lisateavet kaevandusest mõjutatud jõgede voolurežiimi kohta ning on kasutatavad kaevandusala valglate planeerimisel ja jätkusuutlikul majandamisel.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Mitochondria as integral modulators of cellular signaling
    (2014-11-05) Aun, Anu
    Mitokondreid on võrreldud rakus paiknevate elektrijaamadega kuna nende ülesandeks on päristuumsete rakkude elutegevuseks vajaliku energia tootmine. Lisaks on mitokondrid olulised raku metabolismis ehk toitainete ja struktuursete ehitusblokkide tootmise ja lagundamise protsessis. Selleks, et mitokondrites toodetud energia ja metaboolsete vaheühendite hulk vastaks raku vajadustele, on mitokondrite talitlus reguleeritud mitmete signaaliülekande radade poolt, sh cAMP-PKA ja TOR rajad. Viimased seiravad raku välis- ja sisekeskkonna tingimusi ning annavad signaali vastavast energia ja vaheühendite vajadusest edasi mitokondri masinavärgile. Lisaks reguleerivad need rajad ka selliseid rakulisi protsesse nagu morfoloogia ja vananemine. Mitokondri väärtalitluse uurimiseks kasutatakse mudelorganismina laialdaselt pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae. On teada, et mitokondrite normaalne talitlus on näljatingimustes hädavajalik morfoloogiliseks ümberlülitamiseks filamentsesse kasvuvormi. Seejuures ei ole teada, kuidas mitokondrite talitlus seda protsessi mõjutab. Kuna pärmi filamentne kasv on seotud virulentsusega inimese patogeenides, on tegu ühe olulise uurimisvaldkonnaga. Käesoleva uurimustöö peamiseks eesmärgiks oli iseloomustada S. cerevisiae mitokondri väärtalitlusega (rho) rakkude käitumist näljatingimustes ning välja selgitada, kuidas sekkub mitokondrite talitlus morfoloogilisse ümberlülitamisse. Selgus, et rho rakkudes on vähenenud rakupinna valku kodeeriva geeni FLO11 ekspressioon ja vastava valgu tootmise suurendamisega on võimalik taastada rho rakkude filamenteerumine. Mitmete signaaliradade aktiivsuse uurimine näitas, et rho rakkudes on vähenenud cAMP-PKA raja aktiivsus, mis on oluline FLO11 geeni ekspressiooniks ja filamenteerumise esilekutsumiseks. Selgus ka, et mitokondrite väärtalitluse mõju cAMP-PKA raja aktiivsusele sõltub konkreetsest pärmitüvest. Lisaks valideeriti töö käigus arvutusliku meetodi m:Explorer ennustusvõimet tuvastada süsiniku nälja poolt esile kutstud statsionaarse faasi (kronoloogilise vananemise) regulaatoreid. Näitasime, et transkriptsiooni regulaatorid Bas1, Mga2 ja Cst6 mängivad olulist rolli antud protsessis. Samuti selgus, et rho rakkude puhul sõltub kronoloogilise vananemise dünaamika konkreetsest rho fenotüüpi esile kutsuvast geenimutatsioonist. Seega on mitokondri väärtalitluse mõju vananemisprotsessile mõjutatav rakulise konteksti või konkreetse mitokondri defekti poolt. Kokkuvõttes võib järeldada, et mitokondrite väärtalitluse mõju raku morfoloogilisele ümberlülitamisele ja ka elulemusele hõlmab endas raku signaalivõrgustiku ümberkujundamist ja sõltub paljuski rakulisest kontekstist.