Sirvi Kuupäev , alustades "2015-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 40

Proteiinkinaasi CK2a ja punase fluorestseeruva valgu TagRFP aktiivse liitvalgu tootmine bakteris
(Tartu Ülikool, 2015-09-01) Lill, Toomas-Julius; Manoharan, Ganesh Babo, juhendaja; Uri, Asko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
A study of gymnasium students’ scientific literacy development based on determinants of cognitive learning outcomes and self-perception
(2015-09-01) Soobard, Regina
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) arengut läbi kolme aasta kogudes selleks nii võrdlus- (10. ja 11. klass erinevad õpilased) kui ka longituuduuringu andmeid (10. ja 12. klass samad õpilased gümnaasiumi alguses ja lõpus). Loodusteaduslik (sageli ka loodusteaduslik ja tehnoloogia-alane) kirjaoskus väljendub oskuses rakendada loodusainete tundides omandatud teadmisi ja oskusi oma igapäevaelus ettetulevate loodusteadusliku sisuga probleemide lahendamisel ning põhjendatud otsuste tegemisel. Tulenevalt sellest, et tänapäeval käsitletakse LK osana ka õpilaste endi hinnanguid oma oskustele, uuriti käesolevas töös lisaks õpilaste tegelikele oskustele ka nende hinnanguid endi oskustele. Lisaks küsiti õpilastelt, kuivõrd toetavad loodusainete tunnid testitud loodusteadusliku kirjaoskuse komponentide kujunemist ning millised on õpilaste karjäärieelistused. Metodoloogilise raamistikuna kasutati kvantitatiivset lähenemist. Uuringu valimi moodustasid õpilased 44 Eesti koolist. 10. ja 11. klassi õpilased vastasid küsimustikule (hinnangud) ning rakendasid teadmisi ja oskusi spetsiaalselt antud uuringu jaoks koostatud kontekstipõhises testis. Kolm aastat hiljem, samad 10. klassi õpilased 12. klassis korrati ainult kontekstipõhist testi. Testi küsimused järgisid SOLO (The Structure of Observed Learning Outcomes) taksonoomiat eeldades õpilastelt oskust anda loodusteaduslik sisuga selgitust, lahenda loodusteadusiku sisuga igapäevaeluline probleem ning teha põhjendatud otsus. Uurimuse tulemused näitasid, et gümnaasiumiõpilased olid oma oskustes ning ka hinnangutes pigem sarnased ning olulist oskuste juurdekasvu gümnaasiumi jooksul ei toimunud. Nõustuti, et bioloogia ja geograafia tundides kujundatakse loodusteadusliku kirjaoskuse kõrgemate tasemetega seotud oskusi, füüsika ja keemia tundide suhtes olid õpilased kriitilisemad. Tulevast karjääri nägid õpilased pigem sotsiaal- kui loodusvaldkonnas. Käesoleva töö tulemused rõhutavad, et enam tähelepanu on vaja pöörata sellele, kuidas loodusaineid gümnaasiumis õpetatakse, milliseid oskusi kujundatakse, kuidas neid hinnatakse ning kuidas õpilased ise hindavad endi oskuste taset. Õpilaste LK hindamiseks tuleks kasutada kontekstipõhiseid teste, mis võimaldavad vastata erinevatel tasemetel. Muutusi on vaja ka õpetajakoolituses (põhiõpe, täiendõpe) tagamaks õpetajate valmisolek kujundada 2011. aastal vastuvõetud õppekava loodusvaldkonnas toodud kompetentsuste kujundamine.
Histoonseoseliste piirkondade tuvastamine koduveise (Bos taurus) seemnerakkude kromatiinis ning seemneraku pinnavalkude valideerimine
(Tartu Ülikool, 2015-09-01) Sillaste, Gerly; Salumets, Andres, juhendaja; Meier, Riho, juhendaja; Viltrop, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2015 nr 8
(Tartu : Tartu Ülikool, 2015-09) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Chikungunya viiruse mittestruktuurse valgu nsP4 ekspressiooni uurimiseks kasutatavate konstruktide loomine ja analüüs rakukultuuris
(Tartu Ülikool, 2015-09-01) Põder, Taavi; Merits, andres, juhendaja; Saul, Sirle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Chikungunya viiruse mittestruktuurse valgu nsP3 ja raku valgu CD2AP vahelise interaktsiooni uurimine
(Tartu Ülikool, 2015-09-01) Tarve, Liisi; Merits, Andres, juhendaja; Varjak, Margus, juhendaja; Mutso, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Juuli rikkus kogu suve !
(Maaleht, 2015-09-03) Kallis, A.
Excited state dynamics under high excitation densities in tungstates
(2015-09-07) Laasner, Raul
Volframaadi kristallid on laialdaselt kasutuses stsintillaatoritena ioniseeriva kiirguse detekteerimisel. Näiteks omavad nad rakendusi meditsiinilistes uuringutes, turvasüsteemides ja kõrge energia füüsikas. Selleks, et parandada stsintillaatorite efektiivsust, on oluline omada võimalikult täpset ettekujutust nende stsintillatsiooni mehhanismidest. See puudutab näiteks stsintillaatori mitteproportsionaalset kostet, mis on üks tõsisemaid seni lahendamata probleeme stsintillaatorite jaoks. Mitteproportsionaalsus tähendab, et stsintillatsiooni footonite arv ei ole proportsionaalne neelatava kõrge energiaga osakese energiaga. Tulemuseks on stsintilaatori energeetilise lahutusvõime märgatav halvenemine. Antud töös uuritakse nii teoreetiliste kui eksperimentaalsete vahenditega ergastatud seisundite dünaamikat, mis on osa stsintillatsiooni protsessist. Arendatakse mitmeid mudeleid kirjeldamaks ergastuse, termilisatsiooni ja luminestsentsi staadiume. Mudeleid rakendatakse edukalt valitud volframaadi kristallide peal. Töö oluliseimaks tulemuseks võib lugeda mitteproportsionaalsuse täpse mudeli väljatöötamist, mis põhineb dipool-dipool interaktsioonil eksitonide vahel ja on rakendatav eksitonkiirgusel põhinevate stsintillaatorite jaoks.
Computational Modelling of Diverse Chemical, Biochemical and Biomedical Properties
(2015-09-07) Pillai, Girinath G.
Modelleerimise areng ja tähtsus ravimiarenduses on tõusuteel. Käesolevas töös on selleks kasutatud erinevaid arvutuskeemilisi võtteid, konformatsioonianalüüsi, kvantitatiivseid struktuur-omadus sõltuvusi, molekulaarsildamist ning fragmendi- ja ligandipõhised meetodeid. Töö tulemusena arendati ennustavad mudelid järgmiste bioloogiliselt ja biomeditsiiniliselt oluliste sihtmärkide jaoks: 1) HPV antiviraalsed agendid; 2) uut tüüpi sääsetõrje vahendid; 3) duaalsed inhibiitorid diabeedi (tüüp 2, mellitus) ning Alzheimeri tõvega seotud bioloogilistele märklaudadele. 4) suhtelised saagised peptiidide sünteesil keemilise seondamise (chemical ligation) teel. Arendatud mudelite peamine suunitlus on ennustada omadusi uutele, seni on eksperimentaalselt testimata ainetele. Mudelite laiem eesmärk on kiirendada ravimiarenduse protsessi tervikuna.
Sociocultural Space: Spatial Modelling and the Sociocultural World
(2015-09-11) Remm, Tiit
Püüeldes sotsiokultuurilise maailma selgitamisele, on sotsiaal- ja kultuuriteooriate alusülesandeks tunnetuse ning selle esituse korrastamine. See on mudelite ja metakeelte valdkond, milles võtmerolli mängib ka ruumilisus. Sotsiaalne ruum, kultuuriruum, väli, sotsiaalne kaugus ja mobiilsus, piir – need ja teised ruumile vihjavad väljendid on vahendid sotsiaal- ja kultuuriteoreetilise tunnetuse korrastamiseks. Erinevad mõisted moodustavad sidusaid kimpe, mida aga laiema valdkonnana iseloomustab ruumilisuse mõistmise ja korrastusviiside paljusus. Selles mitmekesisuses aitab selgust luua mõistete paigutamine ruumilise modelleerimise kui tunnetusprotsessi raamesse – on ju ruumilisus esmajoones nimelt teadmuse korrastus; see ei lähtu otseselt füüsikalisest, materiaalsest ega geograafilisest ruumist, vaid võimest märgata tunnetuse objektide või nende võimalikkuste koosolemist kui ruumilist suhet. Lihtsamatest sel moel äratuntud suhetest moodustavad omakorda erinevad keerukamad teoreetilised või käegakatsutavad korrastused ehk ruumid. Nii on väga erinevad ruumilised kirjeldusvahendid seotud ühe ja sama alusega ning põimuvad mitmekihilisel ruumilise tunnetuse väljal. Semiootika eripärane positsioon võimaldab seostada metatasandi abstraktseid ruumilisi mudeleid objekttasandi ruumilisusega – nii kultuurilise maailmapildi sümboolse ruumi kui ka erinevate tegevuste ruumilisuse ja selle mõtestamisega. Oma uurimuses keskendun eelkõige kolme autori, Pierre Bourdieu, Juri Lotmani ja Pitirim Sorokini ruumilise metakeele analüüsile ning näitan, et varieeruva ruumimõistestiku rakendamise abil üldjoontes samale objektvaldkonnale on võimalik iseloomustada sotsiokultuurilise maailma eri külgi ja toimimisviise. Näiliselt süütudki ruumilised mõisted muudavad meie arusaama kirjeldatavast ruumiliseks – iseasi, millisel tasandil ning mis laadi korrastusega seoses.
Eesti korrakaitseõigus ohuennetusõigusena
(2015-09-14) Laaring, Mait
1. juulil 2014 jõustus korrakaitseseadus, mis viis lõpule pikalt väldanud korrakaitseõiguse reformi. Üheks uue korrakaitseõiguse läbivaks jooneks on jagunemine ohutõrjeõiguseks, mis rakendub konkreetsete juba selgelt ettenähtavate ohtude ilmnemisel ja ohuennetusõiguseks, mis peab tagama ühiskonna kaitsmise selliste kahjupotentsiaalide vastu, mis on küll võimalikud, et mitte veel konkreetse ohuna realiseerunud. Käesolevas töös seadis autor endale ülesandeks uurida lähemalt ohuennetusõiguse kujunemise põhjusi, Eesti kehtiva ohuennetusõiguse dogmaatikat ning põhiseaduslikke nõudeid ja piiranguid ohuennetusõiguse arendamisele. Kaasaegses ühiskonnas, kus teaduse ja tehnika arengu ning uute kuritegevuse vormide tõttu seisame vastakuti senitundmatute sisemist rahu kahjustada võivate olukordadega, on täheldatav õiguspoliitiline püüe omistada üha suurem tähtsus kahju võimalikult varasele ärahoidmisele korrakaitseliste vahenditega, erandiks pole ka Eesti. Läbi viidud analüüsist saab järeldada, et hoolimata ühtsete õiguslike aluste loomise soovist korrakaitseseaduses on ohuennetusõigus Eestis endiselt killustatud ja ebamääraselt piiritletav õigusnormide kogum. Võib eristada vähemalt nelja ohuennetusõiguse alamvaldkonda, mille kujunemistee ja sisu üksteisest oluliselt erinevad. Põhiseaduslikust seisukohast valmistab raskusi eelkõige ohuennetusõiguse normide suur abstraktsusaste ja neid rakendavate haldusorganite väga lai kaalutlusruum. Ohuennetusõigus laiendab võrreldes ohutõrjeõigusega isikute ringi, kelle suhtes põhiõigusi riivavaid meetmeid võidakse kohaldada ja samas vähendab võimalust, et isik saab riive õiguskuulekalt käitudes ise ära hoida. Kuigi teatud ulatuses on ohuennetuslike vahendite kasutamine avaliku korra tagamisel kaasajal vältimatu, devalveerib ohuennetusliku iseloomuga põhiõigusi piiravate meetmete arvu jätkuv suurenemine ohutõrjeõiguse tähendust ja tekitab probleeme õigusriiklikest põhimõtetest kinnipidamisega.
Combating DNA damage and maintenance of genome integrity in pseudomonads
(2015-09-16) Sidorenko, Julia
Efektiivne DNA replikatsioon ja DNA kahjustuste eemaldamine on erakordse tähtsusega elusrakkude genoomi terviklikkuse säilitamisel. Kõrgelt koordineeritud DNA reparatsiooni mehhanismid võimaldavad rakkudel ellu jääda ka ulatuslike rakuväliselt indutseeritud DNA kahjustuste korral, kuid on ilmselgelt olulised ka spontaanselt tekkivate DNA kahjustuste kõrvaldamisel. Nukleotiidi väljalõike reparatsioon (NER) on üks põhilisi DNA reparatsioonisüsteeme, kus UvrA, UvrB, UvrC ja UvrD valkude toimel eemaldatakse DNA kaksikahelast 12-13 nukleotiidi pikkune üksikahelaline DNA kahjustust sisaldav lõik ning seejärel sünteesib DNA polümeraas I (Pol I) selle asemele uue DNA ahela. Pol I põhifunktsiooniks rakus on DNA replikatsioonil RNA praimerite eemaldamine ja nende asemele uute DNA lõikude süntees. DNA kahjustuste korral osaleb Pol I ka reparatsioonilisel DNA sünteesil. Seega on nii NER kui ka Pol I olulised geneetilise informatsiooni säilitamiseks rakkude paljunemisel. Doktoritöös uuriti NER, Pol I ning samuti ka DNA-d kahjustatavate ühendite rakkudest aktiivse väljaviimise osalust genoomi terviklikkuse tagamisel pseudomonaadides, mullabakteris Pseudomonas putida ning oportunistlikus inimese patogeenis P. aeruginosa. Uuringute tulemusena selgus, et NER valkude puudumisel suureneb oluliselt homoloogilise rekombinatsiooni (HR) sagedus P. putida kromosoomis ning väheneb rakkude eluvõime. Samas tekivad NER-defektsuse korral kiiresti kompensatoorsed mutatsioonid, mis taastavad bakterite normaalse kasvu ja vähendavad HR-i sagedust. Sellist efekti NER valkude puudumisele ei ole teistes organismides varem kirjeldatud. Teiseks selgus uurimistööst, et Pol I on seni arvatust olulisem endogeenselt tekkivate reaktiivsete hapniku radikaalide tolereerimisel. Samuti ilmnes, et Pol I puudumisel osalevad DNA sünteesil spetsialiseeritud DNA polümeraasid Pol II, Pol IV ja DnaE2. Lisaks selgus, et P. aeruginosa PAO1 liini laboratoorsete tüvede puhul toimub rakke kahjustavate kemikaalide rakkudest välja viimine erineva efektiivsusega. Selline varieeruvus mõjutab bakterite tundlikkust DNA-d kahjustatavatele ühenditele ja antibiootikumidele ning raskendab oluliselt erinevate töörühmade poolt saadud tulemuste võrdlust.
Computational methods for DNA copy number detection
(2015-09-16) Palta, Priit
DNA koopiaarvu variantideks või muutusteks nimetatakse selliseid erinevusi inimeste geneetilises materjalis, mille puhul mingi DNA lõigu koopiaarv on erinev oodatavast koopiaarvust kaks (üks koopia mingit kindlat DNA järjestust emalt päritud kromosoomil ja üks koopia isalt päritud kromosoomil). DNA koopiate vähenemist nimetatakse deletsiooniks ning vastavaid DNA variante nimetatakse deletsioonideks. DNA koopiate juurdetulemist nimetatakse duplitseerumiseks ning selliseid kahest suurema koopiaarvuga variante vastavalt duplikatsioonideks. Antud doktoritöös uuriti inimese DNA koopiaarvu variante, nende seotust erinevate haigustega ja nende tekkimise ja pärandumise eripärasid. Kasutades DNA mikrokiipe ehk geenikiipe uuriti esmalt kas ja millised DNA koopiaarvu muutused võivad olla seotud vaimse arengu mahajäämusega (VAM-ga). Uurides perekondasid, kus ühel või mitmel liikmel oli diagnoositud VAM, leiti mitmeid juba varem VAM-ga seostatud DNA koopiaarvu muutusi ning lisaks leiti ka mitmeid uusi DNA koopiaarvu variante, mille esinemine võib olla seotud VAM-e väljakujunemisega. Sarnane uuring viidi läbi ka korduva spontaanse raseduse katkemise probleemiga paaride ja naiste puhul. Võrreldes nende patsientide gruppi kuuluvate naiste DNA koopiaarvu muutusi ning nende sagedusi terveid emasid sisaldavate kontroll-grupi indiviidide omadega, leiti statistiliselt ja bioloogiliselt oluline erinevus muutunud koopiaarvuga DNA lõigus, mis sisaldab PDZD2 ja GOLPH3 geene ja kus esinevate duplikatsioonide „omamine“ suurendas naistel märkimisväärselt spontaanse raseduse katkemise ohtu. Doktoritöö viimases osas uuriti Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu ja rahvusvahelise HapMap projekti poolt kogutud tõsiste haigusteta inimestel esinevaid DNA koopiaarvu muutusi ja nende pärandumist perekondades. Selle uuringu üheks huvitavamaks tulemuseks oli deletsioonide alapärandumine vanematelt lastele ehk deletsioone kandvaid DNA regioone esines laste genoomides oluliselt vähem, kui normaalse Mendeliaalse (juhusliku) pärandumise korral oleks oodata võinud. Uurides duplikatsioonide regioone perekondades leiti aga, et kaks kolmandikku duplikatsioonides esinevatest DNA koopiatest ei olnud identsed (üksteise täpsed koopiad), vaid mõnevõrra erinevad, demonstreerides seniajani teadmata olnud alleelse varieeruvuse määra DNA duplikatsioonide regioonides.
Eesti omariiklusaegse ajaloo moonutused 1980.aastate ajalooõpikutes
(Tartu Ülikool, 2015-09-21) Mõttus, Kadri; Raudsepp, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Eesti klaasitööstus 19.sajandist 20.sajandi alguseni suuremate klaasivabrikute näitel
(Tartu Ülikool, 2015-09-21) Jürivete, Teele; Pajur, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Tartu tuletõrje 1919-1926
(Tartu Ülikool, 2015-09-21) Avarlaid, Gerro; Pajur, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Hiiumaa piiritsoon 1940-1941 ja 1944-1991
(Tartu Ülikool, 2015-09-21) Koppel, Taavi; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Eesti Vabariigi Pariisi saatkonna roll Eesti ja Prantsusmaa majandussuhete arendamisel aastatel 1921-1931
(Tartu Ülikool, 2015-09-21) Rätsep, Karol; Pajur, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Eesti Rahva Muuseumi vanavara ja teatmematerjali kogumise ekspeditsioonid aastatel 1957-1958
(Tartu Ülikool, 2015-09-21) Mõts, Kaidi; Tannberg, Tõnu-Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Eesti teraviljaturu riiklik reguleerimine 1930-1940
(Tartu Ülikool, 2015-09-22) Öövel, Karin; Pajur, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond