Sirvi Kuupäev , alustades "2015-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 21

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2015 nr 10
(Tartu : Tartu Ülikool, 2015-11) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Data Handling: Documentation, Organization and Storage
(2015-11-03) Netscher, Sebastian
Avaandmed ja Eesti teadustaristu teekaardi objektid
(2015-11-03) Kõljalg, Urmas
Introduction to Research Data Management for Social Scientists
(2015-11-03) Netscher, Sebastian; Recker, Astrid
Research Ethics and Legal Compliance: Informed Consent and Data Licensing
(2015-11-03) Netscher, Sebastian
The European Commission's FP7 and H2020 Open Access Policies. The FP7 Post-Grant Open Access Pilot
(2015-11-03) De Castro, Pablo
Data Sharing and Long-Term Preservation
(2015-11-03) Recker, Astrid
Latin Epigraphs in Estonian Churches I: Tallinn and Harjumaa
(2015-11-05) Arukask, Anni; Kriisa, Kaidi; Lotman, Maria-Kristiina; Truusalu, Tuuli Triin; Viiding, Kristi
Towards a comprehensive framework for the psychological mechanisms of obesity and overeating
(2015-11-09) Vainik, Uku; Allik, Jüri, juhendaja; Fellows, Lesley Kathleen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tänapäeval pakutakse toitu meeletus koguses. Nii seisame Selveri toiduleti ees nagu karud mesitaru ees. Miks mõned tahavad mett rohkem kui teised? Uku Vainiku doktoritöö uurib, milliseid psühholoogilised mehhanismid reguleerivad meie võimet ahvatlevale toidukeskkonnale vastu panna ja kuidas neid kõige paremini mõõta. Süstemaatiline kirjanduse ülevaade näitas, et leidub kaks peamist iseloomuomadust – enesekontroll ja toidutung. Toidutung tähistab soovi toidu saamise nimel vaeva näha ja toidusignaale paremini keskkonnas märgata. Kõrgema toidutungiga inimestel on suurem risk ka toiduga liialdada. Enesekontroll seevastu võimaldab toidutungi ohjata – suurema enesekontrolliga inimestel on lihtsam toidutungile vaatamata tavapäraselt süüa. Ülevaade andis juhiseid, kuidas neid mehhanisme kõige paremini käitumuslike testide ja küsimustikega mõõta. Küsimustikega mõõtmisel võib tekkida kaks probleemi – mitmed erineva nimega küsimustikud mõõdavad sama iseloomuomadust, või siis mõõdab üks küsimustik mitut loomuomadust korraga. Kui sellised küsimustikke seostada ülekaaluga, siis on ebaselge, millise loomuomadusega ülekaal seostub. Doktoritöö tutvustas uudseid lähenemisi selliste ebaselguste vältimiseks. Lisaks iseloomuomadustele tuleb arvestada ka inimest ümbritseva situatsiooniga. Neid saab arvesse võtta, kui inimesed täidavad söögipäevikuid. Selgus, et söömise stabiilsust toetab enesekontrollivõime, ja vähendavad mitmesugused situatsioonid nagu väljas söömine, söömine koos teiste inimestega, alkoholi tarbimine ning füüsiline aktiivus. Tulemusi saab kasutada tõhusamaks toidutungi regulatsiooniks. Dieedipidamine nõuab tugevat enesekontrolli, mida kõigil pole. Kuid leidub ka lihtsamaid meetodeid. Näiteks võime oma kodu teha ahvatluste vabaks, siis polegi vaja ka end kontrollida. Väljas söömas käies võib panna paika reegli, et kui pakutakse kooki, võtan ainult kohvi. Seega loodan, et tulevikus ei põhjusta mett moka peale määrimine nii palju ülesöömist kui praegu.
Charophytes of Estonian inland and coastal waters: distribution and environmental preferences
(2015-11-09) Kovtun-Kante, Anastasiia; Torn, Kaire, juhendaja; Suursaar, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Mändvetikad on ülemaailmse levikuga keerulise ehitusega vetikad, mis esinevad nii siseveekogudes kui ka riimvees. Nad on veeökosüsteemi oluliseks varjupaigaks, elukohaks ja toiteelemendiks. Samuti kasutatakse mändvetikaid rannikumere veekvaliteedi näitajana. Liikide leviku uuringud tagavad liigirikkuse hinnangut. Kuigi rannikumere ala on suhteliselt hästi uuritud ning andmed riimveeliste liikide leviku ja liigilise koosseisu kohta Eesti rannikumeres on pidevalt kogutud ja avaldatud, andmed mändvetikate kohta siseveekogudest peaaegu puuduvad või on väga vanad. Seetõttu doktoritöö eesmärgiks on mändvetikate levikuandmestiku kaasajastamine ning oluliste mändvetikaliikide levikumustreid mõjutavaid keskkonnategurite väljaselgitamine. Eestis leidus 22 mändvetikaliiki varasemate andmete leitud 16 liigi asemel. Mandri-Eesti mändvetikate levik järgis järvede ebaühtlase paiknemise mustrit. Riimveelised mändvetikad esinesid sagedamini Lääne-Eesti ja Väinamere piirkonnas. Eesti rannikumeres avaldavad vaadeldud keskkonnateguritest mändvetikatele enam mõju sügavus, avatus lainetusele ning substraadi tüüp. Tavalise punktmeetodiga kogutud andmed ei anna informatsiooni punktide vahel olevate või uurimata alade kohta. Töö käigus koostati mändvetikate potentsiaalsete kasvukohtade kaart Eesti rannikumeres tuginedes olemasolevatele levikuandmetele ning ruumiliselt modelleeritud keskkonnamuutujate väärtustele. Vastavalt ennustusmudelile, mändvetikatele potentsiaalselt sobivad kasvukohad on määratud kõigepealt sügavuse, avatuse lainetusele ja pehmete settete osakaaluga.
Data Sharing
(2015-11-11) Recker, Astrid
Research Ethics
(2015-11-11) Netscher, Sebastian
Research Data
(2015-11-11) Recker, Astrid
Data handling
(2015-11-11) Netscher, Sebastian
Negotiating Belarusianness: Political folklore betwixt and between
(2015-11-13) Astapova, Anastasiya; Valk, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Väitekiri keskendub Valgevene poliitilisele folkloorile. Valgevene on riik, mille rahvuslikud pürgimused jäid ebatüüpiliselt lühiajaliseks ja mida on viimased 21 aastat juhtinud üks ja seesama uussovietlikult meelestatud president. Riigis on jätkuvalt olulised eneserepresentatsiooni, rahvusliku identiteedi ja demokratiseerumise otsingud – mitte küll nii märgatavalt, nagu see toimus üheksakümnendatel aastatel teistes postsovietlikes riikides, kuid need on olnud alati olemas ja see protsess on olnud järjepidev. Vastusena neile otsingutele tekivad erinevad poliitilise folkloori žanrid. Tuginedes välitöödele, mis on tehtud nii Valgevenes kui ka Valgevenest väljarändajate seas, keskendub väitekiri viiele kesksemale teemale, mis näisid minu intervjueeritavatele kõige problemaatilisemad ja olulisemad. Esiteks uurin väitekirjas Valgevene suuliselt vahendatud poliitilisi ja etnilisi anekdoote, mis, vaatamata nende sarnasusele nõukogudeaegse huumoriga, keskenduvad neist erinevalt presidendi isikule ja mitte ideoloogiale. Teiseks analüüsin Lukašenko ametlike ja rahvalike biograafiate läbipõimumist ja vaatlen, kuidas mingi teatav element muutub oluliseks kas presidendi isiku reklaamimisel või hukkamõistmisel. Kolmandaks analüüsin Valgevenes laialt levinud lugusid Potjomkini küladest. Kuigi potjomkinlust ei pooldata, on iga selleteemaline arvamus mitmehäälne, tuues välja nii selle süsteemi järgimise voorused kui ka kitsaskohad. Neljandaks uurin kuulujutte järelevalve kohta. Tegemist on rahvusvahelise teemaga, mis omandab Valgevenes kohalikke erijooni. Kuna riik ei pea järelevalve üle aru andma, kujundavad need tõendamatud kuulujutud ettevaatlikku ja valvast käitumist. Viiendaks analüüsin lugusid Valgevene kadunud meistriteostest, mille funktsioon on õhutada rahvast etnilise identiteedi ja liberaliseerumisotsingule. Tekkides sageli vastusena valitseva poliitilise süsteemi rangusele, kujutab kaasaegne Valgevene poliitiline folkloor endast unikaalset ainest, mis annab tunnistust käimasolevast identiteediloomest ning hõlmab erinevaid žanre ja hoiakuid konformismist protestini. See toimib ühtaegu nii sotsiaalse sidususe ja identiteedi kinnitamise kui ka konflikti ja vägivalla mehhanismina, mis jääb erinevate lähenemiste vahele. Muuhulgas võimaldab poliitiline folkloor tegeleda küsimustega, mis seostuvad varasemate repressiivsete riikide või üleminekuaegadega.
Tekstiilileiud Tartu keskaegsetest jäätmekastidest: tehnoloogia, kaubandus ja tarbimine
(2015-11-13) Rammo, Riina; Valk, Heiki, juhendaja; Peets, Jüri, juhendaja; Russow, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Tekstiilidel oli keskaja ühiskonnas väga erinevaid ülesandeid, nii praktilisi kui ka tähenduslikke. Tekstiile vajasid iga päev kõik inimesed – rõivastuses, sisustuses, transpordis (nt purjed, pakkekangad). Eestis on üks suurimaid arheoloogiliste tekstiilide kogumeid pärit Tartu keskaegsetest jäätmekastidest, mis olid kasutusel lampkastide ja jäätmete äraviskamise kohana. Käesoleva töö aluseks on 3257 fragmenti. Tekstiilijäägid sattusid lampkasti kas käsitööjäätmetena või tarvitati neid tualettpaberi või hügieenisidemetena tänapäeva mõistes. Tartu keskaja kohta on säilinud vähe kirjalikke ja pildilisi allikaid, seega on leitud kangakatked võimalus uurida kangakaubandust ja -tootmist, samuti inimeste tarbimisharjumusi ja rõivastumistavasid. Keskaegse Tartu kodanikud on eelistanud kohalikele kangastele välismaiseid tooteid. Tartu keskaegse kangaturu kujundamisel oli kindlasti oluline hansakaubanduse roll. Jäätmekastide tekstiilijäänuste hulgas on ülekaalus mitmesugused peenvillased kangad, mis pärinevad tõenäoliselt Lääne-Euroopa tootmiskeskustest. Vähem esineb kangakatkeid, mille puhul võib oletada kohalikku päritolu. Suur osa leidudest on linnakultuurile iseloomulikust kangatüübist kalevist, mis oli vanutatud, karvastatud ja šääritud villane riie. Rõivastusega seotud leiud viitavad Tartu linnaelanike teadlikkusele Euroopa linnades valitsenud moest. Kõige elitaarsem leitud kangaste hulgas oli siid, millest tehtud kantide ja dekoratiivsete õmblustega kandja staatust rõhutati. Tartus suuremahulist villal põhinevat tekstiilitootmist keskaja jooksul ei tekkinud, ehkki ilmselt jõudsid siia professionaalse linnakäsitööga seotud uuendused (horisontaalsed teljed, kraasid, vokk). Maapiirkondadesse jõudsid välismaised linnatekstiilid suhteliselt harva, samuti ei levinud keskajal sinna ka tehnilised uuendused.
Mild traumatic brain injury in childhood: pre-injury social-emotional behavior, social-emotional and cognitive outcome and implications for attention rehabilitation
(2015-11-16) Kaldoja, Mari-Liis; Kolk, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Ajutrauma on üks sagedasemaid laste invaliiduse põhjuseid. Eestis on laste ajutraumade esinemissagedus väga kõrge (369: 100,000) ning üle 80% ajutraumadest moodustavad kerged ajutraumad. Enamik ajutrauma läbiteinud lastest paranevad hästi. Osadel lastel kujunevad aga traumajärgselt välja erinevad sotsiaal-emotsionaalsed ja/või kognitiivsed häired. Need häired ei pruugi ilmneda kohe pärast ajutraumat vaid võivad süveneda aja jooksul – “laps kasvab oma puudesse”. Sotsiaal-emotsionaalsed ja kognitiivsed häired on sagedased pärast mõõdukat ja rasket ajutraumat. Kas ka kergel ajutraumal on negatiivne mõju lapse sotsiaal-emotsionaalsele ja kognitiivsele arengule on teadlaste hulgas siiani veel vaidlusküsimuseks. Sellest tulenevalt oli käesoleva doktoritöö eesmärgiks uurida lapseea kerge ajutraumaga seotud sotsiaal-emotsionaalseid ja kognitiivseid muutusi. Erilist tähelepanu pöörati kerge ajutrauma eelsele sotsiaal-emotsionaalsele käitumisele ja sotsiaal-emotsionaalsele ja kognitiivsele arengule pärast ajutraumat. Lisaks tutvustatakse arvutipõhise tähelepanufunktsioonide rehabilitatsiooniprogrammi ForamenRehab kasutamistulemusi ajukahjustusega lastel. Läbiviidud uuringute tulemustest selgus, et kerge ajutraumaga lastel esineb juba enne traumat tervetest eakaaslastest rohkem enesekontrolli ja iseseisvusega seotud probleeme. Ajutraumast võiksid rohkem ohustatud olla 12 kuu vanused afektiivsete probleemidega beebid, 30 kuu vanused enesekontrolli ja suhtlemisraskustega väikelapsed ning liiga iseseisvad 5-aastased lapsed. Õnnetuste ja kukkumiste suhtes tasuks tavapärasest tähelepanelikum ja valvsam olla ka puuduliku enesekontrolli ning liiga iseseisvate väikeste poiste ja eakaaslastest kehvemate adaptiivsete võimetega väikeste tüdrukute vanematel. Veel selgus meie uuringutest, et isegi kerge ajutrauma võib avaldada negatiivset mõju üldisele sotsiaal-emotsionaalsele arengule – traumajärgselt halvenes meie uuringus osalenud väikelaste sotsiaalse suhtlemise võime oluliselt. Samuti selgus, et kerge ajutrauma järgselt esines poistel võrreldes tüdrukutega rohkem erinevaid sotsiaal-emotsionaalseid probleeme. Ajutrauma järgselt kujunevad paljudel lastel välja ka erinevad kognitiivsed häired. Kohe pärast ajutraumat esines rohkem kui pooltel meie uuringus osalenud lastest visuaalse mälu häireid ning ühel kolmandikul lastest oli raskusi visuaalruumilise planeerimisega ja/või visuaalse info töötlemise kiirusega. Nimetatud kognitiivsed häired olid diagnoositavad ka kaks aastat pärast ajutraumat. Püsivate kognitiivsete häiretega lapsed vajavad spetsiifilist kognitiivset rehabilitatsiooni. Tähelepanu arendamisel on oluline osa ajukahjustustega laste üldise toimetuleku parandamisel. Kuue nädala pikkune terapeudi juhendamisel läbiviidud sekkumine arvutipõhise ForamenRehab tähelepanu mooduliga on sobivaks meetodiks kerge ajutraumaga laste tähelepanu arendamisel
Towards understanding the neurovirulence of Semliki Forest virus
(2015-11-16) Saul, Sirle; Merits, Andres, juhendaja; Žusinaite, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Semliki Forest viirus (SFV) on positiivse polaarsusega RNA genoomiga viirus, mis kuulub alfaviiruste perekonda sugukonnas Togaviridae. Alfaviiruste seas leidub mitmeid inimese ja loomade patogeene, mille poolt põhjustatavad haigused varieeruvad külmetuse sarnaste sümptomitega tõvest aastaid kestva artriidi või fataalse entsefaliidini. SFV-d on laialdaselt kasutatud nii alusuuringutes kui ka mudelobjektina viirusliku entsefaliidiga kaasneva patogeneesi uurimisel. Kõige põhjalikumalt uuritud SFV tüvedeks on A7(74), SFV4 ja L10. A7(74) on avirulentne tüvi, mis põhjustab täiskasvanud hiires asümptomaatilist infektsiooni. SFV4 ja L10 on aga virulentsed tüved, sest otse ajju või kõrge doosiga kõhuõõnde süstituna põhjustavad nad hiirtel surmaga lõppevat entsefaliiti. Madalama viiruse koguse kasutamise korral ei jõua SFV4 ajju ning nakatatud katseloomad jäävad ellu. Käesolev uurimistöö näitas, et SFV4 ja L10 vahelised erinevused hiires on tingitud viiruse ümbrisevalgu (E2) aminohappejääkide laengutest. Positiivse laenguga lüsiinijäägid E2 valgus soodustavad küll viiruse seondumist koekultuuri rakkudele, kuid põhjustavad in vivo tingimustes SFV4 virionide efektiivse seostumise raku pinnaretseptori heparaansulfaadiga, mis vähendab viiruse taset veres ja selle kaudu võimekust ajju siseneda. Me näitasime, et erinevused A7(74) ja L10 neurovirulentsuses on tingitud erinevustest viiruse mittestruktuurse liitvalgu proteolüütilise lõikamise kiiruses ning mittestruktuurse valgu 3 (nsP3) järjestuses. P123 liitvalgu 1/2 lõikamisjärjestuse aeglane protsessimine või L10 nsP3 valgu olemasolu suurendavad SFV replikaasi võimet indutseerida interferooni tootmist, korreleerudes viiruse võimega levida hiire ajus, mis viitab seosele SFV neurovirulentsuse ja immunopatoloogia vahel. Viiruse ja peremehe vahel esinevate keeruliste interaktsioonide veel täpsemaks uurimiseks arendasime välja uue lähenemise, mis võimaldas tuvastada SFV replikatsioonikompleksidega seonduvaid rakulisi valke. Käesoleva uurimistöö käigus saadud tulemused aitavad ühelt poolt paremini mõista SFV neurovirulentsust, lisaks sellele on mudelviiruse uurimisel kasutatud meetode ja avastatud seaduspärasusi võimalik rakendada ka inimesele ohtlike alfaviiruste uurimiseks.
Paljude tähtpäevadega aastalõpp
(Maaleht, 2015-11-26) Kallis, A.
XIV kirjepäev 2015
(Tartu Ülikooli Raamatukogu, 2015-11-27) Makke, Jane; Olonen, Riin; Külv, Lilia; Nilbe, Sirje; Tina, Mari-Liis; Kondratjev, Peeter; Kliimask, Anne; Tänavots, Silja