Sirvi Kuupäev , alustades "2015-11-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Towards a comprehensive framework for the psychological mechanisms of obesity and overeating
(2015-11-09) Vainik, Uku; Allik, Jüri, juhendaja; Fellows, Lesley Kathleen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tänapäeval pakutakse toitu meeletus koguses. Nii seisame Selveri toiduleti ees nagu karud mesitaru ees. Miks mõned tahavad mett rohkem kui teised? Uku Vainiku doktoritöö uurib, milliseid psühholoogilised mehhanismid reguleerivad meie võimet ahvatlevale toidukeskkonnale vastu panna ja kuidas neid kõige paremini mõõta. Süstemaatiline kirjanduse ülevaade näitas, et leidub kaks peamist iseloomuomadust – enesekontroll ja toidutung. Toidutung tähistab soovi toidu saamise nimel vaeva näha ja toidusignaale paremini keskkonnas märgata. Kõrgema toidutungiga inimestel on suurem risk ka toiduga liialdada. Enesekontroll seevastu võimaldab toidutungi ohjata – suurema enesekontrolliga inimestel on lihtsam toidutungile vaatamata tavapäraselt süüa. Ülevaade andis juhiseid, kuidas neid mehhanisme kõige paremini käitumuslike testide ja küsimustikega mõõta. Küsimustikega mõõtmisel võib tekkida kaks probleemi – mitmed erineva nimega küsimustikud mõõdavad sama iseloomuomadust, või siis mõõdab üks küsimustik mitut loomuomadust korraga. Kui sellised küsimustikke seostada ülekaaluga, siis on ebaselge, millise loomuomadusega ülekaal seostub. Doktoritöö tutvustas uudseid lähenemisi selliste ebaselguste vältimiseks. Lisaks iseloomuomadustele tuleb arvestada ka inimest ümbritseva situatsiooniga. Neid saab arvesse võtta, kui inimesed täidavad söögipäevikuid. Selgus, et söömise stabiilsust toetab enesekontrollivõime, ja vähendavad mitmesugused situatsioonid nagu väljas söömine, söömine koos teiste inimestega, alkoholi tarbimine ning füüsiline aktiivus. Tulemusi saab kasutada tõhusamaks toidutungi regulatsiooniks. Dieedipidamine nõuab tugevat enesekontrolli, mida kõigil pole. Kuid leidub ka lihtsamaid meetodeid. Näiteks võime oma kodu teha ahvatluste vabaks, siis polegi vaja ka end kontrollida. Väljas söömas käies võib panna paika reegli, et kui pakutakse kooki, võtan ainult kohvi. Seega loodan, et tulevikus ei põhjusta mett moka peale määrimine nii palju ülesöömist kui praegu.
Charophytes of Estonian inland and coastal waters: distribution and environmental preferences
(2015-11-09) Kovtun-Kante, Anastasiia; Torn, Kaire, juhendaja; Suursaar, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Mändvetikad on ülemaailmse levikuga keerulise ehitusega vetikad, mis esinevad nii siseveekogudes kui ka riimvees. Nad on veeökosüsteemi oluliseks varjupaigaks, elukohaks ja toiteelemendiks. Samuti kasutatakse mändvetikaid rannikumere veekvaliteedi näitajana. Liikide leviku uuringud tagavad liigirikkuse hinnangut. Kuigi rannikumere ala on suhteliselt hästi uuritud ning andmed riimveeliste liikide leviku ja liigilise koosseisu kohta Eesti rannikumeres on pidevalt kogutud ja avaldatud, andmed mändvetikate kohta siseveekogudest peaaegu puuduvad või on väga vanad. Seetõttu doktoritöö eesmärgiks on mändvetikate levikuandmestiku kaasajastamine ning oluliste mändvetikaliikide levikumustreid mõjutavaid keskkonnategurite väljaselgitamine. Eestis leidus 22 mändvetikaliiki varasemate andmete leitud 16 liigi asemel. Mandri-Eesti mändvetikate levik järgis järvede ebaühtlase paiknemise mustrit. Riimveelised mändvetikad esinesid sagedamini Lääne-Eesti ja Väinamere piirkonnas. Eesti rannikumeres avaldavad vaadeldud keskkonnateguritest mändvetikatele enam mõju sügavus, avatus lainetusele ning substraadi tüüp. Tavalise punktmeetodiga kogutud andmed ei anna informatsiooni punktide vahel olevate või uurimata alade kohta. Töö käigus koostati mändvetikate potentsiaalsete kasvukohtade kaart Eesti rannikumeres tuginedes olemasolevatele levikuandmetele ning ruumiliselt modelleeritud keskkonnamuutujate väärtustele. Vastavalt ennustusmudelile, mändvetikatele potentsiaalselt sobivad kasvukohad on määratud kõigepealt sügavuse, avatuse lainetusele ja pehmete settete osakaaluga.