Sirvi Kuupäev , alustades "2016-04-27" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Biological Quality According to Macroinvertebrates in Streams of Estonia (Baltic Ecoregion of Europe): Effects of Human-Induced Hydromorphological Changes
(2016-04-27) Käiro, Kairi; Virro, Taavi, juhendaja; Timm, Henn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Inimesed on muutnud väga paljude vooluveekogude hüdromorfoloogiat: voolukiirust, põhja iseloomu ja voolusängi kuju. Sellised muutused on nende veekogude elustikku sageli oluliselt mõjutanud. Enamik Eesti jõgedest on vähemalt mingis osas õgvendatud, paljud ka paisutatud. Õgvendamise käigus kaevatakse kogu vooluveekogu või mõni selle osa sirgeks. Tulemuseks on voolukiiruse ja põhja iseloomu ühtlustumine. Paisutamise käigus muudetakse kiirevooluline jõelõik seisuveeliseks järveks, kuhu setib muda. Suurselgrootud on palja silmaga nähtavad, veekogude põhjal, taimedel, setete sees või veepinnal elavad loomad. Neid on veekogude seisundi indikaatoritena kogu maailmas palju kasutatud, sest nad reageerivad ennustatavalt mitmesugusele inimtegevusele, eriti orgaanilisele ja happelisele veereostusele. Pole selge, kas Eestis seni kasutatav vooluvete seisundi hindamissüsteem suurselgrootute järgi sobib ka hüdromorfoloogiliste muutuste usaldusväärseks iseloomustamiseks. Praeguse doktoritöö eesmärgiks oli hinnata paisutamise ja õgvendamise mõju vooluvete suurselgrootute seisundile. Selleks kasutati nii senist hindamissüsteemi kui töötati välja uus hindeks hüdromorfoloogiliselt muudetud jõeosade üle otsustamiseks. Paljud suurselgrootud osutusid vooluvete paisutamise ja/või õgvenduse suhtes oluliselt tundlikeks. Uus indeks MESH võimaldas usaldusväärselt hinnata paisjärvede mõju suurselgrootutele.