Sirvi Kuupäev , alustades "2016-07-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

Electrochemical characterization of halide ions adsorption from ionic liquid mixtures at Bi(111) and pyrolytic graphite electrode surface
(2016-07-05) Siimenson, Carolin; Siinor, Liis, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Ökoloogilise jalajälje vähendamiseks vajame me seadmeid, mis aitaks meil edukalt energiat muundada ja salvestada ning liikuda alternatiivsemate energiatootmise meetodite poole võrreldes fossiilsete kütustega. Energiatootmis- ning salvestusseadmeid on palju, kuid neil on üks ühine osa – elektrolüüt. Superkondensaatorite, patareide, päikesepatareide ja kütuselementide korral sõltub nende efektiivsus ja eluiga väga palju kasutatud elektrolüüdist. Klassikalised vesilahustel põhinevad elektrolüüdid ei võimalda meil disainida suure energia ja võimsustihedusega kondensaatoreid, sest limiteerima hakkab vee elektrokeemiline lagunemine. Samuti on paljude orgaaniliste solventide kasutamisel sama probleem ning lisaks ei saa neid elektrolüüte kasutada kõrgel temperatuuril intensiivse aurustumise tõttu. Toatemperatuuril vedelad soolad ehk ioonsed vedelikud võimaldavad lahendada eelmainitud probleeme, olles keemiliselt ja elektrokeemiliselt stabiilsed elektrolüüdid laias potentsiaalide ja temperatuuride vahemikes. Ioonseid vedelikke on võimalik disainida miljoneid kombineerides erinevaid katioone ja anioone ning mõjutades seeläbi elektrolüüdi omadusi. Elektroodi ja elektrolüüdi piirpinnal toimuvad protsessid on olulised fundamentaal ja praktilise elektrokeemia arendamise seisukohast. Struktuur, kuidas paiknevad positiivsed ja negatiivsed osakesed elektroodi pinnal, mõjutab oluliselt energiasalvestus seadmete tööd ja eluiga. Teadustöö eesmärgiks oli uurida ioonsete vedelike kui elektrolüütide käitumist vismut ja süsinikelektroodi pinnal. Mõõtmised viidi läbi mitmes erinevas ioones vedelikus ning nende segudega. Anioonidest keskenduti halogeeniididele, sest varasemalt on teada, et jood ja broom omavad tugevat adsoprtsiooni nii vismuti kui ka süsinikmaterjalidel. Süsteemi elektrokeemiliseks karakteriseerimiseks kasutati tsüklilist voltamperomeetria ja elektrokeemilise impedantsspektroskoopia meetodeid. Samuti võrreldi saadud tulemusi arvutuskeemia ning skaneeriva tunnelmikroskoopia tulemustega. Leiti, et halogeniidide lisamine ioonesete vedelike koostisse mõjutab oluliselt elektrilise kaksikkihi parameetreid ning tõstab mahtuvuse väärtusi. Leiti, et käsitletud elektrolüüdid sobivad kasutamiseks superkondensaatorites.
Comparison and optimisation of novel mass spectrometry ionisation sources
(2016-07-05) Laaniste, Asko; Kruve, Anneli, juhendaja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Vedelikkromatograafia-massispektromeetria (LC/MS) on laialt kasutatav meetod väga mitmekesiste analüüside teostamiseks nii rutiin- kui teaduslaborites. LC/MS meetodiga määratakse näiteks taimekaitsevahendeid toiduainetes, erinevaid plastiku komponente sellega kokkupuutuvates produktides, narkootikume veres, seedimise käigus organismis tekkivaid ühendeid, rakkudes leiduvaid valke jne, tegemist on ühe oluliseima meetodiga analüüsimaks komponente segudest. Ionisatsiooniallikas on kahe meetodi (vedelikkromatograafia ja massispektromeetria) ühendamiseks oluline liides, mille abil tekitatakse kromatograafist tulevast vedelikust analüüdimolekulide ioonid, mida analüüsitakse massispektromeetriga. Erinevaid ionisatsiooniallikaid on mitmeid ning pidevalt täiendatakse olemasolevaid ja leiutatakse uusi. Seetõttu on vajalik võrrelda erinevaid uusi ionisatsiooniallikaid, et leida millised on spetsiifilise töö jaoks parimad. Antud töö käigus võrreldi mitmeid uusi ionisatsiooniallikaid kommertsiaalselt levinud elektropihustus ionisatsiooni allikaga (ESI) ning näidati ESI eeliseid võrreldes uudsemate allikatega, mis on popullaarseks muutumas, kuid pole läbinud võrdluse kadalippu, et õigustada nende kasutamist. Samuti oli töö eesmärgiks meie töögrupis eelnevalt väljatöötatud uudse ESI allika pihusti (3R) optimeerimine, mis viidi edukalt lõpule. Optimeerimise tulemused näitavad, uudse 3R pihusti eelised seisnevad peamiselt madalamates avastamispiirides ja robustsuses võrreldes kommertsiaalse allikaga. Samuti täideti edukalt uudse pihustiga seotud teine eesmärk: võrreldi kommertsiaalse pihustiga praktilise analüüsi näitel. 3R pihusti eelised võrreldes kommertsiaalse pihustiga seisnesid väiksemate ainekoguse usaldusväärsemas määramises ning paremas korduvuses. Antud töös leitud erinevate ionisatsiooniallikate võrdlusandmed ning uudse ESI pihusti iseloomustamisel leitud eelised lisavad olulist informatsiooni väga mitmekesisele MS ionisatsiooniallikate temaatikale. Teadlased püüdlevad ühest küljest aina universaalsemate allikate poole, kuid samas otsitakse allikaid väga spetsiifiliste analüüside teostamiseks, mis annaksid parimaid tulemusi. Selleks on vajalik aina uuesti võrrelda praeguseid parimaid allikaid uudsete leiutistega, et leida effektiivseim liides LC/MS meetodile.
Biosensing penicillins’ residues in milk flows
(2016-07-05) Kagan, Margarita; Rinken, Toonika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Penitsilliinid on beetalaktaamide hulka kuuluvad antibiootikumid, mida kasutatakse peamiselt Gram-positiivsete bakterite poolt tekitatud haiguste raviks. Penitsilliini ja teiste antibiootikumide jäägid piimas tekitavad inimestel allergilisi reaktsioone ning soodustavad resistentsete mikroobitüvede teket, mistõttu on antibiootikumide jääkide lubatud sisaldus toidus rangelt reguleeritud. Tavaliselt kasutatakse antibiootikumide jääkide määramiseks piimas mitmesuguseid kromatograafial põhinevaid meetodeid ning erinevaid mikroobse inhibeerimise ja immuunoretseptor teste. Kuid tihtipeale on need meetodid kallid ning aeganõudvad. Üheks võimalikuks alternatiiviks traditsioonilistele analüüsimeetoditele on biosensorite kasutamine. Biosensorite eeliseks on nende lihtsus, suhteline odavus ning kiirus, mis võimaldab nende kasutamist kiireteks analüüsideks reaalajas. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli välja töötada ning testida biosensorsüsteem penitsilliinide jääkide kiireks määramiseks toorpiimas. Selleks, et kiirendada eksperimentaalsete andmete analüüsi, me pakkusime välja matemaatiline mudel biosensori kalibratsiooniparameetrite arvutamiseks ning uurisime võimalusi biosensorites toimuvate äratundmisreaktsioonide kiirendamiseks. Töö praktilises osas testisime biosensori kasutamist penitsilliinide jääkide kiireks määramiseks toorpiimas. Töö tulemusena leidsime, et glükoosi tase piimas on heaks indikaatoriks penitsilliini jääkide määramiseks toorpiimas. Seega, kasutatud biosensorsüsteem on rakendatav kiireks penitsillinide jääkide määramiseks toorpiimas piimafarmides. Kiire lüpstava piima analüüs võimaldaks mittekvaliteetse piima õigeaegset eraldamist kvaliteetsest toodangust ning kogu toodetava piima kvaliteedi tõstmist. Kasutatud biosensorsüsteemi on erinevate antibiotikumide jääkide määramiseks toorpiimas võimalik tulevikus modifitseerida täiendavate biosensorite lisamisega.
Лексико-семантические особенности омонимов в марийском языке
(2016-07-05) Lastochkina, Elena; Seilenthal, Tõnu, juhendaja; Klumpp, Gerson, juhendaja; Kuklin, Anatoli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Doktoritöös käsitletakse homonüümid mari keeles. Mari keele sõnavara erirühma moodustavad homonüümid (kreeka homos ‘ühesugune’; onoma ‘nimi’). Homonüümideks nimetatakse kaht (või enamat) sõna, mille hääldus ja kirjapilt on ühesugused, kuid nad erinevad oma tähenduse poolest. Näiteks шоло I nimis. ‘jalakas’; шоло II nimis. ‘soolikas’; шоло III nimis. ‘(palgi)parv’; шоло IV tegus. ‘viska’. Mari keeles on kokku ligi 1100 homonüümide rühma, milles omakorda on üle 5000 homonüümi. Vaatamata lingvistide märkimisväärsele huvile sõnavara küsimuste vastu, sealhulgas ka leksika uurimise vastu ajaloolises aspektis, jäävad mõned neist probleemidest tänini väheuurituks. Käesoleva töö aktuaalsus ja teaduslik uudsus seisneb selles, et see uurimus on esimeseks katseks uurida mari homonüüme kompleksselt. Töö peamiseks eesmärgiks on homonüümide uurimine mari keeles, homonüümia eristamine polüseemiast, homonüümide tekkimise ja ülesannete kirjeldamine, nende liigitamine. Homonüümia ja polüseemia piiritlemine tekitab alati raskusi – kui teatud eristamise kriteerium on sobiv ühe sõna jaoks, ei pruugi see sobida teise sõna puhul. Homonüümia ja polüseemia eristamise põhikriteeriumiteks on: a) semantiline kriteerium, b) sõnade etümoloogia, c) iga homonüümi sünonüümide vahelise semantilise seose puudumine, d) homonüümide paari igal liikmel oma fraseoloogilise keskkonna olemasolu, e) sõnatuletusridade eristamise tõenäosuse kasv (tuletiste osalisel ristumisel), f) teise keelde tõlkimine. Üheks eristamiskriteeriumiks on ka kontekst. Vajadusel võib kasutada kombineeritud meetodit, kus käesoleva uurimuse autori arvates on peamisteks kriteeriumiteks semantiline ja morfoloogilis-sõnatuletuslik kriteerium ning tõlkimine teise keelde. Kaasaegse mari keele homonüüme võib jagada nelja rühma: leksikaalsed homonüümid, vormihomonüümid, homofoonid ja homograafid. Mari keeles tekkivad homonüümid erinevate keelelise protsesside tagajärjel: morfoloogiliste muutuste tõttu (sõnamoodustus, vormimoodustus, sõnade muutmine), konversioon, subordineeriv (alistav) sõnade liitmine, verbide pöördkonnad, foneetiliste muutuste tõttu, semantilise arengu tõttu (polüseemia lagunemine), laensõnad, murdepärasuse tõttu.
Modeling and characterization of back-relaxation of ionic electroactive polymer actuators
(2016-07-05) Vunder, Veiko; Punning, Andres, juhendaja; Aabloo, Alvo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Ioonsed elektroaktiivsed polümeerid (IEAP) on arukad komposiitmaterjalid, mille põhiosadeks on elektrit juhtivad elektroodid, elektroode eraldav polümeermembraan ning elektrolüüt. Kui elektroodidele rakendada elektripinge, paigutuvad ioonid ümber, mille tulemusena kogu laminaat tõmbub kõveraks. IEAP materjalide elektriline ja mehhaaniline käitumine on kirjeldatav vastavalt takistitest ning kondensaatorites koosnevate elektriliste ekvivalentskeemidega ning vedrudest ning amortisaatoritest koosnevate viskoelastsete mudelitega. Üldiselt on IEAP-s salvestunud laeng ja tekkinud deformatsioon proportsionaalselt seotud, kuid see kehtib vaid väikeste painete ja kiirete sisendsignaali muutuste korral. Aeglasema sisendsignaali korral juhtub nii, et IEAP laminaadi laadudes tema kõverus kasvab vastavalt laengule, kuid sellele järgneb aeglasem materjali tagasivajumine algasendi suunas. Üldiselt on see ebasoovitav nähtus, mida on kirjeldatud juba nende materjalide uurimise algusest saadik. Tagasivajumine leiab aset olenemata sellest, et materjal ise jääb elektriliselt laetuks. Selline käitumine on olemuselt sarnane polümeersete materjalide jõu mõjul voolamisele ehk roomamisele, mida klassikaliselt kirjeldatakse viskoelastsete mudelitega (Kelvin-Voigt, Maxwell, standard linear solid model, jne). Käesolevas väitekirjas esitletakse uudset elektromehaanilist mudelit, mis kirjeldab IEAP tagasivajumist kasutades standardseid viskoelastseid primitiive nagu vedru ja amortisaator. See mudel erineb kõigist varem kirjeldatud analoogsetest välise jõu rakendamise printsiibi poolest. Tema kuus parameetrit on eskaleeruvad ning tuvastatavad lihtsatest eksperimentaalsetest mõõtmistest. Doktoritöös esitletud mudel omab märkimisväärset rolli eelkõige IEAP materjalide iseloomustamisel ja kvantitatiivsel võrdlemisel, aga ka nende tööpõhimõtete selgitamisel ja vajalike juhtalgoritmide arendamisel. Näiteks avastati uurimistöö käigus, et tagasivajumise intensiivsus on otseselt seotud õhuniiskuse mõjust ioonpolümeerile. Niisugune järeldus peaks innustama edaspidisel IEAP materjalide edasiarendamisel ioonpolümeeride (näiteks Nafioni) kasutamisest loobumist.
Марийская орнитонимическая лексика в этнолингвистическом освещении
(2016-07-05) Yuzieva, Kristina; Seilenthal, Tõnu, juhendaja; Sutrop, Urmas, juhendaja; Kuklin, Anatoli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Väitekiri käsitleb kujutlusi lindudest traditsioonilises mari kultuuris ja sellega seotud sõnavara. Uurimuse objektiks on mari ornitonüümid, mida on vaadeldud etnolingvistilistes, sotsiolingvistilistes ja onomasioloogilises aspektis. Töö esimesel etapil määratletakse sotsioligvistilise analüüsi tulemusel ornitonüümse sõnavara tundmise määr mari keele idamurde rühmas ja teostatakse ornitonüümide onomasioloogiline analüüs. Esile tuuakse ornitonüümide nominatsiooni põhimõtted: nominatsioon objekti tunnuste järgi (hääl, suurus, väline kuju jms.) ja nominatsioon objekti kaudsete tunnuste järgi (linnu saabumise või äralennu aeg, linnu toitumine, lokaalne seotus jms.). Uurimuse teisel etapil viiakse läbi ornitonüümide semantilis-derivatsiooniline ja fraseoloogiline analüüs. Linnunimed on aluseks inimese (сузиге, sõnasõnalt «metsisepoeg» ʻteismelineʼ), taimede (коракмӧр, sõnasõnalt «varese mari» ʻmaikellukeʼ), haiguste (чывышинча, sõnasõnalt «kana silm» ʻkanapimedusʼ), tikandimustrite (агытан поч, sõnasõnalt «kukesaba»), tarbeesemete (турняшӱй, sõnasõnalt «kure kael» ʻvankri viltune prussʼ) jm. ornitonüümilisteks nimetusteks. Kodu- ja metsikute lindude käitumise vaatlused on aluseks ornitonüümilise komponendiga fraseologismide tekkele, mis peegeldavad inimese välimust, füüsilisi ja psüühilisi omadusi ning inimese tegevuse iseloomu. Ornitonüümilise leksika ja fraseoloogiliste üksuste põhjal loodud semantiliste derivaatide analüüsi tulemusel tõusevad esile kõige iseloomulikumad lindudele omased jooned keeles ja kultuuris. Selliste tunnuste enamik hõlmab lindude reaalseid omadusi (hääl, värv, suurus). Vähem iseloomulikud on tunnused, mis on lindudele antud rahvalike (mütoloogiliste, folkloorsete jne.) ettekujutuste põhjal – halb mälu, võime sündmusi ette ennustada. Töö kolmandas etapis võeti ette katse taastada linnukujundeid maride traditsioonilises kultuuris keeleliste (ka murdeliste) ja rahvaluule andmete järgi. Selgitati välja hulk mari traditsioonis esiletõusvaid kõige ilmekamaid linnukujundeid. Neile linnukujundeile on töös pühendatud 19 ülevaadet: vares, künnivares, hakk, ronk, harakas, öökull, part, hani, luik, kägu, kurg, tuvi, pääsuke, lõoke, vutt, ööbik, kuldnokk, västrik, rähn, kukk, kana. Väitekirja materjali allikad on olnud ilmunud leksikograafilised teosed, etnograafilised kirjeldused, rahvaluuletekstide kogumikud ja autori isiklikud välitööde materjalid. Uurimus on mõeldud fennogristidele ja etnolingvistidele, etnograafidele, folkloristidele, aga samuti kõigile, kes tunnevad huvi traditsioonilise mari kultuuri vastu.
Translocation of cell-penetrating peptides across biological membranes and interactions with plasma membrane constituents
(2016-07-05) Pae, Janely; Pooga, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Raku plasmamembraan ümbritseb ja kaitseb rakku ning on bioloogilistele molekulidele selektiivselt läbilaskev, olles ka barjääriks paljudele potentsiaalsetele terapeutilise toimega makromolekulidele. Enamik bioaktiivseid ühendeid on suure molekulmassiga ja hüdrofiilsed ning seetõttu on takistatud nende rakkudesse pääsemine ja kasutamine meditsiinis. Et suurendada bioaktiivsete molekulide rakkudesse pääsemist, on kasutusele võetud erinevad transportsüsteemid. Ühed perspektiivsemad transportvektorid on rakku sisenevad peptiidid (RSP), mis on võimelised läbima bioloogilisi membraane ning transportima erinevaid bioaktiivseid ühendeid rakkudesse. RSP-de efektiivseks kasutamiseks biotehnoloogias ja meditsiinis on oluline mõista nende peptiidide membraani läbimise mehhanisme. Arvukad uuringud on näidanud, et RSP-d liiguvad rakkudesse erinevaid endotsütoosiradu kasutades või läbivad rakku ümbritseva membraani translokatsiooni teel. Samas ei ole siiski seniajani üheselt selge, kuidas RSP-de translokatsioon täpselt aset leiab ning millised interaktsioonid RSP-de ja raku pinna erinevate komponentide vahel sisenemist soodustavad. Seetõttu oli käesoleva töö põhieesmärgiks uurida, millised membraani koostisosad mõjutavad RSP-de rakkudesse sisenemist. Doktoritöö tulemused annavad ülevaate mitmete membraani komponentide, nagu valgud ja polüsahhariidid, rollist RSP-de translokatsioonis ning selgitab millistest membraani mikrodomeenidest sisenemine eelistatult aset leiab.
Natural vibrations of elastic stepped arches with cracks
(2016-07-05) Liyvapuu, Alexander; Lellep, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Käesolevas väitekirjas vaadeldakse elastsete astmeliste kaarte omavõnkumisi. Vaatluse all olevad kaared on tükiti konstantse paksusega ja konstantse laiusega. Kaarte tükiti konstantse paksuse muutumise kohtades asuvad praod. Eeldatakse, et praod on stabiilsed ja konstantse pikkusega. Kasutades elastsete plaatide ja koorikute teooria ning lineaarse purunemismehaanika meetodeid on välja töötatud analüütilis-numbriline meetod kaarte vabavõnkumiste sageduste määramiseks. Antud dissertatsioon põhineb autori viiel teaduslikul artiklil, millest neli on avaldatud ja üks ametlikult vastu võetud. Töös uuritakse kaarte vabavõnkumisi konstantse ja tükiti konstantse paksuse korral. Esiteks vaadeldakse pinnalt lähtuva praoga homogeensest materjalist kaart, seejärel uuritakse lamineeritud elastse kaare vabavõnkumisi nii vabalt toetatud kui ka jäigalt kinnitatud kaare korral. Eeldatakse, et kehtivad Kirchhoffi hüpoteesid. Prao mõju vabavõnkumiste sagedusele modelleeritakse jaotatud lineaarse vedru mudeli abil. Vastavalt sellele on prao mõju kaare omavõnkumisele seotud lokaalse järeleandlikkuse koefitsiendi ning pinge intensiivsuse koefitsiendiga, mis arvutatakse purunemismehaanika meetoditega. Uuritakse ka astmeliste kaarte vabavõnkumisi. Vaadeldud on nii pragudega kaari kui ka ilma defektideta kaari. Dissertatsiooni viimane osa on pühendatud jäigalt kinnitatud õõnsustega kaarte vabavõnkumiste uurimisele. Kõikidel juhtudel on omavõnkumiste uurimiseks konstrueeritud analüütilis-numbrilised meetodid, mis põhinevad klassikalise plaatide ja koorikute teooria ning purunemismehaanika võrranditel ja kriteeriumitel. Välja töötatud meetod võib leida kasutamist konstruktsioonide mittepurustaval katsetamisel.
The role of RIC8A in mouse development and its function in cell-matrix adhesion and actin cytoskeletal organisation
(2016-07-05) Ruisu, Katrin; Pooga, Margus, juhendaja; Tõnissoo, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Hulkrakse organismi normaalse elutegevuse tagamiseks on oluline, et rakud saaksid vahetada otseste või kaudsete suhtlusteede kaudu olulist infot. Transmembraansed G-valk-seoselised retseptorid ja nendega interakteeruvad G valgud (guaniin-nukleotiidi siduvad valgud) on üks levinumaid väliskeskkonnast saadava info kanaleid, mis osalevad mitmete arenguliste, füsioloogiliste ja käitumuslike protsesside reguleerimisel. G-valk-seoselised retseptorid on sihtmärgiks paljudele signaalmolekulidele nagu näiteks hormoonid, neurotransmitterid ja kasvufaktorid aktiveerides seeläbi G valgud, mis omakorda käivitavad rakusisese signaalikaskaadi. Sellisel viisil kutsutakse rakkudes esile vastus, milleks võib olla näiteks migratsioon, jagunemine, või aktsioonipotentsiaali tekkimine. RIC8A on nende signaalikaskaadide asendamatu komponent reguleerides G valkude aktiivsust (nukleotiidivahetusfaktori roll) ning tagades rakus G valkude piisava koguse ja membraanse asetuse (chaperon’i roll). Kuna G-valk-seoselised retseptorid on sihtmärgiks rohkem kui poolele tänapäeva ravimitest, võib ka RIC8A uurimine omada meditsiinilist perspektiivi. RIC8A funktsiooni kohta on imetaja organismis vähe teada ning selle asjaolu parandamiseks analüüsiti antud doktoritöös valgu rolli hiire organismis, täpsemalt embrüogeneesis ja närvisüsteemis. Uurimusest tehti kaks peamist järeldust: RIC8A puudus närvisüsteemis viib tugeva neuro-motoorse häire tekkeni ning RIC8A võib olla vajalik rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksi vahelise kontakti saavutamiseks. Viimase hüpoteesi kinnitamiseks uurisime rakk-maatriks interaktsioone kasutades mudelina RIC8A puudulikke primaarseid hiire rakke.
People living with HIV in Estonia: Engagement in medical care and methods of increasing adherence to antiretroviral therapy and safe sexual behavior
(2016-07-05) Laisaar, Kaja-Triin; Uusküla, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
2014. aastal elas maailmas ligi 37 miljonit HIVi nakatunud inimest, samas oli HIVi- epideemia tõttu ligi nelja kümnendi jooksul surnud üle 39 miljoni inimese. Tänapäeval on olemas tõhus HIV-infektsiooni vastane ravi – kombineeritud antiretroviirusravi (ARV-ravi), mida 2015. aastal sai maailmas alla poole nakatunuist. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni HIVi-AIDSi ühendprogrammis (UNAIDS) seati 2014. a HIVi-vastasele võitlusele ambitsioonikad eesmärgid: 90% nakatunuist peaks olema diagnoositud, 90% diagnoosituist peaks saama ARV-ravi, 90% ravisaajaist peaks olema saavutanud HIVi üle kontrolli ehk viirussupressiooni. UNAIDSi prognoos näitab, et kui need eesmärgid suudetakse 2020. aastaks täita, on võimalik maailmas 2030. aastaks HIVi-epideemiale piir panna. Tänapäeval peaks inimene HIVi nakatumise järel sujuvalt asjakohaste raviteenusteni jõudma ning mõne aja möödudes HIVi üle kontrolli saavutama. Uuringud on aga näidanud, et osa HIV+ inimesi langeb sellest kontiinumist eri ajal ja põhjustel enne lõpp-eesmärgi saavutamist välja. Positsioneerida saame inimesi selles kontiinumis aga vaid teatud astmetel (nt kes on diagnoositud, jõudnud ravile, saavad ARV-ravi). Käesolev uurimustöö keskendub HIV+ inimestele ning ARV-ravile. Meie eesmärk oli teha kindlaks ARV-ravi saajate ravisoostumust mõjutavad tegurid Eestis ning töötada välja ravisaajate vajadustele ning raviasutuste võimalustele vastav ravisoostumust toetav sekkumine. Et ARV-ravi viirust inimese organismist ei elimineeri, soovisime HI-viiruse leviku tõkestamiseks HIV+ inimestele mujal maailmas järele proovitud võimaluste seast välja valida ka turvalist seksuaalkäitumist toetava sekkumine. Meie eesmärgiks oli kaardistada Eesti HIV+ inimeste paiknemine HIV-infektsiooniga seotud ravi(teenuste) astmestikus, pearõhuga astmestiku viimasel ehk viirussupressiooni (mis eeldab head ravisoostumust) astmel. Selgitanud välja Eesti HIV+ ARV-ravi saajate ravisoostumusega seonduva, töötasime välja ravisoostumust toetava nõustamise, süstemaatilise ülevaate tulemusena tegime kindlaks kaks potentsiaalselt Eesti oludes ning tõenäoliselt ka teistes sarnase HIVi-epideemia ning sotsiaalmajandusliku taustaga riikides sobivat HIV+ ravisaajate turvalist seksuaalkäitumist toetavat nõustamist. Tegime kindlaks, et 2013. a oli Eestis HIVi üle kontrolli ehk viirussupressiooni saavutanud vaid 12% (10–15%) nakatunuist. Mitmed raviastmestiku analüüsi tulemused viitasid HIVi raviteenuste kontiinumis peamise kitsaskohana HIV-testimisele.