Sirvi Kuupäev , alustades "2017-01-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Dependence of UV radiation on climate factors. Reconstruction of UV doses in Estonia for past years
(2017-01-12) Aun, Margit; Eerme, Kalju, juhendaja; Ohvril, Hanno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Looduslik ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) on päikesekiirguse osa, millest maapinnani jõuab UVB (280–315 nm) ning UVA (315–400 nm) kiirgus. Suure energia tõttu avaldab UV-kiirgus mõju elusorganismidele, materjalidele ning atmosfääri keemiale. Enim pakub ühiskonnale huvi UV-kiirguse mõju inimestele – ohustatud on nii nahk, silmad kui immuunsüsteem, samal ajal osaleb UV-kiirgus D vitamiini sünteesis. UV-kiirguse võimaliku toime hindamiseks on vajalik teada maapinnani jõudva kiirguse spektraalset koostist (lühema lainepikkusega kiirgus on üldiselt ohtlikum), saadud energiat ning kuidas neid mõjustavad keskkonnatingimused. Väitekirja peamiseks eesmärgiks on uurida maapinnani jõudva UV-kiirguse ajalist muutlikust Eestis ning millises ulatuses mõjutavad seda pilved, osoon ning aerosoolid. Andmestik põhineb Tartu Observatooriumis alates 2004. aastast registreeritud UV-kiirguse spektritel ning Tõravere ilmajaama vaatlusandmetel. Suvel selge ilma korral võivad Tõraveres UVA päevadoosid ületada 1500 kJ/m2 ning UVB omad 30 kJ/m2. Selliste suurte päevaste dooside korral ulatub UV indeks keskpäeval üle 7, esmaseid päikesekaitsevahendeid peab kasutama juba UV indeksi 3 korral. UVA ja UVB suhe spektris sõltub eelkõige päikese kõrgusest ning osooni hulgast, muutudes suvise päeva jooksul üle 10 korra. Paksud pilved peavad kinni aga vaid kuni 2/3 UV-kiirgusest. Lisaks mõõdetud andmete uurimisele koostati töö käigus ka mudelid UV-kiirguse päevaste dooside arvutamiseks. Mudeleid rakendati UV-kiirguse rekonstrueerimiseks perioodil 1955–2003. Mudelid on jätkuvalt kasutusel ka instrumendi riketest põhjustatud mõõtepauside täitmiseks. Päevadooside katkematu aegrida on loodud ajavahemikule 1955–2015. Minimaalsed UV-doosid olid Tõraveres 1970ndate lõpus ja 1980ndate alguses. Hiljem UV-kiirguse hulk tõusis ja saavutas maksimumi 2011. aasta. Viimasel ajal on aastased doosid olnud taas languses. Väitekirja valmimist toetas oluliselt EU teadusprojekt „Eesti kiirguskliima“.
Ilma poolest oli läinud aasta põnev
(Maaleht, 2017-01-12) Kallis, A.
Efficient Non-interactive Zero-knowledge Protocols in the CRS Model
(2017-01-12) Fauzi, Prastudy Mungkas; Lipmaa, Helger, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Koos digitaalse ajastu võidukäiguga on interneti vahendusel võimalik sooritada üha ulmelisemana näivaid tegevusi. Täielikule krüpteeringule ehitatud mobiilsed rakendused, nagu näiteks WhatsApp, suudavad tagada, et kõne või sõnum jõuaksid üksnes õige adressaadini. Enamik pangasüsteeme garanteerivad TLS protokolli kasutades, et arvete maksmisel ja ülekannete tegemisel poleks nende andmeid kellelgi võimalik lugeda ega muuta. Mõned riigid pakuvad võimalust elektroonilisel teel hääletada (näiteks Eesti) või referendumeid läbi viia (näiteks Šveits), tagades sealjuures traditsioonilise paberhääletuse tasemel turvalisuse kriteeriumid. Kõik eelnevalt kirjeldatud tegevused vajavad kasutajate turvalisuse tagamiseks krüptograafilist protokolli. Tegelikkuses ei saa me kunagi eeldada, et kõik protokolli osapooled järgivad protokolli spetsifikatsiooni. Reaalses elus peab protokolli turvalisuseks iga osapool tõestama, et ta seda järgis ilma privaatsuse ohverdamiseta. Üks viis seda teha on nullteadmusprotokolli abil. Nullteadmusprotokoll on tõestus, mis ei lekita mingit informatsiooni peale selle, et väide on tõene. Tihti tahame, et nullteadmusprotokoll oleks mitteinteraktiivne. Sellisel juhul piisab, kui tõestus on arvutatud ainult ühe korra ning verifitseerijatel on igal ajal võimalik seda kontrollida. On kaks peamist mudelit, mis võimaldavad mitteinteraktiivsete nullteadmusprotokollide loomist: juhusliku oraakli (JO) mudel ja referentssõne mudel. JO mudeli protokollid on väga efektiivsed, kuid mõningate piirangute tõttu eelistame referentssõne mudelit. Selles töös esitleme kolme stsenaariumit, milles mitteinteraktiivne nullteadmus on asjakohane: verifitseeritav arvutamine, autoriseerimine ja elektrooniline hääletamine. Igas stsenaariumis pakume välja nullteadmusprotokolli referentssõne mudelis, mis on seni efektiivseim ning võrreldava efektiivsusega protokollidega JO mudelis.
Kuidas mõõta külmatunnet?
(Maaleht, 2017-01-12) Kallis, A.