Sirvi Kuupäev , alustades "2017-03-16" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Remote search and seizure of extraterritorial data
(2017-03-16) Osula, Anna-Maria; Ginter, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Kasvav digitaliseeritus tähendab kriminaalmenetluse jaoks seda, et aina enam tuleb arvestada nii Interneti, sellega seotud tehnoloogiate kui ka digitaalselt salvestatud või elektroonilisel viisil edastatud andmete omapäradega. Väitekirja eesmärgiks on uurida, võttes aluseks Euroopa Nõukogu arvutikuritegevusevastase konventsiooni (edaspidi konventsioon), kuidas reguleeritakse kaugläbiotsimist olukorras, kus kriminaalmenetluse tarbeks vajalikud digitaalsed tõendid asuvad väljaspool selle riigi territooriumi (piiriülene kaugläbiotsimine) või kui ei ole võimalik nende andmete geograafilist asukohta kindlaks määrata. Sealjuures peetakse kaugläbiotsimise all silmas läbiotsimist, mida toimetatakse (arvuti)süsteemis ning mida laiendatakse läbi selle süsteemi teistesse mujal asuvatesse süsteemidesse või mida viiakse läbi kriminaalmenetlust toimetavate uurimisasutuste süsteemide kaudu. Lisaks traditsioonilistele õigusabi mehhanismidele ning alternatiivsetele meetmetele piiriüleselt asuvate andmete saamiseks analüüsib väitekiri, kas menetlustoiminguna kätkeb piiriülene kaugläbiotsimine endas täidesaatva jurisdiktsiooni piiriülest kohaldamist ning kas seda saab seeläbi vaadelda teise riigi territoriaalse suveräänsuse rikkumisena. Samuti uuritakse, kuidas mõjutab nn ‘asukoha puudumine’ territoriaalse suveräänsuse tõlgendamist. Spetsiifilisemalt peatutakse konventsiooni artiklite 19(2) ja 32(b) lahkamisel ning uuritakse, kas ja mil viisil on need artiklid üle võetud Eesti siseriiklikku kriminaalmenetlusõigusesse. Piiriülese kaugläbiotsimise regulatsiooni analüüsi käigus pakub doktoritöö võrdleva vaate Belgia, Madalmaade ja Saksmaa lähenemisele, kus õiguslike dokumentide analüüsi täiendavad intervjuud nimetatud riikide arvutikuritegevusele spetsialiseerunud prokuröridega. Väitekiri osundab Eesti kaugläbiotsimisega seotud kehtiva regulatsiooni ebaselgusele ning pakub välja elemendid, mida tuleks Eesti kriminaalmenetlusseadustiku uuendamisel silmas pidada, võttes eesmärgiks tagada samaaegselt nii kriminaalmenetluse efektiivsus kui ka siseriiklike ja rahvusvaheliste normide järgimine.
Scavenger receptors as a target for nucleic acid delivery with peptide vectors
(2017-03-16) Tali, Carmen; Pooga, Margus, juhendaja; Padari, Kärt, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Geeniekspressiooni reguleerimine rakkudesse suunatud nukeiinhapete ja sünteetiliste oligonukleotiidide (ON) abil omab suurt potentsiaali geeniteraapias mitmete haiguste ravil. Suure molekulmassi ning negatiivse laengu tõttu ei ole ON-id võimelised iseseisvalt rakke ümbritsevat plasmamembraani läbima ning rakusisese sihtmärgini jõudma. Selleks, et tagada bioaktiivsete molekulide pääsemine rakkudesse ning jõudmine sihtmärgini, on kasutusele võetud mitmeid transportsüsteeme. Üheks perspektiivseimaks võimaluseks on nende transport rakku sisenevate peptiidide (RSP) abil. RSP-d on lühikesed, enamasti positiivselt laetud ja/või amfipaatsed peptiidid, mida iseloomustab võime läbida rakkude plasmamembraani ning rakkudesse suunata erineva omadustega molekule. Tänu positiivsele laengule moodustavad RSP-d negatiivset laengut kandva ON-ga spontaanseid komplekse elektrostaatiliste interaktsioonide vahendusel, ning sellisel kujul on ON-d võimelised efektiivselt rakkudesse sisenema. Vaatamata sellele, et RSP-sid on intensiivselt uuritud enam kui 20 aastat, pole veel teada nende täpsed rakkudesse sisenemise mehhanismid. Varem arvati, et positiivselt laetud RSP-ON komplekside rakkudesse jõudmise eelduseks on seondumine negatiivselt laetud rakupinna komponentidega, mis indutseerib edasise sisenemise rakku erinevate endotsütoosi mehhanismide vahendusel. Hiljuti on aga näidatud, et vastupidiselt eeldatule, moodustavad RSP-d ON-ga hoopis negatiivset laengut omavaid komplekse ning sellised molekulid vajavad sisenemiseks retseptoreid rakkude pinnal. Spetsiifiliste rakupinna retseptorite tuvastamine ning nende mehhanismide täpsem uurimine aitab paremini mõista ON-de transporti rakkudesse nii RSP-de kui ka muude transportsüsteemide vahendusel. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida püüdurretseptorite toimimise mehhanisme RSP-ON komplekside omastamisel keskkonnast, sealhulgas analüüsida retseptorite suunamist plasmamembraanile, uurida nende rakkudesse sisenemise mehhanisme pärast RSP-ON komplekside sidumist ha järgnevat liikumist rakkude sees.
Meteorolooge on raske petta
(Maaleht, 2017-03-16) Kallis, A.