Sirvi Kuupäev , alustades "2017-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 27

Välisriikide kogemus madala haridustasemega täiskasvanute tasemekoolitusse tagasitoomisel ja nn teise võimaluse hariduse korraldamisel
(Technopolis Group, 2017-05) Müürisepp, Kerli; Nausėdaitė, Reda; Madubuko, Theresa; Eljas-Taal, Katre
Uuring annadb ülevaate madala haridustasemega (ilma põhi- või keskhariduseta) täiskasvanute tasemeõppesse tagasitoomise viisidest ja parimatest praktikatest viie riigi - Läti, Leedu, Soome, Taani ja Rootsi – näitel. Seejuures antakse ülevaade viisidest, kuidas on korraldatud õppijate tagasitoomine põhi- ja üldkeskharidust omandama ning täiskasvanutele suunatud üldhariduse sisust, mahust, õppekorraldusest ning tulemuslikkusest. Riikide ülevaated tuginevad kirjandusel ning ekspertintervjuudel, kogutud materjalide põhjal antakse soovitusi ka Eestile täiskasvanute tasemeõppe edasiseks korraldamiseks.
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2017 nr 5
(Tartu : Tartu Ülikool, 2017-05) Säde, Merilyn, peatoimetaja; Merisalu, Merilyn, peatoimetaja
Unconditional basic income and the epistemic problem of happiness
(Tartu Ülikool, 2017-05) Meinders, Bastiaan; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In this thesis, it will be argued that the introduction of an unconditional basic income will have positive consequences in terms of people’s happiness. The thesis consists of six chapters. The first chapter provides an overview of the current basic income debate and positions this thesis within the debate. The second chapter considers life-satisfaction theories and a hedonistic approach before adopting the emotional state theory of happiness. The third chapter shows, through the work of Haybron (2008) and Kasser (2002), that many people are unhappy because of two factors: the epistemic problem of happiness (we are unreliable at knowing what makes us happy) and a strong focus on materialistic goals. Chapter four explains how introducing a basic income would help to overcome some of the factors that contribute to the epistemic problem of happiness as well as provide an environment that makes us less likely to be focused on materialistic goals. In chapter five I argue that the possibility for people to become lazy and/or lonely is not likely to undermine the positive consequences for happiness resulting from implementing basic income. The sixth chapter consists of a discussion of the implications for the basic income debate and the happiness debate.
Countering destruction with spontaneity, redescription, and playfulness: a philosophical reading of Kross
(Tartu Ülikool, 2017-05) Salura, Merily; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Antud magistritöö keskmes on kirjanduse filosoofiline analüüs. Keskne küsimus puudutab raskete valikute ees seismist totalitarismi kontekstis: seistes silmitsi moraalivalikutega sunnitöölaagris, millised on valikuvõimalused? Mida tähendab laagris teatud moraalivaliku langetamine (nii füüsilise kui moraalse) ellujäämise ning vastupanu osutamise perspektiivist? Hannah Arendti käsitluses on sunnitöö-, koondus- ja surmalaagrid totalitarismi kesksed institutsioonid, kus teostatakse soovimatute inimolendite täieliku hävituse projekti; lõpptulemuseks on inimeste spontaansuse ning unikaalsuse kaotamine. Selles töös toome Arendti sissevaated kokku Richard Rorty ideedega, kes rakendas Orwelli 1984 analüüsis inimese maailma koostvõtmise ideed. Arendti ja Rorty ideede süntees toob esile keele ning narratiivse vabaduse olulisuse võitluses spontaansuse kadumise vastu. Töö kolmas peatükk kasutab narratiivsele vabadusele seatud rõhuasetust Eesti kirjaniku Jaan Krossi GULAGi-lugude tõlgendamiseks. Töö pakub tõlgendust novellidest “Vürst” ja “Halleluuja”, tuues esile idee mänglevusest, mis kirjeldab iseseisvalt ümber nii tegelase enda kui ka ümbritseva situatsiooni ning hoiab alal vangide narratiivset vabadust ja spontaansust. Selline mänglevus tõuseb esile teatraalsetes viisides, bravuuris, teatavas distantsis situatsioonist ning selle ‘skriptist’ (säärasel distantsil on märgatavaid sarnasusi Rorty ironismiga), ootamatuste väljamängimises ning rõhutamises ning riskide ning võimalustega mängimises.
Redefining the War on Terror
(Tartu Ülikool, 2017-05) Martin, Kyle; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis aims at achieving working definitions of terrorism and violence and to review the actions and political and legal considerations that the United States has made with the intention of arguing that there are few, if any, features that legitimize the conflict as a just war under philosophical and ethical considerations of the term, and is instead a series of deliberate acts of state terrorism and human rights abuses. Then lastly to apply post-colonial theory to the history and development of militarized action by the natives occupying the Middle East region. In short, concentration is on the broader circumstance of the War on Terror.
Some Problems Related to Extensions of Polytopes
(2017-05-02) Pourmoradnasseri, Mozhgan; Theis, Dirk Oliver, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Lineaarplaneerimine on optimeerimine matemaatilise mudeliga, mille sihi¬funktsioon ja kitsendused on esitatud lineaarsete seostega. Paljusid igapäeva elu väljakutseid võime vaadelda lineaarplaneerimise vormis, näiteks miinimumhinna või maksimaalse tulu leidmist. Sisepunkti meetod saavutab häid tulemusi nii teoorias kui ka praktikas ning lahendite leidmise tööaeg ja lineaarsete seoste arv on polünomiaalses seoses. Sellest tulenevalt eksponentsiaalne arv lineaarseid seoseid väljendub ka ekponentsiaalses tööajas. Iga vajalik lineaarne seos vastab ühele polütoobi P tahule, mis omakorda tähistab lahendite hulka. Üks võimalus tööaja vähendamiseks on suurendada dimensiooni, mille tulemusel väheneks ka polütoobi tahkude arv. Saadud polütoopi Q nimeta¬takse polütoobi P laiendiks kõrgemas dimensioonis ning polütoobi Q minimaalset tahkude arvu nimetakakse polütoobi P laiendi keerukuseks, sellisel juhul optimaalsete lahendite hulk ei muutu. Tekib küsimus, millisel juhul on võimalik leida laiend Q, mille korral tahkude arv on polünomiaalne. Mittedeterministlik suhtluskeerukus mängib olulist rolli tõestamaks polütoopide laiendite keerukuse alampiiri. Polütoobile P vastava suhtluskeerukuse leidmine ning alamtõkke tõestamine väistavad võimalused leida laiend Q, mis ei oleks eksponentsiaalne. Käesolevas töös keskendume me juhuslikele Boole'i funktsioonidele f, mille tihedusfunktsioon on p = p(n). Me pakume välja vähima ülemtõkke ning suurima alamtõkke mittedeterministliku suhtluskeerukuse jaoks. Lisaks uurime me ka pedigree polütoobi graafi. Pedigree polütoop on rändkaupmehe ülesande polütoobi laiend, millel on kombinatoorne struktuur. Polütoobi graafi võib vaadelda kui abstraktset graafi ning see annab informatsiooni polütoobi omaduste kohta.
Kõle jürikuu pakkus nii lund, äikest kui päikest
(Maaleht, 2017-05-04) Kallis, A.
Programming Languages for Secure Multi-party Computation Application Development
(2017-05-05) Randmets, Jaak; Laud, Peeter, juhendaja; Vene, Varmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Turvaline ühisarvutus on tehnoloogia, mis lubab mitmel sõltumatul osapoolel oma andmeid koos töödelda neis olevaid saladusi avalikustamata. Kui andmed on esitatud krüpteeritud kujul, tähendab see, et neid ei dekrüpteerita arvutuse käigus kordagi. Turvalise ühisarvutuse teoreetilised konstruktsioonid on teada olnud juba alates kaheksakümnendatest, kuid esimesed praktilised teostused ja rakendused, mis päris andmeid töötlesid, ilmusid alles natuke enam kui kümme aastat tagasi. Nüüdseks on turvalist ühisarvutust kasutatud mitmes praktilises rakenduses ning sellest on kujunenud oluline andmekaitsetehnoloogia. Turvalise ühisarvutuse rakenduste arendamine on keerukas. Vahendid, mis aitavad kaasa arendusprotsessile, on veel väga uued, ning raamistikud on sageli liiga aeglased praktiliste rakenduste jaoks. Rakendusi on endiselt võimelised arendama ainult krüptograafiaeksperdid. Käesoleva töö eesmärk on teha turvalise ühisarvutuse raamistikke paremaks ning muuta ühisarvutusrakenduste arendamist kergemaks. Väidame, et valdkon- naspetsiifiliste programmeerimiskeelte kasutamine võimaldab turvalise ühisarvu- tuse rakenduste ja raamistike ehitamist, mis on samaaegselt lihtsasti kasutatavad, hea jõudlusega, hooldatavad, usaldusväärsed ja võimelised suuri andmemahtusid töötlema. Peamise tulemusena esitleme kahte uut programmeerimiskeelt, mis on mõeldud turvalise ühisarvutuse jaoks. SecreC 2 on mõeldud turvalise ühisarvutuse rakendus- te arendamise lihtsustamiseks ja aitab kaasa sellele, et rakendused oleks turvalised ja efektiivsed. Teine keel on loodud turvalise ühisarvutuse protokollide arenda- miseks ning selle eesmärk on turvalise ühisarvutuse raamistikke paremaks muuta. Protokollide keel teeb raamistikke kiiremaks ja usaldusväärsemaks ning lihtsustab protokollide arendamist ja haldamist. Kirjeldame mõlemad keeled nii formaalselt kui mitteformaalselt. Näitame, kuidas mitmed rakendused ja prototüübid saavad neist keeltest kasu.
In-depth analysis of factors affecting variability in thiopurine methyltransferase activity
(2017-05-05) Tamm, Riin; Milani, Lili, juhendaja; Metspalu, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ravimite vähene efektiivsus ja kahjustavad kõrvaltoimed on üks farmakoteraapia oluline probleem. Farmakogenoomika on saamas personaalmeditsiini oluliseks osaks, mille eesmärk on aidata arstil määrata patsiendile ravim või ravimidoos vastavalt tema individuaalsele geneetilisele profiilile. Tiopuriinmetüültransferaas (TPMT) on ensüüm, mis inaktiveerib lapseea leukeemia ja autoimmuunhaiguste ravis ning siirdamisjärgse äratõukereaktsiooni vältimiseks kasutatavaid tiopuriinravimeid. Uuringutest on selgunud, et TPMT aktiivsuse alusel võib inimesed jagada kolme rühma; ~0,3% indiviididest omab väga madalat ensüümi aktiivsust, ligikaudu 11%-l on ensüümi aktiivsus osaliselt vähenenud (nn keskmine) ja 89%-l on ensüümi aktiivsus normaalne. Seega teoreetiliselt on umbes 11% patsientidest ohustatud kõrvaltoimete tekkest tiopuriinravimite standarddooside kasutamisel. Hoolimata mitmetest teadaolevatest TPMT ensüümi aktiivsust vähendavatest TPMT geeni variantidest, on kliinilises praktikas suureks probleemiks TPMT genotüübi-fenotüübi erinevused, eriti nn keskmise ensüümi aktiivsusega indiviidide seas – vähenenud ensüümi aktiivsusega inimesed omavad normaalset TPMT genotüüpi ja vastupidi. See fakt annab alust oletada, et lisaks teadaolevatele TPMT geenivariantidele on veel faktoreid, mis ensüümi aktiivsust mõjutavad. Antud töö kirjeldab TPMT genotüübi-fenotüübi uuringut, mille käigus analüüsiti hetkel teadaolevate TPMT geeni markerite seost ensüümi aktiivsusega ning otsiti uusi, nii mitte-geneetilisi kui ka geneetilisi biomarkereid. Töö tulemusena tuvastasime uue mitte-geneetilise biomarkeri (SAM), mis mõjutab TPMT aktiivsust. Edasised kinnitavad uuringud on olulised selle juurutamiseks kliinilisse kasutusse. Samas, me ei leidnud uusi geneetilisi markereid ja ei kinnitunud teaduskirjanduses varem avaldatud geneetiliste markerite seos (peale TPMT geeni) TPMT ensüümi aktiivsusega. Hetkeseisuga ei ole võimalik kliinilises praktikas kasutada TPMT ensüümi aktiivsuse ja ravimvastuse ennustamiseks ainult TPMT genotüüpi. Hoolimata juhenditest geneetiliste markerite kasutamise ja tulemuste tõlgendamise kohta, tuleb arstidel jälgida patsiendi ravi kulgu kasutuses olevate raviskeemide alusel.
Autosomal-recessive Stargardt disease: phenotypic heterogeneity and genotype-phenotype associations
(2017-05-05) Nõupuu, Kalev; Kaljurand, Kuldar, juhendaja; Allikmets, Rando, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Stargardti tõbi (STGD1) on kõige sagedasem pärilik võrkkesta kollatähni düstroofia põhjustades progresseeruvat nägemislangust sageli juba lapseeast. Haigust põhjustavad mutatsioonid ABCA4 geenis, mille tulemusena ladestuvad võrkkesta toksilised jääkproduktid põhjustades fotoretseptorite kadu. Praeguseks on teada üle 1000 haigustekkelise mutatsiooni ABCA4 geenis, mille tõttu on haiguse kliiniline pilt (fenotüüp) väga mitmekesine. Meie uuringu peamisteks eesmärkideks olid STGD1 puhuste võrkkesta struktuurimuutuste analüüs ja leida võimalikke seoseid haiguse fenotüüpide ja (ABCA4) mutatsioonide vahel. Doktoritöös leidsime, et vastupidiselt senise arusaama kohaselt esineb varases haiguse faasis noortel STGD1 haigetel lisaks fotoretseptorite kihi õhenemisele välise piirimembraani oluline paksenemine võrreldes kontrollgrupiga. Tõenäoliselt iseloomustab leid võrkkesta gliiarakkude mööduvat hüpertroofiat, olles STGD1 varajaseks kliiniliseks markeriks, mis omab kliinilist potentsiaali diagnoosimaks haigust varases faasis. Teiseks analüüsisime STGD1 korral harva esinevat fenotüüpi, mida nimetatakse kollatähni tsentri (fovea) tühimikuks (ingl.k. optical gap; foveal cavitation). Tegemist on foveas paiknevate fotoretseptorite kaoga, mille tulemusena moodustub võrkkesta väliskihtidesse struktuurne tühimik. Võrkkesta kuvamisuuringute analüüsil näitasime, kuidas fenotüüp dünaamiliselt kujuneb ja kaob ning lõime selle baasil arengustaadiumid. Vastupidiselt siiani juhtivale arusaamale, et STGD1 puhul esineb primaarselt võrkkesta pigmentepiteelirakkude (RPE) kõhetumine näitasime kuvamisuuringutel, et fovea tühimiku korral toimub esmaselt just fotoretseptorite kadu, millele järgneb RPE atroofia. Ühtlasi leidsime genotüübi-fenotüübi analüüsil, et STGD1 haigetel esineb statistiliselt tugev seos ABCA4 geenis paikneva p. G1961E mutatsiooni ja fovea tühimiku vahel. Kolmandaks näitasime, et STGD1 võib fenotüübilt sarnaneda hüdroksüklorokviin (Plaquenil) võrkkesta toksiliste muutusega. Moodustub nn „foveat säilitava“ fenotüübi variant, mille tulemusena on kollatähni teravanägemise punktis võrkkest suhteliselt hästi säilinud ning patsiendid on avastamise hetkel enamasti sümptomite vabad. Fenotüüpide detailne iseloomustamine, dünaamika hindamine ja genotüübi-fenotüübi seoste kirjeldamine võiks paremini aidata planeerida ja analüüsida ravimi, geeniteraapia ja tüvirakuteraapia uuringuid ja nende tulemusi STGD1 kontekstis
Arheoloogiliste ja folkloorsete allikate kooskasutusvõimalused: inimjäänused märgaladel
(2017-05-05) Kama, Pikne; Oras, Ester, juhendaja; Valk, Heiki, juhendaja; Fredengren, Christina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
On täiesti loomulik, et erinevad minevikust pärinevad allikaliigid kannavad endas edasi erinevat informatsiooni. Käesolevas doktoritöös vaadeldakse, kuidas suhestuvad omavahel arheoloogiline ja rahvaluuleline teave ning millised on võimalused nende kooskasutuseks. Arheoloogide uurimistöö on keskendunud mineviku materiaalsetele jäänustele, rahvaluuleteadlased aga uurivad informatsiooni, mis on üle põlvkondade edasi kandunud enamasti suusõnaliselt. Kui teadlase uurimisobjektiks on mineviku kultuur terviklikult, siis aitab erinevate allikate kasutus saada möödunud aegadest palju rikkama ja mitmekihilisema arusaama. Eesti materjali käsitleva doktoritöö juhtumuuring vaatleb teavet inimjäänuste tekkest ja vastavatest leidudest märgaladel. Peamise tähelepanu all on olnud sood. Niisuguse intrigeeriva ja senikäsitlemata teemavaliku põhjustasid sohu matmisi kirjeldavad rahvalaulud. Ka kohapärimuses on nii jutte matmisest sohu kui ka kirjeldusi uppumistest märgaladel. Arheoloogi jaoks tõstatab see küsimuse, kas ja mil määral võib niisugune pärimus kajastada sündmusi, mis on maha jätnud soolaipu? Lisaks kirjeldab kohapärimus inimsäilmete avastamist liigniiskest pinnasest, mille kohta arheoloogilist dokumentatsiooni ei leidu. Katse leida osadest pärimuspaikadest uusi arheoloogilisi tõendeid kahjuks ei õnnestunud. Mainitud välitööd illustreerivad hästi, kui keerukas ja raske on avastada märgaladelt arheoloogiliste leide. Samas, töö arhiiviallikate ja kirjandusega näitas, et eelnevalt on ka arheoloogiliselt registreeritud inimjäänuste leide liigniiskest pinnasest. Need leiud on aga väga erineva vanuse, konteksti ja tekkepõhjusega. Doktoritöö raames tehtud arheoloogiliste kaevamistega õnnestus Alasoo Varajemäel tuvastada turbas asuvaid leide, mis pärinesid tuleriidalt. Näib, et põletusmatustest järele jäänud asju viidi endisaegsesse järvevette. Niisugusest viikingiaegsest käitumisest Eesti arheoloogias seni tõendeid ei olnud. Seega esitab uurimus märgaladel leiduvate inimjäänustega seonduvat arheoloogilist ja rahvaluulelist informatsiooni. Mõlemas allikaliigis esinev informatsioon on küll üsna eriilmeline, kuid süstemaatiline uurimine on vähendanud nende vahelist lõhet ja samas aidanud mõtestada ka eripära, kuidas need allikad on tekkinud, edasi kandunud ning talletunud.
Managing Imagined Audiences Online: Audience Awareness as a Part of Social Media Literacies
(2017-05-09) Murumaa-Mengel, Maria; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö eesmärk on uurida, kuidas inimesed tajuvad ja konstrueerivad sotsiaalmeediasuhtluses oma kujutletavaid auditooriume ning millised kesksed sotsiaalmeediapädevused auditooriumi tajumisega seonduvad. Lisaks käsitletakse töös loovuurimismeetodi metodoloogilisi võimalusi ning uurija rolli tundlike teemade uurimisel. Sotsiaalmeedias toimub pidev ja massiline tehnoloogia poolt vahendatud ühisjälgimine, kus kõik kasutajad jälgivad kõiki. Väär ettekujutus enda sotsiaalvõrgustikus tehtud postituste auditooriumist on põhjustanud mitmeid kurikuulsaks saanud nn. avaliku häbistamise juhtumeid, mis on toonud postitajale kaasa eraelulisi või tööalaseid probleeme. Sotsiaalvõrgustikes infot jagades keskendutakse reeglina kujutletava auditooriumi „ideaalsete lugejate“ ootustele ja eeldatavatele reaktsioonidele, st vastuvõtjatele, kes jagavad sõnumi saatja poolt tajutud norme ja väärtusi. Sageli omavad infole ligipääsu ka „košmaarsed lugejad“, kes ei pruugi maailma mõtestada sarnasel viisil ja seega tõlgendavad saadetud sõnumeid ka oodatust erineval viisil. Kvalitatiivseid meetodeid kasutades uurisin teemat noorte ning nende košmaarsete lugejate, õpetajate kaudu. Noorte jaoks on tehnoloogia poolt vahendatud sotsiaalsus normaalsus, mille juurde kuulub ka enda kohta kõikvõimaliku info jagamine ning vigade tegemine. Ootuspäraselt ei mõista õpetajad nooremate eagruppide poolt omaks võetud uusi norme täiel määral ning sildistavad noori üheltpoolt „võimekateks diginoorteks“, kelle oskustega võistelda ei suudeta, kuid samaaegselt ka „hukkaläinud nooruseks“, kelle online-käitumine tekitab hämmingut. Kui õpetajad eelistavad eelkõige privaatsust kaitsvaid strateegiaid, mis põhinevad enesetsensuuril ja info leviku kontrollimise püüdel, siis noorte praktikad on mitmekesisemad ning kohati eelistatakse info peitmise asemel peita hoopis sõnumi tähendust või andmeid hägustada. Doktoritöös on välja toodud alapädevusteks jagunevad laiemad sotsiaalmeediapädevused, mis hõlmavad endas nii teadlikkust auditooriumite erinäolisusest, infole ligipääsu võimaldavaid ja piiravaid strateegiaid kui ka iseenda rolli mõtestamist erinevate massilise ühisjälgimise osalisena, oskust teatud hetkedel astuda auditooriumi liikme rollist teadlikult välja
Ribosome Degradation in Living Bacteria
(2017-05-09) Paier, Anton; Maiväli, Ülo, juhendaja; Tenson, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ribosoomid on makromolekulaarsed kompleksid, mis koosnevad kahest suurest ja ühest väikesest RNAst ja paljudest erinevatest valkudest. Ribosoomides sünteesitakse kõik valgud, mida organismis leida võib, ning aktiivsete ribsoomide konsentratsioon (ja seega sünteesi kiirus) limiteerib rakkude kasvu kiirust. Ehk teisisõnu, mida kiiremini sünteesitakse uusi ribosoome, seda kiiremini kasvab ja jaguneb ka rakk. Kuna ribosomaalse RNA süntees hõlmab ca 80% raku RNA sünteesi aktiivsusest ja ribosoomi valgud moodustavad kuni veerandi raku valgumassist on selge, et mitte ainult ribosoomide funktsioon valgusünteesil vaid ka nende metabolism on rakulises majapidamises määrava tähtsusega. Tõepoolest, juba mõnda aega on teada, et aeglaselt kasvavates bakterirakkudes tegeleb enamus raku RNA lagundamise võimekusest värskelt sünteesitud ribosomaalse RNA lagundamisega. Sellegipoolest on viimase 50 aasta vältel üldiselt usutud, et kord juba valmis tehtud ja kokku pakitud ribosoomid on äärmiselt stabiilsed ning, et neid lagundatakse vaid tugeva stressi tingimustes. Samuti on meie teadmised ribosoomide lagundamise molekulaarsetest mehhanismidest bakteris üsnagi piiratud. Käesoleva doktoritöö eesmärk on kirjeldada ribosoomide lagundamist kasvavates soolekepikese (Escherichia coli) rakkudes ja heita valgust ribsoomide lagundamise mehhanismidele, molekulaarsetele radadele ning ensüümidele, mis selles protsessis osalevad. Me avastasime üllatusega, et kuigi ribosoome tõepoolest lagundatakse kasvavates bakterirakkudes, toimub see protsess vaid rakukultuuri kasvu aeglustumise perioodil, mis eelneb statsionaarse kasvufaasi saabumisele. Meil ei õnnestunud tuvastada küpsete ribosoomide lagundamist ei ühtlase kiirusega kasvavates ega ka null-kiirusega kasvavates rakkudes. Võimalik, et ribosoomide lagundamine aitab rakke neid ette valmistades eluks statsionaarses faasis, mil ei vajata suurt valgusünteesi võimekust, küll aga vabu komponente, millest elutingimuste paranedes kiiresti uusi makromolekule tootma hakata. Lisaks leidsime, et osad (kuid mitte kõik) ribosoomi RNAd inaktiveerivad mutatsioonid viivad samuti ribsoomide lagundamisele, kuid miskipärast lagundatakse siis nii mutantseid ning inaktiivseid kui metsiktüüpi ning aktiivseid ribosoome. Jällegi viitab see, et ribsoomide lagundamise eesmärk võiks olla üldise ribosoomide konsentratsiooni alandamine rakus. Kui me lisasime ribsoomide lagundamise katsesüsteemi valgusünteesi pärssivat antibiootikumi kloramfenikool, päästsime me sellega ribosoomid lagundamisest. Seda tulemust võib tõlgendada viisil, et de novo valgusüntees on vajalik ribosoomide lagundamisprogrammi käivitamiseks rakus. Testides ribosoomide lagundamise võime osas bakteritüvesid, kus puuduvad erinevad RNAd lagundavad ensüümid, leidsime kaks ensüümi, mille puudumise korral ribosoome ei lagundatud. Neist esimene, RNaas R, lõhub RNAsid alates nende tagumisest ehk 3’ otsast ning tunneb erilist lõbu kõrge sekundaarstruktuuriga RNA-de hävitamisest. RNaas R on ka eelnevalt näidatud osalevat ribosoomide lagundamisel. Teine ensüüm on seevastu suhteliselt vähetuntud endoribonukleeas nimega YbeY, mis lõikab RNAd katki keskelt, mitte ei lagunda seda otstest. See huvitav valk on arvatud osalevat ribsoomide kokkupakkimise kvaliteedikontrollil, kus ta on vajalik kõige viimases etapis, mil tuntakse ära valgusünteesil ebaõnnestuvad ribosoomid ja suunatakse need lagundamisse. Meie katsed viitavad, et seesama valk võib valla päästa ka töökorras olevate ribosoomide lagundamise, tehes ribosoomi RNAsse esimese lõike ning tekitades sellega kaitsetu 3’ otsa, mida tunneb ära RNaas R, mis omakorda suudab ribosoomi RNA täielikult lagundada
Efficient multiparty computation secure against covert and active adversaries
(2017-05-12) Pankova, Alisa; Peeter Laud, juhendaja; Laur, Sven, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Turvaline ühisarvutus on tänapäevase krüptograafia üks tähtsamaid kasutusviise, mis koondab elegantsed matemaatilised lahendused praktiliste rakenduste ehitamiseks, võimaldades mitmel erineval andmeomanikul sooritada oma andmetega suvalisi ühiseid arvutusi, ilma neid andmeid üksteisele avaldamata. Passiivse ründaja vastu turvalised protokollid eeldavad, et kõik osapooled käituvad ausalt. Aktiivse ründaja vastu turvalised protokollid ei lekita privaatseid andmeid sõltumata ründaja käitumisest. Käesolevas töös esitatakse üldine meetod, mis teisendab passiivse ründaja vastu turvalised ühisarvutusprotokollid turvaliseks aktiivse ründaja vastu. Meetod on optimeeritud kolme osapoolega arvutusteks üle algebraliste ringide; praktikas on see väga efektiivne mudel, mis teeb reaalse maailma rakendused teostatavateks. Meetod lisab esialgsele arvutusprotokollile täitmisjärgse verifitseerimisfaasi, mis muudab valesti käitunud osapooltel vahelejäämise vältimise tõenäosuse kaduvväikseks, säilitades esialgse protokolli turvagarantiid. Lisaks uurib käesolev töö rünnete uut eesmärki, mis seisneb mingi ausa osapoole vaate manipuleerimises sellisel viisil, et ta saaks midagi teada teise ausa osapoole privaatsete andmete kohta. Ründaja ise ei tarvitse seda infot üldse teada saada. Sellised ründed on olulised, sest need kohustavad ausat osapoolt tühjendama oma süsteemi teiste osapoolte andmetest, kuid see ülesanne võib olla päris mittetriviaalne. Eelnevalt pakutud verifitseerimismehhanisme täiendatakse nii, et privaatsed andmed oleksid kaitstud ka ausate osapoolte eest. Paljud ühisarvutusplatvormid on varustatud programmeerimiskeelega, mis võimaldab kirjutada privaatsust säilitavaid rakendusi ilma allolevale krüptograafiale mõtlemata. Juhul, kui programm sisaldab tingimuslauseid, kus arvutusharu valik sõltub privaatsetest andmetest, ei tohi ükski osapool haru valikust midagi teada, nii et üldjuhul peavad osapooled täitma kõik harud. Harude suure arvu kor-ral võib arvutuslik lisakulu olla ülisuur, sest enamik vahetulemustest visatakse ära. Käesolevas töös pakutakse selliseid lisakulusid vähendavat optimeerimist.
Energy transfer processes in the solid solutions of complex oxides
(2017-05-12) Levushkina, Viktoriia; Spassky, Dmitry, juhendaja; Brik, Mikhail G., juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli näidata kuidas muutused boraatide, fosfaatide ja vanadaatide segukristallide koostises mõjutavad nende struktuurseid, elektroonseid ja optilisi omadusi (erilise tähelepanu all olid lisandamata ja Eu3+ või Ce3+ ioonidega lisandatud LuxY1-xBO3, LuxY1-xPO4, LuxY1-xVO4 segukristallid). Eelnevalt mainitud materjalid on leidnud laialdast kasutust valgusallikate ja stsintillatsioonseadmete (valgussähvatustsseadmete) rakendustes. Sama oksüdatsiooni astmega positiivse laenguga iooni asendamine vanadaatide ja fosfaatide segukristallides ei muuda nende struktuuri, kuid mõjutab nende materjalide erinevaid füüsikalisi omadusi. Näidati, et koos järk-järgulise ühe katiooni (Lu) asendamisega teisega (Y) muutuvad sellistes segukristallides küll lineaarselt struktuuriparameetrid kuid mittelineaarselt kiirguse intensiivsus. Maksimaalne kiirguse intensiivsus LuxY1-xVO4 segukristallides saavutati juhul kui x = 0.7. Sellist nähtust saab selgitada muutustega laengukandjate vaba tee pikkuses, mis on omakorda põhjustatud elektronstruktuuri muutustest. Optimaalne koostis, mis selgitati välja doktoritöö raames, võib viia fosfooride ja stsintillaatormaterjalide jõudluse parendamiseni. Lisaks täiendavad antud doktoritöös välja pakutud tulemuste selgitused mikrotaseme baasteadmisi mateeria ja valguse interaktsioonist.
Osteogenesis imperfecta in Vietnam
(2017-05-12) Binh, Ho Duy; Maasalu, Katre, juhendaja; Kõks, Sulev, juhendaja; Märtson, Aare, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Osteogenesis imperfecta (OI) on haruldane geneetiline haigus, mida iseloomustab madal luude mass, sagedased luumurrud ja skeleti deformatsioonid. Haigus on tuntud ka kui "habraste luude haigus". Haiguse raskus varieerub kerge vormist kuni letaalseni. Lisaks luude haprusele ja deformatsioonidele võivad esineda sinised skleerad, lühike kasv, hammaste dentiini kahjustus ja kuulmislangus. Umbes 90% OI juhtudest tekib haigus kollageeni geenide mutatsioonist. OI patogenees ja geneetika ei ole aga siiski veel täielikult teada. Samuti pole leitud ka seoseid OI geneetiliste mutatsioonide ja haiguse raskusastme, soo või etniliste rühmadega. Varem OI-d Vietnamis uuritud ei ole. Selle uurimuse eesmärgiks oli kirjeldada haiguse esinemist, kliinilised tunnused ning uurida kollageeni geenide mutatsioone Vietnami patsientidel. Patsientide leidmiseks kontakteerusid uurijad kõigi haiglate, tervisekeskuste ja patsientide ühendustega. Uuringusse kaasati 146 OI patsienti 120-st perekonnast. Nendest 99-s peres ei olnud haigust varem esinenud ja 21 perekonnas oli OI teada. Kõikidel patsiendid olid skeleti deformatsioonid, 34 patsiendil oli luumurrud esinenud juba enne sündi. Kokku oli 18 patsienti (12,33%), kellel oli esinenud elu jooksul üle 30 luumurru. Keskmine luumurdude arv oli 13,23. Skeletivälistest tunnustest sinised skleerad esinesid 117 ja kuulmislangus 26 OI patsiendil. Dentinogeneesi häire esines 60,96% OI patsientidest. Geneetilise analüüsi tulemuste hindamisel leiti tugev korrelatsioon DI ja I tüüpi kollageeni häire esinemise vahel. DI patsientidel esines mitmeid hambumuse häireid ning puuduvate hammaste hulk oli oluliselt suurem võrreldes kontrollgrupiga. Kollageeni COL1A1 mutatsioone esines 36,3%-l ja COL1A2 mutatsioone 23,1%-l patsientidest, mis on madalam võrreldes teiste populatsioonidega. Samuti avastasime mitmeid uudsed patogeenseid variante, mis erineb varasematest uuringutest. Leitud OI patsientide hulk ja raske fenotüübiga patsientide ülekaal näitab, et haigus on Vietnamis suure tõenäosusega jäänud diagnoosimata. Uuringu tulemused näitasid ka väiksemat kollageeni mutatsioonide arvu Vietnami patsientidel võrreldes teistes s.h. Aasia populatsioonidega. Uuring näitas, et Vietnami OI on unikaalne nii fenotüübilt kui genotüübilt.
Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486
(2017-05-14) Mäesalu, Mihkel; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö käsitleb Liivimaa maahärrade õiguslikke, poliitilisi ja isiklikke sidemeid keisriga. Keskaegne Liivimaa oli regioon, mille maahärrad ise soovisid olla osa Püha Rooma keisririigist. Nad kasutasid keisri autoriteeti ära omavahelises rivaalitsemises, püüdes valitseja käest saadud ürikute toel tagada oma härrusõiguste püsimise ning legitimeerida oma poliitilist tegevust. Samas ei soovinud nad keisririigi poliitikas kaasa rääkida ega kanda keisririigi ees sõjalisi- või maksukohustusi. Keisrid ise Liivimaa vastu huvi ei tundnud. Nad ei sundinud sealseid maahärrasid oma õiguslikke sidemeid üleval hoidma, kuid reageerisid meeleldi Liivimaalt saabunud palvetele, väljastades maahärradele soovitud sisuga ürikud. Seejuures ilmnes ajaline kõikumine Liivimaa maahärrade ja keisri suhete intensiivsuse astmes. 13. sajandi esimesel poolel – ajal, mil asutati keskaegse Liivimaa maahärrused – täitis keiserlik autoriteet regioonis võrdlemisi tähtsat funktsiooni: legitimeerida vastsete maahärrade ilmalik võimutäius. Seevastu 13. sajandi keskpaigas algas ligi saja-aastane periood, mil suhteid keisrivõimuga hoidis üleval üksnes maahärra ja sedagi äärmiselt harva.14. sajandi teisel poolel hakkas suhtlus keisrivõimuga taas tihenema ning 15. sajandil mängis keiserlik autoriteet Liivimaal juba olulisemat rolli kui 13. sajandi alguses. Seesugune ajaline kõikumine keskvõimu ja regionaalsete isandate suhetes ei olnud siiski Liivimaa eripära, vaid oli omane ka paljudele Saksa vürstidele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Liivimaa sidemed keisriga olid selgelt nõrgemad kui Saksa piirkondade omad, kuid siiski piisavalt tugevad, et lugeda keskaegset Liivimaad Püha Rooma keisririigi osaks.
What does it mean to listen to someone? Listening as an act of hospitality
(Tartu Ülikool, 2017-05-15) Notess, Susan; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis puts forward a phenomenological account of what we refer to when we talk about the phrase ´to listen to someone´. On this account, listening is an intersubjective, and therefore ethical, relation in which the listener is not passive but actively involved. Listeners, particularly when relating to those who are disempowered, have a Levinasian responsibility to offer the other person the hospitality of listening to them, thereby facilitating the completion of that person´s communicative aims.
WEB-site for physics ( electricity and electronics) learning
(Tartu Ülikool, 2017-05-17) Lurich, Kira
The purpose of this work is to create a website to help teachers of a school or a gymnasium in the preparation of small trainings in physics. Also, in principle, the site can be used for other school subjects and communication between students and students among themselves in the process of studying. Now site address is http://www.peegel.ee/game When writing the site, the programming languages of the PHP, JavaScript (JQuery) were used, CSS Framework Twitter BootStrap and the MySql database.
Kui maa hakkab jalge alt ära libisema
(Maaleht, 2017-05-18) Kallis, A.