Sirvi Kuupäev , alustades "2017-06-29" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Mittetariifsete kaubandusmeetmete rakendamine 1930. aastatel Eesti Vabariigi näitel
(2017-06-29) Stern, Karl; Valge, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väliskaubandus on pidevalt olnud avaliku majandusdebati osaks, kuna olulise majanduskasvu väljundina võimaldab see majandustegevuses osalejatel laiendada turgusid ning suurendada tootlikkust ja kasumit. Väliskaubanduspoliitikat viiakse ellu mitmesuguste meetmete abil. Tavapäraselt jagatakse need tariifseteks ja mittetariifseteks kaubandusmeetmeteks. Tariifsed meetmed on enamasti tollimaksud, mittetariifsed aga kõik muud meetmed, mis mõjutavad kaupade liikumist. Tänapäeval ongi põhiline osa maailmakaubandusest reguleeritud mittetariifsete meetmetega. Nende osakaal suurenes järsult just 1930. aastatel. Mittetariifsetel meetmetel on pikk ajalugu. Käesolevas väitekirjas analüüsitakse nende rakendamist Eestis 1930. aastatel. Varasemates uurimustes on rõhutatud Eesti kaubanduspoliitika muutumist 1930. aastatel protektsionistlikumaks, kuid tollimaksumäärade suhteliselt väike tõus seda ei kinnita. Töös käsitletakse erinevate kaubanduspoliitilist eesmärki kandvate meetmete rakendamist, nagu valuutakontroll, litsentside ja väliskaubanduse monopoliseerimine ning subsiidiumid. Vaadeldakse meetmete kehtestamist, analüüsitakse nende kehtestamise põhjuseid ja rakendamist. Eesti juhust käsitletakse paralleelselt Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra ja Taaniga. Väitekirjas tõestatakse, et mittetariifsete meetmete kehtestamine sai alguse suure majanduskriisi ajal, 1930. aastate esimesel poolel ja intensiivistus veelgi pärast 1934. aasta riigipööret. Esialgu oli meetmete rakendamise eesmärgiks eelkõige rahvusvaluuta kaitse, tingimustes, kus kroon oli devalveerimata, hiljem kujunesid meetmed sobivaks vahendiks Eesti kaubandushuvide elluviimisel. Väitekirjas tõestatakse muuhulgas, et mittetariifsed meetmed on olnud majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamisel väga efektiivsed, mis annab edaspidi põhjust nende ajaloo fokusseeritumaks uurimiseks.
Quantitative relative equilibrium constant measurements in supramolecular chemistry
(2017-06-29) Haav, Kristjan; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Keemiline analüüs mängib olulist rolli nii meditsiinis, keemia tööstuses kui keskkonna kaitses. Patsiendi tervise või mürgiste kemikaalide sisalduse jälgimine keskkonnas vajab täpseid analüüsi meetodeid. Tundlikud ja selektiivsed meetodid põhinevad tavaliselt keerukal aparatuuril, mis on küllaltki kallis ja vajab väljakoolitatud eksperte. Üldjuhul on vajalik ka prooviettevalmistus, kus huvipakkuv keemiline ühend eraldatakse, kontsentreeritakse või muundatakse keemiliselt, et muuta proov instrumenti sisestamiseks sobilikuks. Tehislikud (sünteetilised) retseptorid imiteerivad bioloogilistes süsteeme. Sellised ühendid võiksid leida kasutust keemilise sensori ehituses, mida saaks potentsiaalselt rakendada ilma proovi eeltöötlemise või labori varustuseta. Sobilike retseptorite väljatöötamisel on oluline nende sobilikkuse uurimine. Käesoleva uurimustöö raames keskenduti täpsete seondumistugevuse mõõtmisemeetodite arendamisele. Seondumiskonstantide mõõtmisel on oluliseks mõjuriks uuritava analüüdi sisalduse täpne teadmine. Suhtelised keemilise tasakaalu määramise meetodid omavad selles vallas eelist. Nimelt ei ole vajalik meil teada analüüdi täpset kogust mõõtmise käigus. Meetodite rakendatavust katsetati kahel instrumentaaltehnikal: UV-vis spektrofotomeetrial ja tuumamagnetresonants spektromeetrial (TMR). TMR baasil versioon võimaldab mõõta mitu seondumiskonstanti ühe mõõtmisega. Puuduseks on selle madalam tundlikkus, mille tõttu on vajalik suurem kogus ainet. TMR põhise suhtelise seondumisafiinsusmõõtmise meetodi usaldusväärsust uuriti UV-vis spektrofotomeetriaga. Mõlemate mõõtemeetodite tulemused näitavad head kooskõla. Lisaks mõõtmismeetodite arendusele keskenduti ka karboksülaat anioonide (negatiivselt laetud ühendid) seondumise uurimisele ja karakteriseerimisele. Üheks uuritud ühendiks oli üks kasutatavamaid taimekaitsevahendeid maailmas, glüfosaat. Väikesed muutused retseptori ehituses toovad esile suuri muutusi glüfosaadi seondumises. Esitatud tulemused on olulised edasiste supramolekulaarsete ühendite väljatöötamisel, hinnates nende happelis-aluselisi, vesiniksideme donoorseid ja seondumise omadusi
On the structure and use of process models and their interplay
(2017-06-29) Saarsen, Toomas; Dumas, Marlon, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
“Üks pilt on väärt tuhat sõna” - kui eelnev mõttetera on esitatud info edastamise kontekstis, kus lisaks tuimadele faktidele soovitakse anda edasi ka emotsiooni ja tunnet, siis kuidas toimib sama lause just nimelt tuimade faktide edastamisel? Järjest rohkem esitatakse töötajatele suunatud organisatsioonide kirjeldusi läbi erinevate jooniste ja tekstide, seda eriti protsessimudelite juures. Antud doktoritöö keskendub kahele küsimusele: (i) kuidas kombineeritakse struktuurseid ja mittestruktuurseid komponente protsesside kirjeldamisel praktikas; (ii) ja mis tagab protsessimudelite jätkusuutliku kasutuse organisatsioonis? Protsessihierarhia lisamine protsessimudelisse avaldab positiivset mõju mudeli kasutusele organisatsioonis. Samas, protsesside esitamisel diagrammi kujul tuleb arvestada lõppkasutajaga (antud kontekstis töötaja), kelle jaoks ei tarvitse olla lihtne lugeda olulist informatsiooni diagrammilt. Seega peab olema töötajatele suunatud mudelites teksti kujul esitatud faktide hulk oluliselt suurem kui läbi joonise kirjeldatu. See on eriti oluline suuremate mudelite juures, kus protsessidiagrammidega esitatav info on mahukas ja joonised sageli keerulised. Kui mudeli lugemisel peab kasutaja fookus olema eelkõige protsessijoonisel ja lisafakte esitatakse teksti kujul, siis sellised mudelid sobivad pigem tehnilisele lugejaskonnale, mitte organisatsiooni teadmistebaasi. Kui organisatsioon soovib aktiivset teadmistebaasi kasutust, siis on vaja saavutada hea tasakaal organisatsiooni (Organisatsiooni, Modelleerimise ja Kasutusega seotud edufaktorid) ja tehniliste parameetrite (Protsessimudeli ja Tarkvaraga seotud edufaktorid) vahel. Näiteks, tehnilist poolt kajastavate edufaktorite kontekstis on väga oluline ‘Mudeli struktuur’, mis otseselt mõjutab protsessimudeli laiemat kasutust organisatsioonis. Organisatsiooni ja kasutajate kontekstis mängib olulist rolli juhtkonna eeskuju protsessimudeli aktiivsel kasutamisel.
Consequences of supplementary feeding of wild boar – concern for ground-nesting birds and endoparasite infection
(2017-06-29) Oja, Ragne; Valdmann, Harri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metssiga on sigalaste sugukonna kõige levinum liik, kelle arvukus tõusis oluliselt XX sajandi teisel poolel – muutus, mida on seostatud nii põllumajanduse üha jätkuva intensiivistumise kui laialt levinud lisasöötmisega. Kuna metssead on kõigesööjad, võib nende kõrge asustustihedusega kaasneda oht teistele loomadele, eelkõige maaspesitsevatele lindudele, kelle arvukus on langenud nii elupaiga vähenemise kui kiskluse tõttu. Lisaks võivad metssead mängida olulist rolli haiguspuhangutes, sest nad on reservuaariks paljudele kodu- ja metsloomadel levinud haigustele. Selle doktoritöö eesmärk oli uurida metssigade lisasöötmise võimalikke tagajärgi maaspesitsevatele lindudele ja metssigade nakatumisele siseparasiitidega, sest kõrge metssigade asustustihedus ja tihenenud kontakt liigikaaslastega söötmiskohtades võivad soodustada mitmesuguste haiguste levikut. Käesolevas töös oli lisasöötmisel metssigade arvukuse määramisel põhiroll ja söötmiskohtadest pärit teravili oli üks olulisemaid toiduallikaid ka soojal aastaajal, mil madal temperatuur ja paks lumikate ei takista loodusliku toidu kättesaamist. Kuid vaatamata sellele, et metssigadel oli võimalik tarbida lisasööta, rüüstasid nad metsas elavate kanaliste pesi ja murdsid noori tibusid ning metssigade ja kiskjate koondumine söötmiskohtade ümber tõstis maaspesitsevate lindude kisklusriski. Lisaks näitasid töös rakendatud uudse molekulaarse meetodi tulemused, et morfoloogilisel määramisel põhinev toitumisanalüüs väljaheidetest, mis on senistes toitumisuuringutes enim kasutatud meetod, alahindab lindude osakaalu metssea toidus, mistõttu võib ka varasemates töödes lindude esinemine olla alahinnatud. Lisaks maaspesitsevate lindude rüüsteriski tõstmisele mõjutas lisasöötmine ka metssigade nakatumist siseparasiitidega nii otseselt kui kaudselt läbi arvukuse kasvu. Söötmiskohad olid muutunud kopsuussidega nakatumise keskusteks ning pinnase kaudu levivate parasiitidega nakatumist soosis üleüldiselt suurenenud metssigade asustustihedust. Metssea majandamisel tuleks neid soovimatuid kõrvalmõjusid kindlasti arvesse võtta
Genetic regulation of gene expression: detection of tissueand cell type-specific effects
(2017-06-29) Kasela, Silva; Milani, Lili, juhendaja; Fischer, Krista, juhendaja; Metspalu, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Rohkem kui 10 aastat ülegenoomseid assotsiatsiooniuuringuid on leidnud kümneid tuhandeid seoseid komplekstunnuste ja geneetiliste markerite vahel, mis on andnud palju uut infot haiguste etioloogia ning pärilikkuse kohta. Leitud seosed ei viita otse põhjuslikule geneetilisele markerile, vaid märgivad ära genoomi piirkonna, mis mõjutab haiguse saamise riski või tunnuse kujunemist. Paremini aitavad seni kogutud infot mõtestada sellised geneetilised markerid, mis mõjutavad ka geenide avaldumist kui vahepealset tunnust varieeruvate DNA aluspaaride ja fenotüübi vahel. Tähtis on kirjeldada geeniekspressiooni geneetilist regulatsiooni võimalikult paljudes erinevates rakkudes ja kudedes, sest geneetiliste markerite efekt geeniekspressioonile sõltub nii rakutüübist kui ka keskkonnamõjudest. Antud doktoritöö uurib koe- ja rakutüübi-spetsiifilist geenide avaldumise geneetilist regulatsiooni. Me näitame, et täiskasvanu maksakoes mõjutavad geneetilised markerid nende geenide ekspressiooni, mis on seotud üldise ainevahetuse ja ravimite lagundamisega. Me analüüsisime geenide avaldumist ka omandatud immuunkaitses olulist rolli mängivates CD4+ ja CD8+ T-rakkudes. Me leidsime CD4+ T-rakkudes spetsiifilise toimega mittesünonüümse variandi, mis asub IL27 (kromosoom 16) geenis ja mõjutab geenide IRF1 (kromosoom 6) ja STAT1 (kromosoom 2) ekspressiooni, mida kinnitasime ka funktsionaalse katsega ning millel on potentsiaali esimest tüüpi diabeedi ravimisihtmärgina. Lisaks uurisime väikeste mittekodeerivate mikroRNAde ja geneetiliste markerite omavahelist seost geenide avaldumisele. Me ei leidnud seaduspära geneetiliste markerite poolt tekitatud või lõhutud mikroRNAde seondumisealade ning mikroRNAde toimemehhanismi ja geenide ekspressiooni tasemete vahel, aga leidsime mitu vähkkasvajatega seotud markerit, mille mõju geenide avaldumisele toetab mikroRNAde tähtsat rolli geeniekspressiooni regulatsioonis. Seega on järgmise 10 aasta põhiülesanne uurida, millistes rakutüüpides ja missuguste molekulaarsete mehhanismide ning geeniradade kaudu mõjutavad haigusseoselised geneetilised markerid inimeste heaolu. Vastus nendele küsimustele aitaks meid sammukese lähemale inimese genoomi kohta kogutud info rakendamisele ravimiarenduses ja kliinilises praktikas.