Sirvi Kuupäev , alustades "2017-09-13" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Présenter des ouvrages académiques en sciences humaines et sociales en français et en estonien. Pistes contrastives pour étudier les cultures discursives dans les comptes rendus de lecture français et estoniens
(2017-09-13) Käsper, Marge; Paveau, Marie-Anne, juhendaja; Kirss, Tiina Ann, juhendaja; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö uurib eesti ja prantsuse akadeemilistes ajakirjades ilmunud raamatuarvustuste põhjal, kuidas tutvustakse akadeemilisi teoseid Eestis ja kuidas Prantsusmaal. Millest alustatakse, kuidas resümeeritakse ja millised on väärtuskriteeriumid, millest lähtuvalt teoseid kommenteeritakse? Läbivaks uurimisteljeks on tekstis laiematele sotsio-kultuurilistele eeldustele viitamine (eeldiskursused). Võrreldava tekstizanri kaudu uuritakse nende küsimuste kaudu kõrvutavalt kahe keeleruumi akadeemiliste kogukondade kirjutuspraktikaid (diskursiivset kultuuri). Peamisteks võrdlusvaldkondadeks on keeleteadus ja ajalugu, peamisteks võrreldavateks teadusajakirjadeks on eesti kontekstis Keel ja Kirjandus ja Tuna ning prantsuse kontekstis ajakiri Langage et Société ja Annales. Histoire, Sciences Sociales. Metodoloogiliselt asetub töö akadeemilise diskursuse uurimise teemavälja, kus rõhuasetus seatakse kontrastiivsetele uuringutele ning prantsuse keeleruumile. Laiem ülevaade antakse prantsuse diskursuseanalüüsi erinevatest algsuundadest (Foucault, Pêcheux, St.Cloud’ leksikomeetria koolkond), et keskenduda neid suundi keeleõppe ja kognitiivse paradigma raames siduvale kontrastiivsele diskursuseanalüüsile. Täpsemad analüüsiaspektid raamatuarvustuste analüüsimisel on alustused (incipit), struktureerimispraktikad ja nende kommenteerimine, selguse-kriteeriumi leksikaalsed mainimised (märksõna clarté prantsuse keeles ja selge eesti keeles) ning antud aspektide muutumine või püsimine ajas, kõrvutades 2005. ja 2015. a. andmeid.
Ajaline faktor halduskohtumenetluses tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamist ning rahuldamist mõjutava tegurina
(2017-09-13) Vene, Einar; Merusk, Kalle, juhendaja; Pilving, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Avalik-õiguslike vaidluste lahendamisele keskendunud halduskohtumenetluses võib tühistamiskaebuse (kaebus haldusakti tühistamiseks) ja kohustamiskaebuse (kaebus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks) lahendamist oluliselt mõjutada vaidlustatava haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni möödunud aeg või selle kestel toimunud sündmused (ajaline faktor). Näiteks võib ametnik, kes on esitanud kaebuse talle määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, olla vahepeal avalikust teenistusest vabastatud ja karistuse tühistamine ei pruugi olla talle enam vajalik. Samuti võib isik olla esitanud kohustamiskaebuse talle ehitusloa väljastamiseks, kuid kohtuotsuse tegemise ajaks on kehtestatud planeering, millega soovitud ehitusluba enam kooskõlas pole. Doktoritöös uuriti, millised on võimalikud olukorrad, kus ajaline faktor võib tühistamis- või kohustamiskaebuse lahendamist mõjutada. Samuti käsitleti seda, milliseid menetlusõiguslikke lahendusi võib selline olukord kaasa tuua, st millal tuleb kaebus rahuldada või rahuldamata jätta või millal peaks kohus sooritama asja lahendamiseks täiendavaid menetlustoiminguid. Eelkõige uuriti neid probleeme Eesti õiguse kontekstis. Selgus, et Eesti kohtupraktikas on ilmnenud seoses ajalise faktoriga küllaltki palju probleeme (nt haldusakti mõju lõppemine kui selle tühistamist välistav asjaolu, määrav hetk haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamiseks ja muud kohtupraktikas kujundatud seisukohad, mis välistavad muidu põhjendatud kaebuse rahuldamise). Samal ajal ei arvesta Eesti seadused, eeskätt halduskohtumenetluse seadustik, piisaval määral selliste olukordadega. Doktoritöö tulemusena leiti, et vajalik oleks Eesti seaduste täiendamine selliseid olukordi arvestava regulatsiooniga