Sirvi Kuupäev , alustades "2017-10-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Impact of management on peatland microbiome and greenhouse gas emissions
(2017-10-10) Espenberg, Mikk; Truu, Marika, juhendaja; Truu, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Turbaalad leiavad rakendust põllumajanduses, metsanduses, energiatootmises, reoveekäitluses ja ka teistes valdkondades. Kui võtta arvesse üha suurenevat inimmõjutuste ja kliimamuutuste survet neile aladele, siis on turbaalade süsiniku- ja lämmastikuringe väga olulised nii keskkondlikust, ökoloogilisest kui ka majanduslikust vaatevinklist. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida erinevate majandusmeetmete mõju turbaalade mikrobioomile ja kasvuhoonegaaside emissioonile. Põhjapoolkera parasvöötme turbaalade kuivendamisel väheneb CH4 emissioon, kuid selle mõju on CH4 emissioonile väiksem rabades võrreldes madalsoodega. Kuivendamine avaldab suurt mõju ka troopilise turbaala gaasiemissioonidele ja selle mikroobikooslusele. Kuigi CH4 ja potentsiaalse N2 emissioonid kahanesid troopilise turbaala kuivendamisel, siis N2O voog atmosfääri suurenes. Troopilise turbaala kuivendamine muutis lisaks bakterite ja arhede arvukusele ning liigilisele koosseisule oluliselt ka erinevaid lämmastikuringe protsesse läbiviivate mikroorganismide arvukusi. Kuivendamise tulemusena vähenes denitrifikatsiooni ja N2 fikseerimise potentsiaal troopilise turbaala pinnases. Põhjapoolkera parasvöötme häiritud turbaalade taassoostamine suurendab CH4 emissiooni. Mahajäetud turbakaevandusalade taimestamine päiderooga bioenergia tootmise eesmärgil vähendas CH4 emissiooni, kuigi metanogeenide arvukus turba erinevates kihtides jäi ligikaudu samale tasemele või siis isegi suurenes katseperioodi jooksul. Lisaks sellele on turbaalasid sooderikastes piirkondades võimalik kasutada reovee puhastamiseks, et kaitsta veekogude ökosüsteeme reoainete eest. Turbaalapuhastites on oluline roll ka taimedel, mis võivad olla läbi erinevate mehhanismide efektiivseteks reoainete eemaldajateks veest.
«Диалог миров» в матрице коммуникативного поведения удмуртов
(2017-10-10) Анисимов, Николай; Арукаск, Мадис, juhendaja; Глухова, Галина, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri on pühendatud suhetele surnute ja elavate maailma vahel udmurdi traditsioonilises kultuuris ruumiliste ja ajaliste representatsioonide kontekstis. Võttes näiteks sünni ja surmaga seotud pererituaalid vaatlen udmurtide sakraalset ja argist kommunikatiivset käitumist. Sünd ja surm annavad täpse pildi maailmade koostoimest, kajastades udmurtide arhailist maailmataju. Just nendel kriitilistel perioodidel muutuvad argiaeg ja -ruum sakraalseks ning motiveerivad kommunikatsiooni üksikisiku ja kogukonna tasandil teispoolsusega: kogu ümbritseva (esemed, nähtused, inimesed jne) tähenduslikkus suureneb siirderiituste käigus. Mütoloogiliste representatsioonide kohaselt muutub ühiskonna ja järelikult kogu maailma struktuur. Isiku sünd ja surm tugineb maailmade läbitavuse kontseptsioonil (vastsündinu tuleb teisest maailmast aga surnu lahkub sinna), eeldades sakraalset kontakti teisepoolsuse ja selle asunikega. Toetudes erinevatele etnokommunikatiivsetele ning etnopsühholoogilistele näidetele oma välitöödelt, analüüsin udmurtide kommunikatiivse käitumise maatriksit ”maailmade dialoogi” raamistikus. Kogu uurimuse ulatuses keskendun tänasele olukorrale ning kajastan lokaalseid ja põlvkondadevahelisi variatsioone kommunikatsioonis teispoolsusega. Olulisel kohal on refleksiivne kogemus, mis dissertatsiooni materjalides kajastub. Uurimus rajaneb autori aastakümne vältel läbi viidud välitöödel, arhiiviallikatel ning teaduskirjanduse andmetel.
Forest soil bacterial community analysis using high-throughput amplicon sequencing
(2017-10-10) Preem, Jens-Konrad; Truu, Jaak, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Muldade rikkalike mikroobikoosluste uurimist on siiani palju takistanud tõsiasi, et enamik mulla mikroobe on kultiveerimatud. Seda kitsaskohta aitab leevendada lähenemine nimega metagenoomika, mis tähistab uurimistööd otse keskkonnaproovidest eraldatud geneetilise materjaliga. Selliste andmete kasutamiseks on levinud meetodid, mille abil grupeeritakse (klasterdatakse) kogutud DNA järjestused ad-hoc taksonoomilistesse üksustesse nn. OTU-desse (Operational Taxonomic Unit). Nii võib OTU-desse klasterdatud järjestusi kasutades hinnata bakterikoosluste mitmekesisust ja liigilist koostist. Saadud OTU-de arvukuse numbreid annab kasutada mitmesugustes erinevates analüüsides kui asendajaid tavapärasematele taksonoomilistele üksustele. Niisama kiire, kui on olnud uute sekveneerimistehnoloogiate areng, on ka olnud uute tööriistade arvu kasv – viimase kümnendi jooksul on loodud hulk programme, mis on mõeldud eelpoolmainitud OTU-de moodustamiseks DNA järjestuste andmetest. Antud doktoritöö töö keskendub sellele, kuidas mõjutavad erinevad OTU loomise meetodid edasisi analüüse ning järeldusi. Selleks kasutati järjestusandmeid artiklist “Bacterial community structure and its relationship to soil physico-chemical characteristics in alder stands with different management histories” ning erinevaid OTU klasterdamise meetodeid. OTU-d loodi erinevate programmide abil (Mothur,CROP,UCLUST,Swarm) – seejärel viidi läbi koosluste mitmesugused statistilised analüüsid. OTU andmete analüüs andis üldjoontes samasuguseid tulemusi. Seda visualiseerivad hästi töös olevad joonised. OTU arvude ja mitmekesisusindeksi statistilised testid ei leidnud statistiliselt olulist erinevust eri klasterdusmeetodite vahel. Kasutatud klasterdamismeetoditest jäid parimaina silma paistma CROP ja UCLUST meetodid.Lisaks näitasid analüüsid ka osade statistiliste meetodite eeliseid teiste ees sedasorti OTU andmete käsitlemisel
Трансформация марийской религиозной традиции в постсоветский период
(2017-10-10) Алыбина, Татьяна; Леэте, Арт, juhendaja; Пурынычева, Галина, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Animistliku religioosse kultuuri eksisteerimine 21. sajandil näitab mütoloogilise maailmapildi püsimist tänapäevases ühiskonnas. Teostatud uurimus tõestab, et mari usutraditsioonides on säilinud seos traditsioonilise maailmapildi ja rituaalse praktikaga, mis võimaldab kasutada mari religiooni etnilise identiteedi ühe koostisosana. Ühiskondliku arengu murranguhetkedel lülitatakse etniline usund vaimse praktikana ühiskondlik-poliitilise arengu voogu ja see tugevdab usku ideeliselt rahvusliku taassünni protsessis. Mari religioosne traditsioon täidab jätkuvalt rolli rahva identiteedi ülesehitamise toena ja rahvuslik omapära jääb seotuks vaimse kultuuri väärtustega. Tänapäeval ilmneb mari religioosne liikumine eelkõige Mari traditsioonilise religiooni “Mari kumaltõš” (MTR) organisatsiooni tegevuse kaudu. Organisatsiooni juhid mõjutavad mari religioosse traditsiooni kontseptsiooni arengut. Ajakirjandusliku kajastuse kontekstis esinevad palvuste korraldajatena mari usu kogukonnad ja ühendusse kuuluvad ohvripapid. Uurimistöö algfaasis esitasin hüpoteesi, et mari religioosne traditsioon on otseselt sõltuv regiooni poliitilisest ja ühiskondlikust olukorrast. Eeldasin, et hooajaliste ja olmerituaalide traditsioon kaotab ajapikku väärtust tänapäevase külaühiskonna jaoks. Osalusvaatluse meetodi rakendamine võimaldas tuvastada mari usuliikumise teise osapoole – animistlike palvuste elava traditsiooni. Ekspeditsioonidel kogutud materiaali analüseerimine näitab, et kohalikud palvetamise praktikad jäävad konservatiivsemaks, järgides patriarhaalsemaid traditsioone. Liikumise üksikute liidrite poliitika või sotsiaalse keskkonna tingimused (nagu usuvastane propaganda või “paganliku taassünni” lained) loomuliku külaanimismi kihistust oluliselt ei mõjuta. Samas tuleb tunnistada, et välised asjaolud siiski mõjutavad kaudselt animistlikku maailmataju ja rituaalset praktikat. Muutused külaanimismi arengus toimuvad sõltuvalt tavade järgijate maailmavaatest, sest usulised ettekujutused arenevad ümbritseva tegelikkuse tingimustes. Praeguseks hetkeks on need tingimused määratud polükonfessionaalse multikultuurilise keskkonna, spetsiifilise poliitilise süsteemi, sotsiaalsete ja ökoloogiliste probleemide, linnastumise ja üldise globaliseerumisprotsessi poolt.