Sirvi Kuupäev , alustades "2017-10-17" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Теоретические основы составления двуязычного словаря: на примере польского и эстонского языков
(2017-10-17) Чекада, Алисия; Дуличенко, Александр, juhendaja; Абисогомян, Ирина, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Viimasel ajal on Eestis suurenenud vajadus tehniliste, ilukirjanduslike ja teaduslike poola-eesti ja eesti-poola tõlgete järele. Samas on suurenenud ka vajalikkus vastava poola-eesti ja eesti-poola teatmekirjanduse järele. Mitmeaastase tõlkekogemuse vältel puutus väitekirja autor tihtipeale kokku sellega, et olemasolevates poola ja eesti leksikograafilistes väljaannetes puudub vajalik sõnavara, ning seetõttu tuli abivahendina kasutada kolmandat keelt. Sel juhul aitavad keerulisest olukorrast välja tulla sõnaraamatud, kus lähte- või sihtkeeleks on muu keel (nt inglise või vene). Kuid, nagu teada, tõlkimine vahendava keele abil raskendab ja aeglustab tõlkeprotsessi ning – mis on kõige olulisem – langetab tõlkekvaliteeti. Antud väitekirja autor keskendub kakskeelse sõnaraamatu koostamise teoreetiliste põhimõtete väljatöötamisele poola ja eesti keele näitel. Väitekirja eesmärkideks on: 1. anda ülevaade Eestis ilmunud kakskeelsete slaavi-eesti ja eesti-slaavi (sealh vene-eesti / eesti-vene, tšehhi-eesti, poola-eesti jt) leksikograafilistest väljaannetest; siinjuures vaadeldakse ka väljakujunenud traditsiooniga slaavi-soome leksikograafilisi väljaandeid (sõnastikud, vestmikud); 2. erinevate sõnaraamatute kirjeldamine lähtuvalt kasutaja eesmärkidest ja ülesannetest; kakskeelse sõnaraamatu eduka koostamisprotsessi ning kvaliteetse tulemuse jaoks vajalike parameetrite paikapanemine; 3. lekseemi foneetiliste ja graafiliste eripärade märkimise põhimõtete väljatöötamine tulevikus koostatavas poola-eesti sõnaraamatus; 4. grammatiliste parameetrite väljatöötamine substantiivi, adjektiivi ja verbi artikli jaoks võimalikus poola-eesti sõnaraamatus; 5. lekseemi semantiliste parameetrite väljatöötamine sõnaraamatu artiklis võimalikus poola-eesti sõnaraamatus. Antud väitekirja raames käsitletakse küsimusi, mis on pühendatud kakskeelsetele sõnaraamatutele ja nende koostamise põhimõtetele. Töös käsitletakse potentsiaalse poola-eesti sõnaraamatu struktuuri, mõlema keele erinevustest tulenevaid koostamise iseärasusi; rõhutatakse sõnaraamatu poola- ja eestikeelse kasutaja eri vajadusi, keelelist tausta. Tuginedes teoreetiliste aspektide analüüsile pakub väitekirja autor välja ka praktilise lahenduse, nimelt koostab kolm näidisartiklit poola substantiivi, adjektiivi ja verbi näitel.
Ajalookirjutust mõjutanud tegurid varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal
(2017-10-17) Laidla, Janet; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Ajaloolasele on varauusaegne kroonika enamasti allikas – hea või halb, usaldusväärne või ebausaldusväärne – ning sellest lähtuvalt otsustab ajaloolane kui palju saab ta kasutada kroonikas kirjeldatud sündmusi ja inimeste tegusid selleks, et minevikku rekonstrueerida. Ajalookirjanduse ajaloo uurijale on kroonika oma ajastu ajaloo teadmiste ja ajaloo idee peegeldus. Teda huvitab autori isik, tema motiivid, kroonika valmimisega seotud asjaolud, krooniku allikad ja selle edasine saatus ajaloomaastikul. Mis puudutab kroonika allikalist väärtust, siis selles osas on ajalookirjutuse ajaloo uurijad ja ajaloolased varauusaegsete kroonikaid uurinud ning neile hinnangu andnud. Vähem on uuritud kroonikaid kui oma ajastu ajalookirjutuse peegleid ning seda, kuidas võtsid need vastu Lääne-Euroopas levinud ajalooteaduse arenguid või kuidas ühiskondlikud tegurid ajalookirjutust mõjutada võisid. Käesolev doktoriväitekiri sisaldab seitset sissevaadet varauusaegsesse ajalookirjutusse uurides ühiskondlike tegurite (võim, sõda, trükikunsti levik), Lääne-Euroopast tulnud ideede (ajaloo idee, antikvaarne liikumine, gootitsism) ning autori individuaalse allikavaliku mõju ajalookirjutusele Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal. Kokkuvõttes võib tõdeda, et Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa ajalookirjutajad võtsid vastu erinevaid Lääne-Euroopas levinud ideid ning lugesid uuemat kirjandust, kuid nende endi keskelt ei kerkinud esile ajaloolast, kes oleks olnud üle Euroopa tuntud. Dialoogis Euroopa kultuuri keskusega jäädi pigem vastuvõtjaks kui võrdseks partneriks. Ühiskondlike tegurite mõju avaldus enamasti paljude tegurite kombinatsioonis kui selgelt üheselt. Näiteks ei saa väita, et sõjategevus või trükikodade asutamine Eesti-, Liivi- ja Kuramaale alati julgustas või vastupidi pärssis ajalooteoste sündi, trükkimist või levikut. Kui 16. sajandil oli ajalookirjutajate jaoks esiplaanil oma eluajal toimunud sündmuste kirjeldamine järeltulevate põlvede jaoks, siis 17. sajandil asusid mitmed autorid koostama terviklikumat käsitlust kohalikust ajaloost.
The perception of issues related to instructional planning among novice and experienced teachers
(2017-10-17) Koni, Ingrid; Krull, Edgar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Õppetöö planeerimisoskus on õpetaja professionaalsuse üks kesksemaid avaldusi. See oskus määrab suures osas õpetamise kvaliteedi ja mõjutab seeläbi õpilaste õppimist. Seetõttu peaks nii õppetundide kui pikaajalise õppetöö planeerimise oskuse omandamine olema õpetajakoolituse esmatähtsusega ülesanne. Oma iseloomult on planeerimisoskus kui nähtus intuitiivne ja praktilisest kogemusest sõltuv, mistõttu selle uurimine on pälvinud vähe teadlaste tähelepanu ja usaldusväärsema teadmise puudumine valdkonnast raskendanud selle olulise oskuse sihipärast kujundamist õpetajakoolituses. Doktoritöö eesmärgiks oli selgitada välja õpetajate planeerimisalast mõtlemist iseloomustavad põhijooned ja algajate ja kogenud õpetajate mõtlemise erinevused õppetöö planeerimisel. Uurimistöö tulemustest lähtuvalt saaks teadlikumalt toetada algajatel õpetajatel planeerimisoskuse omandamist õpetajakoolituses. Eesmärgi saavutamiseks loodi mudel õpetajate potentsiaalsest mõtlemisest õppetöö planeerimisel, toetudes varasematele uuringutele valdkonnast. Mudeli põhjal töötati välja küsimustik algajate ja kogenud õpetajate mõtlemise erinevuste väljaselgitamiseks õppetöö planeerimisel. Küsitluse tulemustest selgus, et algajate ja kogenud õpetajate mõtlemises õppetöö planeerimisest on olulisi erinevusi. Osutus, et algajad õpetajad peavad kogenud õpetajatest olulisemaks formaalsete eesmärkide saavutamist nagu saavutada õppekavas olevad eesmärgid ja õpetada selgeks vastav materjal. Lisaks peeti oluliseks, et koolijuht oleks nende tööga rahul. Kogenud õpetajad seevastu aga tajusid selgemalt klassis aset leidvaid sündmusi, mis võivad takistada püstitatud eesmärkide saavutamist. Uurimustulemustest lähtudes tuleks ülikooli õpingutesse põimida enam ülesandeid ja tegevusi, mis aitavad tajuda planeerimise eripära ja õpetamise sõltuvust konkreetsest olukorrast. Lisaks võiks õpingute osana pakkuda võimalusi algajatel ja kogenud õpetajatel ühiseks tundide planeerimiseks, mis omakorda aitaks kogenud õpetajate planeerimisalast teadmist reljeefsemalt esile tuua.
Silver nanoparticles for cancer research
(2017-10-17) Willmore, Anne-Mari Anton; Teesalu, Tambet, juhendaja; Braun, Gary, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Vähktõve efektiivse ravi tagamine on kaasaegsele meditsiinile jätkuvalt suureks väljakutseks. Kuigi nanoravimitega on viimase 20 aasta jooksul saavutatud mõningast edu vähiravi kõrvaltoimete vähendamisel, ei ole see ravimiklass osutunud loodetud imerohuks ega suurendanud patsientide elumust. Praegu kliinilises kasutuses olevad nanoravimid akumuleeruvad kasvajalistes kudedes passiivselt. Vähirakke selektiivselt ära tundvaid nanoosakesi testitakse arvukates prekliinilistes ja kliinilistes uuringutes. Vähirakke ära tundvate moodulite lisamine terapeutilistele nanoosakestele võimaldab parandada akumulatsiooni vähikoes ning seeläbi võimaldada efektiivsemat ravi ning vähendada kõrvaltoimeid. Üks võimalus nanoosakeste suunamiseks on kasutada in vivo faagidisplei meetodi abil avastatud kullerpeptiidide. Selliste peptiidide avastamiseks süstitakse vähi-hiiri bakteriofaagi kattevalgul kuvatud peptiidi-raamatukogudega. Kasvajakoes üle-esindatud peptiidi-faagide sekveneerimine aitab seejärel tuvastada koeselektiivsed kullerpeptiidid. Kullerpeptiidide ja teiste nanoosakeste pinnamodifikatsioonide mõju hindamiseks oleks palju abi mudel-nanoosakeste platvormist, mida on lihtne kasutada, mikroskoopiliselt uurida ja kvantifitseerida. Kuna enamik ravimeid peavad ravitoime avaldumiseks sisenema rakku, võiks üks nanoosakeste platvormi kasulik omadus olla võimalus eristada intra- ja ekstratsellulaarseid osakesi. Hõbeda nanoosakestel (AgNP) on olemas kõik eelpool soovitud omadused. AgNP võimendavad neile kinnitatud värvainete fluorestsentsi, neil on optilisel tuvastamisel kõrge ekstinktsioonikoefitsient ning nendega on võimalik siduda lühikesi peptiide. Veelgi enam, AgNP lahustuvad kiiresti ja täielikult mittetoksilises metalse hõbeda söövituslahustis; see võimaldab rakuväliste osakeste lahustamist, mõjutamata rakusiseseid osakesi. AgNP on võimalik valmistada hõbeda puhastest isotoopidest, võimaldamaks osakeste isotoopset tuvastamist ja kvantifitseerimist massispektromeetria abil.