Sirvi Kuupäev , alustades "2018-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2018 nr 2
(Tartu : Tartu Ülikool, 2018-02) Tartu Ülikool
Tõsieludraamadest maanteedel
(Maaleht, 2018-02-01) Kallis, A.
La transferencia en personas plurilingües: los falsos amigos como un obstáculo y una oportunidad en la enseñanza y aprendizaje de lenguas extranjeras
(2018-02-02) Kruse, Mari; Lõbus, Triin, juhendaja; Tenjes, Silvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Varasemate teadmiste ja oskuste ülekandmine uude olukorda ja konteksti on üks põhilisi õpimehhanisme. Vanuse kasvades oskame järjest paremini ette aimata, kuidas keegi teatavas olukorras käituda ja kõneleda võiks ning seega ei ole vaja iga kuuldava või loetava lause mõistmiseks läbi viia põhjalikku süntaktilist ega semantilist analüüsi, vaid nende hoomamine toimub üsna automaatselt ja teema või situatsiooni põhjal alateadlikult tekkinud ootustele toetudes. Selliselt suudavad inimesed keelt mõista märkimisväärselt kiiresti ning tõhusalt. Teisalt aga võivad tekkida probleemid, kui kuuldu või loetu ei väljenda ootuspäraseid seisukohti või esitab hoopis uudset mõtet. Uuringud on näidanud, et kipume ka sellistest olukordadest välja lugema seda, mis meie tõekspidamistele ja teadmistele paremini vastab. Kui hakkame õppima võõrkeeli, on selle juures võimalik kasutada kõiksugu varem omandatud teadmisi keel(t)e, pragmaatika, inimestevahelise suhtluse ja kultuuri kohta, ühesõnaga kogu varasemat elukogemust. Oma laiemalt olemuselt on kõik keeled sarnased märgisüsteemid, mille eesmärk on võimaldada suhtlemist, ning neil on palju sarnaseid jooni, mis võimaldavad neid omandada ilma maailma uuesti lapse kombel kaardistamata. Niisiis kehtib keeleõppes n-ö mõistuspärasuse põhimõte: eelda, et keel toimib loogiliselt ja selle eesmärk on edastada mõtteid teistele arusaadavalt. Küll võib aga erinev olla see, mida mingis kultuuriruumis loogiliseks või eeldatavaks peetakse. Kui kohtame näiteks hispaania keeles sõnu televisión või sector, eeldame, et need vastavad eestikeelsetele sõnadele „televisioon“ või „sektor“, ning enamasti nii sarnased vormid ka tähendavad sarnast sisu. Küll aga võivad erineda nende sõnade kasutusvõimalused ja tähendusväljad. Näiteks võib carácter hispaania keeles tähendada „karakterit“ nagu eesti keeles, aga ka kirjatähti, ning ingliskeelne character lisaks veel „tegelast“. Tavaks on saanud nimetada selliseid sõnu faux amis ehk petlikud tuttavad, kui neil on sama etümoloogia, ent sarnase vormi ülekandmisel on määravam see, et seda tajutakse sarnasena: samamoodi toimivad ka niiöelda sarnassõnad, mille päritolu eri keeltes ei ole sama, ja tegelikult ka grammatilised jooned või elemendid. Lahknemised kõrvaltähendustes või grammatiliste joonte kasutuses on täiskasvanud õppija jaoks raskesti ületatav takistus, kuid samas võib neid ka rakendada keeleõppe arendamise teenistusse. Oma doktoritöös uurisin Eesti tudengite kirjutatud hispaaniakeelseid lõputöid eesmärgiga kaardistada, millised on need vead, mis sedavõrd läbimõeldud ja kontrollitud töödesse siiski sisse on jäänud. Samuti tahtsin näha, kas neid vigu võib seostada eksitavalt sarnaste leksikaalsete või grammatiliste vormidega eesti või inglise keeles, mis on valdavalt meie tudengite esimene võõrkeel ja millega kokkupuuted on väga sagedased ja laiaulatuslikud. Leidsingi, et ligi kolmandikku kõigist vigadest võib seostada teiste keelte mõjudega, sõnavaravigade hulgast aga lausa peaaegu pooli. Samuti oli inglise keele mõju suurem kirjutajate emakeele, eesti keele mõjust; esines ka palju juhtumeid, kus eesti ja inglise keel toimisid sarnaselt, ent hispaania keel teisiti. Tuli ka tõdeda, et sedasorti eksitused sõnavara kasutamisel on väga isikupärased ja ei kattu juhtudega, mida käsitlevad õppematerjalid või sõnastikud. Seega on nende vältimiseks hädavajalik, et õppijad oleks sarnasuste ulatusest ja eksimisvõimalustest teadlikud ning oskaksid esiteks otsida paralleele uue keele ja varasemate kogemuste vahel ning teiseks kahtlustada, et kõik sõnad, mis paistavad tuttavad, ei pruugi seda olla, või ei pruugi seda olla alati. Võrdlused keelte vahel ning sarnasuste ja erinevuste üle arutlemine, näiteks läbi petlike tuttavate käsitlemise, arendavad keelelist tundlikkust ja keele üle mõtlemist abstraktsemal, sümboolsemal tasandil, mis on eeldus keele teadlikuks kasutamiseks oma eesmärkide saavutamisel. Samuti õpetavad need oma tähelepanu juhtima ning märkama detaile, nüansse ja erinevusi, mis on väljendusrikkuse seisukohalt asendamatu. Lisaks harjutakse kasutama mitmesuguseid abimaterjale nagu sõnaraamatud või keelekorpused, mis koos tuttavate ja petlikult tuttavate elementide üle arutlemisega aitab tõsta keeleõppijate enesekindlust ja iseseisvust, sest ollakse oma teadmistes kindlad.
Studies on papillomavirus transcription and regulatory protein E2
(2018-02-09) Sankovski, Eve; Ustav, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Papilloomiviirused on viiruste perekond, mis nakatab nii inimeste kui loomade epiteelrakke ja põhjustab papilloome ehk näsakasvajaid, mis võivad teatud tingimustes areneda halvaloomulisteks kasvajateks. Inimese papilloomiviiruseid on teada üle 200 tüübi ja nad jagatakse kaheks grupiks nende koespetsiifilisuse alusel: limaskesti nakatavad papilloomiviirused ja naharakke nakatavad papilloomiviirused. Naha papilloomiviirused on siiani pälvinud vähem tähelepanu, sest nende võimalik seos nahakasvajatega on tulnud ilmsiks alles viimasel kümnendil. Meie keskendusime oma töös naha papilloomiviirusele HPV5, mida on viimasel ajal hakatud seostama nahakasvajate tekkega, aga mida on siiani ikkagi suhteliselt vähe uuritud. Meie töö tulemusena valmis HPV5 transkriptsiooni kaart, mille iseloomustamiseks me kasutasime inimese sääreluu kasvaja rakuliini U2OS. Selle rakuliini abil õnnestus meil kirjeldada 14 erinevat viiruse mRNAd. Edasises töös keskendusime viirusvalgu E2 uurimisele, mis on põhiline viiruse elutsükli regulaator. E2 valgul on lisaks täispikale valgule veel kaks isovormi, valgu C-terminaalset osa sisaldav E2C ja alternatiivse splaissinguga saadud E8/E2. Me uurisime E2 paiknemist rakus ja leidsime, et lühike E8 valgu järjestus on piisav selleks, et valk suunata raku tuuma. Meile teadaolevalt on see järjestus lühim tuuma suunav järjestus, mis on siiani teada. Tänu proteoomika arengule on siiani leitud üle 200 E2 partnervalgu, millest enamuse funktsioon viiruse elutsüklis on siiani teadmata. Meie leidsime uue E2-ga seonduva rakulise valgu, milleks on tuumamüosiin 1. See on esimene müosiini perekonda kuuluv E2 partnervalk ja katsed näitasid, et tuumamüosiin 1 mõjutab HPV5 DNA paljunemist rakus.
Object case variation in Estonian da-infinitive constructions
(2018-02-09) Ogren, David; Metslang, Helle, juhendaja; Metslang, Helena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Probleemi kirjeldus. Reeglid, mis kirjeldavad täis- ja osasihitise vastandust eesti keeles, kehtivad küllaltki järjekindlalt, kui sihitis kuulub finiitse verbivormi juurde, mitte aga siis, kui sihitis laiendab infiniitset verbivormi. Kui finiitlauses on keelekasutajal enamasti lihtne otsustada, kas sündmus on mõeldud kestva või lõpetatuna, ja sihitise kääne valitakse sellest tõlgendusest tulenevalt (vrd küpsetas õunakooki ja küpsetas õunakoogi), siis näiteks da-infinitiivi puhul on mõtestus palju hägusam: kas tahan küpsetada õunakooki või tahan küpsetada õunakoogi? Mõlemad variandid on võimalikud. See aga ei tähenda, et sihitise käände valik oleks juhuslik; isegi kui puudub selge reegel, mille järgi saab sobivaima käände valida, on igal lausel mõned olulised süntaktilis-semantilised tunnused, mis suunavad valikut, soodustades ühe või teise käände kasutust. Doktoritöö keskendub objekti käändevalikule da-infinitiivi puhul, mis on kõige laiema kasutusalaga infiniitne verbivorm eesti keeles. Uurimuse üks põhieesmärk oli välja selgitada da-infinitiivi konstruktsioonides esineva sihitise käände valikut mõjutavad tegurid ning nende omavahelised suhted, vaadeldes lauseid, milles sihitise käände seletamiseks ei piisa objekti vormivahelduse põhireeglitest. Lisaks oli eesmärgiks võrrelda erinevaid da-infinitiiviga konstruktsioone, et näha, kuivõrd sarnased on neis sihitise käänet mõjutavate tegurite kimbud: kas kõigis konstruktsioonides ilmnevad samad tendentsid? Tulemus ja kasutegur. Sihitise käände varieerumine da-infinitiiviga konstruktsioonides on tihedalt seotud sõnajärjega ning sellega, kas lauses kirjeldatakse korduvat või ühekordset sündmust; osasihitis on sagedasem korduvate sündmuste puhul ning siis, kui sihitis eelneb da-infinitiivile. Lisaks võivad mõju avaldada leksikaalsed elemendid, mis ei kuulu da-infinitiiviga fraasi (vrd näiteks verbe tahtma ja otsustama; tahtis osta autot on palju vastuvõetavam kui otsustas osta autot). Doktoritöö näitab, et tegeliku keelekasutuse selgitamiseks ei piisa „reeglitest“, tegemist on konstruktsioonidele omaste, sageli erinevate tendentsidega, kusjuures mõnes konstruktsioonis kasutatakse sihitise käändeid üsna ebajärjekindlalt. Sellise varieerumise seletamiseks tuleb keelekasutust vaadelda kui omavahel vastandlike motivatsioonide võistluse tulemust, kus on argumendid nii täis- kui ka osasihitise kasutamise poolt, kuid igas konkreetses lauses võib ainult üks kääne peale jääda. Uurimistulemused on huvipakkuvad rahvusvahelise keeleteaduse jaoks ning annavad olulist infot eesti keele uurimise, keeleõppe jm rakenduste jaoks.
Viimaste aegade kevaded
(Maaleht, 2018-02-15) Kallis, A.
Irc3 is a mitochondrial branch migration enzyme in Saccharomyces cerevisiae
(2018-02-15) Gaidutšik, Ilja; Sedman, Juhan, juhendaja; Sedman, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mitokonder (mt) on raku organell, mida tihtipeale seostatakse oksüdatiivse fosforüleerimisega ehk energia tootmisega ATP kujul. Mitokondris on oma genoom, mis kodeerib mõningaid valgulisi komponente oksüdatiivse fosforüülimise läbiviimiseks. Seetõttu on mitokondri genoom hädavajalik enamike eukarüootsete organismide ellujäämiseks. Kuna mt genoom ei kodeeri kõiki mitokondri funktsioneerimiseks vajalikke valke, siis on enamik mitokondriaalseid valke tuuma päritolu. Kuidas mitokondriaalset DNAd säilitatakse ja millised valgud selles osalevad pole lõplikult teada. Seda protsessi aitab paremini mõista uute mtDNA säilitamises osalevate valguliste faktorite väljaselgitamine. Pagaripärm S. cerevisiae on eukarüootne mudelorganism, mille eripäraks on võime eksisteerida ilma mtDNA-ta. See teeb antud mudelorganismi mugavaks mudelobjektiks mtDNA säilitamisega seotud protsesside uurimisel. Antud töö eesmärk oli uurida valgu Irc3 bioloogilist rolli pagaripärims. Senini oli teada, et see valk sisaldab konserveerunud helikaasseid motiive ning tundmatu funktsiooniga C-terminaalset domeeni. Lisaks arvati, et Irc3 omab funktsiooni mitokondris. Leidsime, et Irc3 on tõepoolest mitokondriaalne valk, mis on vajalik mtDNA säilitamiseks. Lisaks näitasid biokeemilised katsed, et Irc3 on spetsiifiline DNA helikaas, mis töötab hargnenuid DNA struktuuridega nagu replikatioonikahvlid ja Holliday ühendused. Uurides valku Irc3 lähemalt selgus, et ensüümi C-terminaalne domeen tagab valgu spetsifilisuse nimetatud struktuuride suhtes ja on vajalik enamuste ensüümi aktiivsuste säilimiseks. Minu doktoritöö tulemusel paigutub Irc3 spetsiifiliste helikaaside hulka. Need valgud funktsioneerivad homoloogilise rekombinatsiooni valdkonnas. Arvatavasti omab Irc3 pärmi mitokondris mitu funktsiooni olles nii spetsiifilise mtDNA reparatsiooni raja, käivitaja, homoloogilise rekombinatsiooni katalüüsija kui ka rekombinatsiooni kontrollija. Rekombinatsioon on sage protsess pärmi mitokondris ja hädavajalik mtDNA säilitamiseks. Antud töö näitas veenvalt, et helikaasse aktiivsusega valk, mis töötab hargnenud DNA molekulide peal, on vajalik pärmi mitokondriaalse säilitamise DNA jaoks.
Sünnipäevailm läbi sajandi
(Maaleht, 2018-02-27) Kallis, A.