Sirvi Kuupäev , alustades "2018-03" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 14 14

MOOC „Infopädevus“ - mugav läbida ja läbikukkumine on välistatud
(2018-03) Neerut, Lilian; Seiler, Vilve; Uiboaed, Kristel
«Русская песня» в литературе 1800–1840-х гг.
(2018-03-01) Шеля, Артем; Лейбов Роман, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri on pühendatud 1800-1840. aastate „vene laulule“ – erilisele kirjanduslüürika vormile, stiliseeritud uusloomingule, mis konstrueeris rahvalaulu poeetikat. Selliseid stilisatsioone käsitletakse eeskätt kui kirjandusžanri, kirjakultuuri autoritekste. „Vene laulude“ levikut vaadeldakse Euroopas toimunud arengu kontekstis, kui otsiti rahvuskirjanduse lätteid folkloorist. Selline lähenemisviis võimaldab vastata küsimusele rahvaluule keele kasutuse kohta kirjanduses ja mõista kirjandusžanri dünaamika mehhanisme. Uurimus kaardistab “vene laulu” teekonda kirjanduslikult perifeerialt 19. sajandi alguses (mil seda võis kohata kontserdi- ja teatrilavadel, koomilistes ooperites ja divertismentides) täielikult väljakujunenud luuležanriks, mis saavutas jätkusuutlikkuse 1820-1840ndatel. “Vene laulu” muutuvat kirjanduslikku staatust vaadeldakse Aleksei Merzljakovi “kontsertlaulude”, Napoleoni sõdade aegse kvaasi-rahvaliku isamaalise luule ning Anton Delvigi rahvalaulu-imitatsioonide näitel. Väitekirjas näidatakse, kuidas konstrueeriti rahvalaulu kirjanduses. Uurimuse üheks eesmärgiks oli koostada „vene laulude” korpus põhinedes olemasolevatele kogumikele, teatmekirjandusele ja perioodiliste väljaannete läbitöötlusele. Praegu koosneb korpus 622-st kirjanduslikust 1800-1840. aastatel loodud stilisatsioonist. Uurimus põhineb kvantitatiivsetel ajaloolistel andmetel ja korpusel ning ühendab endas mitut metodoloogilist lähenemist. Ajaloolis-kirjanduslik analüüs põimub kulturoloogilisega; autor teeb mitu lühikest kõrvalepõiget idee ja rahvusluse ajalukku. Sotsioloogilise optika abiga käsitletakse ka erilist tüüpi patronaažisuhteid vene kirjanduses. Uurimus juhindub samuti kvantitatiivsetest meetoditest kombineerides endas traditsioonilist värsiõpetust ja kaasaegset stilomeetriat. Leksikaalse sageduse mitmemõõtmelise analüüsi ja stilomeetria meetodeid kasutades näidatakse töös rahvalaulu kujutamise viise luules ning rahvaluule teatud stiililiste signaalide väljavalimist ja võimendamist, millest kujuneski välja “vene laulu” eripära.
Andmeteadus eluteaduste teenistuses. Eesti Statistikaseltsi 29. konverents
(2018-03) Sõnajalg, Jaak; Tiit, Ene-Margit; Veldre, Gudrun; Fischer, Krista; Kaasik, Ants; Kõljalg, Urmas
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2018 nr 3
(Tartu : Tartu Ülikool, 2018-03) Tartu Ülikool
Üks talv lõppes, teine kestab veel
(Maaleht, 2018-03-08) Kallis, A.
Õigus olla unustatud või kohustus olla mäletatud? Isikuandmete kaitsest mäluasutustes
(2018-03-13) Ilus, Tiina
Küberhügieenist mäluasutuste töötajatele
(2018-03-13) Praust, Valdo
Inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste patentimise piirangud vastuolu tõttu avaliku korra ja moraaliga (Eesti patendiõiguse näitel)
(2018-03-13) Piirman, Margit; Pisuke, Heiki, juhendaja; Kelli, Aleksei, juhendaja; Maimets, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Probleemi kirjeldus. Inimese pluripotentsete (embrüonaalsete, indutseeritud pluripotentsete ja partenogeneetiliste) tüvirakkude abil loodetakse tulevikus asendada või parandada kahjustunud kudesid või organeid, ravida raskeid haigusi nagu diabeet, Alzheimeri või Parkinsoni tõbi. Nimetatud teadusuuringute tegemine nõuab suuri rahalisi investeeringuid. Selleks, et biotehnoloogia-ettevõtted sooviksid nimetatud valdkonda investeerida, on vajalik pakkuda neile midagi vastutasuks – patendikaitse saamise võimalus leiutistele on üheks võimaluseks, kuidas leiutustegevust hoogustada ja soodustada erasektori poolt investeeringute tegemist. Samas tuleb arvestada, et inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutised põhinevad inimpäritolu materjalil. Inimembrüo enamasti hävib, kui sellest eraldatakse embrüonaalseid tüvirakke. Eelnev tekitab küsimuse, kas selliste leiutiste patentimine peaks olema lubatud või avaliku korra ja moraali argumentide alusel keelatud. Tulemus ja kasutegur. Doktoritöös uuriti, kas inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste patendikaitse on seaduses sätestatud avalikust korrast ja moraalist tulenevate piirangute alusel välistatud, tehes seda Eesti patendiõiguse näitel. Seejuures analüüsiti, kuidas sisustada avalikust korrast ja moraalist tulenevaid piiranguid patendiõiguses ka Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide ja praktika valguses. Analüüsiti ka seda, mis on Eesti regulatsiooni kitsaskohad. Doktoritöös on jõutud järeldusele, et inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste patenditavust ei saa Eesti patendiseaduses sätestatud avalikust korrast ja moraalist tulenevate piirangute alusel välistada. Doktoritöö tulemusena leiti, et Eesti patendiseaduse regulatsioon vajab piirangute sõnastuse osas muutmist.
Ruum kui teenus – uuendused Rahvusraamatukogus
(2018-03-14) Solo, Külli
Structure and blood supply of the superior part of the shoulder joint capsule
(2018-03-16) Põldoja, Elle; Kolts, Ivo, juhendaja; Kask, Kristo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Õlaliiges on üks inimese liikuvamaid liigeseid. Omavahel liigestuvad õlavarreluu suur pea ja abaluu väike liigeseõõnsus. Liigesekihn, mis ümbritseb õlaliigest, on avar, õhuke ja lõtv. Seda tugevdavad sidemed ning lihaselis-kõõluseline rotaatormansett. Õlaliigese ülaosas asub subakromiaalne limapaun, mille alumine osa on ühenduses rotaatormanseti kõõlustega. Õlaliiges on oma ulatusliku liikuvuse tõttu seotud rohkete vigastustega: õlaliigese nihestused, limapauna pitsumised, rotaatormanseti lihaste ja kõõluste põletikud ning rebendid. Üle 40-aastastest inimestest 30%-l esineb kahjustusi õlaliigeses ning vanuse kasvades ilmneb märgatav tendents liigesevigastuste tõusule. Need vigastused põhjustavad õlavalu, mis pärsib inimeste igapäevast käelist tegevust ja alandab elukvaliteeti. Vigastuste üheks olulisemaks tekkepõhjuseks peetakse vähenenud verevarustust. Samas on viimase 30 aastaga suurenenud õlaliigese artroskoopiliste operatsioonide osakaal ja paranenud magnetresonantsdiagnostika meetodi tundlikkus, mis mõlemad vajavad üha rohkem struktuuride detailset anatoomilist kirjeldust. Seetõttu keskendusime käesolevas uurimistöös õlaliigese kapsli ülaosa struktuuride ja nende verevarustuse kirjeldamisele. Doktoritöö uuringud viisime läbi Lübecki Ülikooli anatoomia instituudile annetatud õlaliigestel. Nii lateksmassiga süstitud kui süstimata arteritega õlaliigestel kasutasime anatoomilist dissektsioonimeetodit. Nii Lübecki kui Tartu Ülikooli anatoomia instituudis rakendasime mikrostruktuuride kirjeldamiseks histoloogilist ja immunohistoloogilist uurimismeetodit. Uurimistöö tulemusena leidsime, et õlaliigese kapsli ülaosas asuvad sidemed on anatoomiliselt püsivad struktuurid ja hästi verega varustatud. Liigesekapsli ülemises piirkonnas paikneva limapauna alumine sein on otseses kontaktis rotaatormanseti kõõlustega ja nende struktuuride verevarustus toimub ühiste arterite kaudu. Kokkuvõttes võib öelda, et uurimistöö tulemused täiendavad meie teadmisi õlaliigese ülemise kapsli anatoomiliste struktuuride osas ja aitavad kirurgidel ära hoida avatud ja artroskoopiliste operatsioonidega seotud komplikatsioone.
Epidemiological and clinical characteristics of pertussis in Estonia
(2018-03-16) Jõgi, Piia; Irja Lutsar, juhendaja; Oona Marje, juhendaja
Vaatamata kõrgele vaktsineerimisega hõlmatusele on paljudes arenenud riikides läkaköha kõige enamlevinud vaktsiinvälditav haigus. Kõrgeim läkaköha avaldumus kõikidest Euroopa riikidest registreeriti 2010.a. Eestis. Kõrge läkaköha avaldumuse tõttu on Eestis tehtud riiklikusse läkaköha immuniseerimiskavasse mitmeid muudatusi ja alates 2012.a. on riiklikult registreeritud läkaköha avaldumus püsinud suhteliselt madalana. Eestis registreeritakse läkaköha haigusjuhte riiklikult Terviseameti poolt. Tänu vaktsineerimisele on tänapäeval paljudel juhtudel haiguse kulg kerge ja inimesed ei pruugi arsti juurde pöörduda ning ebatüüpiliste juhtude korral arst ei pruugi läkaköha peale mõelda ja haigus jääb diagnoosimata. Samas võivad ka väga kergelt haigestunud inimesed läkaköha tekitavat bakterit Bordetella pertussisʼist üle kanda mitteimmuunsetele isikutele. Imikud võivad põdeda läkaköha raskelt ja mõnikord võib haigus lõppeda ka surmaga. Klassikaliselt (läkastavate köhahoogudega, inspiratoorsete repriisidega ja köhahoojärgse oksendamisega) põevad läkaköha vaktsineerimata väikelapsed. Uurimistöö eesmärgiks oli selgitada välja läkaköha levimus kõikides vanusrühmades, et hinnata kas hetkel Eestis kasutusel olev läkaköha immuniseerimisskeem on optimaalne. Selleks viisime me läbi seroepidemioloogilise uuringu, mis kaasab kõiki juhte asümptomaatilistest kuni klassikalisteni ning prospektiivse köhivate patsientide uuringu. Seroepidemioloogilises uuringus selgus, et igal aastal puutub B. pertussisʼega kokku 5,9% inimestest, kuid ainult 30% neist on kaevanud köha oma perearstile. Vahe riiklikult registreeritud läkaköha avaldumuse (0,013%) ja seroepidemioloogial põhineva hinnangulise avaldumuse vahel on 470 korda, mis näitab, et Eestis levib asümptoomne ja/või kergekujuline läkaköha infektsioon või ei ole läkaköha sümptomid teada. Läkaköha levimus köhivate patsientide hulgas oli 4,0%, haigestumus oli kõrgem laste kui täiskasvanute seas. Samas, ühtegi läkaköha juhtu ei kinnitunud ≥ 65aastaste hulgas. Kuigi läkaköhaga patsientidel oli rohkem inspiratoorseid repriise ja köhahoojärgset oksendamist kui muu köhaga patsientidel, siis Maailma Tervishoiuorganisatsiooni läkaköha kliiniline definitsioon pole piisavalt täpne, et läkaköha ainult sümptomite järgi diagnoosida. Hetkel Eestis kasutusel olev läkaköhavastane vaktsiin ja vaktsineerimiskalender on piisavalt efektiivsed, et hoida läkaköhasse haigestumus madalal tasemel, samas B. pertussis siiski ringleb ja läkaköha täielikuks likvideerimiseks oleks vaja uut vaktsiini, mis suudaks vältida ka bakteri kandlust.
The development of interpretation in the context of Estonia's evolving statehood
(2018-03-16) Sibul, Karin; Loogus, Terje, juhendaja; Vogelberg, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri on esimene terviklik uurimus suulise tõlke arengu ajaloost Eestis, hõlmates kahte perioodi: iseseisvat Eesti Vabariiki (1918–1940), ja Nõukogude Eestit (1944–1991). Autori tõestab, et tõlkimist on kasutatud riigi toimimise esimestest päevadest alates, hoolimata murrangulistest poliitilistest, majanduslikest ja ühiskondlikest sündmustest. Väitekiri annab põhjaliku ülevaate suulise tõlke erisustest eri perioodidel, esitab varaseid fakte järel- ja sünkroontõlke ning varaseimate dateeritud tõlgi kasutamiste kohta Eesti Vabariigis. Suulise tõlke uurimist raskendab aga terminoloogiline segadus: sageli ei tehta vahet mõistetel tõlk ja tõlkija. Audiovisuaalsed ja dokumentaalsed allikad, mälestused, arhiividokumendid, ajalehed ja ülemnõukogu istungite stenogrammid võimaldasid koguda usaldusväärse andmestiku. Autor leidis tõlkimise kohta sõjaeelsest perioodist 364 ajaleheartiklit: 278 artiklis oli mainitud tõlkimist Eestis ja 86 artiklis välismaal. Aastate 1944–1991 kohta kogus autor 145 filmikroonikalõiku ja 524 fotot, mis tõendasid suulist tõlkimist nõukogude perioodil ning intervjueeris 69 tõlki ja tõlke värvanud ning tõlget kasutanud inimest. Juba riikluse kujunemise algul, Venemaaga peetud läbirääkimistel kasutati Eesti Vabariigi riigikeelt koos tõlkega vene keelde. Laiendades Pierre Bourdieu sümboolse kapitali mõistet üksikisikult riigile, näitab autor, et eesti keele kasutamine oli otseselt seotud riigi prestiižiga ning osutas riigi sümboolse kapitali kasvule. Diplomaatilist tõlget käsitletakse kui mõjufaktoreid riigi sümboolse kapitali akumuleerimisel. Peale teist maailmasõda muutus Eestis mitte ainult riigikord, vaid ka keelekeskkond. Muutused ühiskonnas avaldasid mõju ka suulisele tõlkele: suuline tõlge eesti keelest vene keelde võimaldas jätkata eesti keele kasutamist ka avalikel ametlikel üritustel, ajal, mil vene keelt suruti peale rahvastevahelise suhtluse keelena. Autor käsitleb suulist tõlget kui eesti keele kasutamist domineeriva võõrkeele keskkonnas.
Džinnipudelist võib leida nii mõndagi põnevat
(Maaleht, 2018-03-22) Kallis, A.
Genetic profiling could improve IVF success
(Horizon, The EU Research&Innovation Magazine, 2018-03-29) Vermeeschm, Joris; Klotz, Frieda