Sirvi Kuupäev , alustades "2018-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 20

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2018 nr 5
(Tartu : Tartu Ülikool, 2018-05) Tartu Ülikool
Multimodal emotion recognition based human-robot interaction enhancement
(2018-05-03) Noroozi, Fatemeh; Anbarjafari, Gholamreza, juhendaja; Aabloo, Alvo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Üks afektiivse arvutiteaduse peamistest huviobjektidest on mitmemodaalne emotsioonituvastus, mis leiab rakendust peamiselt inimese-arvuti interaktsioonis. Emotsiooni äratundmiseks uuritakse nendes süsteemides nii inimese näoilmeid kui kakõnet. Käesolevas töös uuritakse inimese emotsioonide ja nende avaldumise visuaalseid ja akustilisi tunnuseid, et töötada välja automaatne multimodaalne emotsioonituvastussüsteem. Kõnest arvutatakse mel-sageduse kepstri kordajad, helisignaali erinevate komponentide energiad ja prosoodilised näitajad. Näoilmeteanalüüsimiseks kasutatakse kahte erinevat strateegiat. Esiteks arvutatakse inimesenäo tähtsamate punktide vahelised erinevad geomeetrilised suhted. Teiseks võetakse emotsionaalse sisuga video kokku vähendatud hulgaks põhikaadriteks, misantakse sisendiks konvolutsioonilisele tehisnärvivõrgule emotsioonide visuaalsekseristamiseks. Kolme klassifitseerija väljunditest (1 akustiline, 2 visuaalset) koostatakse uus kogum tunnuseid, mida kasutatakse õppimiseks süsteemi viimasesetapis. Loodud süsteemi katsetati SAVEE, Poola ja Serbia emotsionaalse kõneandmebaaside, eNTERFACE’05 ja RML andmebaaside peal. Saadud tulemusednäitavad, et võrreldes olemasolevatega võimaldab käesoleva töö raames loodudsüsteem suuremat täpsust emotsioonide äratundmisel. Lisaks anname käesolevastöös ülevaate kirjanduses väljapakutud süsteemidest, millel on võimekus tunda äraemotsiooniga seotud ̆zeste. Selle ülevaate eesmärgiks on hõlbustada uute uurimissuundade leidmist, mis aitaksid lisada töö raames loodud süsteemile ̆zestipõhiseemotsioonituvastuse võimekuse, et veelgi enam tõsta süsteemi emotsioonide äratundmise täpsust.
Augustine and the study of signs and signification
(2018-05-03) Gramigna, Remo; Maran, Timo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö eesmärgiks on avada mõningaid aspekte, mis iseloomustavad suhet Aurelius Augustinuse (354¬–430 AD) ja märkide ning tähenduse uurimise vahel. Uurimusega püütakse näidata, miks on Augustinuse enam kui 1500 aasta tagused ideed tänapäevastes humanitaarteadustes asetleidvate arutelude jaoks endiselt olulised ja aktuaalsed. Augustinusega tegeledes ei saa temast rääkida üksnes kui teoloogist või üksnes kui filosoofist, sest sageli on need mõlemad pooled temas korraga esindatud. Enne Hippo linna piiskopiks saamist oli Augustinus edukas retoorikaõpetaja Kartaagos, Roomas ja Milaanos. Vaimustus sõnade ja igasuguste märkide vastu nagu ka sügav huvi dialektika ja kommunikatsiooni vastu saatsid teda läbi kogu elu. Käesolevas doktoritöös väidetakse, et Augustinuse mõtlemises võib selgelt näha märgiteooriale omaseid põhijooni, millele ta on pühendanud mitmeid teoseid, kus märgiteoreetilised probleemid on asetatud laiemasse teoloogilisse ja eksegeetilisse konteksti. Uurimuse eesmärgiks on Augustinuse kirjutiste analüüsi ja tõlgendamise kaudu anda lugejale ülevaade tema märgi ja signifikatsiooni teooriatest ja nende mõjust semiootikale. Doktoritöö (1) avab ja kirjeldab Augustinuse õpetust märkidest nii nagu see kajastub tema kirjutistes alates teosest “Dialectica” ja lõpetades teosega “De doctrina christiana”; (2) esitab Augustinuse semiootilise terminoloogia ja selgitab mõningaid selle eripärasid; (3) tõlgendab Augustinuse arusaamat märkidest märgiteooria algse sõnastamise ja loomise kontekstis; (4) selgitab valetamise (vale kui ebaõige signifikatsioon) käsitlust ja toob esile selle tähenduse semiootika teooriale; (5) sünteesib Augustinuse märgiteooria peamised tunnusjooned ja toob välja nende olulisuse üldise märgiteooria jaoks. Püstitatud eesmärkidest lähtudes on uurimus jagatud neljaks peatükiks, mis keskenduvad vastavalt Augustinuse teostele “De dialectica” (387), “De magistro” (389), “De doctrina christiana” (396¬–427) ja “De mendacio” (395). Lisaks neile peamistele allikatele leiavad uurimistöös kasutamist ja kajastamist ka mitmed teised teemasse puutuvad Augustinuse kirjutised. Doktoritöös analüüsitavaid teoseid siduvateks teemadeks on asjade ja märkide eristus, intentsionaalsuse idee, arusaam sõnadest kui märkidest, objekt-keele ja meta-keele eristamine, mis kõik iseloomustavad Augustinuse semiootika põhijooni.
Skill performance of Estonian online journalists: assessment model for newsrooms and research
(2018-05-07) Himma-Kadakas, Marju; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Selle doktoritöö eesmärk on kaardistada oskused ja pädevused, mida veebiajakirjanikud oma töös kasutavad. See eesmärk jaguneb kolmeks alameesmärgiks: 1) uurida, milline on ajakirjanike ootus ja tegelik praktika ajakirjanike oskuste ja pädevuste rakendamisel tööprotsessis; 2) anda ülevaade oskuste sobituvusest tööprotsessiga; 3) kaardistada oskused ja pädevused, mis on spetsiifilised veebiajakirjandusele. Publikatsioonide eesmärgid, uurimisküsimused ja uurimismeetodid eraldi on erinevad, kuid neist moodustavad ühisosa ajakirjanduslikud oskused ja pädevused ning nende rakendamine tööprotsessis. Kuigi doktoritöö raames tehtud uuringute artiklid ei lähtunud ühest ja samast teoreetilisest lähenemisest, raamistab need ühtseks käsitluseks Derek Layderi sotsiaalsete domeenide teooria. See võimaldab mõtestada inimestevahelise kommunikatsiooni ning tehnoloogilise muutuse mõju tööpraktikatele. Doktoritöö osaks olevatest uuringutest selgus vastuolu ootuste ja praktika vahel. Ajakirjanikud (pidades nende all silmas toimetajaid ja reportereid) eeldavad, et veebiajakirjanikud on paljuoskuslikud, samas igapäevatöös rakendatakse väga väheseid oskusi (II ja III uurimus). Tööprotsessides domineerib konstrueeritud ajasurve – enamikul erinevatel aastatel intervjueeritud veebiajakirjanikest oli kohustus “hoida linti” ehk avaldada pidevalt (näiteks iga tunni jooksul üks) artikleid, mida ajakirjanikud nimetavad “ühikuteks”. Samas I uurimuses püüdsime leida, kas ja millise veebiajakirjandusliku sisu eest on üks auditooriumisegment valmis maksma. Teisisõnu – mida auditoorium ootab veebiajakirjanduselt. Muu hulgas selgus, et auditoorium ootab ennekõike sisukat ja põhjalikku käsitlust ning ka sisu, mille loomisel on kasutatud veebi kui platvormi spetsiifikat meisterlikult. Nii ilmnebki I uurimuse vahel vastuolu II ja III uurimuse tulemustega: veebiajakirjanduse toimetused on orienteeritud pidevale ja kiirele sisutootmisele, mis ei soodusta veebispetsiifilise või põhjalikku käsitluse loomist, kuigi auditoorium seda just kõige enam ootab. Siinse doktoritöö üks olulisemaid tulemusi on väide, et valitseb märkimisväärne erinevus selle vahel, milliseid oskusi veebiajakirjanikult eeldatakse ning milliseid oskusi ta tegelikult oma töös kasutada saab. Selle põhjus on toimetuste töökorraldus ja -praktikad. Peamine põhjus, miks veebiajakirjanikud saavad kasutada vaid piiratud hulka oskusi, on ajasurve ja nõuded avaldada pidevalt “ühikuid”. Tööpraktikad kanduvad edasi toimetuste vahel, mis omakorda teeb toimetused oma töökorralduselt ja -praktikatelt küllalt sarnaseks. Siinse töö üks väide on, et veebiajakirjanduses on võimalik rakendada mitmekülgseid ajakirjanduslikke, kuid ka tehnilisi ja teemavaldkonnale spetsiifilisi oskusi. Selleks, et kasutada veebi kui tehnilise platvormi võimalusi täiel määral, on vaja kasutada märkimisväärselt suuremat oskuste ja pädevuste paletti kui näiteks televisioonis, raadios või ajalehes. Kuid veebiajakirjanduses saab teha tööd ka nii, et ajakirjanduslikke oskusi kasutatakse väga piiratult ning see sõltub toimetuse toimetuslikest juhtimisotsustest ja ressursijaotusest. Selleks, et hinnata, milliseid oskusi konkreetses veebitoimetuses esineb ja milliseid rakendatakse, töötasin välja oskuste ja pädevuste hindamise mudeli, mida saab kasutada nii veebitoimetajate oskuste hindamisel kui ka edasistes teadusuuringutes.
Dynamics of grassland plant diversity in changing landscapes
(2018-05-08) Saar, Liina; Helm, Aveliina, juhendaja; Pärtel, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elurikkuse vähenemine on 21. sajandil ühiskonna üheks suurimaks väljakutseks. Looduslikele kooslustele asulate või põllumaade rajamine, traditsioonilistest majandusvõtetest loobumine ja väetamine on vaid mõned näited elurikkust viimase saja aasta jooksul oluliselt mõjutanud teguritest. Kunagiste pool-looduslike niitude pindala on mitmel pool Euroopas vähenenud kuni 97% võrreldes nende liigirikaste koosluste ajaloolise levikuga. Elurikkuse pideva vähenemise ja kliimamuutuste kontekstis vajame põhjalikke teadmisi, milliseid liike ohustab elupaikade pindala kadu või kvaliteedi halvenemine enim. Doktoritöös uurisin, millised protsessid mõjutavad koosluste koosseisu ja kujunemist erineva maakasutuse ajalooga niitudel. Leidsin, et kuigi regulaarselt hooldatud, st. karjatatud või niidetud, liigirikkad niidukooslused on teeveertel kujunevate noorte kooslustega pealtnäha sarnased, kasvavad ajaloolistel niitudel kõrvuti pigem erinevate tunnustega liigid, mis viitab pikaajalise majandamise tähtsusele elurikkuse kujunemisel. Noortes kooslustes ja metsastuvatel endistel niitudel olid koos kasvamas sarnaste tunnustega liigid, tõenäoliselt seoses levimispiirangutega ja konkurentsiga ressursside pärast. Unikaalsed ajaloolised liigiandmed võimaldasid võrrelda liigilist koosseisu tugevalt kahjustunud ja killustunud niidukooslustes samade alade taimkatte analüüsidega ajast, mil nende koosluste olukord oli veel hea. Liigiandmete võrdlemisel selgus, et 30% ajalooliselt esinenud liikidest on nüüdseks koosluste kahjustumise ja pindala vähenemise tõttu lokaalselt kadunud. Tundlikumad olid eeskätt liigid, mis on hea levimis-, kuid nõrga konkurentsivõimega ning piiratud taluvusega kasvukohtade keskkonnatingimuste muutustele. Killustunud maastikes on seega olulisemad tunnused, mis soosivad liikide püsimist olemasolevates kasvukohtades. Tuvastasin, et väljasurnud liigid olid oma tunnustelt võrreldes stabiilsete liikidega eripärasemad, mis viitab, et Euroopa niidud on kaotamas unikaalset osa oma funktsioonidest. Liikide tunnustega arvestades saame teha tulevikus targemaid looduskaitselisi otsuseid elurikkuse püsimiseks, suunates tähelepanu veel laialt levinud või alles hiljuti laialt levinud liikidele, mis on muutuste tõttu enim ohustatud.
Tolm võib tappa sadu inimesi
(Maaleht, 2018-05-10) Kallis, A.
The dynamics of gender representations in the context of Estonian social transformations
(2018-05-11) Talves, Kairi; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Eesti taasiseseisvumisaeg on kantud kiiretest ja vastuolulistest muutustest ühiskonnas, millega kohanemine pole kõigi ühiskonnagruppide jaoks olnud ühtviisi kerge. Majanduslikule edule ja materiaalsetele hüvedele orienteeritud väärtuste domineerimine ei ole toetanud post-materiaalsete väärtuste esiletõusu, mis puudutab ka näiteks soolise võrdõiguslikkusega seotud väärtusi. Sooga seotud hoiakute muutumine määrab aga oluliselt sooliselt tasakaalustatuma ühiskonna arengut. Minu doktoritöö eesmärgiks on uurida sooliste representatsioonide dünaamikat Eesti ühiskonnas sotsiaalsete muutuste taustal, vaadeldes seda läbi diskursiivse enesepositsioneerimise ning staatuse kujunemisega seotud protsessidest lähtuvalt. Lisaks analüüsib doktoritöö infoühiskonna mõjusid soolisele sotsialiseerimisele. Töö tulemused näitavad, et soolisusega seotud teemadest rääkimine on varjatud ja diskursiivne ning toimub tihtipeale viisil, mis kannab ennekõike olemasoleva soosüsteemi põlistamise ja sooga seotud traditsiooniliste normidega sobitumise funktsiooni ning mis avaldub eriti selgelt tugevate maskuliinsete väärtustega ja konkurentsile orienteeritud (organisatsiooni)kultuuris. Teisalt aga ei saa rääkida selgetest soolistest identiteetidest ega öelda, kes on taolises soosüsteemis nn võitjad või kaotajad. Muutused ühiskonnas on loonud soolist ebavõrdsust erineval ning kohati isegi vastuolulisel moel. Seetõttu tuleb tähele panna, et soolised hierarhiad, läbipõimituna vanuse, rahvuse ja sotsiaalse staatusega, moodustavad keerukaid ja mitmetahulisi struktuure ühiskondlike muutuste kontekstis. Et muutuste kandjaks peetakse sageli just nooremaid põlvkondi, arvatakse sageli, et uued põlvkonnad toovad kaasa muutusi, eriti just kiirete tehnoloogiliste arengute kontekstis. Tulemused aga näitavad, et soolised mustrid on ka siin suhteliselt vastuolulised ning ühel või teisel viisil soolisi representatsioone taastootvad, mis omakorda peegeldub ka vanemate ebakindluses ühelt poolt kasvatusstiilide (soolistatud) valikul, kuid teisalt ka kiirete tehnoloogiliste ja sotsiaalsete muutustega kohanemisel.
ARC-inhibitors: from reliable biochemical assays to regulators of physiology of cells
(2018-05-11) Rahnel, Hedi; Uri, Asko, juhendaja; Viht, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimrakk on keeruline süsteem, mis koosneb paljudest molekulidest ning rangelt reguleeritud molekulidevahelisest kommunikatsioonist. Proteiinkinaasid on valgud, mis rakus olulisi protsesse kontrollivad. Häireid proteiinkinaaside töös on seostatud nt vähkkasvajate ja südameveresoonkonna haigustega. Üheks võimaluseks nende haigustega võidelda on piirata proteiinkinaaside liigset aktiivsust molekulidega, mida nimetatakse inhibiitoriteks. Selleks, et teha kindlaks, milline inhibiitor sobib proteiinkinaasi aktiivsuse reguleerimiseks rakkudes, tuleb inhibiitorite omadusi võrrelda. Antud doktoritöös optimeeriti kaks meetodit. Esimene võimaldab mõõta proteiinkinaasi ja inhibiitori omavahelist sobivust rakuvabas keskkonnas (katseklaasis). Arendatud meetod on võrreldes varasemate käsitlusviisidega märgatavalt tundlikum. Selleks, et rakku sisenenud inhibiitori koguse kohta aimu saada, töötati doktoritöö käigus välja kvantitatiivne meetod. Teades, kui palju inhibiitorimolekule on rakkudesse sisenenud, oli võimalik ennustada, kui võimekas inhibiitor rakkudes on. Järgmisena arendati kahele olulisele proteiinkinaasile inhibiitorid, mille omadusi hinnati muuhulgas ka rakendades eelmainitud meetodeid. Näidati, et arendatud inhibiitorid sisenesid edukalt rakkudesse, seostusid tugevasti sihtmärk-kinaasile ning mõjutasid nende aktiivsust. Võrreldes kommertsiaalselt saadavate inhibiitorite ning kliinilistes katsetustes olevate ühenditega, näitasid uued inhibiitorid rakkudes märgatavalt paremat tõhusust. Proteiinkinaaside aktiivsuse mõjutamine inhibiitoriga võimaldas selektiivselt tappa vähirakud jättes samadel tingimustel normaalsed rakud elujõuliseks. Katsed vereproovidega näitasid, et inhibiitorid aitasid efektiivselt vältida vereproovides agregaatide ehk trombi algete tekkimist. Doktoritöö tulemused toetavad uute meetodite kasutamist inhibiitorite analüüsimiseks ning uut tüüpi inhibiitorite edasi arendamist ravimiarenduses ning proteiinkinaaside rollide uurimises.
Revisionary ontology: improving concepts to improve beliefs
(2018-05-14) Kitsik, Eve; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Revideerivad ontoloogid (nende seas Peter van Inwagen, Trenton Merricks ja Peter Unger) paistavad kaitsvat tavamõtlemisega sobimatuid väiteid selle kohta, mis on olemas – näiteks väidet, et toole ja laudu pole olemas. Doktoritöös küsin, kuidas revideerivat ontoloogiat tõlgendada: mida revideerivad ontoloogid tegelikult teevad? Kaitsen “teoreetilist metalingvistilist vaadet“, mille järgi on revideeriv ontoloogia tavamõistete parandamine uskumuste parandamiseks. Erinevalt „praktilistest metalingvistilistest vaadetest“ on minu vaate kohaselt revideeriva ontoloogia eesmärk siiski uurida, milline maailm tegelikult on. Seda teemat – milline maailm tegelikult on – uuritakse aga, arutledes selle üle, millised on parimad mõisted maailma kirjeldamiseks, s.t millised mõisted peegeldavad maailma objektiivset struktuuri ehk „lõikavad maailma liigestest“. Idee ontoloogiast kui liigestest lõikava mõisteskeemi otsingust toetub Theodore Siderile. Doktoritöö originaalne panus seisneb eelkõige järgnevas. (1) Kaitsen teoreetilist metalingvistilist vaadet süstemaatilisel moel, lähtudes selgelt määratletud ja põhjendatud adekvaatsustingimustest ning kaaludes, kuidas teoreetiline metalingvistiline vaade võrreldes alternatiividega nendele adekvaatsustingimustele vastab. (2) Kaitsen uudset vaadet revideeriva ontoloogia episteemilise tähtsuse kohta: revideeriv ontoloogia võib parandada meie teoreetilisi uskumusi (mitte meie praktilisi uskumusi), parandades mõisteid, mida nende uskumuste moodustamisel kasutatakse. Teoreetilised uskumused on need, mida moodustatakse pelgalt episteemilise täiuse nimel, samas kui praktilisi uskumusi moodustatakse uskumuse kandja ja/või teiste inimeste mitte-episteemiliste eesmärkide teenimiseks. (3) Näitan, kuidas see arusaam revideerivast ontoloogiast valgustab ka feministliku ja peavoolumetafüüsika suhet. Kaitsen vaadet, et vahel „feministlikuks soo-metafüüsikaks“ nimetatu (näiteks Sally Haslangeri ja Asta Sveinsdóttiri selleteemaliste kirjutiste) eesmärk on parandada mõisteid praktiliste uskumuste parandamiseks.
Mutual effects of wind speed, air temperature and sea ice concentration in the Arctic and their teleconnections with climate variability in the eastern Baltic Sea region
(2018-05-14) Jakobson, Liisi; Jaagus, Jaak, juhendaja; Jakobson, Erko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The Arctic is a key region from the perspective of the climatic change. Over the past half century, the Arctic region has warmed at about twice the global rate. It is essential to document and understand the changes, which is much more difficult in the Arctic than for example in the middle-latitudes. One of the biggest problem in the investigations is the spatial irregularity of data. Meteorological stations, which are difficult and expensive to establish and maintain, are sparsely distributed over the Arctic Ocean. We had a rare opportunity to use unique data collected during the Tara expedition. These data were not included into data assimilations and had a high vertical resolution. This gave us a chance to validate atmospheric reanalyses, which are widely applied in the Arctic research. The first ranked was ERA-Interim, still, no single product seems to agree better in all fields. The best reanalyses product for investigating near-surface variables turned out to be NCEP-CFSR. We used this reanalyses product to reveal interactions between 10 m wind speed and the key element of the Arctic climate system – the sea ice. Results showed that not only near-surface winds are influencing the sea ice; also, sea ice is influencing the near-surface winds. Decreasing sea ice generates less stable stratification and stronger near-surface winds. With good vertical resolution data from Tara expedition, for the first time, low-level jets and their generation mechanisms were characterised in the central Arctic. It helps modellers to improve models in the Arctic region. Why we should be interested in changes and interactions in the Arctic region? Because changes there may influence our weather and climate. Results showed that the temperature and wind speed at the 1000 hPa in the eastern Baltic Sea region have significant teleconnection with the sea ice concentration in some regions of the Arctic Ocean in all seasons. By tracking down the teleconnections between the rapidly changing Arctic region and the eastern Baltic Sea region we can get valuable information about possible future trends even if the changes in both regions were caused by a third factor. First attempts has been done to reveal the physical background of these interactions. Future work is needed to improve the understanding about it.
Determining categories of self – efficacy and levels of teacher ownership following promotion of science teacher’s operational needs
(2018-05-14) Valdmann, Ana; Rannikmäe, Miia, juhendaja; Holbrook, Jack Barrie, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeva ühiskonna tulevikusuundumused eeldavad kõigi selle liikmete senisest paremat arusaamist loodusteadustest ja tehnoloogiast tagamaks nende aktiivset ja vastutustundlikku osalemist sotsiaalsetes otsustusprotsessides ja teadmistepõhises innovatsioonis. Ühe võimaliku vastusena antud väljakutsele nähakse sotsiaalsete ja tehnoloogiliste aspektide ning uurimusliku lähenemise senisest tõhusamat rakendamist loodusteaduste õpetamisel-õppimisel. Antud eesmärgi saavutamiseks tuleks teha olulisi muudatusi üldhariduskooli loodusteaduste õpetamisel ning loodusteaduste õpetajate ettevalmistamisel. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli töötada välja teaduslikult põhjendatud loodusainete õpetajate täiendkoolitusprogramm, mis toetaks õpetajate enesetõhusust “haridus loodusteaduste kaudu” lähenemisviisi rakendamisel ning selle lähenemisviisi omaksvõttu. Käesoleva doktoritöö tulemusena täiendati konstruktivistlikku sotsiaal-kultuurilise koolitusmudelit ja töötati välja loodusainete õpetajate koolitusvajadusi mõõtev uurimisinstrument. Fenomenograafilist analüüsi rakendades jõuti järeldusele, et õpetajate õpikäsituses toimunud muutuste ja uue lähenemisviisi omaksvõtu kategooriad saab jagada kolmeks: paradigmaatiline, eksperimentaalne ja emotsionaalne. Kategooriad on hierarhilise struktuuriga ja eristavaks tunnuseks on õpetajate reflektsioonioskus.
Fis regulates Pseudomonas putida biofilm formation by controlling the expression of lapA
(2018-05-17) Ainelo, Hanna; Teras, Riho, juhendaja
Bakterid elavad looduses valdavalt biofilmis, pinnale kinnituvate bakterite kogumis. Biofilmis elamisel on bakterite jaoks mitmeid eeliseid. Biofilmis elavad bakterid on kahjulike keskkonnamõjude eest paremini kaitstud ja heades tingimustes aitab pinnale kinnitumine nendesse tingimusesse jäädagi. Biofilm ei ole kasulik mitte ainult bakteritele, vaid paljud biofilmi moodustavad bakterid on vajalikud ka taimedele. Üheks selliseks bakteriks on Pseudomonas putida, mida uurin oma doktoritöös. P. putida moodustab biofilmi taime juurtel ja kaitseb taimi, ka põllumajanduslikult olulisi kultuure, haigustekitajate eest ning soodustab nende kasvu. Käesoleva töö käigus leiti juhuslikult, et P. putida biofilmi mõjutab bakteri keskne regulaatorvalk Fis. Kui bakterid satuvad headesse tingimustesse, siis Fis-i roll on suunata nad kiirelt kasvama ja kui toitained saavad otsa, siis aeglustada kasv jälle maha. Me nägime, et liiga palju Fis-i tootvad bakterid ei suuda ringi liikuda. Sealt tekkis kahtlus, et äkki nad ei liigu sellepärast, et jäävad hoopis paigale ja moodustavad biofilmi. See teooria osutus tõeseks ja püstitas kohe järgmise küsimuse, kuidas Fis suunab bakterid biofilmi moodustama? Me leidsime, et Fis soodustab ühe väga suure kleepvalgu tootmist. See kleepvalk, LapA, on biofilmi tekkeks väga oluline, kuna võimaldab bakteritel nii pinnale kui teineteisega kleepuda. Käesolevas töös näitasime, et Fis seondub kahes kohas lapA geeni ette ja just neid kohti kasutades soodustab LapA tootmist. Lisaks kirjeldasime need kohad (promootorid), kust algab lapA mRNA tootmine. Kui tavaliselt on ühel geenil üks või kaks promootorit, siis lapA geenil on neid lausa kuus. Kokkuvõttes lõi see töö uusi teadmisi P. putida biofilmi regulatsioonist ja aitab seega paremini mõista selle kasuliku mullabakteri elu väga olulist etappi.
The role of global regulator Fis in regulating the expression of lapF and the hydrophobicity of soil bacterium Pseudomonas putida
(2018-05-17) Lahesaare, Andrio; Teras, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakteritel on pikaaegse evolutsiooni käigus välja kujunenud omadused ja mehhanismid selleks, et olla kohanemisvõimelised ja jääda ellu mitmesugustes keskkonnatingimustes. Vastavalt vajadusele muudavad bakterid oma eluvormi, ujudes vabalt keskkonnas ringi või olles paiksed ja moodustades koos teiste bakteritega ühise kooseluvormi, mida nimetatakse ka biofilmiks. Biofilmis elades on bakterid paremini kaitstud kahjulike keskkonnamõjude eest. Üleminek liikuvalt eluviisilt paiksele algab tavaliselt bakterite kinnitumisega elusale või elutule pinnale. Erinevatele pindadele kinnitudes võivad bakterid tekitada tõsist kahju näiteks meditsiini ja tööstusvaldkondades. Samas, biofilmi moodustavaid baktereid on kasutatud ka edukalt näiteks mürgiste ühendite eemaldamiseks keskkonnast. Üks peamisi bakteriraku pinna omadusi, mis aitab kinnitumisele kaasa, on hüdrofoobsus. Hüdrofoobsema pinnaga rakud liituvad ehk agregeeruvad omavahel paremini, tänu millele nad vähendavad kättesaadavat rakupinda kahjulikele ainetele. Näiteks mullabakter Pseudomonas putida muudab oma rakupinda hüdrofoobsemaks kokkupuutel erinevate toksiliste ainetega. P. putida on kosmopoliitne bakter, mis tihti elab taimejuurtel ja soodustab taimede kasvu. Üldiselt mullabakterid eelistavad elada taimejuurte ümber risosfääris, sest taimed eritavad juurte kaudu bakterite jaoks kergesti kasutatavaid toitaineid. Samas, taimed võivad juurte kaudu ümbritsevasse mulda eritada ka toksilisi ühendeid. Seega bakterid peavad kohanema nii kasvu soodustavate kui ka pärssivate tingimustega. Käesolevas töös kirjeldatakse P. putida pinna hüdrofoobsufaktorit LapF-i ning selle geeni regulatsiooni Fis-ga. Varem ei ole avaldatud seoseid LapF-i ja P. putida pinna hüdrofoobsuse vahel ega ole ka teada detailsemat infot lapF geeni ekspressiooni regulatsiooni kohta. P. putida rakud, mis toodavad pinnavalku LapF, on stressitingimustes hüdrofoobsemad võrreldes rakkudega, kus puudub LapF. LapF-st tulenev hüdrofoobsem rakupind võib omada potentsiaalset kaitsvat rolli P. putida’le. LapF-ga P. putida’l on soodustatud rakkude liitumine, tänu millele vähendatakse toksilistele ainetele kättesaadavat rakupinda. Kirjeldatud kaudne kaitsemehhanism võib olla üks seni avastamata LapF-i rolle mullabakteris P. putida.
Computational investigation of the electrical double layer at metal–aqueous solution and metal–ionic liquid interfaces
(2018-05-17) Ruzanov, Anton; Lust, Enn, juhendaja; Ivaništšev, Vladislav, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas teadustöös uurisime metalli ja vesilahuse ning metalli ja ioonse vedeliku vahelist elektrilist kaksikkihti, keskendudes pindkihi dipoolse struktuuri analüüsile. Hindasime selle komponente elektrilise kaksikkihi kompaktses osas, mis jääb Helmholtzi välise kihi ja metalli pindkihi vahele. Alustasime pindkihi struktuuri ning elektrilise kaksikkihi diferentsiaalmahtuvuse arvutusliku uuringuga vismuti, galliumi ja elavhõbeda pinnal vesilahustes. Saadud tulemused kinnitavad molekulide adsorptsiooni olulist rolli elektrilise kaksikkihi omaduste kujunemisel. Seejärel kogusime arvutuslikke andmeid metalli ja ioonse vedeliku pindkihi struktuuri kohta, ning uurisime kuidas see määrab pindkihi dipoolse ehituse ning diferentsiaalmahtuvuse. Kasutasime ioonse kaksikkihi mudelit, mis sobib nii vastasioonide adsorptsiooni tõttu tekkinud dipooli kui ka anioonide ja katioonide vastastikuste mõjutuste tõttu tekkinud dipooli kirjeldamiseks. Süsiniku pinnal paiknevat ioonpaari käsitlevas uuringus näitasime, et kovalentne side vähendab oluliselt dipoolmomenti väärtust ning potentsiaalilangust elektroodi–elektrolüüdi pindkihis, mille tulemusena suureneb elektrimahtuvus. EMImBF4 ioonassotsiaatide võrdlemisel kulla, vismuti ja süsiniku pinnal selgus, et elektrolüüdikihi dipool mõjutab oluliselt mahtuvuse elektroodi potentsiaalist sõltuvuse kõvera kuju. Põhimõtteline erinevus vesilahuse ja ioonse vedeliku elektrilise kaksikkihi omaduste vahel tuleneb nende molekulaarse ja ioonse struktuuri erinevusest. Esitatud andmed annavad kasulikku teavet vesilahuse ja ioonvedeliku adsorptsiooni kohta erinevatel metallidel. Teave nende tegurite vastastikuste mõjude kohta võib aidata leida seoseid metalli ja elektrolüüdi pindkihi struktuuri ning pindkihtide toimimise vahel energia muundamise ja salvestamise seadmetes.
Genomic imprinting in complex traits
(2018-05-17) Pervjakova, Natalia; Mägi, Reedik, juhendaja; Metspalu, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Juba 1980. aastate alguses läbi viidud katsed loomade rakutuumade siirdamisega tõid esile epigeneetilise nähtuse, mida hakati nimetama geneetiliseks vermimiseks (genomic imprinting). Selle fenomeni tõttu tekivad vanemaspetsiifilised erinevused geenide ekspressioonis. Diploidses organismis ekspresseeruvad tavaliselt mõlemalt vanemalt päritud geenikoopiad. Vermitud geenide puhul ekspresseerub ainult üks geenikoopia, samas kui teine koopia on inaktiveeritud. Nüüdseks on inimestel leitud juba peaaegu 150 vermitud geeni. Kuna geneetilise vermimise eeldused tekivad sugurakkudes, arvati pikka aega, et see muster püsib sarnasena kõikides kudedes. Uuemad tööd, milles on kasutatud inimeste ja katseloomade erinevaid rakke on siiski näidanud, et vermitud geenide ekspressioonimuster sõltub nii koest kui ka organismi arengujärgust. Enamik vermitud geene on leitud platsentast või embrüonaalsetest kudedest ning on vähe informatsiooni samade geenide ekspressioonimustrite kohta täiskasvanud organismi kudedes. Seetõttu on oluline uurida iga vermitud geeni vermimismudelit erinevates kudedes, et oleks võimalik hinnata selle geeni mõju haigusele. Käesoleva töö raames uurisime vermitud geenide ning nendega seotud kontrollregioonide metülatsioonimustreid, kasutades selleks täiskasvanud inimese somaatilisi kudesid. Koeproovide uurimisel leidsime, et vermitud geene iseloomustab promootori-spetsiifilises piirkonnas suurema arvu poolmetüleeritud nukleotiidide esinemine, mis võib viidata vanema-spetsiifilisele metülatsioonile. Lisaks tuvastasime, et ICR-id geeniregioonides, mis olid algselt vermitud sugurakkudes ehk ootsüütides ja spermatosoidides, võivad hiljem somaatilistes rakkudes oma poolmetüleeritud oleku kaotada. Hilisemad uuringud on seostanud poolmetüleeritud oleku kadu geenide bialleelse ekspressiooniga. Seetõttu on alust oletada, et, platsentas vermitud geenid võivad hilisemates arengustaadiumites omada bialleelset ekspressiooni.
Maikuu ilm on alati pirtsakas olnud
(Maaleht, 2018-05-17) Kallis, A.
Development of computational model for nuclear energy systems analysis: natural resources optimisation and radiological impact minimization
(2018-05-17) Auzans, Aris; Tkaczyk, Alan Henry, juhendaja; Vainikko, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Paljud riigid püüavad piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja püüavad keskenduda süsinikuvabadele energiaallikatele, mistõttu on tuumaenergia jätkuva arutelu teema, et laiendada kogu maailma energiatootmise segmenti ja katta baaskoormuse nõudeid. On vaja hinnangut turul pakutavatele uraanitarnetele ja vastavat ressursside optimeerimise konteksti, tegemaks otsuseid, mis mõjutavad tuumaenergia pikaajalist arengut, ning hoiatab poliitikakujundajaid võimalikest uraaniturul toimuvatest muutustest, et aidata teha tehnoloogilisi valikuid. Käesoleva töö eesmärgiks on demonstreerida ja katsetada arenenud simulatsioonimeetodeid ja kontseptsioone, et luua realistlikumaid kütusetsüklite simulaatoreid ja seeläbi luua otsusetegijatele vajalik abivahend. Lisaks lahendab töö optimeerimisparadigma, leidmaks soodsaima tuumakütusetsükli tehnoloogia, mis aitab säästa loodusvarasid, suudab minimiseerida kõrgetasemelist radioaktiivsete jäätmete mõju loodusele ja vähendades tuumamaterjalide levikust tulenevat
The role of national-institutional context in organisations and in organisational innovation: the case of Western and Central and Eastern European countries
(2018-05-18) Sakowski, Karin; Vadi, Maaja, juhendaja; Meriküll, Jaanika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö analüüsib, kuidas ühiskondlik ja rahvuslik kontekst ning sellest tulenevad organisatsioonilised tingimused mõjutavad organisatsioonilise innovatsiooni rakendamist organisatsioonides. Uurimuses kasutatakse Kesk- ja Ida-Euroopa ning Lääne-Euroopa riikide andmeid. Nende ajaloolises arengus näeme nii sarnasusi kui erinevusi. Võrreldakse erineva majandusliku arengu ning ideoloogilise minevikuga riike. Metodoloogiliselt on seejuures uudne viis, kuidas defineeritakse organisatsioonilist innovatsiooni läbi seitsme unikaalse kombinatsiooni, mis on koostatud kolme, laialt tunnustatud, organisatsioonilise innovatsiooni tüübi põhjal. Nendeks on efektiivsusele, töö organiseerimisele ja välistele suhetele suunatud innovatsioonid.
Developing the reasoning skills of pre-schoolers through philosophy for children
(2018-05-18) Säre, Egle; Luik, Piret, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas, kus kogu informatsioon on kergesti leitav, vajavad lapsed täna ja oletatavalt ka tulevikus faktiteadmistest rohkem multidimensionaalseid mõtlemisoskusi, mis tähendab oskust mõelda kriitiliselt, koostöiselt, hoolivalt ja loovalt. Kriitilise mõtlemise alaliik—verbaalne põhjendamine, toetab eelkooliealistel lastel eeloskusena väljendus-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse, kuid ka arvutamisoskuse omandamist. Doktoritöö eesmärgiks oli selgitada välja 5-6aastaste eesti laste verbaalsete põhjenduste esinemine nende vastustes ja täiskasvanu küsimused, millel on enam potentsiaali toetada eelkooliealiste laste verbaalset põhjendamisoskust filosoofilistes grupi aruteludes lastega filosofeerimise meetodi (P4C) kaudu. Uurimuse tulemused kinnitasid, et 8-kuulise kvaasi-eksperimendi käigus filosoofilistes grupi aruteludes osalenud katsegrupi lapsed näitasid paremaid tulemusi põhjendamisoskuste arengus kui kontrollgrupi lapsed. Katsegrupi laste põhjendustes oli rohkem seoseid sõnade vahel, nende selgitused olid rohkem mõtestatud ja nad kasutasid rohkem fraasi „sellepärast, et“ võrreldes kontrollgrupi lastega. Lisaks näitas uurimus, et filosoofilistes grupi aruteludes osalenud laste jutukus tõusis oluliselt võrreldes kontrollgrupiga. Uurimuse tulemused tõid välja, millistel täiskasvanu esitatud küsimustel on enam potentsiaali toetada eelkooliealiste laste verbaalse põhjendamisoskuse arengut. Lapsed andsid kõige enam erinevatel tasemetel verbaalseid põhjendusi vastates täiskasvanu küsimustele, mille funktsioonideks olid: tõlgendada, analüüsida ja vastata lühidalt Jah/Ei. Kõige rohkem kõrgemal kognitiivsel tasemel põhjendusi andsid lapsed küsimustele, mis suunasid neid analüüsima. Selles uurimuses lühidalt Jah/Ei vastama suunavaid küsimusi võib kirjeldada kui küsimusi, mis suunavad lapsi võrdlema, kahtlema, seoseid leidma või selgitama. Faktiteadmisi esitama suunavaid küsimusi selle uurimuse käigus ei ilmnenud, mis teatavasti ei toeta ka verbaalsete põhjendamisoskuste arengut. Käesolev uurimus näitas 48.57% küsimustest potentsiaali aktiveerida lapsi kõrgemal kognitiivsel tasemel, võrreldes varasemate uurimustega, kus on tavaliselt vaid 5–20% õpetajate küsimustest selline potentsiaal (Birbili, 2013; Pagliaro, 2011; Walsh & Sattes, 2005).
The taming of the shrew: understanding the impact of the Council of Europe’s human rights standards on the state practice of Russia
(2018-05-22) Mäger, Kerttu; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Euroopa Nõukogu keskseks ideeks on alates organisatsiooni loomisest 1949. aastal olnud rahu ja ühtsuse tagamine Euroopas, tuginedes koostööle sarnaseid põhimõtteid, eelkõige õigusriigi põhimõtet, demokraatiat ja inimõiguste kaitset, jagavate riikide vahel. Nende põhiväärtuste kaitse on kõikide Euroopa Nõukogu liikmesriikide kollektiivne vastutus. Nõukogude Liidu lagunemise järgselt kujunes Euroopa Nõukogust “uks Euroopasse” ning liikmelisus Euroopa Nõukogus sai taasiseseisvunud Kesk-ja Ida-Euroopa riikide jaoks oluliseks eesmärgiks. Venemaa ühines Euroopa Nõukogu Statuudiga 28. veebruaril 1996 ning ratifitseeris Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) 20. märtsil 1998. Euroopa Nõukogu laienemisprotsess tugines eeldusele, et rahvusvaheline eeskuju, õpetamine, poliitiliste liidrite veenmine ning kodanikuühiskonna mobiliseerimine toovad kaasa Euroopa Nõukogu põhiväärtuste järgimise ning Euroopa Nõukogu konventsioonide eduka rakendamise liikmesriikides. Praktikas on selgunud, et kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid, sealhulgas Venemaa, ei ole siiski nende eelduste kohaselt käitunud. Venemaa ei ole muutunud demokraatlikuks, inimõigusi järgivaks õigusriigiks ning Venemaal esineb olulisi probleeme EIÕK rakendamisega ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsuste täitmisega. 2016. aasta lõpu seisuga oli Venemaal lõpuni viimata 1573 EIK otsuse täitmisprotsess ning keskmiselt võtab Venemaal EIK otsuste täitmine aega 7,9 aastat.1 Mõningate EIK otsuste täitmine on Venemaale osutunud poliitiliselt sedavõrd keeruliseks, et Venemaa konstitutsioonikohus on otsustanud, et EIK otsuseid kohtuasjades Anchugov ja Gladkov v Venemaa2 ning OAO Neftyanaya Kompaniya YUKOS v Venemaa3 ei ole Venemaal võimalik täita,4 keeldudes seega tunnustamast EIK otsuste siduvust Venemaale. Minu doktoritöö keskseks eesmärgiks oli selgitada välja peamised tegurid, mis takistavad EIÕK efektiivset rakendamist Venemaal. Leidsin oma doktoritöös, et Venemaa „taltsutamine“ Euroopa Nõukogu normatiivse süsteemi poolt ei ole osutunud edukaks erinevate Venemaa õiguskorrast tulenevate ning poliitiliste ja sotsiaalsete tegurite tõttu, mis takistavad EIÕK efektiivset rakendamist Venemaal. Esimene takistus seisneb selles, et Venemaa institutsioonid ei toeta EIÕK ega teiste rahvusvaheliste inimõigusalaste konventsioonide täitmist. Kuigi Venemaa põhiseadus kehtestab õigusriigi põhimõtte ning õigusriigi põhimõttest lähtuva institutsioonilise ülesehituse, on praktikas Venemaa täidesaatev võim peaaegu piiramatu ja teistel institutsioonidel, eelkõige kohtusüsteemil, puudub võimekus ja sõltumatus inimõiguste rakendamiseks. Teiseks oluliseks takistuseks on asjaolu, et EIÕK ei ole Venemaa õiguskorda tõhusalt integreeritud. Konstitutsioonikohtu praktika ning Venemaa konstitutsioonikohtu seaduse muudatused, mis võimaldavad keelduda EIK otsuste täitmisest, on otseses vastuolus EIÕK artikliga 46, mis sätestab EIK otsuste siduvuse liikmesriikidele ning takistavad EIÕK täitmist Venemaal. Venemaa on ainuke Euroopa Nõukogu liikmesriik, kes on sellise sammu astunud ning selline praktika raskendab veelgi Euroopa Nõukogu ja Venemaa koostööd. Kolmas peamine takistus seisneb selles, et Venemaa ametlik poliitiline retoorika ning Venemaa ühiskondlik arvamus ei toeta inimõigusi ning väärtusi, millel inimõigused põhinevad. Venemaa poliitilises agendas ei ole inimõigused oluline prioriteet. Vastupidiselt, ametlikes sõnavõttudes, poliitilistes dokumentides ning seadusandluses tõlgendatakse inimõigusi kui dekadentliku Lääne amoraalseid leiutisi, mis on Venemaa konteksti sobimatud. Inimõiguste asemel rõhutatakse kõrgeimate väärtustena suveräänsust, riigi julgeolekut, patriotismi ning Venemaa traditsioonilisi (õigeusklikke) väärtusi, mis peaksid konflikti korral prevaleerima inimõiguste kaitse üle. Leidsin ka, et Venemaad iseloomustab õiguslik nihilism, usaldamatus õigussüsteemi ning ka kohtusüsteemi suhtes ja olematu ajalooline kogemus inimõiguste vallas, mistõttu on inimõiguste idee on jäänud võõraks ka suurele osale vene ühiskonnast. Neljandaks oluliseks takistuseks on seadusandlikud muudatused sõnavabaduse, kogunemisvabaduse ja ühinemisvabaduse valdkonnas, mis on oluliselt piiranud EIÕK rakendamist Venemaal ning vähendanud veelgi kodanikuühiskonna rolli ning võimekust aidata kaasa EIÕK tõhusale rakendamisele Venemaal. Seega, Venemaa institutsioonid, eelkõige kohtud, ei ole sõltumatud ega piisavalt võimekad, et tagada inimõiguste rakendamine kohalikul tasandil. Venemaa seadused: nii õigusaktid konstitutsiooniõiguse kui sõnavabaduse, kogunemisvabaduse ja ühinemisvabaduse valdkonnas on suunatud EIÕK mõju vähendamisele Venemaal ning suveräänsuse, riikliku julgeoleku, patriotismi ning traditsiooniliste väärtuste rõhutamisele. Venemaa seadusandlus ning ka ametlik poliitiline retoorika keskenduvad inimõiguste pisendamisele, eitamisele ja inimõigustega tegelevate väheste aktivistide ning organisatsioonide õiguste piiramisele ning nende diskrediteerimisele ühiskonna silmis. Sellistes õiguslikes, poliitilistes ja sotsiaalsetes tingimustes ei saa EIÕK tõhusalt rakendada ning Euroopa Nõukogu mõju arengutele Venemaal jääb väga piiratuks. EIÕK rakendamine sõltub riikide tahtest ja valmisolekust endale võetud kohustusi täita. Euroopa Nõukogu ega ükski teine organisatsioon ei saa omada olulist mõju protsessidele riiklikul tasandil, kui riik (eelkõige valitsus) ei ole motiveeritud rahvusvahelisi standardeid järgima ning vastavaid reforme ellu viima. Selleks, et ei satuks ohtu kogu Euroopa Nõukogu süsteemi efektiivsus ja tõsiseltvõetavus, on oluline rakendada olemasolevaid ning arendada välja täiendavaid mehhanisme, mis aitaksid tagada, et Euroopa Nõukogu ei oleks „kaasosaline“ inimõiguste taandarengus oma liikmesriikides. 1 Council of Europe Committee of Ministers, Supervision of the Execution of Judgments and Decisions of the European Court of Human Rights:10th Annual Report of the Committee of Ministers (Strasbourg 2016). < https://rm.coe.int/prems 021117-gbr-2001-10e-rapport-annuel-2016-web-16x24/168072800b> accessed 29 November 2017. 2 Anchugov and Gladkov v Venemaa (Apps 11157/04 and 15162/05) EIK, 4.juuli 2013 3 OAO Neftyanaya Kompaniya YUKOS v Venemaa (App 14902/04) EIK, 20. september 2011 ning 31.juuli 2014. 4 Venemaa konstitutsioonikohtu otsus nr. 12-P/2016 (19. aprill 2016) ning Venemaa konstitutsioonikohtu otsus nr. 1-P/2017 (19.jaanuar 2017).