Sirvi Kuupäev , alustades "2018-08" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

Filosoofiliste teoste tõlked eesti keelde ja nende retseptsioon 1944. aastani
(Tartu Ülikool, 2018-08) Tekku, Pille; Matjus, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Vaatlesin käesolevas magistritöös eraldi trükisena ilmunud filosoofiliste teoste tõlkeid ja nende retseptsiooni kuni 1944. aastani ning tõlgete retseptsiooni kaudu nende mõju eestikeelse filosoofia ning Eesti kultuurilis-poliitilise konteksti kujunemisele. Esimeses peatükis vaatlesin filosoofia mõiste erinevaid definitsioone ning määratlesin, mis on filosoofia ja filosoofilisus käesoleva magistritöö seisukohalt. Jaotasin tõlked traditsioonilise filosoofia teosteks ning filosoofilisteks teosteks. Teises peatükis tutvustasin tõlkimise mõistet, selle mõju sihtkultuurile ning Eesti kultuurile. Rõhutasin, et tõlge ja sihtkultuur mõjutavad teineteist vastastikku. Seejärel tutvustasin erinevaid võimalusi tõlkeloo kirjutamiseks ning ka seda, kuidas ise filosoofiliste teoste tõlkeid käsitlen. Kolmandas peatükis vaatlesin lähemalt filosoofilisi tõlketeoseid ja nende retseptsiooni 1944. aastani. Käsitlesin perioodide kaupa eelkõige traditsioonilisse filosoofiasse kuuluvate autorite (J. St. Milli, K. Marxi, F. Nietzsche, R. Descartes'i, A. Schopenhaueri ja O. Spengleri) teoste tõlkeid ja nende kohta omal ajal ajakirjanduses ilmunud arvustusi. Vaatlesin arvustustest lähtuvalt, kuidas filosoofiliste teoste tõlkeid siin vastu võeti ning millist mõju nad avaldasid üldisele poliitilisele ja kultuurilisele kontekstile. Neljandas peatükis vaatlesin kokkuvõtvalt kuni 1944. aastani ilmunud filosoofiliste teoste tõlgete mõju eestikeelse filosoofia kujunemisele sel ajaperioodil. Leidsin, et see mõju on olnud väike, eelkõige on haritlasi sel ajal mõjutanud siiski algkeeles loetud filosoofilised teosed. Filosoofiliste teoste tõlkimine aitas siiski arendada filosoofilist sõnavara.
Kas kõigil on juba kuumast kõrini?
(Maaleht, 2018-08-02) Kallis, A.
Design of peptide-based vector for nucleic acid delivery in vivo
(2018-08-13) Freimann, Krista; Langel, Ülo, juhendaja; Kurrikoff, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Nukleiinhappeid saab kasutada geeniteraapiaks, et reguleerida haigust esilekutsuvaid geene. Nõnda on võimalik parandada mitmesuguseid raskeid geneetilisi haigusi, nagu näiteks tsüstiline fibroosi, Duchenne'i lihasdüstroofiat ning pahaloomulisi kasvajaid. Kahjuks takistab nukleiinhapete sisenemist rakku, ning seega ka nende efektiivset kasutamist geeniteraapias, nukleiinhapete laeng ning suurus. Selleks, et suurendada nukleiinhapete terapeutilist efekti on vajalik kasutada nende transpordiks (transfektsiooniks) rakku tranfektsioonivektoreid. Üheks tranfektsioonivektoriks on rakku sisenevad peptiidid (RSP). RSP-d on tavaliselt kuni 30 aminohappe pikkused katioonsed ja/või amfipaatsed peptiidid, mis suudavad viia rakku mitmesuguseid biomolekule. Peamiseks probleemiks RSP kasutamisel on nende peptiidide vähene transfektsiooni efektiivsus in vivo. Lisaks on RSP tavaliselt vaja modifitseerida, et muuta neid selektiivseks konkreetse koe ja rakutüübi suhtes, et vähendada võimalike kõrvalmõjude teket. Samuti on oluline kontrollida moodustatud RSP-nukleiinhappe osakeste füsiko-keemilisi omadusi, sest ka sellest sõltub osakeste distributsioon organismis. Antud töö eesmärgiks oli tegeleda peamiste RSP kasutamist takistavate probleemidega. Käesolevas töös disainiti uus NF55 peptiid efektiivsemaks in vivo DNA transfekstiooniks. Seejärel kasutati uut formulatsiooni meetodi, et valmistada väiksema läbimõõdu ning kindla suurusjaotusega RSP-DNA osakesi selektiivsemaks ning efektiivsemaks in vivo manustamiseks. Viimaks lisati RSP-nukleiinhappe osakestele magnetilisi rauaoksiidi partikleid, et muuta RSP-nukleiinhapete osakeste bioloogilist aktiivsust veelgi selektiivsemaks. Kokkuvõttes arendati antud töös formulatsiooni meetod, millega on võimalik valmistada palju efektiivsemaid nanopartikleid spetsiifiliselt in vivo manustamiseks.
August ei taha juulist mitte maha jääda
(Maaleht, 2018-08-16) Kallis, A.
Studies on signal processing by multisite phosphorylation pathways of the S. cerevisiae cyclin-dependent kinase inhibitor Sic1
(2018-08-21) Venta, Rainis; Loog, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Rakkude jagunemine käivitatakse DNA-sünteesi algatamisega. See toimub aga alles siis, kui rakud on valmis kogu järgneva raku jagunemise tsükli peatumata läbi tegema. Rakkude jagunemise käivitavad ja kogu edasist protsessi juhivad tsükliinsõltuvad kinaasid (Tsk). Need on valgud, mis kontrollivad teiste valkude asukohta, eluiga või aktiivsust neile foforhappejääke lisades. Rakutsükli etapid käivitatakse erinevate kindla spetsiifikaga Tsk komplekside poolt. Rakkude jagunemist kontrolliva mehhanismi uurimiseks kasutatakse laialdaselt mudelorganismina pagaripärmi S. cerevisiae, mille jagunemise tsükli üldine ülesehitus meenutab lihtsustatult inimese rakkudes toimuvat. Pärmirakkude kasvufaasi (G1) käigus rakud akumuleerivad mitmeid Tsk´se. Osad TSK´d on koheselt aktiivsed ning asuvad oma sihtmärke fosforüülima, valmistades rakku S-faasiks ette. Osad Tsk´d, mille aktiivust läheb tarvis alles S-faasi käivitamiseks ja läbiviimiseks, toodetakse inhibeeritud olekus. Nende aktiivsus on blokeeritud valgu Sic1 poolt. Kogu S-faasi käivitamiseks vajalik Tsk toodetakse kasvufaasis tihedalt kompleksis Sic1 valguga, et vältida juhuslikku S-faasi käivitava aktiivsuse lekkimist enne õiget aega. S-faasi käivitamiseks tuleb Sic1 lagundada, mis vabastab S-faasi spetsiifilise Tsk aktiivsuse. Sic1 ise on Tsk´de sihtmärk ja sisaldab palju fosforüülimiseks sobivaid aminohappeid. Nende fosforüülimine suunab Sic1 lagundamisele, mis määrab S-faasi käivitamise ajastuse ja dünaamika ning on üheks keskseks osaks rakutsükli reguleerimise mehhanismis. Varasemalt ei olnud teada, millised kinaasid millise dünaamikaga Sic1 fosforüülivad ning seetõttu puudus detailne mudel, kuidas seeläbi saavutatakse kontroll raku jagunemise käivitamise üle. Käesoleva uurimistöö käigus selgitati välja, mis kinaasid ja millise dünaamikaga Sic1 valku fosforüülivad. Sellega avastastasid uurimistöö autorid kvantitatiivse S-faasi käivitamise kontrollmehhanismi, mis reguleerib minutilise täpsusega rakkude jagunemise algust ja tagab selle käivitamiseks piisava koguse Tsk aktiivsust. Selle mehhanismi keskne osa – mitmiksfosforüülitav valk Sic1 – toimib mikrokiibina, mis salvestab kasvufaasis olevas rakus jagunemist toetavad ja takistavad signaalid. Neid signaale tõlgendatakse S-faasi käivitamise ajaks ja dünaamikaks S-faasi käivitava Tsk poolt Sic1 sidumise käigus.
Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel
(2018-08-24) Hendrikson, Reet; Tavast, Arvi, juhendaja; Veismann, Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Sõjandus on üks väheseid valdkondi, kus mõistmisraskustel võib olla inimelude hind. Hea erialasuhtluse mõõdupuu on tõhusus. See tähendab, et sõnum jõuab adressaadini võimalikult kiiresti ja nõuab vastuvõtjalt võimalikult vähe pingutust. Väitekiri otsibki vastust küsimusele, milline on tõhus erialakeel. Selleks et uurida terminite mõistmist ja kujundada omakeelset terminivara, on vaja teada saada, kuidas mõistavad termineid erialainimesed reaalsuslähedases suhtlussituatsioonis. Samuti on oluline teada, millistele kaalutlustele tuginevad erialainimeste terminieelistused, kuidas nad hindavad terminite arusaadavust ja millised on nende vaated oskuskeelele. Selgus, et ohvitseride jaoks on erialakeel eelkõige vahend, mis peab olema võimalikult tõhus. Arvatakse, et tõhususe tagavad ühtne terminikasutus ja mõistekäsitus, nende saavutamiseks on vaja kehtestada standard. Ometi on põhimõttelisi erimeelsusi selles, milline termin konkreetse mõiste tähistamiseks sobib. Püüdest võimalikult tõhusa suhtluse poole on ajendatud terminite varieerumine ja püüe eristada mõistenüansse. Väitekirja keskmes on uuring, mis põhineb kolmel lahingustsenaariumil. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised tegurid mõistmist mõjutavad. Uuringus osales 164 Eesti kaitseväe maaväeohvitseri. Seitsmest uuritud terminiomadusest osutus mõistmise seisukohast olulisimaks kasutusaeg. Ootuspäraselt mõistetakse pikemalt käibel olnud termineid paremini kui uuemaid. Selgus, et nii sünonüümsete kui standardit mittejärgivate terminite kasutamine tekitab mõistmisraskust. See tulemus on kooskõlas ohvitseride arvamusega ja seab kahtluse alla tänapäeva terminiteooriates levinud seisukoha, mis pigem soosib varieerumist. Termini kujundlikkusel on kahetine mõju. Kuigi selgus, et kujundlik termin võib tekitada mõistmisraskusi, ilmnes ka, et see aitab luua mõistest ligikaudse arusaama ja viitab mõiste asukohale mõistesüsteemis. Mõistmisraskuste taga on sageli termini kujunemislugu, mõistemuutused ja teiste keelte mõju, ent segadust võib tekitada ka terminikorrastus. Keeleväliste tegurite analüüs näitas, et mõistmist mõjutavad väljaõppetaust ning teenistus- ja ametikoht. Mõistmist ei mõjuta auaste, teenistuse kestus, relvaliik ega eelmine teenistus- ja ametikoht. Huvitav on asjaolu, et kasutaja hinnang terminile ei mõjuta mõistmist. Isegi kui arvatakse, et termin raskendab mõistmist, ei mõjuta kuigivõrd arusaamist. Võib öelda, et mõistmist ei taga mitte standard, vaid pädevad, koostööle orienteeritud suhtlusosalised. Väitekirja tulemused on rakendatavad nii sõjandusterminoloogia arendamisel kui mis tahes teiste terminiarendajate tegevuses ja keelekorralduses, samuti saavad nendega arvestada keeletoimetajad ja tõlkijad.
Utilization of α-glucosidic sugars by Ogataea (Hansenula) polymorpha
(2018-08-27) Viigand, Katrin; Alamäe, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Pärmid armastavad suhkruid, eelistades glükoosi – kui keskkonnas on palju glükoosi, siis pidurdatakse teiste suhkrute, nt α-glükosiidsete disahhariidide maltoosi ja sahharoosi kasutamist. Seda mehhanismi nimetatakse glükoosi repressiooniks. Maltoosi ja sahharoosi metabolismi on põhjalikult uuritud pagaripärmil Saccharomyces cerevisiae tema kasutuse tõttu pagari- ja õlletööstuses ning bioetanooli tootmisel. Õllepruulimisel on põhiline kääritatav suhkur linnasesuhkur ehk maltoos. Pagaripärmil paiknevad maltoosi kasutamiseks vajalikud geenid MAL-lookustes, mis asuvad telomeeride lähedal. Ka metülotroofne pärm (kasvab metanoolil) O. polymorpha kasvab maltoosil ja sahharoosil. Selle töö eesmärgiks oli iseloomustada α-glükosiidsete disahhariidide transporti ja metabolismi pärmil O. polymorpha. DNA sekveneerimisel tuvastati O. polymorpha’l neljageeniline MAL-lookus, mis kodeerib maltaas-isomaltaasi MAL1, α-glükosiidi permeaasi MAL2 ja kahte oletavat MAL-aktivaatorit. MAL1 ja MAL2 geenid on hädavajalikud α-glükosiidide kasutamiseks, kuid oletatavate MAL-aktivaatorgeenide funktsioon vajab veel tõestamist. MAL2 on laia substraadivalikuga prootonsümporter, mis transpordib paljusid α-glükosiidseid di- ja trisahhariide. Sarnase substraadivalikuga maltaas-isomaltaas MAL1 meenutab pagaripärmi maltaaside ja isomaltaaside hüpoteetilist eellast – nn ürgmaltaasi. MAL1 mutantide uurimine näitas, et ensüümi substraadi sidumistaskus võiks olla kaks pluss-sidumiskohta ning substraadieelistuse määramisel on valgus väga oluline Thr200. O. polymorpha MAL1-MAL2 geenide vahel on kahesuunaline promootorala, mis võimaldab mõlema geeni koosreguleerimist kasvusubstraatidega. O. polymorpha heksoosi kinaaside mutantide uurimisel selgus, et MAL1 promootori vaigistamiseks glükoosiga on vajalik glükoosi fosforüülimine rakus, samas toimib fosforüülimata glükoos promootori aktiveerijana. Püstitati hüpotees, et glükoos-6-fosfaat võiks toimida MAL1 promootorit represseeriva signaalina.
Individual differences in expectation based misperception: effects of autistic traits in a neurotypical sample
(2018-08-28) Tulver, Kadi; Aru, Jaan; Bachmann, Talis
Targeting of mechanisms of elevated anxiety in female Wfs1-deficient mice
(2018-08-28) Altpere, Alina; Vasar, Eero, juhendaja; Sütt, Silva, juhendaja; Raud, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Wolframi sündroom on pärilik neurodegeneratiivne haigus, mille teket seostatakse mutatsioonidega WFS1 geenis. Sündroomi põhilisteks sümptomiteks on suhkrudiabeet, magediabeet, nägemisnärvi atroofia ja kurtus. Lisaks eelnimetatule, esineb nii Wolframi sündroomiga patsientidel kui ka mutantse WFS1 geeni kandjatel mitmesuguseid psühhiaatrilisi häireid, sealhulgas depressiooni ja ärevust. WFS1 geeni täpne funktsioon on seni siiski selgusetu ja selle uurimiseks loodi Tartu Ülikoolis Wfs1-puudulikkusega hiir. Peagi ilmnes asjaolu, et Wfs1-puudulikkusega hiirtel esineb lisaks muudele häiretele ka kõrgenenud ärevus uudses keskkonnas. Antud töö keskendub kõrgenenud ärevust põhjustavate molekulaarsete mehhanismide uurimisele Wfs1-puudulikkusega emastel hiirtel. Uuringu sihtmärkideks said valitud GABAergiline süsteem, endoplasmaatilise retiikulumi (ER) stress ja Na-pump. Nimelt uurisime närvirakkudes erutuse tekke ja leviku eest vastutava Na-pumba aktiivsust ja selle alaühikute ekspressiooni hiirte erinevates ajuosades. Mõõtsime stressihormooni (kortikosteroon) taset hiirte veres pärast uudse keskkonnaga tutvumist ning uurisime, kuidas uudse keskkonna poolt põhjustatud stress mõjutab ajurakkude ER-is tekkivat stressi ja sellega toimetulekut Wfs1-puudulikkusega hiirtel võrrelduna nende metsiktüüpi pesakaaslastega. Võrdlesime GABAergilise süsteemi toimimist metsiktüüpi ja Wfs1-puudulikkusega hiirtel, kasutades modulaatorina etanooli. Tuvastasime, et uudne keskkond põhjustab Wfs1-puudulikkusega hiirtel märkimisväärselt kõrgemat kortikosterooni taset veres võrreldes metsiktüüpi pesakaaslastega. Näitasime ER stressi markerite ekspressiooni ja Na-pumba aktiivsuse muutusi hiireliinile iseloomuliku käitumise eest vastutavates ajuosades. Samuti leidsime, et Wfs1-puudulikkusega hiired on tundlikumad etanooli rahustava ja hüpnootilise efekti suhtes, mis viitab muutustele GABAergilises süsteemis. Häiretele GABAergilise süsteemi talitluses Wfs1-puudulikkusega hiirtel viitas ka GABA retseptori alaühiku ekspressiooni tõus. Ilmselt on just GABAergilisel süsteemil keskne roll ärevuse tekkimisel Wfs1-puudulikkusega hiirtel.
Attention distractibility trait associations with self-reported attention deficit and with variation in KTN1 gene
(2018-08-28) Tuvi, Iiris; Harro, Jaanus; Kiive, Evelyn; Bachmann, Talis