Sirvi Kuupäev , alustades "2019-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 22

Mida näitab meile kliimanorm?
(Eesti Loodus, 2019-05) Kallis, Ain
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri nr 5
(Tartu : Tartu Ülikool, 2019-05) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Ilm ja linn
(Horisont, 2019-05) Kallis, Ain
Suveaeg algab suure paugu ja prognoosiga
(Maaleht, 2019-05-02) Kallis, Ain
Eesti sonett
(2019-05-02) Lotman, Rebekka; Talvet, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Sonett jõudis eesti keelde üsna meie kirjaliku luule algusaegadel – esimesed sonetid ilmusid trükis 1881. aastal. Sellest ajast kuni tänapäevani on see luulevorm eesti kirjanduslugu läbinud kord erksama, kord tuhmima, aga katkematu niidina. Milline on eesti soneti spetsiifika? Väitekiri otsib sellele küsimusele vastust mitmeaspektilise analüüsi kaudu. Töö allikateks on kõik kuni 2015. aastani (k.a) trükiraamatutes, varasemal perioodil ka perioodikas ilmunud eestikeelsed algupärased sonetid, kokku 4551 luuletust. Uuritakse eesti soneti vormimustreid: värsimõõte ja riimiskeeme, samuti selle kanoonilise vormi tähtsust luules eri ajajärkudel. Diakrooniliselt analüüsitakse eesti sonetilugu, lähtudes semiootilisest vaatenurgast luulele: vaatluse all on üksikteoste, samuti eri autorite ja ajajärkude sonettide tähendusmehhanismid ja nende muutumine ajas. Ehkki sonetti peetakse ettemääratud vormireeglite tõttu kinnisvormiks, on selle ajalugu eesti luules tähendanud teisenemiste ajalugu. Analüüs näitas, et eesti sonett on olemuslikult leiutlev, mänguline ja eneseteadlik. Ehkki tihti implitsiitselt, iseloomustab seda tugev (auto)metapoeetilisus: sonetti kirjutades öeldakse midagi uut ka selle luulevormi kohta, kas otse väljendudes või dialoogis varasemate sonettidega. Nii on see luulevorm oma 135-aastase ajaloo vältel eesti luules püüdnud seista masinlikkuse vastu – sonette on kirjutatud vormi iseloomulike tunnustega, võideldes aga samal ajal automatiseerumise vastu. Ajajärguti on selleks kasutatud eri strateegiaid. Iga uus pööre eesti luuleloos on kaasa toonud sonetiõitsengu ning sonetist ongi saanud üks märgiline meedium, milles neid murranguid on manifesteeritud, püüdes seeläbi avardada mitte üksnes üht luulevormi, aga kõnelda luulest üldisemalt.
Value of genomics for atherosclerotic cardiovascular disease risk prediction
(2019-05-03) Alver, Maris; Metspalu, Andres, juhendaja; Esko, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Fakt, et südame-veresoonkonnahaigused on peamiseks suremuse põhjustajaks maailmas, rõhutab vajadust edendada ja täiustada olemasolevaid haiguse ennetus- ja ennustusstrateegiaid. Südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamine põhineb tänases kliinilises praktikas klassikalisi fenotüübilisi riskitegureid arvestavatel riski hindamise mudelitel. Kuigi nimetatud strateegia võimaldab kõrge riskiga indiviide suhteliselt hästi tuvastada, jääb pea kolmandiku riski hinnang ebatäpseks ning ravimääramine ebaselgeks. Lisaks eelnevale peegeldub mudelite piiratud kasutus selles, et riskifaktorite loetlemisega hinnatakse tegelikkuses molekulaarsel tasandil juba toimunud muutusi. Seega leevendatakse praeguse strateegia kasutamisel pigem patoloogia progresseerunud kulgu, kui pärsitakse või ennetatakse molekulaarsete mehhanismide häirumist varases staadiumis. Üheks võimalikuks edasiarenduse meetmeks pakutakse haiguse geneetilise informatsiooni arvestamist. Seda eeskätt seetõttu, et südame-veresoonkonnahaiguste geneetiliste seoste uuringutega on täna jõutud hinnanguteni, millel on potentsiaali muuta oluliselt täpsemaks nii tervete indiviidide varast haigusriski hindamist kui ka haigete kliinilist käsitlust. Selle doktoritöö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade tänastest südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamise meetmetest ning sellest, kas ja kuidas geneetilise informatsiooni kaasamine igapäeva kliinilistesse otsustesse neid edendada võiks. Lisaks toon näiteid, kuidas kõrge resolutsiooniga genoomi järjestusandmestik võimaldaks tunnusega seotud põhjuslikke geenivariante täpsemini tuvastada ning kuidas populatsiooni-põhise biopanga andmete kasutamine tõhustaks kõrge riskiga indiviidide kliinilist käsitlust.
Semiotic model for the interpretation of undefined legal concepts and filling legal gaps
(2019-05-03) Reisberg, Liina; Narits, Raul, juhendaja; Pilving, Ivo, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö eesmärk on avardada õigusteoreetilist nägemisulatust: integreerida määratlemata õigusmõistete tõlgendamise ja õiguslünga ületamise semiootiline mudel õigusteaduse meetodiõpetusse. Valitud on interdistsiplinaarne lähenemine. Õigussemiootika abil saab mudeldada õiguslikke protsesse tähendustekke aspektist, mis omakorda hõlbustab õigusteooria põhiküsimustele vastamist, nt kuidas leida õigusnormi tähendus. Doktoritöös on leitud, et määratlemata õigusmõiste tähenduse määravad kaks märgi omadust: direktiivsus ja binaarsus. Nendesamade märgi omaduste abil luuakse ka tähendus õiguslünga kohale õiguskorras. Järeldused, mis õiguse tõlgendamise kohta teha saab, on: esiteks, see, et normi ja lünga tõlgendamise semiootilise struktuuri sarnasus ilmneb kõige selgemalt määratlemata õigusmõistete näitel. Teiseks, sidusa modelleeriva süsteemina on õiguskorral võime genereerida lünga kohale sobiv lahendus, sest sõnade üksiktähenduste summa on suurem kui iga sõna tähendus ja aktiivseks muutub kogu õiguslik kood. Kolmandaks, iga õigusmõiste nagu ka iga õiguslünk oma kontekstis on ühelt poolt seotud õigussisese ja teisalt õigusvälise tähendusväljaga. Õiguse eneseleviitelisuse ja välisviitelisuse pingeseisund ehk binaarsus on nähtav määratlemata õigusmõistete tõlgendamisel nii Eesti kui ka Euroopa kohtupraktikas.
Improving performance of secure real-number operations
(2019-05-07) Krips, Toomas; Willemson, Jan, juhendaja; Unruh, Dominique, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeval on andmed ja nende analüüsimine laialt levinud ja neist on palju kasu. Selle populaarsuse tõttu on ka rohkem levinud igasugused kombinatsioonid, kuidas andmed ja nende põhjal arvutamine omavahel suhestuda võivad. Meie töö fookuseks on siinkohal need juhtumid, kus andmete omanikud ja need osapooled, kes neid analüüsima peaks, ei lange kas osaliselt või täielikult kokku. Selle näiteks võib tuua meditsiiniandmed, mida nende omanikud tahaks ühest küljest salajas hoida, aga mille kollektiivsel analüüsimine on kasulik. Teiseks näiteks on arvutuste delegeerimine suurema arvutusvõimsusega, ent mitte täiesti usaldusväärsele osapoolele. Valdkond, mis selliseid probleeme uurib, kannab nime turvaline ühisarvutus. Antud valdkond on eelkõige keskendunud juhtumile, kus andmed on kas täisarvulisel või bitilisel kujul, kuna neid on lihtsam analüüsida ja teised juhtumid saab nendest tuletada, sest kõige, mis üldse arvutatav on, väljaarvutamiseks piisab bittide liitmisest ja korrutamisest. See on teoorias tõsi, samas, kui kõike otse bittide või täisarvude tasemel teha, on tulemus ebaefektiivne. Seepärast vaatleb see doktoritöö turvalist ühisarvutust reaalarvudel ja meetodeid, kuidas seda efektiivsemaks teha. Esiteks vaatleme ujukoma- ja püsikomaarve. Ujukomaarvud on väga paindlikud ja täpsed, aga on teisalt jälle üsna keeruka struktuuriga. Püsikomaarvud on lihtsa olemusega, ent kannatavad täpsuses. Töö esimene meetod vaatlebki nende kombineerimist, et mõlema häid omadusi ära kasutada. Teine tehnika baseerub tõigal, et antud paradigmas juhtub, et ei ole erilist ajalist vahet, kas paralleelis teha üks tehe või miljon. Sestap katsume töö teises meetodis teha paralleelselt hästi palju mingit lihtsat operatsiooni, et välja arvutada mõnd keerulisemat. Kolmas tehnika kasutab reaalarvude kujutamiseks täisarvupaare, (a,b), mis kujutavad reaalarvu a- φb, kus φ=1.618... on kuldlõige. Osutub, et see võimaldab meil üsna efektiivselt liita ja korrutada ja saavutada mõistlik täpsus.
Risk scores and their predictive ability for common complex diseases
(2019-05-09) Läll, Kristi; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Genotüpiseerimise ja sekveneerimisega seotud tehnoloogiate odavnemine on plahvatuslikult kasvatanud geneetiliste andmete hulka, võimaldades nende ja olemasolevate fenotüübiliste andmete kombineerimisel paljude tunnuste ning haiguste geneetilist tausta uurida. Kõige uuritumad geneetilise varieeruvuse allikad on ühenukleotiidilised polümorfismid (SNPd). Enamasti on sagedaste SNPide mõjud tunnustele üsna väikesed ning seetõttu on nad eraldiseisvana väikese prognoosivõimega. Seevastu paljude SNPide efektide kokku kombineerimisel saadav tunnus, mida nimetatakse geneetiliseks riskiskooriks, on mitmete komplekshaiguste prognoosimisel osutunud väga väärtuslikuks. Töö raames tutvustatakse topeltkaalumise meetodit, mis kaasab geneetilisse riskiskoori korraga paljusid vähekorreleeritud SNPe olemasolevast ülegenoomsest uuringust (GWAS). Antud metoodikat rakendatakse nii simulatsioonides kui ka Eesti Geenivaramu (EGV) andmetel, et iseloomustada selle töötavust erinevate haiguste korral ning võrrelda seda eelnevalt kasutatud lihtsamate meetoditega. Samuti uuriti, kas ja kuidas on geneetiliste riskiskooride prognoosimisvõime seotud sellega, millisest GWASist SNPide kaalud võetakse. Ilmnes, et erinevate GWASide põhjal tehtud geneetilised riskiskoorid samale haigusele ei pruugi olla üksteisega eriti korreleeritud ning seetõttu sõltub konkreetse isiku jaoks geneetilise eelsoodumuse hindamine vaadeldavast geneetilisest riskiskoorist ega ole seega üheselt määratud. Veel uuriti, kuidas geneetiliste riskiskooride jaotus käitub erinevates etnilistes populatsioonides. Leiti, et geneetiliste riskiskooride jaotus sõltub uuritavate populatsioonide geneetilisest struktuurist ning seetõttu ei saa geneetilise riskiskoori abil geneetilist eelsoodumust määrata populatsioonistruktuuri arvesse võtmata. Viimaks uuriti kolme tuntud mittegeneetilist riskiskoori ja nende prognoosivõimet kardiovaskulaarhaiguste jaoks EGV andmetes. Kaks riskiskoori olid Eesti andmetes hästi kalibreeritud, kuid kõige uuem ja keerulisema algoritmiga neist (QRISK2) alahindas tekkivate juhtude arvu. Samuti selgus, et antud mittegeneetiliste skooridega kaasas käivate ravijuhiste järgi tuleks pea pooltele keskealistele meestele ning veerandile keskealistele naistele, kes uuringus osalesid, soovitada kolesterooli alandavate ravimite manustamist südameveresoonkonna haiguste riski vähendamiseks.
The influence of coinfections and host genetic factor on the susceptibility to HIV infection among people who inject drugs
(2019-05-09) Jõgeda, Ene-Ly; Lutsar, Irja, juhendaja; Huik, Kristi, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Parenteraalne ülekanne on kõige efektiivsem HIV-i ülekandetee. Sellest lähtuvalt peetakse süstivaid narkomaane (SN) üheks kõige haavatavamaks grupiks. SN-de seas läbi viidud uuringud on paljastanud mitmeid isikuid, kes riskikäitumisele vaatamata ei nakatu HIV-ga. Lisaks geneetilistele polümorfismidele võivad HIV-i nakatumist mõjutada ka kaasuvad infektsioonid, mis suurendavad immuunsüsteemi koormust ja võivad seeläbi mõjutada organismi vastuvõtlikkust. Mõned viirused, nt inimese T-lümfotroopne viirus (HTLV) ja inimese pegiviirus (HPgV), avaldavad HIV-le inimese seisukohast kasulikku mõju. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli HIV-ga kaasuvate infektsioonide (HTLV-1/2, HPgV) ja interferoon-lambda-4 (IFNλ4) geenis paikneva polümorfismi kirjeldamine ning nende mõju hindamine HIV-i nakatumisele. Selleks kaasati 345 SN-i, kontrollgruppidena kasutati terveid vabatahtlikke ja veredoonoreid. HTLV-1/2 määramisel tuvastasime ühe HTLV-2 positiivse SN-i, teised olid HTLV-1/2 negatiivsed. Kõik terved vabatahtlikud olid HTLV-1/2 negatiivsed. HPgV vireemiat esines kolmandikul SN-del, kuid antikehade esinemine oli oluliselt harvem. Tervete vabatahtlike seas oli HPgV vireemia viis korda madalama sagedusega, kuid antikehade sagedus oli sarnane SN-dega (vastavalt 1,7% ja 2,3%). Kõrge HPgV vireemia SN-de seas võib osaliselt tuleneda nende riskikäitumisest, aga ka HIV-i ja teiste infektsioonide poolt tekitatud immuunsüsteemi kahjustustest, mille tulemusena ei suudeta HPgV-st vabaneda ning infektsioon muutub krooniliseks. Madal HPgV antikehade tase võib tuleneda HPgV iseärasustest – vireemiale ei järgne alati antikehade teke ja tekkinud antikehad võivad kaduda. IFNλ4 rs12979860 puhul ei leidnud me seoseid rs12979860 genotüüpide ja HCV-ga nakatumise vahel. Samas, rs12979860 TT genotüübi kandjatel olid ligi kaks korda suuremad šansid olla HIV positiivne. Interaktsioonanalüüs näitas, et TT genotüübi avaldatud mõju vähenes süstimisaja kasvades. Kokkuvõttes on HTLV-1/2 väga harva esinev, mistõttu pole rutiinne testimine HTLV-1/2 suhtes tõenäoliselt kulutõhus. Samas on HPgV SN-de seas sage ning võib mõjutada HIV-i kulgu siin piirkonnas. IFNλ4 rs12979860 mõjutab küll HIV-i nakatumist, kuid jätkuv riskikäitumine vähendab antud polümorfismi mõju suurust.
The associations between body composition, obesity and obesity-related health and lifestyle conditions with male reproductive function
(2019-05-10) Ehala-Aleksejev, Kristel; Punab, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Probleemid laste saamisel puudutavad ligi 15 protsenti viljakas eas paaridest ning pooltel juhtudel osutavad muutused mehega seotud teguritele. Viimase sajandi vältel on meeste spermakvaliteet oluliselt langenud. Viljakusnäitajate võimaliku halvenemise põhjusena nähakse teiste tegurite kõrval kiirelt muutunud eluviise ning teisenenud liikumis- ja söömisharjumusi. Paralleelselt viljakusprobleemide kasvuga on kolmekordistunud ülekaaluliste meeste osakaal. Ülekaal on probleemiks ka Eesti meestele. On uuringuid, mis kinnitavad rasvumise negatiivset mõju viljakusvõimele kui neid, mis eitavad seda. Vastukäivad uurimistulemused iseloomustavad ka vööpiirkonna rasvumisega seonduva metaboolse sündroomi (MS) ja spermakvaliteedi vahelisi seoseid. Küll ollakse pea ühiselt nõus, et ülekaal mõjutab hormonaalset tasakaalu, mis väljendub eelkõige testosterooni taseme languses. Meeste viljakust hinnatakse põhiliselt seemnevedeliku analüüsi alusel. Samas on viljakuspotentsiaali määramise üheks lihtsamaks meetodiks munandimahttude (MM) mõõtmine, kuid kriitilist MM, mis tagaks adekvaatse reproduktiiv-funktsiooni, pole siiani kindlalt määratletud. Eelnevat arvestades tõstaks eluviisi, ülekaalu ning ülekaaluga seonduvate tervisenäitajate ja viljakusparameetrite vaheliste seoste täpsem kaardistamine nõustamise kvaliteeti. Viljatute paaride meespartnerite ja rasedate naiste meeste uurimine, ning tulemuste analüüs näitas, et gruppide võrdluses oli enam ülekaalulisi ning MSga mehi viljatute paaride meespartnerite hulgas. Vööpiirkonna rasvumine seondus mõlemas grupis viljakusnäitajate langusega. Olulise tulemusena ilmnes, et kaalutõusust ja vööpiirkonna rasvumisest olid enam mõjutatud väiksema MMga mehed. MS ja spermanäitajate vahel seoseid ei saadud, kuid esines negatiivne seos MS ja testosterooni taseme vahel. Lisaks näitasime esmakordselt seoseid GGT taseme ja viljakuse languse vahel. Uuritavate meeste alkoholitarvitamine seondus ülekaaluga. Alkoholitarvitamine koos GGT taseme tõusuga oli negatiivselt seotud spermaparameetritega.
The metabolomic profiling of psoriasis, atopic dermatitis and atherosclerosis
(2019-05-13) Ottas, Aigar; Soomets, Ursel, juhendaja; Kingo, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Metaboloomika on teadusharu, mis tegeleb madalmolekulaarsete ühendite mõõtmise ja analüüsimisega. Nendeks on aminohapped, biogeensed amiinid, süsivesikud, rasvhapped, nukleiinhapped või peptiidid, mis võivad olla nii eksogeenset kui ka endogeenset päritolu. Nende ainete samaaegne mõõtmine võimaldab näha ainevahetusradade otsest peegeldust, nö. metaboloomset sõrmejälge. Psoriaas on laialt levinud krooniline põletikuline nahahaigus, mis esineb kuni 1%-l lastest ja 2%-3% üldpopulatsioonist. Haiguse teke on seotud mitme põhjusega, sealhulgas geneetiline eelsoodumus ja vastuvõtlikkus, keskkonna mõjutegurid koos immuunsüsteemi düsfunktsiooni ja nahabarjääri häirega. Atoopiline dermatiit on laialt levinud ja kompleksne nahahaigus, mis mõjutab kuni 15% lapsi ja täiskasvanuid üldpopulatsioonis. Kuigi enamik lapsi kasvab haigusest välja, hõlmab see teatud juhtudel ka täiskasvanuid, mõjutades patsientide heaolu ja põhjustades rida kaasuvaid haigusi, sealhulgas allergiad, astma, tähelepanuhäired ning aneemiat. Ateroskleroos on põletikuline haigus, hõlmates arterite seinu, kuhu kogunevad põletikulised rakud ja lipiidid. See viib arterite ahenemiseni, mis võib päädida trombi tekkega, põhjustades infarkti. Ateroskleroosi kõige levinumad vormid on perifeerne arterite haigus ja koronaar-arteri haigus, millest mõlemast on saanud suured rahvatervise probleemid. Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli analüüsida psoriaasi, atoopilise dermatiidi ja ateroskleroosi patsientide metaboloomseid profiile ning hinnata sarnasusi ja erinevusi leitud metaboliitides.
Modulation of decision-making by transcranial magnetic stimulation
(2019-05-13) Tulviste, Jaan; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Inimese käitumist kontrollivates otsustusprotsessides on oluline roll dorsolateraalsel prefrontaalkorteksil (DLPFK) ning sellega juhteteede kaudu seotud eemalasuvatel ajupiirkondadel, kuid otsustusprotsesside täpsemate neurobioloogiliste mehhanismide kohta on veel vähe teada. Otsustusprotsesside põhjalik uurimine on oluline nii täidesaatvate funktsioonide ja sihipärase käitumise mõistmiseks kui ka erinevate neuropsühholoogiale tuginevate ravimeetodite väljaarendamiseks. Käesolev väitekiri keskendus mitte-veridikaalsete otsustusprotsesside uurimisele, kasutades selleks transkraniaalse magnetstimulatsiooni (TMS) meetodit. Otsustusprotsessidega seotud DLPFK piirkondi magnetimpulssidega mõjutades on võimalik tuvastada otsustamise neurobioloogilisi korrelaate ning uurida veridikaalseid ja mitte-veridikaalseid otsusi vastandava teoreetilise mudeli paikapidavust. Uuring I näitas, et mitte-veridikaalseid otsustusprotsesse on võimalik TMS-i abil selektiivselt mõjutada, kusjuures vasakpoolne DLPFK näib olevat rohkem spetsialiseerunud mitte-veridikaalsetele kognitiivsetele otsustele kui veridikaalsetele, samas kui parempoolne DLPFK osaleb mõlemat tüüpi otsustes. Tulemused ilmestasid ka seda, et TMS rakendamine avaldab korteksi piirkondadele nii lokaalset kui distaalset, TMS lookusest eemalasuvalt realiseeruvat mõju. Uurimuses II leidis kinnitust parempoolse DLPFK oluline roll impulsiivses ja riskantses käitumises: parempoolse DLPFK neurofüsioloogilise erutuvuse pärssimine madalsagedusliku TMS-iga tõi kaasa käitumise pidurduse vähenemise ning oluliselt riskeerivama käitumisstrateegia. Uuring III kinnitas BDNF geeni olulist mõju nii mitte-veridikaalsetele otsustusprotsessidele kui ka sellele, kuidas prefrontaalsete piirkondade mõjutamine TMS-iga mitte-veridikaalset endofenotüübi mõjuga seotud käitumist muudab. Väitekirja uurimustest järeldub, et TMS meetodil DLPFK piirkondi mõjutades on võimalik otsustusprotsesse mõjutada, kuid vallanduvad käitumuslikud muutused sõltuvad nii ülesande iseloomust, ülesandega seotud kognitiivsete mehhanismide lateralisatsioonist, kui ka inimese neurobioloogilisest endofenotüübist.
KLIMATOLOOG AIN KALLIS: „Kõige suurem lootus kuivale ja kuumale suveilmale on juuli lõpus.“
(Õhtuleht, 2019-05-14) Kallis, Ain
Estonian demonstratives in exophoric use: an experimental approach
(2019-05-15) Reile, Maria; Pajusalu, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Demonstratiivid – sõnad nagu see ja too ning siin ja seal – saavad oma tähenduse kontekstis. Maailma keeltes on ruumilises kontekstis ehk ruumis viitamisel peamiseks demonstratiivide valikut mõjutavaks teguriks peetud referendi kaugust kõnelejast. Eesti keele demonstratiivide kasutust on ruumilises kontekstis aga vähe käsitletud. Siinse doktoritöö eesmärgiks on uurida, kas eesti keeles mõjutavad demonstratiivide valikut peale kauguse ka teised tegurid. Lisaks vaadeldakse, kuidas nende tegurite mõju erineb eesti, vene ja soome keele demonstratiivide kasutusest ning kuidas on demonstratiivid seotud teiste viitevahendite (nt noomenifraaside ja personaalpronoomenite) kasutusega. Tööst selgub, et eesti keele demonstratiivide valikut mõjutavad referendi kaugus kõnelejast, referendi eristatavus ja kontrastiivne olukord. Mida kaugemal on referent, seda rohkem kasutatakse demonstratiive too ja seal, mida lähemal on referent, seda rohkem demonstratiive see ja siin. Referendi eristatavuse mõju ei avaldu mitte selles, kas kõneleja valib raskesti eristatavale referendile viidates demonstratiivi see või too, vaid selles, kuidas kasutatakse demonstratiivi seal. Kui referenti on keeruline märgata, alustatakse lauset demonstratiiviga seal, millele lisatakse seejärel täpsem referendi kirjeldus, nt sealt kolmesest rühmast kõige parempoolne klots. Kontrasti mõju ilmnemiseks peavad omavahel võrreldavad referendid aga asuma nii kõneleja kui üksteise suhtes kaugel. Kauguse ja kontrasti mõju osas sarnaneb eesti keel vene ja soome keelega, kuid kõik need keeled erinevad üksteisest teiste viitevahendite kasutamise poolest. Soome keeles eelistatakse demonstratiive, vene keeles noomenifraase ja personaalpronoomeneid. Eesti keel jääb viitevahendite kasutuse poolest nende kahe keele vahele. Doktoritööst järeldub, et eesti keeles mõjutab demonstratiivide valikut eelkõige kaugus. Teiste viitavahendite kasutust mõjutab aga demonstratiivide arv keeles. Mida rohkem on keeles demonstratiive, seda rohkem funktsioone nad täidavad ning seda vähem läheb vaja teisi viitevahendeid.
Ilmateenistust väntsutas Tallinn-Tartu sõda ja kiiritas röntgen
(Maaleht, 2019-05-16) Kallis, Ain
Poetics of adaptation and point of view: literary and documentary sources of the historical-biographical film
(2019-05-16) Kangur, Katrin; Grishakova, Marina, juhendaja; Lothe, Jakob, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Teine maailmasõda on andnud ainest tuhandetele ajaloolistele filmidele, mis erinevates žanrites ja erinevatest vaatenurkadest lähtuvalt vormivad meie ajaloomälu. Tänapäeval moodustavad nii eluloofilmid kui ajaloolised filmid märkimisväärse osa sellest pagasist, mis mõjutab publiku arusaamist, kuidas ajaloolised sündmused aset leidsid. Kuitahes palju erinevaid ajalootõlgendusi kaasaegses kultuuriruumis ka ei esine, paneb miski ajaloolise ja biograafilise filmi puhul vaataja lähenema sellele teisiti kui väljamõeldud süžeel põhinevale mängufilmile. Doktoritöö “Adaptatsiooni ja vaatepunkti poeetika: ajaloolis-biograafilise filmiteose kirjanduslikud ja dokumentaalsed allikad” keskendub ajaloolis-biograafiliste draamafilmide kui filmimuganduste uurimisele. Tuginedes kolmele näitele, Roman Polanski holokaustiteemalisele filmile “Pianist” (2002), Max Fäberböcki Teise maailmasõja lõpusündmustest jutustavale “Naine Berliinis” (2008) ning Jan Troelli kirjanikuportreele Knut Hamsunist (“Hamsun” (1996)), on doktoritöös tähelepanu all milliseid eetilisi ja filmitehnilisi väljakutseid (auto)biograafiliste tekstide filmikeelde ümberpanek filmitegijatele esitab ning kuidas sellised filmid vaataja jaoks toimivad kui adaptsioonid: lisaks ajaloolisele tõepärasusele, on nende filmide juures oluline peategelase isik, tema lugu, kogemus ja nägemus sündmustest. Kuigi ajaloolis-biograafilised filmid ja (auto)biograafiad moodustavad olulise osa meie ajalooteadmiste kujunemisest, on nende filmiadaptsioone seni vähe uuritud. Ometi peegeldavad need filmitekstid keerulisi valikuid, mida filmitegijad peavad langetama, püüdes filmitekstis edasi anda niihästi autobiograafilise jutustuse “mina”, kui ka esitada “tõetruult” ajaloosündmusi.
Kõige suurem kuiva ja kuuma suveilma lootus on juulikuu lõpus
(Linnaleht, 2019-05-17) Kallis, Ain
Integration methods for heterogeneous biological data
(2019-05-22) Sügis, Elena; Vilo, Jaak, juhendaja; Peterson, Hedi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänu tehnoloogiate arengule on bioloogiliste andmete maht viimastel aastatel mitmekordistunud. Need andmed katavad erinevaid bioloogia valdkondi. Piirdudes vaid ühe andmestikuga saab bioloogilisi protsesse või haigusi uurida vaid ühest aspektist korraga. Seetõttu on tekkinud üha suurem vajadus masinõppe meetodite järele, mis aitavad kombineerida eri valdkondade andmeid, et uurida bioloogilisi protsesse tervikuna. Lisaks on nõudlus usaldusväärsete haigusspetsiifiliste andmestike kogude järele, mis võimaldaks vastavaid analüüse efektiivsemalt läbi viia. Käesolev väitekiri kirjeldab, kuidas rakendada masinõppel põhinevaid integratsiooni meetodeid erinevate bioloogiliste küsimuste uurimiseks. Me näitame kuidas integreeritud andmetel põhinev analüüs võimaldab paremini aru saada bioloogilistes protsessidest kolmes valdkonnas: Alzheimeri tõbi, toksikoloogia ja immunoloogia. Alzheimeri tõbi on vanusega seotud neurodegeneratiivne haigus millel puudub efektiivne ravi. Väitekirjas näitame, kuidas integreerida erinevaid Alzheimeri tõve spetsiifilisi andmestikke, et moodustada heterogeenne graafil põhinev Alzheimeri spetsiifiline andmestik HENA. Seejärel demonstreerime süvaõppe meetodi, graafi konvolutsioonilise tehisnärvivõrgu, rakendamist HENA-le, et leida potentsiaalseid haigusega seotuid geene. Teiseks uurisime kroonilist immuunpõletikulist haigust psoriaasi. Selleks kombineerisime patsientide verest ja nahast pärinevad laboratoorsed mõõtmised kliinilise infoga ning integreerisime vastavad analüüside tulemused tuginedes valdkonnaspetsiifilistel teadmistel. Töö viimane osa keskendub toksilisuse testimise strateegiate edasiarendusele. Toksilisuse testimine on protsess, mille käigus hinnatakse, kas uuritavatel kemikaalidel esineb organismile kahjulikke toimeid. See on vajalik näiteks ravimite ohutuse hindamisel. Töös me tuvastasime sarnase toimemehhanismiga toksiliste ühendite rühmad. Lisaks arendasime klassifikatsiooni mudeli, mis võimaldab hinnata uute ühendite toksilisust.
The role of mitogen-activated protein kinases MPK4 and MPK12 in CO2-induced stomatal movements
(2019-05-27) Tõldsepp, Kadri; Kollist, Hannes, juhendaja; Brosché, Mikael, juhendaja; Wang, Yuh-Shuh, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimed on elu aluseks Maal. Nad toodavad süsihappegaasist ja veest fotosünteesi käigus orgaanilisi ühendeid ning kõrvalsaadusena vabaneb ka loomseks eluks vajalik hapnik. Õhulõhed on taimelehel asuvad avad, mille kaudu toimub taime gaasivahetus ümbritseva keskkonnaga. Iga õhulõhe on ääristatud kahe sulgrakuga, mis reguleerivad õhulõhede avanemist ja sulgumist. Õhulõhede avanemise põhjustab valgus, madal CO2 kontsentratsioon ja kõrge õhuniiskus, sulgumise aga pimedus, kõrge CO2 kontsentratsioon, madal õhuniiskus, taimehormoonid, patogeenid ja õhu saasteained. Õhulõhede avanemine soodustab taime kasvu, kuna avatud õhulõhede kaudu jõuab taime fotosünteesiks vajalik CO2, samas aga suureneb ka vee aurustumine taimest, mis põuatingimustes võib viia taime närbumiseni. Seetõttu on õhulõhede avatuse täpne regulatsioon ülioluline, optimeerimaks taime kasvu erinevates stressitingimustes. Suurenev CO2 kontsentratsioon atmosfääris vähendab õhulõhede avatust ja vee aurustumist taimest. Kuidas aga toimub sulgrakkudes CO2 mõjul signaaliülekanne, mis viib õhulõhede sulgumiseni, pole praegusel ajal veel täpselt teada. Antud töö tulemused aitavad mõista, kuidas taimed reguleerivad õhulõhede avatust CO2 kontsentratsiooni muutuse toimel. Töö käigus tehti kindlaks, et mitogeen-aktiveeritud proteiinkinaasid, MPK4 ja MPK12, on ühtedeks varaseimateks komponentideks signaaliülekanderajas, mis viib kõrge [CO2] mõjul õhulõhede sulgumiseni. Töö käigus saadud teadmiste põhjal pakuti välja ka mudel MPK4 ja MPK12 rolli kohta õhulõhede vastuses CO2 kontsentratsiooni muutustele. Antud töö tulemused aitavad kaasa selliste toidutaimede aretamisele, mis oleksid piisavalt saagikad ka tulevikukliimas, kõrgema atmosfääri CO2 kontsentratsiooni ja piiratud veevarude tingimustes.