Sirvi Kuupäev , alustades "2019-07" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 38

Ilm ja pidu
(Horisont, 2019-07) Kallis, Ain
Millised on olnud laulupidude ilmad?
(Eesti Loodus, 2019-07) Kallis, Ain
Holonüümia ja meronüümia suhe Eesti Wordnetis
(Tartu Ülikool, 2019-07) Rist, Kätlin; Orav, Heili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Monomorphisms in the Category of firm Modules
(2019-07-01) Väljako, Kristo
Association between personality traits, clinical characteristics and pharmacological treatment response in panic disorder
(2019-07-04) Võhma, Ülle; Maron, Eduard, juhendaja; Aluoja, Anu, juhendaja; Tõru, Innar, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Missugused isiksusejooned iseloomustavad paanikahäirega (PH) patsienti? Millise mõõdikuga võiks selliste patsientide isiksuseomadusi mõõta? Need küsimused viisid meid põhiküsimuseni – kuidas on seotud isiksusejooned ja paanikahäire farmakoloogiline ravi? Kasutasime isiksuse hindamiseks Rootsi ülikoolide isiksuseskaalat (SSP), mis toetuvad kolmele tegurile: neurootilisus, ekstravertsus ja agressiivsus. Kontrollisime SSP eestikeelse variandi usaldusväärsust ja kehtivust ning hindasime PH-patsientide ja tervete inimeste isiksusejoonte erinevusi. Leidsime, et SSP kolmefaktoriline struktuur (neurootilisus, agressiivsus ja ekstravertsus) oli sarnane Rootsis saadud tulemustega. Teiseks vaatlesime PH-patsientide ja tervete inimeste isiksuseomadusi. Leidsime, et SSP faktorid neurootilisus ja agressiivsus, samuti somaatilise ärevuse alaskaala väärtused olid PH grupis oluliselt kõrgemad. Uuringus leidsime isiksusejooni kirjeldava SSP kõigi alaskaalade väärtuste langemise 12-nädalase farmakoloogilise ravi järel. Ükski SSP alaskaalade algväärtusest ei olnud statistiliselt oluliselt seotud ravivastusega. Ainult kõrgem impulsiivsus uuringu alguses oli lähedal olulisele tasemele ennustamaks halvemat ravitulemust. Järeldasime, et SSP eestikeelne versioon näitab aktsepteeritavaid psühhomeetrilisi omadusi. PH-patsientidel on mittekohaneva isiksuse jooni. Isiksusejoonte kõrvalekalle väljendub rohkem kaasuva meeleoluhäirega paanikahäirega patsientidel. Kuigi PH-patsientide isiksus näitas 12-nädalase farmakoloogilise ravi järel kindlat suunda normaliseerumisele, ei leidnud me SSP-ga mõõdetavate isiksusejoonte olulist seost ravitulemusega.
The effect of catalysts in plasma oxidation of nitrogen oxides
(2019-07-04) Erme, Kalev; Jõgi, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Õhureostus on tihedalt asustatud piirkondades kasvav probleem ja seda põhjustav oluline saasteainete klass on lämmastikoksiidid – NO ja NO2. Nende gaaside üks tähtsamaid allikaid on kütuste põlemisprotsessid ja atmosfääri sattudes võivad nad tekitada happevihmasid ning avaldada otsest kahjulikku mõju inimeste tervisele. Seetõttu on vajalik nende ühendite eemaldamine gaasivoogudest enne atmosfääri jõudmist. Üks võimalus selleks on eemaldamine plasma abil, mis väldib mõningaid laiemalt kasutusel olevate meetodite puudusi. Plasmaga eemaldamise efektiivsust saab omakorda parandada katalüsaatorite abil ning sellele aspektile on pühendatud käesolev doktoritöö. Uuringute käigus leiti, et kogu gaasivoo otse läbi plasmareaktori juhtimise asemel on kasulikum plasma rakendamine osooni tekitamiseks ja sellega saastunud gaasivoo töötlemine. Uuritud katalüsaatoritest andis parima tulemuse raudoksiid Fe2O3, mis ühelt poolt suurendas protsessi efektiivsust kuni kolm korda ja teiselt poolt lagundas ülejäävat osooni, vältides selle õhku paiskamist. Katalüsaatori toime seisnes selle pinnal täiendavate ühendite ja reaktsioonikanalite tekkimises, mis parandasid kogu protsessi efektiivsust.
Unravelling signalling pathways contributing to stomatal conductance and responsiveness
(2019-07-04) Jalakas, Pirko; Merilo, Ebe, juhendaja; Brosché, Mikael, juhendaja; Kupper, Priit, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimede ellujäämine muutuvas keskkonnas sõltub taimelehtede pinnal asuvatest mikroskoopilise suurusega õhulõhedest. Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust ning reguleerivad taimede gaasivahetust. Fotosünteesiks vajalik CO2 siseneb lehte läbi õhulõhede, samaaegselt väljub juurtega omastatud vesi transpiratsiooni käigus. Õhulõhede juhtivus on oluline lehe füsioloogiline tunnus, mis väljendab veeauru eraldumise kiirust lehepinnalt ning määrab taimede kasvu, stressitaluvuse ning tootlikkuse. Keskkonnast ja taimesisestest signaalidest lähtuv õhupilu laiuse kiire ja õhulõhede tiheduse pikemas ajaskaalas toimuv regulatsioon määravad õhulõhede juhtivuse väärtuse. Käesolevas töös uurisime taimehormooni abstsiishappe (ABA) rolli õhulõhede juhtivuse reguleerimisel ning leidsime, et mida väiksem oli ABA sisaldus lehes, seda kõrgem oli õhulõhede juhtivus. Kõrgem õhulõhede juhtivus tulenes laiemast õhupilust ning suuremast õhulõhede tihedusest. Seega kaotasid ABA-defitsiitsed taimed transpiratsiooni käigus rohkem vett, samas olid nad sellegipoolest võimelised sulgema õhupilusid stressitingimustes. Lisaks leidsime, et õhulõhede sulgrakud ning floeemi saaterakud on olulised ABA biosünteesi kohad. OST1, üks olulisemaid valke ABA signaalrajas, reguleeris õhulõhede tundlikkust vastusena keskkonnatingimustele ja ABA-le, kuid ei osalenud õhulõhede tiheduse määramisel. Lisaks uurisime farnesüleerimist läbiviiva valgu ERA1 rolli õhulõhede regulatsioonis ning leidsime, et ERA1 osaleb õhulõhede juhtivuse määramises ning sinise valguse põhjustatud õhupilude avanemises. Õhulõhede arengu ning avanemise ja sulgumise regulatsiooni mõistmine on oluline, et aretada erinevatesse keskkonnatingimustesse sobivaid taimi, mis oleks ühtpidi efektiivsema vee kasutusega, kuid samas võimalikult kõrge fotosünteesiga ning sellest tulenevalt saagikamad.
Vormikasutuse varieerumine ning selle põhjused osastava ja sisseütleva käände näitel
(2019-07-04) Siiman, Ann; Habicht, Külli, juhendaja; Ehala, Martin, juhendaja; Kyröläinen, Aki-Juhani, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöös käsitletakse kaht eesti keele mitmesuguse vormistikuga käänet: osastavat ja sisseütlevat. Eesmärk on kirjeldada ja põhjendada nende käänete vormikasutust. Leitakse, et vokaallõpulist osastavat eelistatakse ainsuses vokaal- ja t-lõpu (nt ema, jaanuari, kotletti), mitmuses vokaal- ja sid-lõpu (nt aegu, kordi, omi) ning vokaal- ja id-lõpu (nt eestlasi, kriteeriume, maastikke) varieerumisel. kõne-tüübis eelistatakse kirjakeele normingule vastavat t-lõppu (nt jumet, kilet, lohet), soolane-tüübis ainsat normingupärast id-lõppu (nt vaeseid, viimaseid, soolaseid) ning pesa-tüübi vähem sagedate sõnadega sid-lõppu (avasid, palasid, pesasid). Mitmuse osastava sid-lõppu kasutatakse harvem esinevate sõnadega, nt esseesid, menüüsid, nunnasid. Sagedamate sõnadega eelistatakse vokaal- või id-lõppu, nt ideid, omi, puid. Mõne sõna puhul võib olla tüvevokaali valik keeruline ja seetõttu valitakse sid-lõpp, nt avasid, palasid, pesasid. si- ja sid-lõpu varieerumisel eelistatakse si-lõppu peamiselt argikeelsete sõnadega, nt imagesi, kallasi, mersusi. Ainsuse sisseütleva vormikasutuse kohta selgub, et rohkem kasutatakse lühikest sisseütlevat. Tuuakse välja üldised tendentsid, et pikk sisseütlev on eelistatum III-välteliste ilma astmevahelduseta sõnadega (nt bussipeatusesse, haigevoodisse, põuetaskusse), III-välteliste ne- ja s-lõpuliste sõnadega (nt ajaloolisesse, alajaotusesse, algusesse), rektsioonistruktuurides (nt asjasse puutuma, loosse suhtuma, hinnasõjasse uskuma) ning pärisnimedega, täpsemalt isiku- ja kohanimedega (nt Mägisse, Pärnusse, Tartusse). Lühike sisseütlev on eelistatum III-välteliste astmevahelduslike sõnadega (nt aeda, kirjanduslikku, läände), I- ja II-välteliste ne- ja s-lõpuliste sõnadega (nt ajakirjandusse, alumisse, arendamisse), püsiühendites (nt pähe hakkama, meelde tulema, põhja kõrbema) ning üldnimelistes koha- ja seisundifraasides, kehaosanimetustega (nt koju, vabadusse, kurku). Lisaks vormivalikute kirjeldusele pakub väitekiri neile ka põhjendusi ning käsitleb eri andmekogumispõhimõtteid ja meetodeid eesti morfoloogia uurimiseks.
The putative role of microRNAs in endometriosis pathogenesis and potential in diagnostics
(2019-07-04) Rekker, Kadri; Peters, Maire, juhendaja; Salumets, Andres, juhendaja; Karro, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Endometrioos on sage günekoloogiline haigus, mille korral emaka limaskest ehk endomeetrium kasvab kolletena väljaspool emakaõõnt. Haigusega kaasnevad sageli tugevad kõhuvalud ja viljatus. Vaatamata ulatuslikele uuringutele on endiselt ebaselge, miks mõnel naisel endomeetriumi rakud vales asukohas püsima jäävad ja kasvama hakkavad. Probleemiks on ka endometrioosi diagnoosimise piiratud võimalused, mistõttu ainus viis haiguse lõplikuks kindlakstegemiseks on invasiivne operatsioon. Viimasel ajal on uute endometrioosi patogeneesi kandidaatmarkeritena pakutud välja mikroRNA-sid (miRNA-d). miRNA-d on lühikesed RNA molekulid, mis reguleerivad geeniekspressiooni nii normaalsete kui ka patoloogiliste seisundite, muu hulgas endometrioosi korral. miRNA-sid on võimalik tuvastada ka kehavedelikest, mis teeb neist potentsiaalsed biomarkeri kandidaadid haiguse diagnoosimiseks. Minu uuringute eesmärgiks oligi välja selgitada miRNA-de võimalikke rolle endometrioosi patogeneesis ja hinnata spetsiifiliste vereplasma miRNA-de sobivust endometrioosi biomarkeritena. Näitasime, et vereplasma miRNA-de tase ei ole naistel mõjutatud menstruaaltsüklist ja kindlad vereplasma miRNA-d võimaldavad eristada endometrioosiga naisi patsientidest, kellel haigust ei esine. Samas avastasime, et haigusest mittesõltuvad tegurid, nagu ööpäevarütm ja individuaalne varieeruvus mõjutavad miRNA tasemeid sellisel määral, et nende võimekus endometrioosi kliiniliste biomarkeritena on vähene. Lisaks võimaldas uuringu uudne lähenemine, kus kasutasime miRNA tasemete tuvastamiseks endometrioosi kolletes kindlat rakupopulatsiooni terve koe asemel, välja pakkuda võimalikke mehhanisme, mis viivad endometrioosiga kaasneva valu ja viljatuse tekkeni.
Variation in annual carbon fluxes affecting the soil organic carbon pool and the dynamics of decomposition in hemiboreal coniferous forests
(2019-07-04) Kriiska, Kaie; Ostonen-Märtin, Ivika, juhendaja; Frey, Jane, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Maailma muldades on salvestunud rohkem süsinikku kui atmosfääris ja taimedes kokku, kusjuures metsamullad on ühed suurimad orgaanilise süsiniku reservuaaridest. Seega võivad juba väikesed muutused mullasüsinikuvoogudes oluliselt mõjutada nii regionaalset kui globaalset süsinikuringet ning seeläbi ka kliimat. Käesolevas doktoritöös hinnati Eesti hemiboreaalsete okasmetsade kõige dünaamilisemaid maapealseid ja maa-aluseid mulla süsinikuvoogusid: puude ning alustaimestiku maapealsete osade ning peenjuurte (läbimõõt <2mm) produktsiooni, mullahingamist, hariliku kuuse ning hariliku männi okaste ja peenjuurte ning standardmaterjalide (α-tselluloos, roheline ja rooibos tee) lagunemist ning okka- ja peenjuurte varisest makrotoitainete (lämmastik, fosfor, kaalium) vabanemist kolmeaastase lagunemise käigus. Globaalsel tasandil hinnati tee kui standardmaterjali lagunemist mõjutavaid keskkonnategureid. Samuti analüüsiti Yasso07 mullamudeli simulatsioonitulemuse usaldusväärsust ja vastavust rahvusvaheliste süsinikuraporteerimise tingimustele. Töös leiti, et puude peenjuurte produktsioon ja käive on ühed olulisemad tegurid, mis määravad mulla süsinikuvaru suuruse. Lagunemise dünaamikat mõjutas kõige enam substraadi tüüp ning mulla makrotoitainete sisaldus, kusjuures temperatuuri ning sademete mõju avaldus ainult ebasoodsates (näiteks väga kuivades) tingimustes. Töö käigus mõõdetud ja modelleeritud mulla süsinikuvoogude ja varude hinnangud on oluline sisend Eesti kasvuhoonegaaside inventuuraruande metsandussektori andmete täpsustamisel, toetades seeläbi teaduspõhist kliimapoliitika arengut.
Kui müristab ja välku lööb, siis vanapagan silku sööb...
(Maaleht, 2019-07-04) Kallis, Ain
Acute myocardial infarction in Estonia 2001–2014: towards risk-based prevention and management
(2019-07-04) Saar, Aet; Eha, Jaan, juhendaja; Ainla, Tiia, juhendaja; Marandi, Toomas, juhendaja; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Südame-veresoonkonna haiguste, eelkõige südame isheemiatõvest ja südamelihase infarktist põhjustatud suremus Eestis on viimastel aastakümnetel langenud, kuid on jätkuvalt Euroopa keskmisest kõrgem. Suremuse edasine langetamine eeldab tõhusamat infarkti ennetamist ja paremat ravi. Ennetuse nurgakiviks on kõrgeima haigestumisriskiga inimeste kindlaks tegemine ja neile ennetava ravi pakkumine, et vähendada infarkti haigestumise tõenäosust. Ravijuhised soovitavad selleks kasutada riski hindamise skoore, mis ennustavad riskifaktorite esinemise põhjal haigestumise tõenäosust. Riskihinnangu alusel otsustatakse ennetava ravi vajadus – kõrgem risk eeldab varasemat ja tõhusamat sekkumist. Riskiskoorid on välja töötatud madalama südame-veresoonkonna haiguste levimusega arenenud riikides ning seni ei ole nende sobivust Eesti rahvastikul hinnatud. Doktoritöö tulemusel selgus, et kolmest riskiskoorist kaks – Euroopas kasutatav SCORE ja Ameerika PCE sobivad südame-veresoonkonna haiguste riski hindamiseks Eestis. Suurbritannia QRISK2 alahindas oluliselt haigestumise tõenäosust ja seega vajaks enne kasutamist kohandamist Eesti oludele. Doktoritöös hinnati ka südamelihase infarktiga patsientide ravi kvaliteeti Eestis 2001–2014. Kuigi patsientide keskmine vanus ja kaasuvate haiguste esinemise sagedus kasvasid, paranes oluliselt infarktijärgne elulemus, mida võib seostada ravijuhistes soovitatud kaasaegse ravi paranenud kättesaadavusega. Uuringuperioodi jooksul ühtlustusid infarkti ravikvaliteet ja -tulemused Eestis – 2011. aastaks ei sõltunud ellujäämise tõenäosus enam sellest, kas patsient pöördus esmaselt piirkondlikku või kohalikku haiglasse. Probleemina tõi töö välja nn. ”riski-ravi paradoksi”, mille kohaselt kõrgeima riskiga patsiente ravitakse vähem tõhusalt võrreldes madalama riskiga haigetega. Seega, infarktijärgse elulemuse edasiseks parandamiseks tuleb enam tähelepanu pöörata kõrgeima riskiga, sealhulgas eakate, suhkrutõve ja neerupuudulikkusega patsientide ravile.
Analysis of samarium doped TiO2 optical and multiresponse oxygen sensing capabilities
(2019-07-04) Eltermann, Marko; Lange, Sven, juhendaja; Jaaniso, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Fotoluminestsents on materjalis toimuv protsess, mille kõige olulisemaks tunnuseks on asjaolu, et materjal muudab talle langeva valguse lainepikkust – ehk teisisõnu selle värvust. Titaanoksiid, millesse on lisatud vähesel määral samaariumi ioone (TiO2:Sm3+), on materjal, mis fotoluminestseerub, kui teda kiiritada ultraviolettkiirgusega (UV). See tähendab, et materjal teisendab UV kiirguse punakas-oranžiks valguseks ehk fotoluminestsents¬kiirguseks (PL). TiO2:Sm3+ PL kiirguse omadused sõltuvad materjali ümbritseva atmosfääri gaasilisest koostisest. See omakorda tekitab küsimuse, kas materjali oleks võimalik rakendada optilise gaasisensorina, kus PL omadusi jälgides oleks võimalik määrata gaasi koostist. See doktoritöö võtabki lähema vaatluse alla TiO2:Sm3+ omadused optilise gaasisensorina. Täpsemalt keskendutakse hapnikutundlikkusele, kuna just hapnikutundlikkus loob eeldused ka teiste (näiteks mürgiste või plahvatusohtlike) gaaside detekteerimiseks. Töös näidatakse eksperimentaalselt, et TiO2:Sm3+ on rakendatav optilise hapnikusensorina. Hapniku tuvastamise mehhanism on lihtne – mida rohkem on keskkonnas hapnikku, seda tugevam oma materjali PL kiirgus. Seega saab materjali PL kiirguse tugevuse põhjal hinnata keskkonna hapnikusisaldust. Materjal tunneb hapnikku laias vahemikus, alates 0,01 % kuni 100 %, olles samas piisavalt kiire ja stabiilne. Gaasitundlikkuse põhjalikuma analüüsi tulemusel luuakse PL kiirguse tekkemehhanismi matemaatiline mudel, kõrvutatakse mudel ja eksperimentaalsed tulemused ja lõpuks antakse hinnang, millised materjali sees toimuvad protsessid põhjustavad hapnikutundlikkuse. Kuigi selles töös pööratakse suurt rõhku TiO2 optilisele gaasitundlikkusele, on materjal ennekõike tuntud elektrilise sensormaterjalina. Sellisel juhul on gaasitundlikuks mõõdetavaks suuruseks materjali elektriline takistus. Selle töö teine osa kombineerib optilise ja elektrilise gaasitundlikkuse. Selgub, et materjal toimib nö. kaks-ühes sensorina, kus üks ja sama materjal toimib samaaegselt nii optilise kui elektrilise gaasisensorina. Põhjalikuma matemaatilise analüüsi tulemusel näidatakse, et mõlemat signaali korraga kasutades on võimalik hapniku kontsentratsiooni mõõtmistäpsust suurendada üle kahe korra.
Design and characterisation of subsystems and software for ESTCube-1 nanosatellite
(2019-07-04) Sünter, Indrek; Noorma, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elektrilise päikesepurje tehnoloogia võimaldaks kosmosesondidel navigeerida planeetidevahelises ruumis ilma kütuseta, kasutades vaid päikesetuult ja elektrienergiat. Küll aga on tehnoloogiliselt keerukas päikesepurje purjetraadi väljakerimine, mis eeldab kosmosesondi pöörlemapanekut. 2013. aasta 7. mail maalähedasele orbiidile läkitatud tudengisatelliit ESTCube-1 oli esimene satelliit elektrilise päikesepurje katsetusmooduliga. Satelliit seati edukalt vajaliku pöörlemiskiirusega pöörlema, kuid purje väljakerimine ebaõnnestus mehaanilise tõrke tõttu katsetusmooduli motoriseeritud purjepoolis. ESTCube-1 pöörlemapanekut ja päikesepurje katsetusmooduli juhtimist võimaldasid satelliidi pardaarvuti ja seda ümbritsevad liidesed, mille arendamise ja valideerimise tulemustele keskendub antud väitekiri. Pardaarvuti kogus mõõdiseid satelliidi asendi anduritelt, juhtis magnetmähiseid ning lülitas missioonilasti purjepooli mootorit, purjepooli kõrgepinge toiteplokki ja elektronkiirgureid. Lisaks vahendas pardaarvuti pilte pardakaamerast ning salvestas mõõtmistulemusi satelliidi alamsüsteemidelt et need hiljem maajaamale edastada. Satelliidi kaheaastase eluea jooksul ei täheldatud missioonikriitilisi tõrkeid pardaarvuti ega selle liideste töös. ESTCube-1 missioon aitas edukalt tõsta elektrilise päikesepurje tehnoloogia komponentide valmidusastet tulevasteks missioonideks.
Imprinting disorders in Estonia
(2019-07-05) Yakoreva, Maria; Õunap, Katrin, juhendaja; Kahre, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kaasasündinud vermimishäired on vähetuntud rühm harva esinevaid pärilikke haigusi, mis on tingitud vermitud geenide ekspressiooni muutustest ning mõjutavad peamiselt kasvu, aju funktsioone ja hormonaalset süsteemi. Kuigi inimese genoomis on leitud vähemalt 100 vermitud geeni, on hetkel teada ainult 13 kliiniliselt tunnustatud kaasasündinud vermimishäiret. Nendest sagedasemad on Prader-Willi sündroom (PWS), Angelmani sündroom (AS), Beckwith-Wiedemanni sündroom (BWS) ning Silver-Russelli sündroom (SRS). Kuigi igale vermimishäirele on iseloomulik spetsiifiline kliiniline pilt, on sümptomid sageli kattuvad, ebatüüpilised või vähe väljendunud. Ka molekulaarsed põhjused võivad olla nii geneetilised kui ka epigeneetilised. Varieeruva molekulaarse etioloogia ja kliinilise avaldumise tõttu on vermimishäirete diagnostika keeruline, mistõttu osa vermimishäirete juhtudest jääb diagnoosimata. Käesoleva uuringuga selgitati sagedamini esinevate vermimishäirete esinemissagedust Eestis. Leiti, et PWS, AS ning BWS esinemissagedus Eestis on võrreldav kirjanduses publitseeritud esinemissagedusega, kuid SRS ning GNAS-geeniga seotud vermimishäirete esinemissagedus on eeldatavast oluliselt kõrgem. Demonstreeriti, et kuigi iga vermimishäire eraldi võetuna on väga harva esinev, on kõik vermimishäired koos suhteliselt levinud. Molekulaarselt kinnitati diagnoos 38%-l kliinilise SRS diagnoosiga patsientidest ning 8%-l kliinilise BWS diagnoosiga patsientidest, mis näitab, et SRS skooringusüsteem on Eesti patsientidel efektiivsem kui BWS skooringusüsteem. Juurutati laboripraktikasse selliseid uusi molekulaarseid teste nagu 6., 7., 14. ja 20. kromosoomi vermitud regioonide MS-MLPA (ingl Methylation-Specific Multiplex Ligation-dependent Probe Amplification) analüüsid, ning kirjeldati nende analüüsidega leitud haruldasi vermimishäireid Eestis. Käesoleva uurimistöö tulemusena õnnestus parandada vermimishäirete diagnostikat Eestis ning ka tõsta Eesti arstide teadlikkust vermimishäiretest.
Standard substance free quantification for LC/ESI/MS analysis based on the predicted ionization efficiencies
(2019-07-05) Liigand, Jaanus; Kruve-Viil, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kõrgefektiivne vedelik kromatograafia elektropihustus massispektromeetria (LC/ESI/MS) on laialt kasutatud väga võimekas analüüsimeetod. Antud meetod on levinud orgaaniliste ühendite, eriti jälgedes, määramise meetod. Kahjuks on sellel meetodil üks puudus. Kõrgefektiivse vedelikkromatograafi ja massispektromeetri ühendamiseks kasutatava elektropihustuse ionisatsiooniefektiivsus on ühendist sõltuv ja võib erineda üle 10 miljoni korra. Ionisatsiooniefektiivsus on defineeritud lahuses olevate analüüdi molekulidest või ioonidest genereeritud gaasifaasiliste ioonide määrana. Seepärast tuleb LC/ES/MS kvantitatiivseks kasutamiseks kasutada standardaineid. Kahjuks ei pruugi standardained kättesaadavad olla, kui tegemist on uudse avastusega, antud ühendeid on raske eraldada või nad on ebastabiilsed. Minu doktoritöö eesmärgiks on arendada arvutuslik meetod elektropihustuse ionisatsiooniefektiivsuste ennustamiseks, et võimaldada standardainete vaba kvantitatiivset suunamata LC/ESI/MS analüüsi. Standardainete vaba kvantiseerimise võimaldamiseks uurisin aine struktuuri mõju ionisatsiooniefektiivsusele. Lisaks uurisin analüüsiks kasutatud eluendi mõju ionisatsiooni efektiivsusele. Oma doktoritöö raames näitasin, et mõõdetud ionisatsiooniefektiivsused ning nende trendid erinevate ainete klassides ja erinevates analüüsiks kasutatud eluentides on erinevate instrumentide ülesed. Lõpuks töötasin välja ionisatsiooniefektiivsuse ennustamise mudeli ning meetodi, mis võimldab standardainete vaba kvantiseerimist LC/ESI/MS analüüsil
Expanding and improving methodology and applications of ionization efficiency measurements
(2019-07-06) Liigand, Piia; Kruve-Viil, Anneli, juhendaja; Kaupmees, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elektropihustusionisatsioon-vedelikkromatograafia-massispektromeetria (ESI/LC/MS) on üks enim kasutatavaid meetodeid erinevate analüütide uurimiseks mitmetes valdkondades keskkonna analüüsidest ravimiarenduseni ja toiduohutuseni. Kuigi ESI/LC/MS võimaldab määrata väga madalaid ainete sisaldusi, on täpseteks mõõtmisteks vajalik standardainete kasutamine, sest ainete ionisatsiooniefektiivsused erinevad miljoneid kordi, s.t. sama kontsentratsiooni kuid erineva ionisatsiooniefektiivsusega analüüdid võivad anda miljoneid kordi erineva signaali. Ionisatsiooniefektiivsus sõltub aine struktuurist, kasutatavast eluendist, kasutatud ESI allika geomeetriast ning analüüdiga samal ajal elueeruvatest ühenditest. Standardainete kasutamine pole alati võimalik, näiteks kui tehtud avastus on niivõrd uudne, standardainet pole võimalik sünteesida või selle soetamine on võimatu. Sellisel juhul on ainete kvantitatiivse sisalduse määramiseks vaja teada ionisatsiooniefektiivsusi. Seega oli doktoritöö eesmärkideks: (1) laiendada ja täiendada ionisatsiooniefektiivsuste mõõtmise metoodika ka mitmelaengulisi ioone andvatele analüütidele ning keerulisematele maatriksitele, näiteks bioloogilised vedelikud; (2) ühendada ESI positiivses ja negatiivses režiimis saadud ionisatsiooniefektiivsuste väärtused numbriliselt võrreldavaks ja (3) arendada välja meetod, et koondada erinevad kirjandusandmed ning muuta need numbriliselt võrreldavaks andmekomplektiks. Kõik püstitatud eesmärgid said täidetud ning doktoritöö tulemusena on võimalik kvantitatiivselt võrrelda erinevates laborites, erinevatel instrumentidel ja erinevates maatriksites mõõdetud ionisatsiooniefektiivsusi. Suuremad ja usaldusväärsemad andmehulgad võimaldavad arendada universaalse mudeli ionisatsiooniefektiivsuste ennustamiseks, mis omakorda vähendab vajadust standardainete järele LC/ESI/MS analüüsil. See omakorda võimaldab luua selgust ESI ionisatsioonimehhanismi osas.
On the origin of papillomavirus proteins
(2019-07-08) Puustusmaa, Mikk; Abroi, Aare, juhendaja; Remm, Maido, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Viirused on parasiitse eluviisiga bioloogilised objektid, mis kasutavad peremeesraku ressursse endi paljundamiseks. Erinevalt rakulistest organismidest puudub viirustel ühine eellane. Nende tekke kohta eksisteerib mitmeid hüpoteese, kuid viiruste täpne päritolu on tänini ebaselge. Antud doktoritöös keskenduti papilloomiviiruse (PV) sugukonna päritolu uuringutele. PV-d on võimelised nakatama imetajaid, linde, roomajaid ja ka kalu. Kõrge riskiga inimese PV-d põhjustavad enamiku emakakaelavähi juhtudest ja on ka paljude teiste kasvajate tekitajad. Uuringu käigus analüüsiti erinevaid järjestuste andmebaase, tuvastamaks PV-des leiduvate valgugeenide homolooge (ühtset päritolu geene) rakulistes organismides. Tulemused näitasid, et rakuliste organismide genoomides leidub vaid PV-te replikatsioonivalgu E1 homolooge, jättes PV-te päritolu siiski veel ebaselgeks. Samas näitasid meie tulemused, et PV-d on evolutsiooniliselt suguluses polüoomiviiruste ja parvoviiruste sugukonnaga. Seosele viitasid nii kapsiidivalgu L1 kui ka E1 valgu geen. Viiruse genoomid on kompaktsed ning kodeeriva potentsiaali efektiivsemaks kasutamiseks võivad mõned geenid üksteisega kas osaliselt või täielikult kattuda. Üheks selliseks geeniks on E8, mis asub PV-de E1 geeni sees ja mida on eksperimentaalselt tuvastatud väga vähestes PV-des. Töö teise eesmärgina analüüsiti in silico üle 300 PV genoomi, tuvastamaks E8 olemasolu nende E1 geenides. E8 ei suudetud tuvastada ainult nendes PV-des, mis nakatavad roomajaid, linde ja kalu. Tulemused viitavad hilisemale E8 tekkele, pärast imetajate lahknemist teistest selgroogsetest. Eelpool nimetatud topelt kodeeriva ala, aga ka paljude teiste geenisiseste elementide tuvastamine nõuab spetsiifilisi lahendusi. Kolmanda eesmärgina loodi antud doktoritöö käigus veebitööriist nimega cRegions [http://bioinfo.ut.ee/cRegions/], mis on võimeline tuvastama erinevaid funktsionaalseid elemente viiruste geenidest.
The first study of the treatment outcomes of patients with cleft lip and palate in Central Vietnam
(2019-07-08) Nguyen, Van Thai; Jagomägi, Triin, juhendaja; Nguyen, Toai, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Huule- ja/või suulaelõhe (CL/P) on maailmas üks enimesinevamaid kaasasündinud arenguanomaaliaid. CL/P esinemissagedus Vietnamis on 1/677 elussünni kohta. Kesk-Vietnamis on tavaks, et enamus CL/P patsientidest loodab rahvusvaheliste abiorganisatsioonide poolt korraldatud ravimissioonidele. Kuna need organisatsioonid ei ole kohal kogu aeg, siis toimuvad operatsioonid korrapäratult ja tavaliselt rahvusvaheliselt aktsepteeritud protokollides ettenähtud aegadest erinevalt. Rahvusvaheliste abiorganisatsioonide meeskond keskendub pigem lõhede kirurgilisele sulgemisele, mitte aga muudele ravimeetoditele. Näiteks logopeedilist- ja ortodontilist ravi rahvusvahelised abiorganisatsioonide meeskonnad ei toeta. Süsteemselt ei toimu ka patsientide lõikuste järgseid järelkontrolle. Seetõttu ei ole hinnatud ka sellise ravikorraldusega patsientide ravitulemusi. Antud doktoritöö eesmärgiks oli hinnata nende CL/P diagnoosiga patsientide, keda on opereerinud erinevad rahvusvahelised abiorganisatsioonid, ravitulemusi Kesk-Vietnamis. Hinnati järgmisi näitajaid: hammaste tervislik seisund, nasolabiaalne esteetika, kõne kvaliteet, näo-, lõualuude ning suulae morfoloogia, lõualuude mõõdud, ülemiste hingamisteede dimensioonid, patsientide ja nende vanemate/hooldajate rahulolu, ema kogemus toimetulekuks suulõhega lapse sünni järel. Uuring viidi läbi Hues, mis asub Kesk-Vietnamis. Kaasati 81 CL/P diagnoosiga patsienti. Hambakaariese levimust ja parodondi seisundit hinnati rahvusvahelise tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kriteeriumite järgi. Nasolabiaalse esteetika hindamiseks kasutati kolme erinevat meetodit ja hindajateks olid erinevate erialade arstid. Kõnekvaliteet määrati nasaalsuse astme alusel kasutades Nasometer II-e. Näo- ja lõualuude piirkonna ning ülemiste hingamisteede morfoloogilised iseaärasused selgitati välja tsefalomeetrilise uuringuga. Ülalõualuu dimensioonide ja kõvasuulae morfoloogia kindlakstegemiseks kasutati digitaalseid hambamudeleid. CHASQ (Cleft Hearing, Appearance and Speech Questionnaire) küsimustik oli aluseks patsientide ja tema vanemate/hooldajate rahulolu uurimiseks. Emade kogemuse väljaselgitamiseks suulõhega lapse sünni järgselt oli kasutuses eraldi küsimustik. Kesk-Vietnami suulõhega patsientide hulgas on väga laialt levinud hambakaaries ja gingiviit (igemepõletik). Nasolabiaalne esteetika oli rahuldav. Kõnekvaliteet oli halb, kuna rohkem kui pooltel patsientidel oli kõne hüpernasaalne. Esines Angle IIInda klassi hambumusanomaaliat. Õhuteede, ülakaare ning suulae dimensioonid olid vähenenud just lapspatsientidel. Emade suhtumine CL/P lapse sündi oli ilma suurte emotsioonideta. Nii patsiendid kui ka vanemad/hooldajad olid rahul ravitulemustega. Vietnamis on pakiline vajadus luua rahvuslik suulõhede register, et oleks võimalik patsientide ravi koordineerida ja jälgida. Samuti on vaja luua ja kasutusele võtta patsientide jälgimise diagnostilised miinimumnõuded. Teeme ettepaneku parandada hammaste tervisega seotud protseduuride, ortodontilise ravi ja logopeedilise teenuse kättesaadavust.
Neuropsychiatric endophenotypes – focusing on IgLON adhesion molecules in the mouse brain
(2019-07-08) Singh, Katyayani; Vasar, Eero, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Psühhiaatriliste häirete multifaktoriaalse patogeneesi mõistmine on suur väljakutse. Neuropsühhiaatriliste häirete modelleerimine loommudelites annab võimaluse uurida, kuidas närviringete düsfunktsionaalsus põhjustab patoloogiliste fenotüüpide avaldumist. Erinevad ülegenoomsed assotsiatsiooniuuringud (GWAS) ning ekspressiooniuuringud on näidanud IgLON perekonda kuuluvate adhesioonimolekulide (Lsamp, Ntm, Opcml, Negr1, IgLON 5) seost inimese neuropsühhiaatriliste häiretega ning käitumiskatsed Lsamp ja Ntm puudulike hiirtega on näidanud IgLON molekulide osalust emotsionaalse ja sotsiaalse käitumise kujunemises. Funktsionaalsed uuringud on näidanud, et IgLON valgud osalevad närviringete kujunemisel ja toimimisel nii arenevas kui ka täiskasvanud ajus. On teada, et tsütoskeleti dünaamilised ümberkorraldused arenevates neuronites on aluseks neuraalsete ringete kujunemisele, kuid IgLON perekonna molekulide roll arenevate neuronite tsütoskeleti reguleerimises on olnud siiani teadmata. Käesoleva töö eesmärk oli selgitada Lsamp ja Ntm vaheliste vastastoimete ja Negr1 mõju aju struktuurile ja funktsioonidele, kasutades vastavate geenide suhtes mutantseid hiiremudeleid. Analüüsisime neuropsühhiaatriliste häiretega seotud morfoloogilisi, anatoomilisi ja käitumuslikke parameetreid Lsamp−/−, Ntm−/−, Lsamp−/−Ntm−/− ja Negr1−/− hiirtes. Mitmetasandiline lähenemine aitab selgitada, kuidas aju struktuursed kõrvalekalded mõjutavad käitumist. Näitasime, et Lsamp ja Ntm mõjutavad varajast neuriitide väljakasvu ja rakkude jagunemist ning apoptoosi teineteisest sõltuvalt ning samasugused vastasmõjud on jälgitavad ka mutanthiirte käitumuslikes reaktsioonides. Leidsime, et Negr1−/− hiirtel on kõrvalekalded neuritogeneesis, neuroanatoomias ja et nende hipokampuses on vähem inhibitoorseid neuroneid, mis võivad olla sellele hiireliinile iseloomuliku puuduliku sotsiaalse ja tunnetusliku käitumise põhjuseks. Lisaks näitavad käesoleva väitekirja tulemused, et IgLON adhesioonimolekulide toime võib olla sõltumatu rakkudevahelisest adhesioonist. Meie uurimistulemused aitavad mõista, kuidas IgLON adhesioonivalgud, mille geenipiirkonnad on olulised riskilookused paljudele psühhiaatrilistele häiretele, reguleerivad närviringete kujunemist, mõjutades neuronite morfoloogiat ja omadusi ning aju anatoomiat. Neid neuronaalseid muutusi, mis seostuvad muutustega käitumises, võib vaadata kui psühhiaatriliste häiretega seotud endofenotüüpe. Oleme näidanud erinevate IgLON puudulikkusega hiiremudelite sobivust psühhiaatriliste häirete modelleerimiseks ning nende mudelite edasine uurimine aitab neuropsühhiaatriliste häirete kujunemist paremini mõista.