Sirvi Kuupäev , alustades "2019-08" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 15 15

"Välk ja pauk“: ometi üks põhjalik äikeseraamat!
(Eesti Loodus, 2019-08) Kallis, Ain
Saaremaa noorukite lugemiseelistused ja -harjumused Kuressaare Gümnaasiumi ning Aste Põhikooli 9. ja 11. klassi õpilaste näitel
(Tartu Ülikool, 2019-08) Tamm, Kristi; Puksand, Helin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti ilmateenistuse raskest lapsepõlvest
(Eesti Loodus, 2019-08) Kallis, Ain
Mängustatud õppetegevuste mõju üheksanda klassi õpilaste suhtumisele eesti keele kui teise keele tundidesse
(Tartu Ülikool, 2019-08) Hallas, Pirgita-Maarja; Kitsnik, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Lõimitud aine- ja keeleõpe kultuuri õpetamise teenistuses. Õppematerjalid kolmandale kooliastmele.
(Tartu Ülikool, 2019-08) Neuvonen, Tiia; Kikerpill, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti lainetav ilmastik – kuumamurdlained võivad vahelduda järskude külmalainetega
(Maaleht, 2019-08-01) Kallis, Ain
Ilm ei jäta mitte kedagi külmaks
(Maaleht, 2019-08-08) Kallis, Ain
Valgustuskunst. Balti kunstiharrastusest ja joonistuspraktikatest 18. ja 19. sajandi vahetusel
(2019-08-15) Polli, Kadi; Maiste, Juhan, juhendaja; Plath, Ulrike, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö võtab vaatluse alla Balti valgustusaegse kunstivälja, keskendudes harrastuslikule pildipärandile. Pöörates fookuse 18.sajandi veel tagasihoidlikult professionaalselt-institutsionaalselt kunstielult laiemale harrastajate ringile ja kunstiliselt kõrgetasemelistelt piltidelt harrastuslikele, argistele, rakenduslikele joonistuspraktikatele (reisi- ja teadusjoonistused, kartograafilised ülestähendused, koduloolised ja muinasteaduslikud pildid, päevikuvinjetid jpm) on jälgitud kunstitundmise ja joonistusoskuse hüppelist kasvu Balti aadli- ja haritlaskonna seas 18.sajandi teisel poolel – ja veel enam, pildimeedia märkimisväärset rolli Balti valgustuses. Selline vaatenurga muutmine ja seniste kohalikku kunstivälja kirjeldavate mustrite teatav ümbermängimine on töös abiks balti kunsti erijoonte esiletoomisel, lubades alaväärsuskompleksita käsitleda siinse varase pildipärandi vähest esteetilist kvaliteeti ja madalat loomelendu ning hinnata sellele omast valgustuslik-pragmaatilist suhtumist ja rakenduslikku-harrastuslikku iseloomu kui baltisaksa kunstikultuuri ühte põhijoont. Koos siinsete harrastajate pildikogemuse ja -eeskujude kaardistamisega võetakse fookusesse Balti valgustuskunsti kõige tähtsam ja iseloomulikum, kohalikku visuaalset identiteeti loov pildižanr – muististe ja vaatamisväärsuste pildilised topograafiad ning maastikujoonistused. Erinevates artiklites lisandub naisuurimuse aspekt, kunstikogude ja –turu teema ning mentaliteediajaloost lähtuv pilk joonistamise erinevatele funktsioonidele ja kunsti/kunstniku positsioonile Balti ühiskonnas. Omaette tähelepanu saavad kunstiharrastuse ja kunstnikuprofessiooni eristamine ja teadvustamine balti mentaliteedis ning mitmed just valgustusajas siinmail väljakujunenud kultuurilised enesedeterminatsioonid, mis jäävad harrastuslikku, valgustuslik-pragmaatilist suhtumist kunstiloomesse toitma ka 19. sajandi edenedes.
Therapeutic strategies for ischemia reperfusion injury
(2019-08-27) Eskla, Kattri-Liis; Luuk, Hendrik, juhendaja; Hundahl, Christian Ansgar, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Hüpoksilis-isheemiline kahjustus avaldub, kui peaaju või südame verevarustus on häiritud, mistõttu tekib hapniku- ja toitainevaegus. Ilma nendeta surevad rakud kiiresti. Antud töö aitabki paremini mõista, millised tegurid võiksid kaitsta kude hapnikupuuduse eest, mis kaasneb erinevate südameveresoonkonna haigustega. Tegu on molekulaarsel tasemel alusuuringutega rakkudel ja hiirtel, mille käigus uurisime kolme potentsiaalset terapeutilist mehhanismi isheemia reperfusiooni kahjustuse ravis - hüpotermia, vesiniksulfiid ja lümfangiogenees. Uued ravimeetodid aitavad laiendada arusaamist hüpoksilis-isheemilisest kahjustusest ja parandada patsientide taastumisvõimalusi. Kliinilises praktikas on kehatemperatuuri langetamine kasutusel eelkõige sekundaarse ajukahjustuse vähendamiseks, samas näitavad mõningad uuringud, et hüpotermia on võimeline vähendama ka südamelihase kahjustust. Seni on hüpotermiat vaadeldud kui tegurit, mis vähendab metabolismi ja hapniku tarbimist. Meie tulemused näitavad, et lisaks sellele võimaldab hüpotermia suurendada vastupanu hapnikupuudusest tulenevale stressile läbi Nrf2 ja HIF1 signaaliradade. Vesiniksulfiidi peeti pikka aega mürgiseks gaasiks, kuid sellel põhinevad ravimimeetodid võivad saada oluliseks mitmete südame-veresoonkonna haiguste puhul. Südamekahjustus vähendab rakus mitokondrite hulka, mis varustab aga rakku eluks vajaliku energiaga. Meie tulemused näitavad, et vesiniksulfiid reguleerib rakus mitokondrite hulka läbi AMPK-PGC1α signaaliraja. Südamekahjustuse puhul aitab eksogeenne vesiniksulfiid (SG-1002) taastada vesiniksulfiidi tasemed. Selle tulemusena suureneb südame mitokondrite hulk ja paraneb südame funktsioon. Lümfangiogeneesile ehk lümfisoonte tekkele on isheemia reperfusiooni kahjustuse ravis oluliselt vähem tähepanu pööratud kui angiogeneesile ehk veresoonte tekkele, kuid isheemia reperfusiooni kahjustuse tulemusena muutub südame lümfisüsteem. Meie tulemused näitavad, et endogeense lümfangiogeneesi inhibeerimine südamekahjustuse olukorras tekitab põletikuvastust, südame talitushäiret ning ei toimunud iseloomulikku lümfisoonte tiheduse suurenemist. Selle leevendamiseks manustati hiirtele lokaalselt VEGFC-d, mis vähendas põletikku ja parandas südame talitushäiret. Seega on lümfangiogenees üks oluline uus terapeutiline lähenemine isheemia reperfusiooni kahjustuse ravis.
Among the two kinds of metacognitive self-evaluation, one is predictive of illusory object perception, the other is not
(2019-08-28) Lints, Diana; Vetik, Sandra; Tulver, Kadi; Bachmann, Talis
Transcranial brain sonography in the Estonian cohort of Parkinson’s disease
(2019-08-29) Toomsoo, Toomas; Asser, Toomas, juhendaja; Berg, Daniela, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Eestis läbiviidud uurimustöö eesmärgiks oli näidata aju ultraheli uuringu abil Parkinsoni tõve korral tekkivaid muutusi keskajus asuvas musttuumas, mis aitaks seda haigust diagnoosida. Täiendavalt uuriti ka ultraheliuuringu tulemuste seoseid depressiivsete sümptomite esinemisega. Tegemist on innovaatilise meetodiga Parkinsoni tõve diagnoosimiseks, mida Eestis pole varem uuritud. Uuringus osales 300 PT patsienti ja 200 kontrollisikut. Aju musttuum sisaldab dopamiinirakke, mis Parkinsoni tõvega haigetel haiguse kulu jooksul hävinevad. Läbi kolju tehtava ultraheliuuringu käigus on võimalik mõõta musttuuma piirkonna suurust ja selle kajarikkuse (hüperehhogeensuse) asümmeetria alusel kinnitada Parkinsoni tõve diagnoosi. Uuringul määrati ultraheli diagnostiline väärtus haigete eristamiseks tervetest, mis ühtib varasemalt teistes riikides leitud tulemustega; kõige olulisemaks tulemuse mõjutajaks on vanus. Lisaks näidati erinevust vasaku ja parema ajupoole vahel, mis on seoses esmassümptomite tekkimise poolega. Lisaks aitab ultraheliuuring kirjeldada depressiivsete sümptomite ilmnemist Parkinsoni tõvega haigetel ajutüves asuvate Raphe tuumade ehhogeensuse esinemise põhjal. Raphe tuumad osalevad virgatsaine serotoniini tootmisel, mille vähenemisel kahjustuse korral võivad tekkida depressiooni sümptomid. Uuring näitas, et ultraheli uuring võimaldab hinnata Raphe tuumade terviklikkust ja on hea meetod varjatud depressiooni sümptomite väljaselgitamiseks. Läbiviidud uuring oli esimene ulatuslik aju ultraheliuuring Eestis, mis kinnitas ultraheliuuringu diagnostilist väärtust Parkinsoni tõve diagnoosimiseks. Lisaks teaduslikule väärtusele on sellel oluline kliiniline tähtsus seoses uue meetodi rakendamisega Parkinsoni tõve käsitluses.
Molecular studies of the initial amplification of the oncogenic human papillomavirus and closely related nonhuman primate papillomavirus genomes
(2019-08-29) Tombak, Eva-Maria; Ustav, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimese papilloomiviirused (HPV-d) on kliiniliselt olulised viirused, kuna teatud viirustüüpide elutsükli käigus võib aset leida nakatunud raku muutumine kontrollimatu paljunemisvõimega kasvajarakuks. Selliste rakkude vohamine võib kaasa tuua HPV-seoseliste vähkkasvajate tekke, millest kõige levinum on emakakaelavähk. Kuna tänaseni ei ole õnnestunud välja arendada ravimeid väljakujunenud HPV-nakkuse kõrvaldamiseks, on HPV nakkusega seotud haiguste puhul selgelt määratletav täitmata ravivajadus. HPV-d nakatavad limaskestade või naha epiteelkoe keratinotsüüte ning viiruse elutsükkel on tihedalt seotud epiteelkoe uuenemisega, mille jäljendamine laboritingimustes on keeruline. See on oluliselt pärssinud HPV genoomse DNA paljundamise (replikatsiooni) uurimist ning selle molekulaarsete mehhanismide mõistmist, mis on ülioluline HPV-vastaste kõrgelt spetsiifiliste ravimite arendamisel. Meie uurimisrühm Tartu Ülikoolis on välja töötanud robustse, inimese U2OS rakuliinil põhineva mudelsüsteemi, mille abil antud uurimistöös kirjeldati HPV genoomse DNA esmast replikatsioonifaasi molekulaarsel tasemel. Replikatsiooni vaheproduktide täppisanalüüsi põhjal järeldati, et HPV esmane nakatumisjärgne DNA amplifitseerimine hõlmab kahte erinevat replikatsiooniviisi: kahesuunalist nn teeta-replikatsiooni ning ühesuunalist, arvatavasti rekombinatsioonist sõltuvat replikatsiooniviisi. Lisaks kirjeldati uurimistöös esmakordselt HPV-dele evolutsiooniliselt lähedaste viiruste, jaava makaagi (Macaca fascicularis) papilloomiviiruste (MfPV-de) DNA paljundamise ja geenide avaldumisega seotud molekulaarseid mehhanisme, kuna MfPV-d võivad olla sobivaimad viirused HPV-vastaste ravimikandidaatide testimiseks kasutatava loommudeli arendamiseks. Tulemuste põhjal järeldati, et MfPV ja kliiniliselt oluliste HPV tüüpide DNA paljundamine ja geenide avaldumine on molekulaarsel tasemel väga sarnane. Lisaks näidati, et vähkkasvajaid põhjustavate HPV-de replikatsiooni takistavad ravimikandidaadid pärsivad ka MfPV DNA paljundamist. Seega on antud uurimistöö tulemused aluseks edasisele arendustegevusele, mille eesmärgiks on välja töötada HPV-vastaste ravimite eelkliinilisteks testimisteks kasutatav uudne, HPV nakkust jäljendav loommudel.
The changing role of the planner. Implications of creative pragmatism in Estonian spatial planning
(2019-08-30) Metspalu, Pille; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Doktoritöö eesmärgiks on portreteerida Eesti ruumilise planeerimise teoreetilist kontseptsiooni, uurides muutusi planeerija rollis. Ma vaatlen planeerijate ülesandeid, otsustusõigust ja võimu, samuti professionaalseid oskusi. Eesti ruumilise planeerimise teoreetilise raamistikuna pakun välja loova pragmatismi, mis aitab mõista planeerijatele esitatavate ootuste laiemat konteksti. Analüüsin planeerija rolli ja pragmatismi ilminguid Kesk- ja Ida-Euroopale ning Eestile iseloomulike ruumiliste nähtuste, suvilaalade ja paneelelamurajoonide, näitel. Sotsialistliku ruumiplaneerimise ehedate näidetena peegeldub nende alade arenguloos meie sotsiaal-kultuuriline pärandit. Sealsete eripäraste elukeskkondade kujunemislugu aitab avada planeerija rolli erinevatel tasanditel.
Natural radioactivity in Cambrian-Vendian groundwater – analytical procedures, monitoring of drinking water treatment technology, and associated changes in groundwater quality
(2019-08-30) Suursoo, Siiri; Kiisk, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjaveekiht on üks peamisi joogiveeallikaid Põhja-Eestis. Uraani- ja tooriumirikka kristalse aluskorra peal asuv Cm-V on kurikuulus oma kõrge radionukliidide sisalduse poolest. 2009. a hinnangute põhjal tarbib ligi 18% Eesti elanikkonnast (230 000 inimest) joogivett, mille radioloogilised näitajad ületavad määruses kehtestatud viitetaset. Kui nõuded joogivee radioloogiliste näitajate kohta Eesti seadusandlusesse üle võeti, oli Eestis vähe võimalusi radioloogiliste parameetrite määramiseks veeproovides. Lünga täitmiseks arendati ja valideeriti käesoleva töö raames metoodikaid raadiumi mõõtmiseks. Akrediteeriti gammaspektromeetriline analüüs Ra-226 ja Ra-228 määramiseks, mis võimaldab nüüd pakkuda usaldusväärselt analüüsiteenust. Veebruaris 2012 avati Viimsis esimene veepuhastusjaam Eestis, mis kasutab spetsiaalselt raadiumi eemaldamiseks mõeldud tehnoloogiat. Kolme aasta jooksul kogutud seiretulemused näitavad, et Cm-V põhjavee kasutamise puhul on väga keeruline vältida NORM-jäätmete (Naturally Occurring Radioactive Material) teket. Kuigi põhjavees tekitavad kiirguskaitse seisukohast muret vaid Ra-226 ja Ra-228, tuleb vee töötlemise protsessis tähelepanu pöörata ka radoonile (Rn-222) ja tooriumile (Th-228), mis tekivad filtermaterjalides Ra-226 ja Ra-228 radioaktiivsel lagunemisel. Viimsis kasutatav tehnoloogia on tänaseni suutnud tagada vastavuse joogivee kvaliteedinõuetega, kuid intensiivne põhjavee kasutus võib kutsuda esile muutusi sisendvee kvaliteedis. Võtmenäitajateks Cm-V põhjavee kvaliteedi jälgimisel osutusid kloriidid ja Ra. Intensiivse veevõtu tulemusel võib põhjavee Cl-sisaldus muutuda kas merevee sissetungi tagajärjel või kristalses aluskorras sisalduva kõrge soolsuse vee sissetungi tõttu, millega kaasneb meteoorse vee sissetung läbi uhtorgude. Ra-sisalduse kasvu taga võib olla kas raadiumirikka vee sissetung või muutused põhjaveekihi geokeemilistes tingimustes, mis põhjustavad Ra lahustumist setete pinnalt põhjavette. Doktoritöö tulemused näitavad, et sotsiaalministri määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud seiresagedus radioloogilistele näitajatele – kord 10 aasta jooksul – ei Cm-V põhajvee puhul piisav.
Detecting compositionality of Estonian particle verbs with statistical and linguistic methods
(2019-08-30) Aedmaa, Eleri; Muischnek, Kadri, juhendaja; Uiboaed, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tänapäeval on inimkeeli (kaasa arvatud eesti keelt) töötlevad tehnoloogiaseadmed igapäevaelu osa, kuid arvutite „keeleoskus“ pole kaugeltki täiuslik. Keele automaattöötluse kõige rohkem kasutust leidev rakendus on ilmselt masintõlge. Ikka ja jälle jagatakse sotsiaalmeedias, kuidas tuntud süsteemid (näiteks Google Translate) midagi valesti tõlgivad. Enamasti tekitavad absurdse olukorra mitmest sõnast koosnevad fraasid või laused. Näiteks ei suuda tõlkesüsteemid tabada lauses „Ta läks lepinguga alt“ ühendi alt minema tähendust petta saama, sest õige tähenduse edastamiseks ei saa selle ühendi komponente sõna-sõnalt tõlkida ja seetõttu satubki arvuti hätta. Selleks et nii masintõlkesüsteemide kui ka teiste kasulike rakenduste nagu libauudiste tuvastuse või küsimus-vastus süsteemide kvaliteet paraneks, on oluline, et arvuti oskaks tuvastada mitmesõnalisi üksuseid ja nende eri tähendusi, mida inimesed konteksti põhjal üpriski lihtalt teha suudavad. Püsiühendite (tähenduse) automaattuvastus on oluline kõikides keeltes ja on seetõttu pälvinud arvutilingvistikas rohkelt tähelepanu. Seega on eriti inglise keele põhjal välja pakutud terve hulk meetodeid, mida pole siiamaani eesti keele püsiühendite tuvastamiseks rakendatud. Doktoritöös kasutataksegi masinõppe meetodeid, mis on teiste keelte püsiühendite tuvastamisel edukad olnud, üht liiki eesti keele püsiühendi – ühendverbi – automaatseks tuvastamiseks. Töös demonstreeritakse suurte tekstiandmete põhjal, et seni eesti keele traditsioonilises käsitluses esitatud eesti keele ühendverbide jaotus ainukordseteks (ühendi komponentide koosesinemisel tekib uus tähendus) ja korrapärasteks (ühendi tähendus on tema komponentide summa) ei ole piisavalt põhjalik. Nimelt kinnitab töö arvutilingvistilistes uurimustes laialt levinud arusaama, et püsiühendid (k.a ühendverbid) jaotuvad skaalale, mille ühes otsas on ühendid, mille tähendus on selgelt komponentide tähenduste summa. ja teises need ühendid, mis saavad uue tähenduse. Uurimus näitab, et lisaks kontekstile aitavad arvutil tuvastada ühendverbi õiget tähendust mitmed teised tunnuseid, näiteks subjekti ja objekti elusus ja käänded. Doktoritöö raames valminud andmestikud ja vektoresitused on vajalikud uued ressursid, mis on avalikud edaspidisteks uurimusteks.