Sirvi Kuupäev , alustades "2019-08-29" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Transcranial brain sonography in the Estonian cohort of Parkinson’s disease
(2019-08-29) Toomsoo, Toomas; Asser, Toomas, juhendaja; Berg, Daniela, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Eestis läbiviidud uurimustöö eesmärgiks oli näidata aju ultraheli uuringu abil Parkinsoni tõve korral tekkivaid muutusi keskajus asuvas musttuumas, mis aitaks seda haigust diagnoosida. Täiendavalt uuriti ka ultraheliuuringu tulemuste seoseid depressiivsete sümptomite esinemisega. Tegemist on innovaatilise meetodiga Parkinsoni tõve diagnoosimiseks, mida Eestis pole varem uuritud. Uuringus osales 300 PT patsienti ja 200 kontrollisikut. Aju musttuum sisaldab dopamiinirakke, mis Parkinsoni tõvega haigetel haiguse kulu jooksul hävinevad. Läbi kolju tehtava ultraheliuuringu käigus on võimalik mõõta musttuuma piirkonna suurust ja selle kajarikkuse (hüperehhogeensuse) asümmeetria alusel kinnitada Parkinsoni tõve diagnoosi. Uuringul määrati ultraheli diagnostiline väärtus haigete eristamiseks tervetest, mis ühtib varasemalt teistes riikides leitud tulemustega; kõige olulisemaks tulemuse mõjutajaks on vanus. Lisaks näidati erinevust vasaku ja parema ajupoole vahel, mis on seoses esmassümptomite tekkimise poolega. Lisaks aitab ultraheliuuring kirjeldada depressiivsete sümptomite ilmnemist Parkinsoni tõvega haigetel ajutüves asuvate Raphe tuumade ehhogeensuse esinemise põhjal. Raphe tuumad osalevad virgatsaine serotoniini tootmisel, mille vähenemisel kahjustuse korral võivad tekkida depressiooni sümptomid. Uuring näitas, et ultraheli uuring võimaldab hinnata Raphe tuumade terviklikkust ja on hea meetod varjatud depressiooni sümptomite väljaselgitamiseks. Läbiviidud uuring oli esimene ulatuslik aju ultraheliuuring Eestis, mis kinnitas ultraheliuuringu diagnostilist väärtust Parkinsoni tõve diagnoosimiseks. Lisaks teaduslikule väärtusele on sellel oluline kliiniline tähtsus seoses uue meetodi rakendamisega Parkinsoni tõve käsitluses.
Molecular studies of the initial amplification of the oncogenic human papillomavirus and closely related nonhuman primate papillomavirus genomes
(2019-08-29) Tombak, Eva-Maria; Ustav, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimese papilloomiviirused (HPV-d) on kliiniliselt olulised viirused, kuna teatud viirustüüpide elutsükli käigus võib aset leida nakatunud raku muutumine kontrollimatu paljunemisvõimega kasvajarakuks. Selliste rakkude vohamine võib kaasa tuua HPV-seoseliste vähkkasvajate tekke, millest kõige levinum on emakakaelavähk. Kuna tänaseni ei ole õnnestunud välja arendada ravimeid väljakujunenud HPV-nakkuse kõrvaldamiseks, on HPV nakkusega seotud haiguste puhul selgelt määratletav täitmata ravivajadus. HPV-d nakatavad limaskestade või naha epiteelkoe keratinotsüüte ning viiruse elutsükkel on tihedalt seotud epiteelkoe uuenemisega, mille jäljendamine laboritingimustes on keeruline. See on oluliselt pärssinud HPV genoomse DNA paljundamise (replikatsiooni) uurimist ning selle molekulaarsete mehhanismide mõistmist, mis on ülioluline HPV-vastaste kõrgelt spetsiifiliste ravimite arendamisel. Meie uurimisrühm Tartu Ülikoolis on välja töötanud robustse, inimese U2OS rakuliinil põhineva mudelsüsteemi, mille abil antud uurimistöös kirjeldati HPV genoomse DNA esmast replikatsioonifaasi molekulaarsel tasemel. Replikatsiooni vaheproduktide täppisanalüüsi põhjal järeldati, et HPV esmane nakatumisjärgne DNA amplifitseerimine hõlmab kahte erinevat replikatsiooniviisi: kahesuunalist nn teeta-replikatsiooni ning ühesuunalist, arvatavasti rekombinatsioonist sõltuvat replikatsiooniviisi. Lisaks kirjeldati uurimistöös esmakordselt HPV-dele evolutsiooniliselt lähedaste viiruste, jaava makaagi (Macaca fascicularis) papilloomiviiruste (MfPV-de) DNA paljundamise ja geenide avaldumisega seotud molekulaarseid mehhanisme, kuna MfPV-d võivad olla sobivaimad viirused HPV-vastaste ravimikandidaatide testimiseks kasutatava loommudeli arendamiseks. Tulemuste põhjal järeldati, et MfPV ja kliiniliselt oluliste HPV tüüpide DNA paljundamine ja geenide avaldumine on molekulaarsel tasemel väga sarnane. Lisaks näidati, et vähkkasvajaid põhjustavate HPV-de replikatsiooni takistavad ravimikandidaadid pärsivad ka MfPV DNA paljundamist. Seega on antud uurimistöö tulemused aluseks edasisele arendustegevusele, mille eesmärgiks on välja töötada HPV-vastaste ravimite eelkliinilisteks testimisteks kasutatav uudne, HPV nakkust jäljendav loommudel.