Sirvi Kuupäev , alustades "2019-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 16 16

Ilm ja hirm
(Horisont, 2019-09) Kallis, Ain
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri nr 8
(Tartu : Tartu Ülikool, 2019-09) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Eesti vabariigi tormine sajand
(Eesti Loodus, 2019-09) Kallis, Ain
Orexin/hypocretin receptor gene (HCRTR1) variation is associated with aggressive behaviour
(ScienceDirect, 2019-09) Harro, Jaanus; Laas, Kariina; Eensoo, Diva; Kurrikoff, Triin; Sakala, Katre; Vaht, Mariliis; Parik, Jüri; Mäestu, Jarek; Veidebaum, Toomas
Orexins, alternatively called hypocretins, are neuropeptides with crucial role in maintaining wakefulness. The orexin system is thought to mediate a coordinated defense response but thus far investigated from the flight, but never fight, response perspective. An HCRTR1 gene variant (rs2271933 G > A) leading to amino acid substitution (Ile408Val) has been associated with migraine and mood disorders. We genotyped, and assessed aggressive behaviour in both birth cohorts (n = 655 and 583) of the Estonian Children Personality Behaviour and Health Study (ECPBHS). Measures of aggressiveness were collected at age 25 or 33 and data on stressful life events (SLE-s) at age 15. Violations of traffic law were monitored in the samples of the Estonian Psychobiological Study of Traffic Behaviour. In both birth cohorts of the ECPBHS, the HCRTR1 the A/A homozygotes reported higher aggression in both Buss-Perry Aggression Questionnaire and the Life History of Aggression Interview. With either measure of aggressiveness, the HCRTR1 genotype effect was dependent on experience of SLE, the highest level of aggressiveness increase by environment being found in female A/A homozygotes. The HCRTR1 A/A homozygotes scored higher in the ANGER facet of the Affective Neuroscience Personality Scale, while such an effect on FEAR was found only in females. Male HCRTR1 A/A homozygotes were more likely to relapse into drunk driving of a passenger car, and in two independent samples the A-allele carriers were causing traffic accidents more often. Conclusively, self-report, interview, and traffic record data converge indicating that the HCRTR1 Ile408Val genotype is associated with aggressiveness and breach of law. This article is part of the Special Issue entitled ‘Current status of the neurobiology of aggression and impulsivity’.
Benthic biodiversity in the north-eastern Baltic Sea: mapping methods, spatial patterns, and relations to environmental gradients
(2019-09-02) Peterson, Anneliis; Herkül, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bioloogiline mitmekesisus tagab ökosüsteemi funktsioneerimise muutuvates keskkonnatingimustes. Merealade ja ranniku kasutamine inimeste poolt on aga järjest intensiivistunud ning merealad on üha suureneva inimtegevustest tuleneva surve all. Mere kaitse ja majandamise otsuste jaoks on vaja bioloogilise mitmekesisuse kaarte, kuid tavapärane proovide kogumisel põhinev metoodika ei sobi suurte merealade kaardistamiseks. Käesolevas töös modelleeriti merepõhja suurtaimestiku ja suurselgrootute liigirikkuse ruumilist levikut Eestis kasutades sisendina proovipunktipõhiseid bioloogilise mitmekesisuse andmeid ja erinevate keskkonnamuutujate kaardikihte. Kõrgeimad põhjaelustiku liigirikkuse väärtused registreeriti Lääne-Eesti saarestikus. Võimalikke muutusi põhjaelustiku liigirikkuses tuleviku kliima tingimustes hinnati samuti modelleerimise abil ja leiti, et nii taimestiku kui loomastiku liigirikkus väheneb suuremal osal Eesti merealast. Modelleeritud liigirikkuse kaardikihte kasutati mereranna geomorfoloogia ja põhjaelustiku liigirikkuse vaheliste seoste uurimiseks, mille tulemusel leiti, et ranna geomorfoloogiliste tüüpide vahel esinesid statistiliselt olulise erinevused merepõhja elustiku liigirikkuses. Arendati välja metoodika merepõhja substraadi ja elustiku kaardistamiseks kasutades sonarit, veealuseid videoid ja matemaatilist modelleerimist. Metoodika võimaldab punktipõhise kaardistamisega võrreldes kõrgema detailsusega merepõhja substraadi ja elustiku leviku kaardistamist. Lisaks töötati välja põhjaelustiku liigirikkuse ja teiste mere loodusväärtuste (põhjaelustiku liigid, linnud, hülged) levikuandmete kasutamise hõlbustamiseks mere majandamisel spetsiaalsed meetodid – merekeskkonna tundlikkuse (EVP) ja riski profiilide (ERP) kaardikihid. EVP näitab merekeskkonna potentsiaalset tundlikkust häiringutele ja ERP võimaldab kindlaks teha piirkonnad, kus oht keskkonnale on kõrgeim nii elustiku pikaajalise taastumise kui kõrge inimtegevustest tuleneva surve tõttu.
Stasis. Ein antikes Konzept
(2019-09-06) Näripä, Neeme; Päll, Janika, juhendaja; Steinrück, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö uurib üht kreekakeelset mõistet konflikti kohta, stasis’t. Sõnal stasis on kreeka keeles palju esmapilgul vastandlikke tähendusi. Ühelt poolt viitab see konfliktile, vastasseisule; antiikautorid tähistavad sellega sageli poliitilist konflikti, aga ka poliitilisest konfliktist osa võtvat parteid. Teiselt poolt tähendab stasis aga ka paigalseisu, hoiakut ja positsiooni. Oleme harjunud konflikti ette kujutama millegi aktiivsena ning vastandama seda paigalseisule. Kreeka mõiste stasis ühendab endas mõlemat: tegu on vaenuliku vastasseisuga, mille ajal võivad aset leida ka aktiivsed kokkupõrked. Lisaks sellele andis stasis nimetuse nn stasis’eteooriale, mis on retoorikateooria osa, tähendades seal kõnekonflikti või ka väidet. Uurimus keskendub stasis’e mõiste ajaloole arhailisel ja klassikalisel ajajärgul sihiga välja selgitada, kuidas hakkas sõna stasis tähistama kõnekonflikti ning kuidas sellest sai hellenistliku ja keisririigiaegse retoorilise stasis’eteooria terminus technicus. Selleks analüüsitakse arhailise ja klassikalise aja kreeka autorite tekstikorpust ning käsitletakse ka mõningaid hellenistlikke ning keisririigiaegseid autoreid (stoikud, Epiktetos, Hermagoras, Hermogenes; hilisemad kommentaarid). Suurimat tähelepanu pööratakse konnotatsioonidele ja kontekstile. Analüüsi tulemusena võib näha, et arhailisel ajajärgul tähistas stasis poliitilist konflikti, mis ohustas valitsevat aristokraatlikku status quo’d. Klassikalisel ajajärgul, kui Ateenas kehtestati demokraatlik riigikord, stasis n-ö kodustati, pandi alluma protseduurireeglitele kohtus ja rahvakoosolekuil. Selle protsessi tulemusel hakkas stasis viitama ka järjest enam kõnekonfliktile (kui taltsutatud poliitilisele vastasseisule, mis ei pruugi viia riigikorra muutuseni). Keisririigi ajal nihkus antiikaegne kultuuriparadigma normatiivsuse poole: riigikorraks sai monarhia, levis monoteism jne. Selle muutuse tulemusel vähenes ka stasis’e mõiste puhul kahepoolse tüli tähendus ning stasis hakkas teatud kontekstides tähistama ühepoolset väidet või seisukohta. Nii sai hakata nt retoorilise stasis’eteooria stasis’eid võrdlema Aristotelese kategooriatega, millel konflikti tähendus puudub. Ühesõnaga, arhailisel ajal oli stasis metsik konflikt, mis klassikalisel ajal kodustati. Rooma Keisririigi perioodil lisandus stasis’ele aga n-ö ühepoolne tähendus.
Meandering along the mtDNA phylogeny; causerie and digression about what it can tell us about human migrations
(2019-09-06) Pennarun, Erwan; Villems, Richard, juhendaja; Metspalu, Mait, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Meie genoomidesse on kirjutatud kogu informatsioon, mida rakuline masinavärk inimolendi kokkupanekuks vajab. Ja mitte ainult. Kasutades ad hoc raamistikku on võimalik kaasaegsete inimeste genoomide alusel mineviku inimese migratsioone rekonstrueerida. Pikka aega on sellealaste uuringute musternäidiseks olnud mitokondriaalne DNA (mtDNA) ja Y-kromosoom, eelkõige seetõttu, et need on haploidsed ja mitterekombineeruvad - nende fülogeneesi on autosoomidega võrreldes lihtsam rekonstrueerida. Fülogeneesis kajastub paljude evolutsioonitegurite, sealhulgas migratsioonide mõju, seega – teoreetiliselt on võimalik fülogeneesi uurides inimese rännetega seotud küsimustele vastuseid leida. Üks tee antud küsimustele vastamiseks on uurida meid huvitavate populatsioonide üldist varieeruvust ja paigutada see laiemasse perspektiivi. Näiteks selgub meie tööst, et Euraasiale ja Aafrikale iseloomulike liinide üldine osakaal on Etioopia ja Jeemeni mtDNA geenitiigis peaaegu identne, suurem lahutusaste toob aga esile nende märkimisväärseid erinevusi. Prantsusmaa puhul ilmneb, et kui üldisel tasemel ei erineta lähedastest naabermaadest, siis geograafilist fookust kintsendades kerkivad esile Püreneedest põhjas või lõunas elavate baskide vahelised erinevused. Samuti tuleb esile, Bretagne´i administratiivüksuste seas on Finistère`l teistest tugevamad seosed Suurbritannia ja Skandinaaviaga. Kaugel ida pool, Kesk-Aasias Hindukuši Afganistaani-osa paljusid erinevaid etnilisi populatsioone uurides saime tuge seisukohale, et Kesk-Aasia on olnud paljude migratsioonilainete risteel ja nende mõjud on kaasaegsetesse populatsioonidesse jätnud märgatava jälje. Teise võimaluse küsimustele vastuseid leida andis fookuse suunamine üksikutele spetsiifilistele haplogruppidele. Haplogruppide M1 ja U6 fülogeneesi uurimine lükkas ümber varasema hüpoteesi nende samaaegsest levikust. Me ei leidnud ka kindlaid tõendeid seoste kohta nende haplogruppide ja afroaasia keelte leviku vahel.
Protein domains responsible for evolutionary success of eukaryotic ribosomes
(2019-09-06) Kisly, Ivan; Remme, Jaanus; Tamm, Tiina
Autotrophic nitrogen removal and relevant equilibrial processes
(2019-09-10) Rikmann, Ergo; Tenno, Toomas, juhendaja; Menert, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Viimastel aastakümnetel on tehtud ridamisi avastusi, mis on oluliselt täiendanud teadmisi loodusliku lämmastikuringe kohta. Üks olulisemaid neist on reoveepuhastuses kasutatav anammoks-protsess, mis toimub Planctomycetes hõimkonda kuuluvate autotroofsete bakterite vahendusel ja mille käigus ammooniumlämmastik oksüdeeritakse anoksilistes tingimustes, kasutades elektronaktseptorina nitritit. On teada, et teatud osa anammoks-bakterid võivad kasutada peale ammooniumi ka teisi substraate. Käesolevas töös uuriti lämmastikuärastust, kasutades elektronaktseptorina sulfaati. Uuritud tingimustes jäi ärastuse efektiivsus madalaks (ca ¼ lämmastikust) ning protsess oli ebastabiilne. Töö ühe osana teostati autotroofse lämmastikuärastusega pilootseadme käivitamine kolmes erinevas konfiguratsioonis (eraldatud biomudaga nitritatsiooni- ja biokilepõhine anammoks reaktor, vahelduvaeratsiooniga biokilereaktor ja biomudapõhine annuspuhasti). Protsessi aluseks oli ammooniumlämmastiku osalise nitriteerimise kombineerimine konventsionaalse anammoks protsessiga. Protsessi sissevooluna kasutati munitsipaalreoveepuhasti liigmuda anaeroobsel stabiliseerimisel tekkivat eeltöötlemata vädu. Autotroofne lämmastikuärastus käivitus kõikides uuritud reaktorites, parimad tulemused (ärastuskiirus kuni 1 kg-N m–3 d–1) saavutati vahelduvaeratsiooniga biokilereaktoris. Edukas protsessi käivitamine nõuab pH kontrolli (pH<7,5), vaba ammoniaagi kontsentratsiooni jälgimist (< 10 mg-N L–1), aeratsiooni aja- ja hapniku kontsentratsiooni (0,3-0,8 mg-O2 L–1) ning sissevoolu heljumi kontrolli (heljumit < 1000 NTU). Vädu on keerulise koostisega süsteem, mille üksikute komponentide kontsentratsioonid on määratud mitmete pH-st sõltuvate tasakaaluliste protsessidega. Vädu efektiivseks käitluseks on oluline teada selle koostises olevate komponentide kontsentratsioone. Käesolevas töös tuletati matemaatilised mudelid kolmele heterogeensele tasakaalulisele süsteemile: avatud ja suletud süsteemidele CO2–HCO3––CO32––CaCO3 ning suletud süsteemile H2O–CO2–CaCO3–NH4Cl. Kõigile kolmele mudelile teostati eksperimentaalne valideerimine. Mudelite kasutamine võimaldab hinnata konjugeeritud tasakaalulisi protsesse keskkonnas ning leida nendes protsessides osalevate osakeste kontsentratsioone.
Klimatoloog Ain Kallis: jaan oli seekord juulist kuumem
(Maaleht, 2019-09-12) Kallis, Ain
Associations between body composition, mobility and blood inflammatory biomarkers with physical activity in healthy older women
(2019-09-16) Rava, Anni; Jürimäe, Jaak, juhendaja; Pääsuke, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Vananemine on protsess, millega kaasnevad mitmed muutused organismis: väheneb lihasmass, luumass ja lihasjõud, suureneb rasvamassi osakaal ning suureneb tõenäosus haigestuda erinevatesse kroonilistesse haigustesse. Lisaks võib neid muutusi seostada ka kehalise aktiivsusega, mis tavaliselt väheneb vananedes. Vananemisega kaasnevate muutuste tulemusena võib väheneda vanemaealiste võimekus iseseisvaks toimetulekuks igapäevastes tegevustes. Ehkki ei ole võimalik vältida vananemist ning ära hoida vananemisega kaasnevaid negatiivseid muutusi võib kehaline aktiivsus olla üheks võimalikuks viisiks vähendada inaktiivse eluviisi negatiivseid ilmingud hilisemas elus. Antud doktoritöö eesmärk oli välja selgitada seosed keha koostise, mobiilsuse ja vere biokeemiliste näitajate ning kehalise aktiivsuse vahel vanemaealistel naistel. Uuringus osales kokku 113 vanemaealist naist kes jagati gruppidesse vastavalt kehalise aktiivsuse intensiivsusele ning kestusele. Võrreldi keha koostise, mobiilsuse ning vere biokeemilisi näitajaid erineva kehalise aktiivsusega vanemaealistel naistel ning uuriti vastavate näitajate seoseid kehalise aktiivsusega. Uuringu tulemusena selgus, et pikaajaliselt treeninud vanemaealistel naistel on paremad keha koostise ja mobiilsuse näitajad ning suuremad lihasjõu näitajad võrreldes mittetreenitud vanemaealiste naistega. Lisaks leiti, et mõõduka ja tugeva intensiivsusega kehaline aktiivsus on seotud paremate mobiilsuse ning keha koostise näitajatega. Seejuures ei seostunud kerge intensiivsusega kehaline aktiivsus keha koostise ega mobiilsuse näitajatega. Vere biokeemilistest näitajatest seostus resistiini kontsentratsioon veres sammude arvuga päevas ja seega võib kehalist aktiivsust seostada tervislikuma resistiini kontsentratsiooniga. Regulaarne mõõduka ja tugeva intensiivsusega kehaline aktiivsus võib olla oluline vanemaealistele naistele säilitamaks keha koostise ning mobiilsuse näitajaid, mis on vajalikud iseseisvuse säilitamiseks hilisemas eas.
Inter- and intrafamilial diversity based on genotype and phenotype correlations of Osteogenesis Imperfecta
(2019-09-16) Zhytnik, Lidiia; Maasalu, Katre, juhendaja; Märtson, Aare, juhendaja; Kõks, Sulev, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Osteogenesis Imperfecta (OI) on haruldane geneetiline haigus, mis on tuntud ka kui “habraste luude haigus”. Patsientide fenotüübid varieeruvad kergest osteopeeniast kuni raskete või isegi letaalsete juhtudeni. Umbes 90% juhtumitest on haiguse peamiseks sihtmärgiks I tüüpi kollageen. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli tuvastada genotüüpide-fenotüüpide korrelatsioone OI perekondades perekonnasisese ja -vahelise varieeruvusega. Me uurisime OI patsientide kliinilisi tunnused ja kollageeni patogensete variantide spektrit. Analüüsisime de novo kollageeni-OI juhtumeid ja genotüübi-fenotüübi korrelatsioone Eesti, Ukraina ja Vietnami OI patsientidel. Lisaks viisime läbi mittekollageeni-OI patsientide geneetilise sõeluuringu harvaesineva OI vormi (tüüp V) tuvastamiseks. Lõppeesmärgi saavutamiseks analüüsisime perekondade siseseid ja perekondade vahelisi varieeruvusi kollageeni patogensete variantidega OI perekondades. Eestis tuvastasime 90%-l OI patsientidest I tüüpi kollageeni patogensed variantid. Enamus neist põhjustasid kollageeni kvantitatiivse defekti. Ukraina OI patsientidest 64% kandsid I tüüpi kollageeni patogense variandi ja nende hulgas oli kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kollageeni defektide arv peaaegu võrdne. Pooled tuvastatud OI patogensetest variantidest olid varem kirjanduses kirjeldamata. Samuti ei olnud 57%-l patsientidel varasemat OI esinemist perekonnas teada ja haigus ilmnes de novo. Tuvastasime viis perekonda, kellel esineb tüüpi V OI, kuid esinesid varieeruvad fenotüübid, mis mitmel juhul sarnanesid klassikalise kollageen-OI fenotüüpidega. Perekondade sisene ja vaheline varieeruvus korreleerus kollageeni defekti tüübi ja geeniga. Kvalitatiivse kollageeni defektiga patsientidel oli suurem fenotüübiline varieeruvus võrreldes nendega, kellel esines kvantitatiivne kollageeni defekt. Doktoritöö tulemused laiendavad arusaamist Osteogenesis Imperfecta geneetikast, etioloogiast, patogeneesist ja “haprade luude” fenotüübi seostest. Käesolev uuring aitab kaasa OI diagnoosimisele ja edasistele OI-uuringutele, mille eesmärk on parandada OI patsientide elukvaliteeti.
Levansucrase Lsc3 and endo-levanase BT1760: characterization and application for the synthesis of novel prebiotics
(2019-09-17) Ernits, Karin; Alamäe, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Toidus sisalduvatest süsivesikutest on kiudained inimese soolebakteritele kõige sobilikumad. Need toimivad prebiootikumidena: jõuavad seedumata jämesoolde ja lagundatakse inimesele kasulike bakterite, nt bifidobakterite ja laktobatsillide toimel. Prebiootikume lisatakse näiteks imikute piimasegudele ja müüakse toidulisandina poes ja apteegis. Populaarseimad neist on fruktoosi polümeer inuliin ja selle hüdrolüüsil saadud frukto-oligosahhariidid (FOS). Sigurist eraldatud inuliini lubatakse kasutada toidus 2002. aastast. Lisaks inuliinile on looduses olemas ka teise sidemetüübiga fruktoosi polümeeri – levaani. Levaani sünteesivad peamiselt bakterid, kuid ka mõned taimed. Levaanil ja levaani-tüüpi FOS-l on näidatud tugevat prebiootilist toimet, kuid tootmiskulude kõrge hinna tõttu on neid veel vähe uuritud. Antud doktoriväitekiri keskendub kahele biotehnoloogiliselt olulisele bakteriaalsele ensüümile: levaansukraasile ja endo-levanaasile, mille abil on võimalik levaani-tüüpi fruktaane toota tavalisest lauasuhkrust. Näitasime, et taimepatogeeni Pseudomonas syringae levaansukraas Lsc3 on üks efektiivsemaid levaansukraase. Ta sünteesib sahharoosist produktide segu: tekib inuliini- ja levaani-tüüpi FOS-e ning ka levaani. Ebasoovitavaks kõrvalproduktiks on suur kogus glükoosi, mis takistab FOS-ide segu kasutamist prebiootikumina ilma eelneva puhastuseta. Levaani ensümaatilise hüdrolüüsiga on võimalik toota levaani-tüüpi FOS-e nende bioloogiliste efektide uurimiseks. Levaani lagundavaks ensüümiks sobib hästi inimese jämesoolebakteri Bacteroides thetaiotaomicron endo-levanaas BT1760. Näitasin, et BT1760 ’tükeldas’ efektiivselt nii taimset kui ka bakteriaalseid levaane. Endo-levanaasi 3D struktuur näitas, et ensüümi substraaditasku on sügava kausi kujuline ning et pikk levaaniahel peab painduma kausi põhja, et oleks võimalik esimese lõike tegemine.
Comparative ecology of geometrid moths: in search of contrasts between a temperate and a tropical forest
(2019-09-19) Holm, Sille; Javoiš, Juhan, juhendaja; Õunap, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Putukate mitmekesisus on erakordselt suur, kuid me teame nende kohta vähe. Töö peamiseks eesmärgiks oli uurida ja võrrelda parasvöötme (Eesti) ja troopika (Uganda) metsaökosüsteemist pärit vaksiklaste (Geometridae) elukäike. Ööliblikate hulka kuuluvaid vaksiklasi on umbes 24000 kirjeldatud liiki, nende ökoloogiat ja kujunemist tuntakse pigem vähe, eriti troopikas. Andmeid koguti ligi 250 liigi kohta ning uuritud liikidele koostati originaalandmetel põhinev fülogeneesipuu. Andmeanalüüsis kasutati liikidevahelist sugulust arvesse võtvaid meetodeid. Troopikas uuriti 15 sagedase puuliigi sobivust vastkoorunud röövikute toiduks. Sarnaselt parasvöötmega leidus ka troopikas vaksikuliike, kes toitusid samaaegselt mitmest sugukonnast pärit taimeliikidest. Parasvöötme vaksikuliikide põhjal näidati, et munemiseelne ooteaeg vangistuses on pikem nendel liikidel, kelle järglased toituvad väiksemast arvust taimedest. Kuna troopiliste liikide toidutaimed ei ole enamasti teada, siis kasutati munemiseelset ooteaega, et uurida, kas ja millisel määral erineb kasutatav toidutaimede arv parasvöötmes ja troopikas. Leiti, et ooteajad on mõlemas piirkonnas sarnased. Tulemused lubavad arvata, toiduks kasutatav taimede arv on mõlemas piirkonnas sarnane. Leiti, et troopilised liigid on raskemad. Massierinevused tulenevad rindmikute suurematest massidest, mis omakorda viitab paremale lennuvõimele. Lisaks leiti veel, troopilised liigid munevad väiksemaid mune kui parasvöötme liigid, mistõttu on ilmselt ka vastkoorunud röövikud troopikas väiksemad. Parasvöötme ja troopika vaksikuliikide valmikute keskmised eluead on sarnased. Tulemused näitasid, et suuremad liigid elavad kauem kui väiksemad liigid. Troopikas on palju valmikutoitu (puuviljad ja õienektar), kuid tulusigimine, st paljunemisstrateegia, mille puhul on paljunemisedukus sõltuv valmikuelu jooksul hangitud ressurssidest, ei olnud troopikas rohkem levinud kui parasvöötmes. Töö tulemuste põhjal võib järeldada, et toidutaimekasutus, eluiga ja paljunemisstrateegia on troopika ja parasvöötme uuritud piirkonna vaksiklastel pigem sarnased. Maailm, mida liigid kogevad, ja tegurid, mis kujundavad nende elukäiku, ei pruugi parasvöötmes ja troopikas olla nii erinevad, nagu enamasti arvatakse.
Personal-recovery and agency-enhancing client work in the field of mental health and social rehabilitation: perspectives of persons with lived experience and specialists
(2019-09-19) Narusson, Dagmar; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Pierre Wilken, Jean Pierre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja vaimse tervise valdkonna spetsialistide ülesanne tänase ühiskonna ootuste kontekstis on toetada kestva haiguse ning vaimse tervise raskustega inimeste personaalset taastumist ja toimevõimekust. Personaalne taastumine on uus lähenemine vaimses tervises ja tähendab püüdlust elada elamisväärset ning isiklikult tähenduslikku elu päevast päeva koos haiguse ja raskustega. Uurimuste põhjal on vaja personaalseks taastumiseks (1) seotust teiste inimeste ja keskkonnaga, (2) lootuse tunnet, (3) positiivset suhtumist iseendasse, (4) elule tähenduse leidmist, (5) sisemise jõu leidmist. Toimevõimekus tähendab suutlikkust kujundada oma eesmärke, reguleerida sihipärast mõtlemist, tegutsemist ja kogetut lahti mõtestada ning vajadusel käitumist muuta, kuni soovitu saavutamiseni. Doktoritöö eesmärk oli tuua välja praktikute tegevused, mis reaalselt on aidanud edendada inimeste personaalse taastumise, toimevõimekuse, kuid ka iseseisvuse saavutamise protsessi. Uurimuses intervjueeriti vaimse tervise raskustega inimesi ja analüüsiti iseseisvuse arendamisele suunatud aspekte spetsialistide koostatud rehabilitatsiooni-tekstides. Tulemuste põhjal on võimalik öelda, et personaalse taastumise protsessi toetab see, kui praktik väärtustab koostöösuhtes samaväärsust, vastastikusust, on kohalolule orienteeritud, tunnustab edusamme, positiivset enesesse suhtumist, õpetab olema lootusrikas, on valmis ühiselt arutama elu tähenduse, haiguskogemuse, kaaskodanike sildistava suhtumisega hakkamasaamise teemadel ja on kaasategutseja kui inimene oma perspektiivide avardamise eesmärgil teeb uusi tegevusi. Inimese toimevõimekust arendab koostöö, kus lahendused ehitatakse rehabilitatsiooniprotsessis üles inimese ja tema keskkonna unikaalsetele ressurssidele.
Insights into the export behavior of SMEs from emerging economies: evidence from Russia and China
(2019-09-26) Tsukanova, Tatyana; Vissak, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesoleva doktoritöö eesmärk on luua sügavam arusaam väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) ekspordikäitumisest tärkava majandusega riikide kontekstis, kasutades näidetena Venemaad ja Hiinat. Töö põhineb kolmel empiirilisel uurimusel, mis käsitlevad ekspordikäitumise erinevaid aspekte. Artikkel 1 on pilootuuring, mis andis esialgsed tulemused potentsiaalsete tegurite kohta, mis mõjutavad VKE-de (globaalseks sündinud ettevõtted – GSE-d) varajast ja kiiret rahvusvahelistumist tärkava majandusega riikides. Hiina kasutamine uurimuskontekstina võimaldas tuvastada eksportijate (GSE-de ja muud rahvusvahelistujate) olulisi tunnuseid ja avas teemat, tuues esile nende gruppide vahelisi olulisi erinevusi statistilise analüüsi põhjal. Ilmnes kaks suunda edasiseks uurimiseks: analüüsida süvitsi peamisi tegureid, mis võivad põhjustada tärkava majandusega riikidest pärit VKE-de varajast ja kiirele rahvusvahelistumist (Artikkel 2) ja tuua esile institutsionaalse keskkonna mõju VKE-de ekspordikäitumisele (Artikkel 3). Artikkel 2 annab ülevaate kolme Artiklis 1 tuvastatud teguri – teadmised välisriigi kohta, võrgustikud ja valitsuse toetus – mõjust Hiina GSE-de tekkimisele, rakendades logistilist regressiooni. Viimast kahte tegurit analüüsiti ka kui välisturu alaste teadmiste ning vara ja kiiresti rahvusvahelistumise tõenäosuse vahelise seose mõjutajaid. Selgitati nende tegurite sümbioosi ning toodi välja olulised eksportijate vaheliste erinevuste põhjused. Artikkel 3 selgitas välja, mis roll on koduriigi institutsioonidel VKE-de ekspordikäitumises. Venemaa kontekst pakub huvitavat infot, sest selle riigi institutsionaalset keskkonda kirjeldatakse tihti ebasoodsana ja eksportimine on VKE-de jaoks küllaltki keeruline. Esitati tulemusi institutsionaalsete tegurite kohta, mis võivad takistada või toetada VKE-de rahvusvahelistumist. Seega täiendavad kõik kolm artiklit üksteist ja aitavad VKE-de rahvusvahelistumise kompleksset protsessi paremini mõista