Sirvi Kuupäev , alustades "2019-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

Halval ilmal mitu nime
(Eesti Loodus, 2019-12) Kallis, Ain
Milline siis oli lõppenud sügis?
(Maaleht, 2019-12-05) Kallis, Ain
Epidemiology of gynecological cancer in Estonia
(2019-12-11) Ojamaa, Kristiina; Innos, Kaire, juhendaja; Veerus, Piret, juhendaja; Everaus, Hele, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate koormus ühiskonnale on suur, sest nad moodustavad 15% kõigist naistel diagnoositavatest pahaloomulistest kasvajatest Euroopas. Töö eesmärk oli saada põhjalik ülevaade günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate pikaajalistest haigestumus-, suremus- ja elulemustrendidest Eestis. Uurimistöö tulemused aitavad kaasa vähiennetuse ja sõeluuringute ning tervishoiukorralduslike muutuste läbiviimisele. Andmed vähijuhtude kohta saadi Eesti Vähiregistrist ja surmajuhtude kohta Surma põhjuste registrist. Emakakeha-, emakakaela-, munasarja- ning häbeme- ja tupevähi trendide analüüsimiseks kasutati erinevaid statistilisi meetodeid. Uuringus leiti emakakeha- ja emakakaelavähi haigestumuse tõus, samal ajal kui munasarjavähi ning häbeme- ja tupevähi haigestumus on olnud stabiilne. Emakakehavähi haigestumuse tõusu saab seostada peamiselt ülekaalulisuse suurenemisega. Emakakaelavähi puhul ei täheldatud ennetustegevuse mõju haigestumusele, mis näitab riikliku sõeluuringu ebaefektiivsust. Kiiresti on vähenenud munasarjavähi suremus ja paranenud elulemus. Samuti on paranenud emakakehavähi elulemus ning see on tõenäoliselt seotud kirurgilise ravi sagenemisega nii vanemas eas kui hilisemate staadiumite puhul. Vähiravi parem kättesaadavus ja kvaliteet, tehnoloogia areng ning tõhusam kaasuvate haiguste käsitlus ja ravi on tõenäoliselt aidanud kaasa munasarja- ja emakakehavähi elulemuse paranemisele. Vanemate naiste osakaal on uuringuperioodil peaaegu kahekordistunud. Nihe varasemas staadiumis diagnoosimise suunas ilmnes vaid emakakehavähi puhul. Et vältida naiste enneaegseid surmasid tulevikus, on vaja parandada emakakaelavähi sõeluuringu kvaliteeti ja tõsta osalemismäära ning saavutada optimaalne hõlmatus HPV vaktsineerimisega. Võitlus rasvumisega tuleb seada prioriteediks. Ühtlasi tuleb rõhutada regulaarsete günekoloogiliste läbivaatuste olulisust, esmajoones eakate naiste seas, et aidata kaasa kasvajate ennetamisele ja varajasele avastamisele.
The importance of DNA binding and DNA breaks for AIRE-mediated transcriptional activation
(2019-12-11) Maslovskaja, Julia; Peterson, Pärt, juhendaja; Rebane, Ana, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kuigi geenide kogum on kõikides organismi rakkudes ühesugused, sõltub geenide avaldumine raku vajadustest ja rakuvälistest signaalidest. Üks huvitav erand on tüümuse ehk harknäärme säsi epiteelirakud, mis ekspresseerivad palju rohkem geene kui nende füsioloogiline programm nõuab. Niisugust laiaulatuslikku geeniekspressiooni nimetatakse avatuks geeniekspressiooniks ning suures osas vastutab selle eest AIRE (autoimmuunsuse regulaator) valk. Tüümus on primaarne lümfoidorgan, kus immuunsüsteemi T-rakud läbivad mitmed küpsemisetapid enne vereringesse väljumist. Paljude geenide avaldumine tüümuses viib nende produktide esitamiseni tüümuse epiteelirakkude poolt küpsevatele T-rakkudele. Juhul kui T-rakk on võimeline neid geeniprodukte ehk oma keha komponente ära tundma, suunatakse ta programmeeritud surmale, sel viisil vältides hilisemaid autoimmuunreaktsioone. Nagu võib ennustada, on AIRE defektide puhul avatud geeniekspressioon häiritud, mistõttu autoreaktiivsed T-rakud pääsevad verre ning ründavad oma keha kudesid, põhjustades haruldast autoimmuunhaigust. Antud doktoritöö eesmärk oli välja selgitada molekulaarseid mehhanisme, kuidas AIRE reguleerib geenide avaldumist. Leidsime, et AIRE suudab aktiveerida transkriptsiooni plasmiididelt, kus puuduvad olulised geenielemendid (promootor, intron, polüadenüleerimissignaal). Lisaks näitasime, et AIRE seondub tugevasti plasmiidse DNA-ga ning ei vaja selleks seondumiseks teisi valke. Tegime ka kindlaks, et AIRE interakteerub DNA parandamisprotsessides osalevate valkudega ning näitasime, et topoisomeraaside inhibiitorid, mis soodustavad DNA katkete teket, suurendavad AIRE poolt vahendatud transkriptsioonilist aktiivsust märkimisväärselt. Kokkuvõttes täiendavad meie tulemused varasemalt publitseerituid töid ja näitavad, et AIRE on unikaalsete omadustega transkriptsiooni regulaator, mis võimendab geenide avaldumist mittekonventsionaalsel moel.
Modern cognitive and social intervention techniques in paediatric neurorehabilitation for children with acquired brain injury
(2019-12-11) Saard, Marianne; Kolk, Anneli, juhendaja; Männama, Mairi, juhendaja; Šlik, Eve-Õiglane, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Omandatud ajukahjustusega lapsed vajavad kaasuva kognitiivse ja sotsiaalse defitsiidi diagnostikat ja rehabilitatsiooni, mis on oluline lapse akadeemilise edukuse ja elukvaliteedi parandamisel. Neurorehabilitatsioon on plaanipärane sekkumine, mille eesmärk on kompenseerida või kergendada ajukahjustusest põhjustatud defitsiiti. Antud doktoritöö eesmärk oli uute arvutipõhiste meetodite kasutuselevõtmine omandatud ajukahjustusega laste kognitiivses ja sotsiaalses neurorehabilitatioonis. Treeningdisainid loodi tähelepanu, ruumitaju ja sotsiaalse kompetentsi häirete raviks. Uuringus osales 59 epilepsia, ajutrauma või tikkide diagnoosiga ja 47 tervet kontrollgrupi last vanuses 8–12 aastat. Patsiendid läbisid rehabilitatsiooni (10 treeningut) koos eelneva ja treeningujärgse testimisega. Tähelepanu ja ruumitaju treeningus kasutati arvutipõhist ForamenRehab lastele kohandatud programmi väljatöötatud treeningprotokollidega. Sotsiaalsete häirete raviks loodi esmalt struktureeritud neurorehabilitatsiooni mudel, mis koosnes sotsiaalse kompetentsi olulistest komponentidest, nende hindamismeetoditest ja rehabilitatsiooni vahenditest: puutetundlikud lauad Snowflake Multiteach Tabletop ja Diamond Touch Table, ning virtuaalreaalsuse keskkonnad. Tulemusena esines patsientidel treeningu eelselt väljendunud tähelepanu, ruumitaju ja sotsiaalse kompetentsi defitsiit. Arvutipõhised ja virtuaalreaalsuse programmid olid efektiivsed kognitiivsete häirete ravis. Patsientidel esines treeningute järgselt oluline paranemine kahes tähelepanu komponendis (tähelepanu jagamine ja seiramine) ja kolmes ruumitaju komponendis (visuaal-konstruktiivsed võimed, visuaalne tähelepanu ja nägemis-ruumitaju) ning raviefekt oli säilinud järeltestimisel 1,3 aastat hiljem. Sotsiaalse rehabilitatsiooni järgselt paranesid oluliselt patsientide vaimuteooria (Theory of Mind) ja emotsioonide äratundmine, kasutati rohkem koostööoskuseid, verbaalset ja mitteverbaalset kommunikatsiooni ning pragmaatika oskuseid. Uuringute tugevuseks oli sajaprotsendiline ravisoostumus ning positiivne tagasiside. Olulised on töö käigus välja töötatud teaduspõhised sekkumisprotokollid ja uued tehnoloogiapõhised rehabilitatsioonimeetodid häirunud funktsioonide spetsiifiliseks raviks lastel.
International Space Apps Challenge 2019 in Tartu
(Geograafia Osakond, Tartu Ülikool, 2019-12-12) Kmoch, Alexander
The Department of Geography, the Tartu Observatory and Tartu Science Park jointly organised and hosted a 48h hackathon event as part of the 2019 International Space Apps Challenge. This global event happened on the weekend 18.-20. October 2019 at more than 225 locations, 80 countries, world-wide over the course of the weekend with more than 29.000 participants, and with Tartu as the only Estonian location. We are organising this event in Tartu for the second time, after the debut in 2018. Overall it can be concluded that this was again a very successful event: the teams developed substantial solutions and got engaged with industry and entrepreneurship; inter-departmental and inter-sectoral networks for the research institutes have been strengthened in particular between the organising institutes and with the Tartu Science Park/ESA Business Incubator and several leading innovative (geospatial) software companies, such as CGI, KappaZeta and Datel.
Kesk-Harjumaa kohanimede kujunemine ja nimesiire
(2019-12-18) Laansalu, Tiina; Pajusalu, Karl, juhendaja; Kallasmaa, Marja, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kohanimedel on inimeste omavahelises suhtluses ja maailma mõtestamises eriline roll. Läbitöötatud kohanimematerjal aitab paremini mõista meie ajalugu ning tuvastada nimede tekke ja arengu seaduspärasusi, andes seeläbi ka aluse teha põhjendatud nimekorraldus-otsuseid. Käesolev doktoritöö keskendub Kesk-Harjumaa (Jüri ja Kose kihelkonna) kohanimedele ning täiendab seega Eesti kohanimede piirkondliku uurimise suunda. Töö alusmaterjal pärineb Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegist. Uurimus jaguneb kahte mõttelisse ossa. Esimene osa annab traditsioonilise piirkondliku kohanimeuurimise võtmes ülevaate Kesk-Harjumaa kohanimede kujunemisest, pearõhuga põlistel asustusnimedel. Selgus, et paljud Kesk-Harjumaa kohanimed on püsinud juba kesk-ajast peale ning et põliste asustusnimede tõenäoline lähtekoht on sageli isikunimi. Kinnitust leidis, et rakendunud on mitmed eriarengute mehhanismid, samuti ilmnes, et eriarengute kaudu moodustavad kohanimede kujunemislood omanäolisi arenguahelaid. Töö ühe etapina valmis „Eesti kohanimeraamatus“ (2016, 2018) ilmunud Kose kihelkonna kohanimede osa. Doktoritöö teine pool käsitleb omalaadset nimeloomemeetodit – nimesiiret, millele ei ole seni Eesti onomastikas eraldi tähelepanu pööratud. Töö annab ülevaate nimesiirde tõlgendus-viisidest eri käsitlustes ning selgitab, milline käsitus kohaldub Eesti kohanime¬süsteemi puhul. Nimesiiret on käsitatud uudsel viisil, traditsioonilist siirdnimemõistet on laiendatud. Töös on klassifitseeritud siirdnimede alaliigid ning selgitatud siirdnimede suhet võrsnimedega ja metonüümsete nimedega. Ühtlasi sooviti teada saada, mis iseloomustab just Kesk-Harjumaa kohanimistus esinevaid siirdnimesid. Analüüsist selgus, et Kesk-Harjumaa kohanimistu siird-nimed olid valdavalt võrdlevad siirdnimed, neist pooled olid pandud mõne tuntud koha nime alusel, ülejäänud olid pärit kas piiblist või olid rahvusromantilist laadi. Veel selgus, et Kesk-Harjumaa pühendusnimedest pooled olid majandinimed (kolhoosi- ja sovhoosinimed), mis teatud ajaperioodil moodustasid omaette väga iseloomuliku ideoloogilise nimerühma. Uuritud Kesk-Harjumaa kohanimed kajastasid selgesti, kuidas ajastute muutuvad olud võivad nimemalle ja nimistuid muuta ning tavapärastelt, aegade jooksul väljakujunenud radadelt teisale suunata. Tänu töö tulemustele on taas rohkem teada Eesti kohanimede kohta, osutatud on ka võimalustele edasiseks uurimistööks. Ühtlasi võivad väitekirja tulemused olla abiks nimekorraldusküsimustes
Hargla kihelkonna vetenimed Eesti-Läti piirialal
(2019-12-18) Faster, Mariko; Pajusalu, Karl, juhendaja; Saarikivi, Janne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö käsitleb Hargla kihelkonna vetenimede tähendust ja päritolu. Uurimus pakub sissevaate kitsamalt ühe Lõuna-Eesti piirkonna vetenimedesse, aga laiemalt ka kogu Lõuna-Eesti veekogude nimesid, nende tähendusi ja muutusi puudutavasse temaatikasse. Hargla kihelkonnas on palju lätimõjulist nii keeles kui rahvakultuuris, sest tegemist on Eesti-Läti piirialaga. Läti mõju tuleb nimede tasandil esile eelkõige perekonnanimedes ja nende kaudu ka kohanimedes. Sellised nimed räägivad inimeste omavahelisest läbikäimisest. Hargla suuremate veekogude nimedes otsest läti mõju ei esine. Läti alal leidub jällegi jälgi vanematest läänemeresoome nimedest, mis näitab, et läänemeresoomlased (liivlased jt) on neid alasid asustanud enne, kui rahvastik sisserände ja keelevahetuse koosmõjul lätistus. Töös on käsitletud näiteks ühe, juba 13. sajandil segaasustusega piirkonna – Ümera – nime võimalikku päritolu. Ent tõenäoliselt on ka enne läänemeresoomlasi elanud tänase Eesti-Läti piirialal püsirahvastik ja võimalik, et see oli indoeuroopa päritolu. Näiteks jõenimi Koiva võiks olla tekkinud esmalt tundmatus indoeuroopa keeles, laenatud balti-slaavi algkeelde ja sellest omakorda läänemeresoome algkeelde. Kohanimed võivad rännata ühest keelest teise, muganduda teise keele häälikusüsteemi ja säilida niimoodi sajandeid. Ala mitmekeelsust näitab ka Valga nimi, mis on slaavi või balti päritolu. Eri vanusega nimekihid iseloomustavad iga maa kohanimistut. Hargla kihelkonna vetenimesid saab valdavalt selgitada (lõuna)eesti keele baasil, kusjuues nende hulgas on nii vanemaid kui nooremaid nimesid, mis näitab läänemeresoome vana asustuspõhja piirkonnas. Siiski jääb töös selgitamata umbes 12–18 % nimede päritolu ja tähendus, mis on loomulik. Kohaliku keele erijoontest ja piirkondlikust sõnavarast osa tuleb esile ka kohanimedes. Kohanimed säilitavad tihti selliseid sõnu, mis igapäevasest sõnavarast on kadunud, nt *urg : ura ’oja; väike jõgi’. Uurimuses keskendutakse ka piirkonna kohanimede liigisõnade tähendusele, levikule ja muudele erijoontele. Lisaks arutletakse uurimuses selle üle, millised nimeliigid üldse võiksid vetenimede alla kuuluda. Mujal Euroopas on ka soode nimed arvatud vetenimede hulka, kuid Eesti kontekstis võiks need vetenimede hulgast välja arvata.
Mis meis jõulutunnet tekitab?
(Maaleht, 2019-12-19) Kallis, Ain
Identification of an optimal method for extracting RNA from human skin biopsy, using domestic pig as a model system.
(Nature, 2019-12-27) Reimann, Ene; Kristi, Abram; Kõks, Sulev; Kingo, Külli; Fazeli, Alireza
To evaluate skin tissue gene expression patterns correctly, extracting sufficient quantities of good quality RNA is essential. However, RNA extraction from skin tissue is challenging, as the hyaluronic acid-collagen matrix is extremely difficult to homogenize. Although there are multiple ways to extract RNA from skin, there are no comparative studies that identify the most critical steps, e.g. sample collection, storage and homogenization. We analysed the various steps involved in RNA extraction (i.e. biopsy collection as dry biopsy or into nucleotide stabilizing reagents, different storage conditions, enzymatic digestion, stator-rotor and bead motion-based homogenizing combined with column-based RNA purification). We hypothesised that domestic pig skin is applicable as a model for human skin studies. Altogether twenty different workflows were tested on pig skin and the four most promising workflows were tested on human skin samples. The optimal strategy for extracting human skin RNA was to collect, store and homogenize the sample in RLT lysis buffer from the RNeasy Fibrous Tissue Kit combined with beta-mercaptoethanol. Both stator-rotor and bead motion-based homogenizing were found to result in high quality and quantity of extracted RNA. Our results confirmed that domestic pig skin can be successfully used as a model for human skin RNA studies.