Sirvi Kuupäev , alustades "2020-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 18 18

Eesti meeldivaimad ilmarekordid
(Eesti Loodus, 2020-05) Kallis, Ain
Ilm ja puhkus
(Horisont, 2020-05) Kallis, Ain
Pharmacokinetics and pharmacodynamics of inotropic drugs in neonates
(2020-05-08) Hallik, Maarja; Metsvaht, Tuuli, juhendaja; Starkopf, Joel, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Suurt osa vastsündinutel kasutatavatest ravimitest ei ole sellel populatsioonil põhjalikult uuritud. Sageli on ravimi doseerimise ja oodatava efekti osas võetud aluseks täiskasvanutel või suurematel lastel läbi viidud uuringute tulemused. Esimestel elutundidel, -päevadel ja -nädalatel aset leidvad füsioloogilised muutused mõjutavad ravimite jaotumist, toimet ja eliminatsiooni viisil, mida ei ole võimalik ennustada täiskasvanute või laste uuringutes kogutud andmete pealt. Käesoleva uurimistöös kogusime ja analüüsisime kahe vastsündinutel sageli kasutatava südant ja vereringet mõjutava ravimi – dobutamiini ja milrinooni – doseerimise, plasmakontsentratsiooni ja toimete vahelisi seoseid. Analüüsiks kasutasime mittelineaarseid segamõjudega mudeleid, mis lisaks kehas ravimiga (farmakokineetika) ja ravimi toimel toimuvatele (farmakodünaamika) protsessidele kirjeldavad ka indiviidide vahelisi variatsioone nendes protsessides ning juhusliku vea suurust, mis tekib ravimi manustamisel ja mõõtmiste teostamisel. Leidsime, et vereringe sünnijärgse ümberkohanemise ajal ilmneb dobutamiini toime südamesagedusele ja vererõhule juba suhteliselt madalatel kontsentratsioonidel ning on küllastuv, südame minutimahtu tõstev toime on uuritud doosi- ja kontsentratsioonivahemikus aga lineaarne või küllastub kõrgematel kontsentratsioonidel. Milrinooni farmakokineetika andmete alusel soovitame ravimi doseerimisskeemi, mis tagab avatud arterioosjuha ligeerimise järgselt ravi vajavatel vastsündinutel kõige suurema tõenäosusega ravimi kontsentratsiooni toimivas vahemikus. Käesolev töö lisab olulist uut teadmist ravimite kasutamiseks vastsündinutel kahes kriitilises olukorras, kus oodatava toime saavutamine, vältides samal ajal kõrvaltoimeid, on eluliselt tähtis.
The role of proteomic changes in endometrial cells – from the perspective of fertility and endometriosis
(2020-05-08) Kasvandik, Sergo; Salumets, Andres, juhendaja; Peters, Maire, juhendaja; Peil, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
DNA ja RNA-põhiste meetodite kasutamine on reproduktiivmeditsiini arengut märkimisväärselt mõjutanud, suurendades arusaamist haiguste pärilikest tagamaadest ja tuues kliinilisse praktikasse uusi diagnostilisi meetodeid. Geenide peamiseks funktsionaalseks väljundiks on aga valgud ning nende uurimine on ainus viis haiguslikest protsessidest vahetu ja detailsema pildi saamiseks. Seda enam, et esmase geeniekspressiooni seos valkude tasemetega rakkudes, kudedes ja kehavedelikes on tihtilugu piiratud. Valkude uurimiseks kasutatav massispektromeetrial põhinev proteoomika on kiirelt arenev teadusharu, mis võimaldab bioloogilisest materjalist, st. nii kudedest, rakkudest kui kehavedelikest kõrge tundlikkusega määrata nende valgulist koostist ehk proteoomi. Antud uurimistöö eesmärgiks oligi rakendada kaasaegseid massispektromeetria-põhiseid proteoomika meetodeid, et leida täpsemaid vastuseid naiste reproduktiivtervisega seotud probleemide molekulaarsete mehhanismide selgitamiseks ja välja pakkuda uusi markerikandidaate diagnostikaks. Täpsemalt keskendus meie töö endometrioosile ja kehavälise viljastamise (IVF) efektiivsusega seotud biomarkerite otsingule. Meie tööst selgus, et endometrioosi korral on haiguskolde rakkudes toimunud mitmeid muutusi, mis sarnanevad vähi- ja tüvirakkudes kirjeldatud ainevahetuslike kohastumustega. Meie tulemused näitavad, et endometrioosikolde rakud kasutavad sõltumata hapniku juuresolust suurenenud määral anaeroobset ainevahetust. Samuti on kolderakkudes muutunud valkude avaldumine, mis on seotud rakkude levimise ja ellujäämisega. Meie tulemused pakuvad küll välja potentsiaalseid sihtmärk-valke haiguskulu mõjutamiseks, kuid rõhutavad ka vajadust edasisteks uuringuteks suuremates kohortides. Töö teises osas uurisime emakaõõne sekreedi valke, et leida biomarkereid kehavälise viljastamise optimeerimiseks. Selle töö tulemusena leidsime, et emakaõõne sekreet sisaldab valke, mida on võimalik rakendada embrüosiirdamise efektiivsemaks ajastamiseks. Samuti viitavad meie tulemused, et naistel, kellel on IVF korduvalt ebaõnnestunud, esineb häireid emaka limaskesta vastuvõtlikkuses embrüotele ehk retseptiivsuses. Leitud valguliste biomarkerite paneeli on võimalik arendada diagnostiliseks testiks, mis tõstaks IVFi tõhusust ja aitaks paremini tuvastada retseptiivsushäirega naisi.
"Päeva lõpuks oleme kõik samas paadis." Vaatlev dokumentaalfilm paadikommuunist Thamesi ülemjooksul
(Tartu Ülikool, 2020-05-08) Luht, Kätlin; Niglas, Liivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
The impact of climate change on fine roots and root-associated microbial communities in birch and spruce forests
(2020-05-12) Parts, Kaarin; Ostonen-Märtin, Ivika, juhendaja; Lõhmus, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliima soojenedes ja õhuniiskuse tõustes sõltub Põhja-Euroopa metsade seisund ja süsinikusidumine peenjuurte ja nendega seotud mikroobikoosluste kohanemisvõimest. Antud töös uuriti suurendatud õhuniiskuse ja mullasoojenemise mõju arukase (Betula pendula) ja kuuse (Picea abies ja P. sitchensis) peen- ja imijuurte biomassile, imijuurte morfoloogiale ning ektomükoriissete seente ja risosfääribakterite kooslustele. Manipulatsioonikatsete tulemusi võrreldi mõõtmistega geotermaalsel mullatemperatuurigradiendil ja vaatlustega geograafilisel laiuskraadigradiendil. Kõigil kolmel uuritud puuliigil ilmnes stressitingimustes samasuunaline morfoloogiline reaktsioon, mis väljendus pikemate, vähemharunenud imijuurte moodustamises ning omastava pinna suurendamises juuremassiühiku kohta. Põhjapoolse paiknemise ja õhuniiskuse tõusuga kaasnes suurem peen- ja imijuurte biomass; eksperimentaalne mullasoojendamine ja lõunapoolne paiknemine põhjustasid juurte biomassi ja juurte kudede tiheduse vähenemist, mis viitab kiiremale juurte elutsüklile soojemates muldades. Laiuskraadiuuringutes leiti olulisi kolmepoolseid vastastikmõjusid juurte morfoloogia, neid koloniseeriva seenekoosluse ning mulla ja risosfääri bakterikoosluse vahel. Õhuniiskuse kasvades suurenes seenekoosluses oluliselt hüdrofiilse mütseeliga liikide osakaal. Soojemates muldades esines rohkem suure hüüfimassiga kauglevi-mütseelitüüpi moodustavaid seeni. Nii õhuniiskuse tõustes kui mulla soojenedes suurenes seeneperekond Tomentella osakaal, mis on tõenäoliselt seotud kiirema juurte elutsükliga. Laiuskraadigradiendil määras suure osa imijuuretunnuste ja juurtega seotud mikroobikoosluste struktuuri varieeruvusest mulla süsiniku ja lämmastiku suhe. Käesolevast tööst ilmneb, et kased ja kuused reageerivad keskkonnamuutustele aktiivselt juurte morfoloogiat ja biomassi modifitseerides, millega kaasnevad samaaegsed nihked juurtega seotud mikroobikooslustes, ning nimetatud muutused on omavahel tugevalt seotud. Uuringute tulemused lubavad oletada, et vähemalt uuritud liikide puhul on tegemist üldiste kohanemismustritega niiskema ja soojema kliima suhtes.
Biosensing pesticides in water samples
(2020-05-14) Viirlaid, Edith; Rinken, Toonika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Pestitsiidide ülemaailmne kasutamine on viimastel aastakümnetel pidevalt kasvanud. Enamik kasutatud pestitsiide võivad reostada vett ja pinnast ning avaldada kahjulikku mõju elusorganismidele. Käesoleva doktoritöö raames töötati välja biosensorsüsteemid kahe probleemse pestitsiidi ‒ glüfosaadi (N-(fosfonometüül)glütsiin) ja karbarüüli (1-naftüül-N-metüülkarbamaat) määramiseks. Glüfosaat on enim kasutatud herbitsiid tänapäeval. Karbarüüli kasutati laialdaselt 2000. aastate keskpaigani ja kuigi Euroopa Liidus on selle kasutamine keelatud, on karbarüül siiani Ameerika Ühendriikides üks populaarsemaid karbamaatseid insektitsiide. Pestitsiidide määramiseks kasutatakse peamiselt kromatograafilisi meetodeid. Nende meetoditega saavutatakse küll madalad määramispiirid, kuid need on aeganõudvad ega sobi in situ ja on-line monitooringuks. Üheks alternatiiviks on kiiremaid ning reaalajas kohapeal läbiviidavaid analüüse võimaldavate biosensorite kasutamine. Doktoritöö käigus väljatöötatud biosensorsüsteem karbarüüli määramiseks põhines türosinaasi inhibeerimisel karbarüüli toimel ning glüfosaadi biosensor põhines konkureerival immunoanalüüsil, mis võimaldas erinevalt inhibeerimisel baseeruvatest biosensoritest analüüsitavat ainet väga selektiivselt tuvastada. Töö käigus optimeeriti määramisprotokolle ja testiti biosensoreid. Karbarüüli määramispiiriks saadi 0,2 mg/l ja glüfosaadi määramipiir saadi millimolaarse lähedale. Biosensorite rakendamise peamine eelis on see, et analüüse saab läbi viia ilma proovi eeltöötlemisetapita ja analüüsitulemused saadakse umbes poole tunniga. Lisaks uuriti glüfosaadi proovide stabiliseerimise ja kontsentreerimise võimalusi, et parandada glüfosaadi biosensori tundlikkust ja suurendada pestitsiidide kvantitatiivsete analüüside usaldusväärsust
Risk factors of binge eating and overeating – towards an integrated model
(2020-05-14) Kukk, Katrin; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli kogemuse väljavõtte meetodi abil uurida liigsöömise ja ülesöömise riskitegureid, ning laiendada teadmisi meeste söömiskäitumisest. Liigsöömine ja ülesöömine on häirunud söömiskäitumise ilmingud, mis suurendavad ülekaalulisuse ja söömishäirete riski. Liigsöömine hõlmab tavapärasest suurema toidukoguse söömist, millega kaasneb kontrollikadu söömise üle. Ülesöömine kätkeb endas tavapärasest suurema toidukoguse söömist ilma kontrollikao tundeta. Uuringus leidsime, et ülesöömist esines ligi pooltel ning liigsöömist peaaegu veerandil osalejatest uuringuperioodi jooksul. Uuringutulemustest nähtus, et nii emotsiooniregulatsiooni raskused, st piiratud oskused tugevate tunnetega toimetulekul, kui tung söömist piirata ennustavad liigsöömist. Emotsiooniregulatsiooni raskuste roll oli seejuures meeste ja naiste seas erinev. Meestel vahendasid emotsiooniregulatsiooni raskused negatiivse afekti mõju liigsöömisele. Naiste seas oli emotsiooniregulatsiooni raskustel modereeriv mõju, st emotsiooniregulatsiooni raskused koosmõjus negatiivse afektiga ennustasid liigsöömist. Lisaks ennustasid liigsöömist integreeritud mudelis negatiivne afekt, negatiivse afekti kõikumine, hõivatus välimusest ja kehakaalust ning neurootilisus. Seejuures ülesöömist antud tegurid ei ennustanud. Käesoleva doktoritöö tulemusi saab kasutada paremate ennetusprogrammide väljatöötamiseks. Emotsioonidega toimetulekuoskuste õpetamine ning söömise piiramise käsitlemine on olulised liigsöömise ennetamise võimalused
Nanoporous carbon: the controlled nanostructure, and structure-property relationships
(2020-05-14) Käärik, Maike; Leis, Jaan, juhendaja; Maran, Uko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Keskkonnaprobleemid muutuvad iga aastaga üha aktuaalsemaks ja seetõttu on inimkond sunnitud pöörama järjest enam tähelepanu nn rohelistele materjalidele. Selliste materjalide hulka kuulub ka nanopoorne süsinik, mis on juba näidanud suurepäraseid tulemusi näiteks molekulaarsõeladena gaaside ja vedelike puhastamisel ning sidumisel, ioonide valikulisel eraldamisel ning ka katalüsaatorikandjana ja elektroodimaterjalidena alternatiivsetes energiaallikates. Loetletud rakendused vajavad süsinikmaterjali jaoks optimaalset nanostruktuuri või hoopis struktuuritust, mistõttu on ülioluline osata eesmärgipäraselt mõjutada nanostruktuuride ja poorsuse teket süsiniku sünteesil ja selle struktuursete omaduste modifitseerimisel. Seetõttu vajatakse üha rohkem ja täpsemat informatsiooni nanopoorse süsiniku struktuursete omaduste mõjude kohta erinevatele rakenduslikele mõõdikutele. Doktoritöö keskendub seoste otsimisele karbiidset päritolu süsinikmaterjalide (i k carbide-derived carbon, CDC) rakenduslikku tähtsust omavate omaduste ja eksperimentaalselt mõõdetud struktuuritunnuste vahel ning vastavate statistiliste mitmeparameetriliste regressioonimudelite väljaarendamisele kasutades kvantitatiivset nano-struktuur-omadus sõltuvuste (QnSPR) meetodit. Selleks valmistati reaalselt üle 200 erineva mikro- ja makrostruktuuriga süsinikmaterjali, varieerides sealjuures lähtekarbiidi, sünteesitingimusi ning järeltöötlusemeetodeid, mille põhjal koostati unikaalne nanopoorsete süsinike andmebaas. Uurimus annab põhjaliku ülevaate N2 ja CO2 adsorptsioonanalüüsi abil mõõdetud pooride suuruse jaotuse mõjust elektrilise kaksikkihi mahtuvusele. Uurimistöö tulemusena õnnestus esmakordselt eksperimendist tuletatud struktuuritunnuste abil konstrueerida mitmeparameetrilised matemaatilised mudelid poorse süsiniku rakenduslikult olulise füüsikalise omaduse kirjeldamiseks ja prognoosimiseks. Töös tuletatud QnSPR mudelid kirjeldavad nanopoorse süsiniku elektrilise kaksikkihi mahtuvust nii täielikult mikropoorset kui ka mikro-mesopoorset pooride jaotust omavate süsinikmaterjalide korral, peale selle võimaldavad nad täpselt ennustada elektrilise kaksikkihi mahtuvust alternatiivsetes energiaallikates.
Cardiometabolic risk profile and body composition in early rheumatoid arthritis
(2020-05-14) Müller, Raili; Kallikorm, Riina, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja; Põlluste, Kaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Reumatoidartriit on põletikuline haigus, mida põeb ligi 1% täiskasvanutest. Tüüpiliselt on artriidist haaratud väikesed liigesed kätel ja jalgadel, need on turses ja valulikud. Liigesepõletik on reumatoidartriidi korral vaid jäämäe tipp, haigusest on haaratud kogu organism, sealjuures tekib põletik juba oluliselt enne esimeste haigusnähtude teket. Tänapäevane ravi võimaldab vältida varasemalt reumatoidartriidi paratamatuks tagajärjeks olnud liigesedeformatsioonide ja tõsiste liigeseväliste nähtude teket. Vaatamata ravi arengule on reumatoidartriiti põdevatel patsientidel endiselt lühem eluiga võrreldes tervetega, peamiselt on varane suremus põhjustatud sagedasemast ja ebatüüpilisest südame- veresoonkonna haiguse esinemisest. Üldrahvastikus on südame- veresoonkonna haiguste risk sageli seotud kõrgema kehakaaluga, reumatoidartriidi korral on leitud vastupidine seos- normkaalulistel on risk kõrgem kui ülekaalulistel. Tüüpilised rasvumisega seotud südame- veresoonkonna haiguste riskitegurid on kõrgvererõhktõbi, suhkruhaigus, kõrge kolesterooli ning triglütseriidide tase ja vöökoha rasvumine, mille koosesinemist nimetatakse metaboolseks sündroomiks. Metaboolse sündroomiga seostub lihaste ja teiste kudede madal tundlikkus veresuhkru taset reguleeriva hormooni- insuliini suhtes (insuliinresistentsus), mis veelgi suurendab veresoonkonna kahjustuse tõenäosust. Reumatoidartriidi üheks kaasnevaks nähuks on keha koostise muutus: rasvkoe osakaalu suurenemine ja lihaskoe vähenemine stabiilse kehakaalu juures. See fenomen, mida nimetatakse sarkopeeniliseks rasvumiseks, suurendab südamehaiguste riski enam kui tavapärane rasvumine. Enamik uuringuid südame- veresoonkonna haiguste riski mõjutavate tegurite ja keha koostise muutuste kohta reumatoidartriidi korral põhinevad kaua kestnud haigusega patsientide andmetel. Varasemalt mujal avaldatud uuringud annavad vihjeid selle kohta, et muutused võivad tekkida juba haiguse esimestel kuudel või isegi enne liigesepõletiku teket. Käesolev uurimistöö selgitab metaboolse sündroomi, insuliinresistentsuse ja keha rasv- lihaskoe osakaalu muutuste kujunemist esimestel kuudel pärast reumatoidartriidi kliinilist avaldumist. Lisaks otsisime haiguse ja eluviisiga seotud nähte, mis seletaksid keha koostise muutuste teket. Andmed põhinevad 92 varase reumatoidartriidiga patsiendi uurimisel, keskmiselt oli uuringute läbiviimise ajaks haiguse diagnoosimisest möödunud üks kuu. Võrdlesime saadud tulemusi Eesti üldrahvastiku andmetega, kaasates kontrollgrupina patsiendid perearstikeskuste nimistutest. Leidsime, et juba reumatoidartriidi esimestel kuudel on ainevahetuslike kõrgema südame- veresoonkonna haiguse riskiga seotud tegurite esinemissagedus kõrgem kui üldrahvastikus. Võrreldes andmeid kontrollgrupiga selgus, et hüpertensiooni, hüperglükeemiat ja metaboolset sündroomi esines oluliselt enam normkaalulistel reumatoidartriidiga patsientidel. Metaboolne sündroom oli 17% normaalkaalulistest artriidihaigetest ja vaid 2% kontrollgrupi samas kaalurühmas, ülekaaluliste/rasvunute seas olulist erinevust gruppide vahel esile ei tulnud. Reumatoidartiidiga patsientidel oli sagedamini kõrgenenud vererõhk, kuid vähesed nende hulgast kasutasid vererõhku alandavaid ravimeid. Perearstikeskusest juhuslikult valitud kõrgenenud vererõhuga patsientidest said ravi enam kui pooled, samas reumatoidartriidi haigetest vaid 31 protsenti. Saab järeldada, et ka varase artriidiga patsiente tuleks tihedamalt jälgida südame-veresoonkonna haiguse riskitegurite osas isegi sel juhul, kui nad on normkaalulised. Südame- veresoonkonna haiguse riski tõstvat madalat tundlikkust insuliini toimele esines varase reumatoidartriidiga haigetel ligi 5 korda enam kui kontrollgrupis. Insuliinresistentsust oli enam meestel ja nendel, kellel olid veres kõrgenenud põletikunäitajad. Leidsime, et nende muutuste teket ei saa ennustada kehamassiindeksi alusel, vaid vähenenud tundlikkus insuliini toime suhtes on seotud madala lihasmassiga. Erinevused kontrollgrupist keha rasv- ja lihaskoelises koostises oli täheldatavad enamikul varase reumatoidartriidiga patsientidest, neist 42% oli madal lihaskoe mass, 68% kõrge rasvkoe protsent ja 26% nii vähene lihaskude kui ka kõrge rasvkoe osakaal (sarkopeeniline rasvumine). Kõigest 16% reumatoidartriidi haigetest olid normaalse keha koostisega, samas tervete hulgas oli normaalse keha koostisega uuritavaid 43%. Lihasmassiga seotud tegurite osas leidsime olulisi erinevusi haigete ja kontrollgrupi vahel. Reumatoidartriidi grupis oli lihasmassi vähesus seotud kõrgema põletikunäitajate taseme, glükokortikoidhormoonide kasutamise ja madalama valgusisaldusega toidus. Kontrollgrupi hulgas olid olulisemad traditsioonilised lihasmassi mõjutajad nagu kõrgem vanus, vähesem liikumine ja suitsetamine. See uurimistöö näitas, et reumatoidartriidile omased kehakaalust sõltumatud eripärad südame veresoonkonna haiguste riskitegurite esinemises kujunevad juba varase haiguse korral. Nende ainevahetuslike muutustega tuleks arvestada hinnates südame- veresoonkonna haiguste riski reumatoidartriidiga patsientidel. Õigeaegne riskitegurite tuvastamine ja mõjutamine raviga võib aidata vähendada südamehaiguste tõenäosust ja vähendada enneaegset suremust reumatoidartriidi patsientide seas.
In search of vedic wisdom: forms of alternative spirituality in contemporary Russia
(2020-05-14) Sadovina, Irina; Valk, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tänapäeva Venemaa sotsiaalses õhkkonnas pole alternatiivne vaimsus kuigivõrd soositud. Kuna sedalaadi liikumised on seaduse silmis „ajalooliste religioonidega“ võrreldes teisejärgulised, põhjustavad nad sageli poleemikat ja ajakirjanduslikku sulesõda. Ometi on alternatiivne vaimsus tänapäeva Venemaal üllatavalt elujõuline. Näiteks on veedade tarkus tugevasti mõjutanud rahvapärast psühholoogiat. Kuidas seletada selle nähtuse ja alternatiivse vaimsuse vastupidavust sellises vaenulikus keskkonnas? Venemaa alternatiivse vaimsuse uurijad käsitlevad neid küsimusi tavaliselt suures plaanis: kas riigis toimunud üldiste religioossete muutuste kontekstis või siis analüüsides üksikute liikumiste dünaamikat. Väidan, et alternatiivse vaimsuse paremaks mõistmiseks on vajalik kolmas vaatepunkt, mis peab silmas miljöösiseseid vastastikuseid mõjutusi ja lõimumisi. Käesolevas uurimuses olen arendanud sellist käsitlusviisi, analüüsides veedade tarkust. Mu Venemaal tehtud traditsiooniline ja digietnograafiline uurimistöö (2012–2019) lubab väita, et veedade tarkus pole ühtne õpetus, vaid diskursiivne kogum ja rahvausundiline traditsioon, mis tõuseb Venemaa alternatiivse vaimsuse miljöös selgelt esile. Väitekirjas kirjeldan selle kolme põhilist ilmingut: neo-hinduistlikke õpetusi, slaavilikku vaimsust ja rahvapärast psühholoogiat. Üksikuurimustes vaatlen seda, kuidas erinevad osalised (vaimsed otsijad, feministlikud aktivistid jt) on kaastegevad mitmesugustes diskursiivsetes praktikates läbirääkimistest vaidlusteni, mis kokkuvõttes nii loovad kui ka lammutavad veedade tarkuse traditsiooni. Selgitan veedade tarkuse paradoksaalset vastupidavust sellega, et liikumine on tihedalt seotud rahvuslike ja üleilmsete kultuurinähtustega, millest märkimisväärseimad on pöördumine traditsiooniliste väärtuste poole ja neoliberaalse eneseteostuse populaarsus.
Mobile positioning data for tourism destination studies and statistics
(2020-05-25) Raun, Janika; Aasa, Anto, juhendaja; Shoval, Noam, juhendaja; Ahas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sihtkoht on keskne mõiste turismi arenduses ja turunduses. Seni on uurijad ja praktikud sihtkohta käsitlenud eelkõige ajas muutumatu piiritletud geograafilise üksusena, mis sageli põhineb piirkonna kuvandil. Selline paindumatu käsitlus ei sobi tõhusaks sihtkoha juhtimiseks ja arendamiseks, kus investeeringute, turundusmeetmete ja arengusuundade planeerimisel on vaja sihtkohta ajas ja ruumis võimalikult täpselt määratleda. Üheks uueks sihtkohtade analüüsi võimaluseks on teha seda turistide tegelike külastuste põhjal. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire arengu tõttu saab lisaks traditsioonilistele majutus- ja küsitlusandmetele kasutada ka erinevaid asukohainfot sisaldavaid digitaalseid andmeallikaid. Doktoritöös kasutatakse passiivseid mobiilpositsioneerimise andmeid välisturistide külastustest Eestisse. Andmed salvestuvad automaatselt kõne tegemisel või SMS-i saatmisel mobiilioperaatori logides ning nende põhjal on võimalik analüüsida külastuse aega, kestust, ruumilist ulatust ja turisti päritolu. Mobiilpositsioneerimise ja majutusandmete vaheline tugev seos kinnitab mobiiliandmete esinduslikkust. Sihtkohtade detailsemaks analüüsiks uuriti külastuste ruumilist ja ajalist ulatust turistide päritoluriikide lõikes ning tuvastati peamised Eestisse saabumise kohad. Selgus, et sihtkohad asuvad erinevatel ruumilistel tasemetel: Eesti-siseselt on võimalik eristada väiksemaid sihtkohti nii ruumis kui ajas, külastajate päritolu mõjutab nende liikumismustreid ning Tallinn on peamine sisenemisvärav. Tulemustest nähtub, et sihtkohta on võimalik uurida külastuste parameetrite alusel, misläbi pole sihtkoht enam fikseeritud geograafiline piirkond, vaid ajas ja ruumis muutuv üksus.
Communication of alcohol consumption practices and situational abstinence as a basis of prevention: a study of Estonian adolescents
(2020-05-27) Parder, Mari-Liisa; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Eesti teismeliste alkoholitarvitamine on ühiskonnas olnud pakiline teema, eriti 2012. aastal, mil 93% 15-aastastest noortest oli vähemalt korra elus alkoholi tarvitanud, 13-aastastest oli vastav number 75% ning 11-aastastest 41% (Aasvee & Minossenko, 2011). Eesti teismelised usuvad, et peavad alkoholi proovimisega alustama enne 14-aastaseks saamist ning hiljemalt 9. klassi lõpupidu on tärmin, mil alkoholi proovida ning purju joomist katsetada, et astuda täiskasvanuellu eneseteadliku ja kompetentse alkoholitarvitajana (Parder, 2011). WHO peab teismeliste alkoholitarvitamist probleemiks ning on koostanud teadusliku ülevaate alkoholitarvitamise kahjude vähendamise ja ennetusstrateegiate kohta, rõhutades näiteks kättesaadavuse piiramise vajadust (WHO, 2009). Erinevad keelavad strateegiad aga isoleerivad, marginaliseerivad või suruvad alla praktikat ennast või praktika elluviijaid ilma, et keskendutaks küsimusele, mis põhjusel selline praktika eksisteerib või tema elluviijatele oluline on. Teismeliste puhul jäävad seetõttu varju põhjused, miks on alkoholi tarvitamine neile oluline, mis rolli see nende elus mängib, miks see on nende pidudel tähtis element ja miks nad sellistel pidudel üldse osalevad. Seetõttu on antud doktoritöö eesmärk mõista teismeliste alkoholitarvitamist ja sellega seotud praktikaid, eriti teismeliste pidusid, nende rolli ja tähendust Eesti teismeliste jaoks ning vaadelda võimalusi praktikate ja nende kommunikatsiooni mõjutamiseks. Oma doktoritöös pakun välja kontekstipõhise alkoholist hoidumise mõiste, mis viitab käitumisele, kus teatud kontekstides ei tarvitata alkoholi või tarvitatakse seda kaaslastest palju vähem, samal ajal teistes kontekstides alkoholi siiski tarvitades. Praktilistest tulemustest selgub, et Eesti teismeliste seas eksisteerib mittejoomise ja olukorrapõhise hoidumise kultuur, mistõttu võiks ennetusprogrammide ja lähenemiste väljatöötamisel sellele suuremat rõhku panema, eriti kahjude vähendamise lähenemiste raames.
Understanding the mechanisms of endometrial receptivity through integration of ‘omics’ data layers
(2020-05-28) Kukuškina, Viktorija; Mägi, Reedik, juhendaja; Metspalu, Andres, juhendaja; Salumets, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Maailma Terviseorganisatsiooni statistika väidab, et umbes 10% püsisuhetes olevatest naistest on ühel või teisel põhjusel viljatud. Naise viljakust mõjutab välja palju erinevaid faktoreid ning setõttu on viljatuse põhjuste leidmine tihti väga keeruline. Viljatust põhjustavateks faktoriteks võivad olla üldine terviseseisund, erinevad haigused, geneetiline taust, väliskeskkonna ja eluviisiga seotud tegurid. Ühe näitena võib tuua embrüo pesastumist (implantatsioon) emaka limaskesta (endomeetriumi), mis võib toimuda ainult kindla lühikese perioodi vältel (implantatsiooni aken), kui endomeetrium on embrüo suhtes kõige vastuvõtlikum. Implantatsiooni akna periood on aga iga naise jaoks erinev, ning on määratud erinevate bioloogiliste protsesside poolt. Kunstliku viljastamise (IVF) läbiviimise jaoks on kriitiline teada täpset implantatsiooni akna aega, sellega seotud mehhanisme ja nende vastastikust mõju. Selleks, et uurida mehhanismide omavahelisi seoseid, panime paariviisiliselt kokku erinevaid geneetilise regulatsiooni andmekihte, milleks olid RNA, mikroRNA ja DNA metülatsiooni admed, ja mida koos nimetatakse ‘oomika’ andmekihtideks. Kokkuvõtvalt näitavad antud töö tulemused, et, võrreldes ühe ‘oomika’ andmekihi uurimisega, ‘oomika’ andmekihtide kombineerimine aitab paremini mõista endomeetriumi retseptiivsusega seotud bioloogilisi protsesse ning vältida valepositiivseid tulemusi. Antud tööga me rõhutame süsteemibioloogia ning paljude andmekihtide samaaegse kasutamise olulisust naise reproduktiivsuse bioloogiliste mehhanismide uurimisel.
Linnamuuseumide organisatsioon ja juhtimine Tallinna Linnamuuseumi näitel
(Tartu Ülikool, 2020-05-29) Jänes, Zurab; Reidla, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
Maakonnamuuseumide roll pärast muuseumivõrgu korrastamist
(Tartu Ülikool, 2020-05-29) Roht, Liina; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
Huvihariduse ning -tegevuse korraldamise põhimõtted ning eesmärgid Märjamaa valla omavalitsuse näitel
(Tartu Ülikool, 2020-05-29) Elfenbein, Eliisa; Bardone, Ester, juhendaja; Kulbok-Lattik, Egge, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Etnoloogia teaduskond
Tööstress ja sellega toimetulek – muusikafestivalide korraldajate kogemused
(Tartu Ülikool, 2020-05-29) Koemets, Mari-Liis; Bardone, Ester, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond