Sirvi Kuupäev , alustades "2020-07" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 39

Maa ilmarekordid aina uuenevad 2
(Eesti Loodus, 2020-07) Kallis, Ain
Eesti Vabariigi peaministri Jüri Ratase 42. sünnipäeva tähistamine Tallinnas Stenbocki majas 2. juulil 2020
(2020-07-02) Kalvik, Andres
Developing a bioinformatics pipeline gDAT to analyse arbuscular mycorrhizal fungal communities using sequence data from different marker regions
(2020-07-06) Vasar, Martti; Öpik, Maarja, juhendaja; Young, J. Peter W., juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mullas on palju mikroorganisme, ning neil on oluline roll ökosüsteemide toimimisel. Üheks oluliseks mikroorganismide rühmaks on arbuskulaarset mükoriisat (AM) moodustavad seened (krohmseened). AM on seenjuure vorm, mida moodustavad krohmseened enamuse roht- ja puittaimedega, sealhulgas paljude kultuurtaimedega. Mükoriisses kooselus saab peremeestaim seene abil kasvuks vajalikke mineraalaineid ja vett, seen omakorda taimelt fotosünteesil tekkinud süsivesikuid. Lisaks parandavad AM seened taimede toimetulekut stressitingimustega, näiteks veepuuduse ja haigustekitajatega. Antud doktoritöös uuriti AM seente määramise efektiivsust kasutades kolme mikroorganismide määramiseks enim kasutatud genoomset markerpiirkonda (SSU, ITS, LSU) ja erinevate sekveneerimisplatvormide sobivust AM seente määramiseks ökoloogilistest proovidest. Doktoritöö raames valmis graafilise liidesega bioinformaatiline töövahend gDAT (graphical downstream analyse tool), mis aitab ökoloogidel analüüsida suuremahulisi DNA järjestusandmeid. Doktoritöö peamised tulemused ja järeldused on: 1) SSU markerpiirkond on piisavalt varieeruv AM seeneliikide määramiseks. Teisisõnu, selle markeri liigisisene varieeruvus on AM seentel väiksem kui liikidevaheline varieeruvus; 2) uute sekveneerimisplatvormide tulekuga on järjestuste maht proovi kohta mitmekordistunud, kuid liigirikkus proovi kohta püsib sama ja saadud ökoloogiline teave (elurikkuse hinnang) on võrreldav eelmise põlvkonna sekveneerimisplatvormil saaduga. Seega on metoodiliselt optimaalne proovipõhine järjestuste arv saavutatud AM seeneliikide määramiseks ning elurikkuse hindamiseks looduskeskkonnast; 3) lisaks SSU markerpiirkonnale saab arvukamaid AM seeni edukalt määrata ka järjestades koguseenekooslust ITS piirkonna praimersüsteeme kasutades; 4) arendatud bioinformaatiline töövahend gDAT võimaldab kiirelt, tõhusalt teostada AM seente uurimusi pärilikkusaine põhjal. See töövahend on kasutatav ka teiste organismide DNA-põhiseks määramiseks.
Legal arrangements in Estonian law similar to family trusts
(2020-07-06) Sepp, Katrin; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Pea 30 taasiseseisvusaasta jooksul on paljud Eesti ettevõtjad loonud varakogumi, mis oleks tervikliku ja mõistliku haldamise korral piisav, et tagada regulaarne sissetulek nii ettevõtjale enesele kui ka järeltulevatele põlvedele. Samas puudub Eestis praegu optimaalne õiguslik lahendus, mis võimaldaks näiteks pärast ettevõtja surma jätkata äriühingu tegevust, kaitstuna perekonnasisestest lahkhelidest tulenevate probleemide, mõne pereliikme liigse tarbimise või riskijulguse ning võlausaldajate võimalike rünnakute eest. Seetõttu otsivad isikud abi välisriikidest, kus eksisteerivad sobivad õiguslikud lahendused. Tihtipeale kasutatakse selleks välismaiseid trust’e. Trust-i näol on tegemist süsteemiga, mis võimaldab eraldada isiku vara hulgast esemeid, et tagada nende säilimine ja (eelduslikult tulutoov) valitsemine. Samas on võimalik garanteerida tulud kindlatele isikutele nii, et esemed pole ka nende vara koosseisus ja neil ei ole varaküsimustes otsustusõigust. Lisaks ettevõttega seotud surmapuhustele korraldustele, mida nimetati eespool, kasutatakse trust’e ka näiteks siis, kui soovitakse tagada ajalooliselt suguvõsa omandis olnud kinnisasja säilimine ja selle kasutamise võimalus tulevastele põlvedele. Samuti siis, kui inimene muretseb selle pärast, et ei ole kõrgesse ikka jõudes enam suuteline tegema varalistes küsimustes pädevaid otsuseid, või tal on puudega laps, kes ei ole pärast vanema surma võimeline varalisi otsuseid langetama. Ka saab vanem trust-i abil lükata lapse omanikuks saamist edasi kuni viimase täisikka jõudmiseni või teha korraldusi puhuks, kui on alust arvata, et laps ei ole varalistes küsimustes usaldusväärne ka täisealisena (on narkomaan või hasartmängusõltlane). Keerulisi olukordi põhjustavad ka segased pere- ja paarisuhted, näiteks kui abielulahutuse korral soovib üks vanem varakogumi eraldamise teel kindlustada laste tulevikku, välistades samas teise vanema otsustusõiguse selle vara üle. Väitekirja eesmärk on leida vastus küsimusele, millised probleemid esinevad Eestis juba eksisteerivate õiguslike lahenduste kasutamisel perevara planeerimiseks. Vaatluse all on eelkõige testamenditäitja ning eel- ja järelpärija instituudid, käsundusleping ja sihtasutus. Töö lisaeesmärk on välja tuua vajalikud muudatused kehtivates õigusaktides.
Family humour in contemporary Belarus: forms, practices and vernacular reflections
(2020-07-06) Fiadotava, Anastasiya; Astapova, Anastasiya, juhendaja; Laineste, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöös uuritakse huumori rolli Valgevene pereelus. Uuring põhineb suulistel intervjuutel ja veebiküsitlusel. Andmekogu sisaldab näiteid suulisest ja digitaalsest huumorist, mida minu uurimistöös osalejad pereringis jagavad, samuti nende mõtteid selle kohta, kuidas ja miks nad huumorit peresuhtluses kasutavad. Huumorinäidete analüüs osutas, et perekonna humoorikas folkloor koosneb paljudest teemadest ja vormidest, kuid suulise folkloori populaarseimad žanrid on vestluslikud naljad ja humoorikad lood, mis põhinevad perede isiklikel kogemustel. Seega pole humoorikas folkloor perekondlikus suhtluses kunagi impersonaalne ja seda kohandatakse tavaliselt perekontekstiga. Perehuumori ja emotsioonide tugev seos muudab selle riskantseks ettevõtmiseks. Ühelt poolt suudab huumor oskusliku kasutamise korral täita mitmesuguseid funktsioone, mitte ainult esinejaid ja nende publikut lõbustades, vaid aidates neil ka konfliktiga toime tulla, pakkudes neile alternatiivset viisi pereliikmete kritiseerimiseks ning grupisiseste ja -väliste piiride kinnitamiseks. Vernakulaarsed lood huumori kasutamisest peresuhtluses tunnistavad ja rõhutavad huumori kasutamise positiivseid külgi. Perehuumori heatahtlikuna tajumine on tihedalt seotud ideaalse perekonna paradigmaga, sh pereliikmete eest hoolitsemise vajadusega. Teisest küljest võivad mõned huumori ilmingud olla seotud tõsise agressiooniga. Piir huumori ja agressiooni vahel on sageli hägune: huumori agressiivsuse või heatahtlikkuse tingib kontekstist, milles seda kasutatakse. Ehkki minu uuringutulemused põhinevad valgevene perekondadelt saadud materjalil, on neil paralleele teiste kultuuridega ja need kajastavad suundumusi, mis on levinud maailma eri paigus. Seetõttu võib käesolevas doktoritöös käsitletud juhtumianalüüs olla mudeliks, mida saab edaspidi testida teistes sotsiaalkultuurilistes oludes.
Fast and quasi-fast solvers for weakly singular Fredholm integral equations of the second kind
(2020-07-09) Rehman, Sumaira; Pedas, Arvet, juhendaja; Vainikko, Gennadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Doktoritöös käsitletakse lineaarsete Fredholmi teist liiki integraalvõrrandite ligikaudse lahendamisega seotud probleeme situatsioonis, kus võrrandi tuum võib argumentide kokkulangemise korral olla iseärane (nõrgalt singulaarne). Tuuma iseärasus toob reeglina kaasa integraalvõrrandi lahendi iseärase käitumise integreerimispiirkonna raja lähedal ning raskused kiirete lahendusmeetodite konstrueerimisel niisuguste võrrandite jaoks. Töö põhitulemuseks on kiirete ja kvaasikiirete meetodite väljatöötamine nimetatud võrrandite korral. Kiire meetod tähendab siin meetodit võrrandi lähislahendite leidmiseks, mis antud ülesannete klassi korral annab lähislahenditele optimaalset järku täpsuse võimalikult väikese aritmeetiliste tehete arvu korral. Vajalikud veahinnangud on saadud lähteülesande periodiseerimise kaudu, mille puhul integraalvõrrandi lähislahendite leidmine taandub perioodiliste funktsioonide aproksimeerimisele trigonomeetriliste polünoomide abil.
Induced 3-Lie superalgebras and their applications in superspace
(2020-07-09) Lätt, Priit; Abramov, Viktor, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva doktoritöö eesmärk on uurida selliste n-Lie superalgerbrate omadusi, mis on konstrueeritud kasutades (n-1)-Lie superalgebra aluseks olevat (n-1)-aarset tehet, seda eriti juhul n=3. Tavalise Lie algebra mõistet on võimalik super- (või Z_2-gradueeritud) struktuuridele üle kanda kui toome sisse Lie superalgebra mõiste. Sarnaselt on võimalik n-Lie algebra, kus binaarne tehe on asendatud n-aarse tehtega, üldistada superstruktuuridele, kui kasutame Filippov-Jacobi samasuse gradueeritud analoogi, saades n-Lie superalgebra. Väitekirjas on esitatud madaladimensionaalsete 3-Lie superalgebrate klassifikatsioon. Lisaks näitame, et n-Lie superalgebra abil, mille tehtele leidub superjälg, saab konstrueerida (n+1)-Lie superalgebra, mida me nimetame indutseeritud (n+1)-Lie superalgebraks. Enamgi veel, on tõestatud, et kommutatiivse superalgebra korral on võimalik indutseerida erinevad 3-Lie superalgebra struktuurid kasutades involutsiooni, derivatsiooni või neid mõlemad korraga. Dissertatsioonis on toodud Nambu-Hamiltoni võrrandi üldistus superruumis jaoks, ja on näidatud, et selle abil on võimalik indutseerida ternaarsete Nambu-Poissoni sulgude pere superruumi paarisfunktsioonide jaoks. Järgnevalt on konstrueeritud indutseeritud 3-Lie superalgebrate indutseeritud esitused, kasutades selleks vastavalt kas esialgset binaarset Lie algebrat koos jäljega või Lie superalgebrat koos superjäljega. Töös on näidatud, et 3-Lie algebra indutseeritud esitus on sisestatav jäljeta maatriksite Lie algebrasse sl(V), kus sümboliga V on tähistatud esituse ruum. Kahedimensionaalse indutseeritud esituse korral on esitatud tingimused, mida vastav esitus peab rahuldama, et ta oleks taandumatu.
Understanding information processing in human brain by interpreting machine learning models. A data-driven approach to computational neuroscience
(2020-07-09) Kuzovkin, Ilya; Zafra, Raul Vicente, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Modelleerimine on inimkonna põline viis keerulistest nähtustest arusaamiseks. Planeetide liikumise mudel, gravitatsiooni mudel ja osakestefüüsika standardmudel on näited selle lähenemise edukusest. Neuroteaduses on olemas kaks viisi mudelite loomiseks: traditsiooniline hüpoteesipõhine lähenemine, mille puhul kõigepealt mudel sõnastatakse ja alles siis valideeritakse andmete peal; ja uuem andmepõhine lähenemine, mis toetub masinõpele, et sõnastada mudeleid automaatselt. Hüpoteesipõhine viis annab täieliku mõistmise sellest, kuidas mudel töötab, aga nõuab aega, kuna iga hüpotees peab olema sõnastatud ja valideeritud käsitsi. Andmepõhine lähenemine toetub ainult andmetele ja arvutuslikele ressurssidele mudelite otsimisel, aga ei seleta kuidas täpselt mudel jõuab oma tulemusteni. Me väidame, et neuroandmestike suur hulk ja nende mahu kiire kasv nõuab andmepõhise lähenemise laiemat kasutuselevõttu neuroteaduses, nihkes uurija rolli mudelite tööprintsiipide tõlgendamisele. Doktoritöö koosneb kolmest näitest neuroteaduse teadmisi avastamisest masinõppe tõlgendamismeetodeid kasutades. Esimeses uuringus tõlgendatava mudeli abiga me kirjeldame millised ajas muutuvad sageduskomponendid iseloomustavad inimese ajusignaali visuaalsete objektide tuvastamise ülesande puhul. Teises uuringus võrdleme omavahel signaale inimese aju ventraalses piirkonnas ja konvolutsiooniliste tehisnärvivõrkude aktivatsioone erinevates kihtides. Säärane võrdlus võimaldas meil kinnitada hüpoteesi, et mõlemad süsteemid kasutavad hierarhilist struktuuri. Viimane näide kasutab topoloogiat säilitavat mõõtmelisuse vähendamise ja visualiseerimise meetodit, et näha, millised ajusignaalid ja mõtteseisundid on üksteisele sarnased. Viimased tulemused masinõppes ja tehisintellektis näitasid et mõned mehhanismid meie ajus on sarnased mehhanismidega, milleni jõuavad õppimise käigus masinõppe algoritmid. Oma tööga me rõhutame masinõppe mudelite tõlgendamise tähtsust selliste mehhanismide avastamiseks.
Reducing trust and improving security in zk-SNARKs and commitments
(2020-07-09) Baghery, Karim; Lipmaa, Helger, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
zk-SNARK-id on tõhusad ja praktilised mitteinteraktiivsed tõestussüsteemid, mis on konstrueeritud viitestringi mudelis ning tänu kompaktsetele tõestustele ja väga tõhusale verifitseeritavusele on need laialdaselt kasutusele võetud suuremahulistes praktilistes rakendustes. Selles töös uurime zk-SNARK-e kahest vaatenurgast: nende usalduse vähendamine ja turvalisuse tugevdamine. Esimeses suunas uurime kui palju saab vähendada usaldust paaristuspõhiste zk-SNARK-ide puhul ilma nende tõhusust ohverdamata niiviisi, et kasutajad saavad teatud turvataseme ka siis kui seadistusfaas tehti pahatahtlikult või kui avalikustati seadistusfaasi salajane teave. Me pakume välja mõned tõhusad konstruktsioonid, mis suudavad takistada zk-SNARK-i seadistusfaasi ründeid ja mis saavutavad senisest tugevama turvataseme. Näitame ka seda, et sarnased tehnikad võimaldavad leevendada usaldust tagauksega kinnitusskeemides, mis on krüptograafiliste primitiivide veel üks silmapaistev perekond ja mis samuti nõub usaldatud seadistusfaasi. Teises suunas esitame mõned tõhusad konstruktsioonid, mis tagavad parema turvalisuse minimaalsete lisakuludega. Mõned esitatud konstruktsioonidest võimaldavad lihtsustada praegusi TK-turvalisi protokolle, nimelt privaatsust säilitavate nutilepingusüsteemide Hawk ja Gyges konstruktsiooni, ja parandada nende tõhusust. Uusi konstruktsioone saab aga otse kasutada uutes protokollides, mis soovivad kasutada zk-SNARK-e. Osa väljapakutud zk-SNARK-e on implementeeritud teegis Libsnark ja empiirilised tulemused kinnitavad, et usalduse vähendamiseks või suurema turvalisuse saavutamiseks on arvutuslikud lisakulud väikesed.
Non-interactive shuffle arguments
(2020-07-09) Siim, Janno; Lipmaa, Helger, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Demokraatliku riigi toimimiseks on turvaline hääletussüsteem esmatähtis. E-hääletus on korraldajale odavam ning valijale mugavam. Samas kaasnevad sellega ka paljud uued turvariskid ja tehnilised väljakutsed. Üks nendest väljakutsetest on häälte segamine, et kaotada seos hääletaja ja tema hääle vahel. Paberhääletuse puhul raputab valimistöötaja hääletuskasti. E-hääletuse puhul kasutakse tihti mix-neti hajussüsteemi, mis laseb igal serveril krüptogrammid ümber järjestada ja hägustada. Kui vähemalt üks serveritest ei ole ründaja poolt kompromiteeritud, siis on arvutuslikult raske seostada krüptogrammi ja tema omanikku. Seda juhul, kui iga server lisaks ka tõestab, et ta segas hääled korrektselt. Tõestus peaks olema raskesti võltsitav ja ei tohiks avalikustada rohkem informatsiooni kui see, et segamine toimus korrektselt. Vastavate omadustega tõestusi nimetatakse segamise nullteadmustõestusteks ja selles töös uurime, kuidas neid konstrueerida. Antud töö peamine panus on kiire segamise nullteadmustõestus. Kasutades tagasihoidliku riistvara kulub nt 100 000 krüptogrammi segamiseks, tõestamiseks ja verifitseerimiseks vaid alla 3 minuti. Varasemad sarnase kiirusega tõestused on (ebakorrektselt) käsitlenud räsifunktsiooni kui juhuslikku funktsioon. Antud tõestus ei vaja seda eeldust, kuid see-eest kasutab tõestuses avalikku võtit, mille peab arvutama usaldatud osapool. Usalduse vähendamiseks pakume välja ühisarvutuse protokolli, mis hajutab võtme arvutuse mitme osapoole vahel. Lõpetuseks pakume välja versiooni esialgsest nullteadmustõestusest, mis ühildub ühisarvutuse protokolliga ja sisaldab ka muid täiendusi. Antud tõestus on implementeeritud e-hääletussüsteemis Zeus, mida kasutatakse laialdaselt Kreekas.
On succinct non-interactive zero-knowledge protocols under weaker trust assumptions
(2020-07-09) Abdolmaleki, Behzad; Lipmaa, Helger, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Täieliku koosluskindlusega (TK) kinnitusskeemid ja nullteadmustõestused on ühed põhilisemad krüptograafilised primitiivid, millel on hulgaliselt päriselulisi rakendusi. (TK) Kinnitusskeem võimaldab osapoolel arvutada salajasest sõnumist kinnituse ja hiljem see verifitseeritaval viisil avada. Täieliku koosluskindlusega protokolle saab vabalt kombineerida teiste täieliku koosluskindlusega protokollidega ilma, et see mõjutaks nende turvalisust. Nullteadmustõestus on protokoll tõestaja ja verifitseerija vahel, mis võimaldab tõestajal veenda verifitseerijat mingi väite paikapidavuses ilma rohkema informatsiooni lekitamiseta. Nullteadmustõestused pakuvad suurt huvi ka praktilistes rakendustes, siinkohal on olulisemateks näideteks krüptorahad ja hajusandmebaasid üldisemalt. Siin on eriti asjakohased just lühidad mitteinteraktiivsed nullteadmustõestused (SNARKid) ning kvaasiadaptiivsed mitteinteraktiivsed nullteadmustõestused (QA-NIZKid). Mitteinteraktiivsetel nullteadmustõestustel juures on kaks suuremat praktilist nõrkust. Esiteks on tarvis usaldatud seadistusfaasi osapoolte ühisstringi genereerimiseks ja teiseks on tarvis täielikku koosluskindlust. Käesolevas doktoritöös me uurime neid probleeme ja pakume välja konkreetseid konstruktsioone nende leevendamiseks. Esmalt uurime me õõnestuskindlaid SNARKe juhu jaoks, kus seadistusfaasi ühisstring on õõnestatud. Me konstrueerime õõnestuskindla versiooni seni kõige tõhusamast SNARKist. Samuti uurime me QA-NIZKide õõnestuskindlust ja konstrueerime kõige efektiivsemate QA-NIZKide õõnestuskindla versiooni. Mis puutub teise uurimissuunda, nimelt täielikku koosluskindlusesse, siis sel suunal kasutame me pidevaid projektiivseid räsifunktsioone. Me pakume välja uue primitiivi, kus eelmainitud räsifunktsioonid on avalikult verifitseeritavad. Nende abil me konstrueerime seni kõige tõhusama mitteinteraktiivse koosluskindla kinnitusskeemi. Lõpetuseks me töötame välja uue võtte koosluskindlate kinnitusskeemide jaoks, mis võimaldab ühisarvutuse abil luua nullteadmustõestuste ühisstringe.
Diametral diameter two properties, Daugavet-, and Δ-points in Banach spaces
(2020-07-10) Pirk, Katriin; Abrahamsen, Trond Arnold, juhendaja; Haller, Rainis, juhendaja; Langemets, Johann, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Banachi ruumidel vaadeldavate geomeetriliste omaduste seas on äärmuslik ja hästi uuritud Daugaveti omadus. Sellise omadusega Banachi ruumi veidruseks on, et ühikkera iga viilu diameeter on 2 ehk tal on diameeter-2 omadus. Näiteks c_0, l_∞, C[0,1] ja L_1 [0,1] on sellised, teiselt poolt aga refleksiivsete sh Hilberti ruumide või separaablite kaasruumide nagu l_1 ühikkeras leidub kui tahes väikese diameetriga viile. Klassikaliste diameeter-2 omaduste uuringud pakuvad välja omaduste teisendeid, mida väitekirjas põhjalikult käsitletakse. Töö üheks lähtekohaks on uurimus, kus vaadeldi Banachi ruume, mille iga normiga 1 element on Δ-punkt, st mille igal ühikkera viilu elemendil leidub selles viilus peaaegu diametraalne vastaspunkt. Veidi teistsuguse tuntud geomeetrilise kirjelduse kohaselt on Banachi ruumil Daugaveti omadus, kui vabalt fikseeritud normiga 1 element x on Daugaveti-punkt, st iga selle ruumi ühikkera element on selles ruumis ligikaudu lähendatav elemendi x peaaegu diametraalsete punktide kumerate kombinatsioonidega. Väitekirjas selgitatakse välja uute diametraalsete diameeter-2 omaduste omavaheline vahekord, käsitletakse nende stabiilsust summa- ja komponentruumide vahel ja alamruumi pärandumist. Lisaks esitletakse näiteid tuntud Banachi ruumidest, kus Daugaveti- ja Δ-punktid on samad. Põhjalik ülevaade nende punktide olemasolust absoluutse normiga summaruumides näitab muuhulgas, et mõisted Daugaveti-punkt ja Δ-punkt on erinevad. Märgime lõpetuseks, et töös esineva olulise hulga tähisena on sümboli Δ-valik vähemalt osaliselt tribuut Tartu Ülikooli uuele Delta keskusele.
Epidemiology of severe injuries in Estonia
(2020-07-10) Saar, Sten; Talving, Peep, juhendaja; Lepner, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Vigastussurmade tõttu kaotatud eluaastate hulk on suurem kui kasvajate ja südamehaiguste tõttu kaotatud eluaastate hulk kokku (Trunkey 1983). WHO andmetel hukkub trauma tõttu maailmas keegi iga kuue sekundi järel (WHO 2015). Vigastussurmade osakaal Eestis on üks Euroopa Liidu kõrgemaid (Eurosafe 2013, 2014, 2016). Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida raskelt vigastatud patsientide demograafilisi andmeid ja tulemeid Eestis. Raske vigastus on defineeritud maailmas laialdaselt kasutatud Injury Severity Score’ (vigastuse raskuse skoor) alusel. Raskelt vigastatud haiged suunatakse spetsialiseerunud traumakeskustesse, mida Eestis esindavad Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Haigete elulemus oli Eesti traumakeskuste vahel sarnane. Eesti traumasüsteem on ajas oluliselt arenenud, mida peegeldab oluliselt parem elulemus viimastel aastatel võrreldes varasema perioodiga taasiseseisvumise järgselt. Kõige enam vigastussurmasid toimus sündmuskohal, mis näitab ennetuse olulisust. Sagedasim surmapõhjus oli ajuvigastus, millele järgnes veritsussurm. Autoõnnetus oli peamine traumamehhanism vigastussurma korral. Traumade korral esines väga suurel hulgal (51%) patsientidel alkoholijoove, mis näitab vajadust pidevaks riiklikuks alkoholipoliitikaks.
Signals and responses of ColRS two-component system in Pseudomonas putida
(2020-07-10) Tilk, Kadi; Hõrak, Rita, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Baktereid võib leida peaaegu kõikjalt. Osad neist on kohastunud elama mullas, teised jällegi veekeskkonnas, taimede pinnal, nahal või elusorganismide sees. Vabas looduses elavate bakerite elutingimused on tihti muutuvad. Näiteks temperatuur võib muutuda tundidega, toitaineid võib mõnel päeval olla külluses, teisel jällegi peaaegu üldse mitte või muutub ümbritseva keskkonna pH bakterite enda elutegevuse tõttu. Selleks, et aru saada, millised on täpselt tingimused nende ümber, kasutavad bakterid kahest valgust koosnevaid signaaliradu. Üks valkudest, sensorvalk, paikneb enamasti bakteri pinnal ning tunnetab teatud tingimuse või signaali olemasolu. Vastusena signaali äratundmisele aktiveerib sensorvalk teise valgu, regulaatorvalgu. Regulaator asub bakteri sees ning aktiveerituna kutsub esile muutused bakteri füsioloogias muutes näiteks geenide avaldumist. Käesolevas töös uuriti ühte taime- ja mullabakterites leiduvat kahekomponentset süsteemi – ColRS süsteemi, mis on oma nime saanud sellest, et ta aitab bakteril taimejuuri koloniseerida. Me leidsime, et mullabakteris Pseudomonas putida reageerib ColRS süsteem tsingi, raua, mangaani ja kaadmiumi liiale väliskeskkonnas. Kuigi tsink, raud ja mangaan on bakterile vajalikud metallid on nende liigne kogus kahjulik, sest metalliioonid võivad kahjustada bakteri membraani, valke või ka DNA-d. ColRS süsteemi puudumisel on P. putida oluliselt tundlikum tsingi ja raua liiale ja veidi tundlikum mangaani liiale. Seetõttu arvame, et ColRS süsteemi ülesandeks on tunnetada eelkõige tsingi ja raua liia olemasolu. Varasemad uuringud osundasid, et ColRS süsteem on P. putida-le vajalik membraani terviklikkuse säilimiseks. Ka antud töö tulemused viitavad, et ColRS süsteemi olulisus tsingiliias peitub membraanikahjustuste ärahoidmises. ColRS süsteemi aktivatsioon kutsub P. putida-s esile vastuse, mis tagab membraani terve püsimise ning seeläbi takistab tsingi- ja rauaioonide sisenemist bakterirakku
Mutagenic effect of transcription and transcription-coupled repair factors in Pseudomonas putida
(2020-07-10) Ukkivi, Kärt; Kivisaar, Maia, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Enamuse oma elust looduslikes tingimustes on bakterid toitainete näljas ja stressis, mis tuleneb pidevalt muutuvatest keskkonnatingimustest. Üheks mooduseks uute tingimustega kohaneda on mutatsioonide teke, mis võimaldab bakterite kiiret evolutsioneerumist. Kuna mutatsioonid võimaldavad bakteritel saavutada resistentsuse antibiootikumide suhtes või omandada kaitse peremeesorganismis immuunsüsteemi rünnaku eest, on oluline mõista mehhanisme, mis soodustavad geneetiliste muutuste teket. On välja pakutud, et eluks hädavajalik protsess RNA süntees ehk transkriptsioon võib soodustada mutatsioonide teket, kuid transkriptsiooni täpne roll ja mehhanism mutatsiooniprotsessides on veel selgitamisel. Lisaks on ebaselge transkriptsiooniga kaasneva DNA repartasiooni roll mutatsioonide tekkes. Bakterites vahendavad transkriptsioonseoselist reparatsiooni valgud Mfd ja UvrD. Kuigi transkriptsiooniseoseline reparatsioon eemaldab DNA-lt vigu ja peaks seetõttu vähendama mutatsioonide tekkesagedust, on mitmed uurimustööd hiljuti näidanud, et Mfd-st sõltuv rada osaleb ka mutatsioonide tekitamises. Antud doktoritöö eesmärk oli välja selgitada transkriptsiooni ja transkriptsiooniseoselist reparatsiooni vahendavate valkude Mfd ja UvrD mõju mutatsioonide tekkele mullabakteris Pseudomonas putida. See bakter kuulub suurde pseudomonaadide perekonda, mille liikmed on metaboolselt väga mitmekülgsed ja võimelised kiiresti kohanema muutuvate keskkonnatingimustega. Mitmed selle perekonna liikmed on huvi pakkuvad ka oma biotehnoloogilise rakendatavuse või patogeensuse tõttu. Doktoritöö tulemused näitavad, et tranksriptsioon on rakusisene protsess, mis soodustab geneetiliste muutuste teket bakteris P. putida - testgeeni transkriptsiooni taseme tõstmisel suurenes ka mutatsioonide tekkesagedust. Ka transkriptsiooniga kaasneval DNA parandamisel on roll mutatsioonilistes protsessides - UvrD valk osaleb mutatsioonide ära hoidmises, samas kui Mfd soodustab teatud tingimustes mutatsioonide teket ja võib seeläbi kaasa aidata bakterite evolutsioneerumisele
Big slices of the unit ball in Banach spaces
(2020-07-10) Nadel, Rihhard; Haller, Rainis, juhendaja; Langemets, Johann, juhendaja; Lima, Vegard, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Banachi ruumide geomeetrias on viimastel aastatel palju tähelepanu saanud diameeter-2 omadused, mis kirjeldavad selliseid Banachi ruume, kus ühikkera mistahes viilu diameeter on suurima võimaliku väärtusega ehk kaks. Selline omadus on näiteks klassikalistel Banachi ruumidel c0, ℓ∞, C[0,1], L1[0,1] ja L∞[0,1]. Refleksiivsed ruumid, erijuhul Hilberti ruumid, või separaablid kaasruumid, näiteks ℓ1, on Radon—Nikodými omadusega, mistõttu neis leidub kuitahes väikese läbimõõduga viile ja seega kõnealust omadust pole. Diameeter-2 omaduste suuna süstemaatilise uurimise käivitasid 2013. aastal T. A. Abrahamsen, V. Lima ja O. Nygaard. Käesoleva väitekirja põhieesmärk on süsteemselt uurida diameeter-2 omaduste tugevdusi ja nendega seotud mõisteid, nagu näiteks normi karedus ning Daugaveti tihkuse indeks. Töös kirjeldatakse täielikult ära erinevate tugevate diameeter-2 omaduste, karedate normide ja Daugaveti tihkuse indeksite stabiilsustulemused absoluutse normiga summaruumide ja komponentruumide vahel. Samuti tehakse kindlaks, millistel tingimustel vastavad omadused kanduvad ülemruumilt alamruumile ja vastupidi. Uuritakse tingimusi, mida meetriline ruum peab rahuldama, et vastaval Lipschitzi ruumil oleks *-nõrk sümmeetriline tugev diameeter-2 omadus. Töös üldistatakse kvantitatiivselt ka varasemalt teadaolevaid operaatorruumide kareduse tulemusi. Daugaveti tihkuse indeksi uurimise tulemusena vastatakse eitavalt Y. Ivakhno poolt 2006. aastal püstitatud küsimusele lokaalse diameeter-2 omaduse ja r-suurte viilude omaduse samaväärsuse kohta
Overview of the phylogeny and phylogeography of the Y-chromosomal haplogroup N in northern Eurasia and case studies of two linguistically exceptional populations of Europe – Hungarians and Kalmyks
(2020-07-11) Post, Helen; Villems, Richard, juhendaja; Rootsi, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimkonna evolutsioon ja demograafiline ajalugu on jätnud jälje põlvest-põlve päranduvasse genoomi. Geneetilisi andmeid on inimpopulatsioonide uurimisel kasutatud juba sadakond aastat, kuid alles viimase kümnekonna aasta tehnoloogilised arengud on avanud tee inimkonna genoomse varieeruvuse arengu terviklikkuse jälgimiseks. Käesolev töö uurib meeste Y-kromosoomi geneetilist varieeruvust. Y-kromosoomi täisjärjestustest rekonstrueeritakse meesliinide fülogeneetilisi puid ning hinnatakse liinide lahknemisaegu. Väitekiri keskendub Põhja-Euraasia meestel levinud Y-kromosoomi liini haplogrupp (hg) N uuringutele. Hinnatakse hg N alam-klaadide topoloogiat, lahknemisaegu, levikumustreid ja sagedusi erinevatel Põhja-Euraasia rahvastel. Eraldi analüüsitakse hg N olemasolu Kesk-Euroopas elavatel uurali keeli kõnelevatel ungarlastel ning geograafiliselt kaugetel Uurali mäestiku ümbruses elavatel populatsioonidel, k.a. keelesugulastel. Seni teadaolevalt oli geneetiline seos tänapäeva ungarlasete ja teiste uurali keeli rääkivate rahvaste vahel kasin. Leidsime, et siiski avaldub marginaalne seos Y-kromosoomi variandi N3a4 kaudu ja ungarlastel esinev N3a4 on kladistiliselt sama, mis ob-ugridel – hantide ja mansidel – ning mitmetel teistel Uurali/Lääne-Siberi rahvastel. Läänemere-soomlaste sõsarliinist lahknes antud liin umbes 4-5 aastatuhande eest. Lisaks analüüsime meesliine oirat-mongoli keelt rääkivatel kalmõkkidel, kelle esiisad ~400 aasta eest liikusid Lääne-Mongooliast Ida-Euroopa lauskmaa kaguossa. Kalmõkkide isaliine võrreldakse Mongoolias, Kõrgõzstanis ja Hiinas elavate keelesugulaste omadega. Neil hõimudel on levinud hg C3, mille fülogeneetilise puu topoloogia ja teiste hg-de sagedused viitavad kalmõkkide ning keelesugulaste geneetilisele sarnasusele sõltumata lahusolekust. Veidi esineb neil N3a varianti, mis on rohke mitmetel mongoli hõimudel. See näitab Holotseeni keskajast pärinevate meesliinide, kohati ulatuslikku kattuvust uurali ja mongoli keelte rääkijate vahel.
Exploring the genetics of adverse events in pharmacotherapy using Biobanks and Electronic Health Records
(2020-07-11) Krebs, Kristi; Milani, Lili, juhendaja; Metspalu, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Individuaalsed geneetilised variandid võivad mõjutada ravimite efektiivsust ja ohutust ning selle kaudu farmakoteraapia tulemust. Farmakogenoomika valdkonna eesmärk on leida sellised eelsoodumust põhjustavad geneetilised riskitegurid, et ravi personaliseerimise kaudu saavutada soovitud ravivastus. Geneetiliste variantide olulist osa ravimite efektiivsuses näitavad mitmed uuringud, kuid vähem on läbi viidud ravimite kõrvaltoimeid käsitlevaid uuringuid. Kuna kõrvaltoimed esinevad harva, on piisava hulga juhtumite kogumine ja sellega ka nende uurimine keerukas. Populatsiooni põhised biopangad koos elektrooniliste terviseandmetega annavad võimaluse koguda piisavalt suuri valimeid ja leida retrospektiivselt spetsiifilisi fenotüüpe korraga tuhandetele indiviididele. Uurisime oma teadustöös ravimite kõrvaltoimete tekkimist mõjutavate geneetiliste riskifaktorite tuvastamise ja valideerimise võimalusi, kasutades selleks Eesti geenivaramu ja teiste riikide biopankade geeniandmeid koos informatsiooniga ravimite kõrvaltoimete kohta. Me tuvastasime tugeva statistiliselt olulise seose penitsilliiniallergia ja inimese leukotsüütide antigeeni alleeli kandluse vahel ning kinnitasime selle tulemuse kahes täiendavas andmestikus, mis sisaldasid kokku 1,14 miljoni isiku andmeid. Täiendavalt näitame oma töös seost kliinilises arendusfaasis oleva osteoporoosi ravimikandidaadi terapeutilist toimet jäljendavate geneetiliste variantide ja kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete vahel, mis illustreerib inimese geneetika uuringute kasutamise võimalusi ravimiarenduses. Oma töös toome välja Eesti geenivaramu andmete alusel loodud potentsiaalselt kulutõhusa, aga samas laiahaardelise alternatiivi selliste geenivariantide tuvastamiseks, mille puhul on olemas soovitused sobiva ravimi valikuks. Leidsime, et selliste inimeste osakaal, kes võivad saada kasu ravimite määramise eelsest geneetilisest testimisest on suur. Kokkuvõtteks anname oma tööga panuse farmakogenoomika valdkonna arengusse, tuues uusi teadmisi farmakoteraapiasse, mis edasiste täiendavate uurimistööde lisandumisel aitavad tuua kliinilisse praktikasse rohkem juhendeid personaalselt sobivate ravimite valikuks.
Genetic variants revealing the role of STAT1/STAT3 signaling cytokines in immune protection and pathology
(2020-07-11) Kaleviste, Epp; Kisand, Kai, juhendaja; Peterson, Pärt, juhendaja; Milani, Lili, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tsütokiinid on tähtsad molekulid rakkude omavahelises suhtlemises. Nende uurimine on aidanud leida tõhusaid ravivõimalusi erinevate autoimmuunhaiguste jaoks. Antud uurimistöö keskendub kahele pärilikule haigusele. Üks haigustest on põhjustatud patogeensest variandist geenis STAT1 ning teine geenis AIRE. Mõlema geenidefekti tulemusel tekkinud sündroomile on iseloomulik kroonilise kandidoosi esinemine koos erinevate tsütokiinide funktsioonihäiretega ning autoimmuunsus. Antud STAT1 geeni patogeenne variant põhjustab kroonilist mukokutaanset kandidoosi. STAT1 on faktor, mis osaleb tsütokiinide rakusisestes signaaliülekanderadades. Uuritud STAT1 geeni variandid on erilised selle poolest, et vigaselt geenilt kodeeritud valk on tugevama funktsiooniga, kui normaalselt. Antud töö tulemused näitasid, et seetõttu on viirusevastaste tsütokiinide ehk interferoonide toime patsientide rakkudele võimendunud ning see võib olla põhjuseks, miks neil esineb rohkem autoimmuunseid haigusi. Lisaks on STAT1 patogeense variandiga rakkudes kahjustunud STAT3 faktori töö, mis on vajalik seeninfektsiooni vastaseks kaitseks. Käesolevas doktoritöös uuriti interleukiin (IL)-27 geeni missenssvarianti, mis on seotud kaitsega 1. tüüpi diabeedi eest. Missenssvariandiga geenilt pärit IL-27 oli vähenenud aktiivsusega ning põhjustas madalamat STAT1 märklaudgeenide ekspressiooni võrreldes muutuseta variandiga. AIRE geeni patogeensete variantide tagajärjel tekib autoimmuunse polüendokrinopaatia sündroom, mida iseloomustavad autoantikehad erinevate tsütokiinide vastu. IL-22 on STAT3 faktori kaudu toimiv tsütokiin, mis on oluline patogeenide vastases kaitses. Selles töös leiti, et autoantikehade põhjustatud IL-22 puudus võib põhjustada barjäärifunktsiooni häireid patsientide suu limaskestas. Monogeensete haiguste unikaalsed tunnused võimaldavad uurida tsütokiinide mehhanisme inimese immuunsüsteemis.
Supporting teachers’ professional development through guided reflection procedure
(2020-07-13) Allas, Raili; Leijen, Äli, juhendaja; Toom, Auli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ühiskond meie ümber muutub kiiresti, mis eeldab meilt kõigilt oma teadmiste ja oskuste pidevat arendamist ja uuendamist. Eriti oluline on järjepidev professionaalne areng õpetajate jaoks. Nimelt peavad nemad lisaks iseenda täiendamisele toetama õpilasi, et ka neist kujuneksid tuleviku professionaalid, kes on võimelised kohanema praegusel hetkel etteennustamatute ühiskonna ootuste ja vajadustega. Seega pööratakse kogu maailmas aina enam tähelepanu õpetajate arengu toetamisele. Sealjuures muutub ka meie õpetajaskond aina mitmekesisemaks, mis tähendab, et toetust vajavad õpetajad on oma ettevalmistuselt ja ka vajadustelt väga erinevad. Haridusteadlased on üksmeelel, et õpetaja arengu võtmekomponendiks on refleksioon, mis tähendab oma tegevuse mõtestamist, et seostada erinevad teadmised ja kogemused ühtseks tervikuks, rakendamaks neid tulevikus oma tegevuste ja otsuste juhtimisel. Samuti on erinevates uuringutes välja toodud aspektid, mis aitavad tõhusalt reflekteerida – videosalvestiste kasutamine, tähenduslike olukordade mõtestamine, koos kaaslasega reflekteerimine, suunavate küsimuste kasutamine. Samas ei ole aga piisavalt meetodeid, mis eelpool nimetatud aspektid ühtseks tervikuks seoks nii, et need sobiksid erineva kogemusega õpetajate toetamiseks. Käesolev doktoritöö tutvustab suunatud refleksiooni protseduuri ja uurib, kuidas see toetab erineval professionaalse arengu etapil olevaid õpetajaid. Selleks tegid 21 õpetajakoolituse üliõpilast ja 80 õpetajad väljatöötatud refleksiooniprotseduuri läbi ja andsid tagasisidet, kuidas nad tajusid selle tugevusi ja kitsaskohti. Samuti analüüsiti üliõpilaste poolt refleksiooniprotseduuri läbitegemisel loodud refleksioone. Uurimuse tulemused näitasid, et erineva kogemusega õpetajad tajuvad väljatöötatud suunatud refleksiooni protseduuri kasulikuna. Eelkõige hindavad õpetajad võimalust enda õpetamist videosalvestiselt näha, korduvalt oma kogemusi mõtestada, koos kaaslasega reflekteerida ning keskenduda oma tugevustele. Lisaks näitas üliõpilaste refleksioonide analüüsimine, et jõustavate olukordadele keskendumine toetab reflekteerimist. Doktoritöö praktilise väärtusena antakse soovitused, mida arvesse võtta õpetajakoolituse üliõpilaste ja õpetajate toetamisel.