Sirvi Kuupäev , alustades "2020-10-13" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

The affect and effect of asynchronous written artefacts (cover letters, drafts, and feedback letters) within L2 English doctorate writing groups
(2020-10-13) Yallop, Roger Michael Alan; Leijen, Djuddah A. J., juhendaja; Pajusalu, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Vastastikune tagasiside aitab parandada üliõpilaste kirjutamisoskust. Väitekiri uurib, kuidas parimal viisil kasutada kirjaliku vastastikuse tagasiside protsessi selleks, et toetada doktorantide kirjutamisoskust pikas perspektiivis. Doktorandid jaotatakse väikestesse kirjutamisrühmadesse, kus neid õpetatakse üksteist toetama teadusväljaannetes avaldatavate artiklite mustandite kirjutamisel. Doktorandid saadavad oma rühmas üksteisele regulaarselt kirjalikku tagasisidet töös oleva artikli mustandi kohta. Selleks, et aidata luua kasulikke tagasisidekommentaare, kirjutab iga doktorant kaaskirja, kus selgitab, mida ta oma mustandi hindamiselt ootab. Seega kirjutavad rühmaliikmed oma tagasisidekommentaarid autori mustandile kaaskirja põhjal. Seejärel otsustab mustandi autor, kuidas hindajate kirjalikke tagasisidekommentaare rakendada, et oma mustandi järgmist versiooni parandada. Teadmised selle kohta, mis on hea kaaskiri ja head tagasisidekommentaarid (st tagasiside hea tava), aitavad teadlastel välja töötada paremad pedagoogilised lahendused, mis toetavad kirjutamisrühmades pakutavat õpet. Sellest tulenevalt on siinsel väitekirjal kaks põhieesmärki. Esiteks, selgitada doktorantide kaaskirjade ja tagasisidekommentaaride kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi kaudu välja kirjaliku tagasiside hea tava. Teiseks, luua saadud andmete sekundaarse analüüsi põhjal kirjaliku vastastikuse tagasiside protsessi mudel (nn AWFP-mudel). Väitekirjas kirjeldatud kirjutamisõpetuse raamistikku (st AWFP-mudelit koos tagasiside hea tavaga) saavad kasutada õppejõud ja teadlased.
Rütmilised lauselõpud 14. sajandi ladinakeelsetes ning itaalia rahvakeelsetes proosateostes
(2020-10-13) Mikkel, Annika; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Antiikajal kujunesid välja spetsiifilised proosarütmi põhimõtted, mille kohaselt tuli proosat rütmistada teistmoodi kui luulet, kasutades fraaside lõpul kindlaid rütmiskeeme. Klassikaline proosarütm baseerus eri kvantiteediga (raskete ja kergete) silpide vaheldumisel. Sajandite jooksul see süsteem lihtsustus ning kvantiteedi kõrval muutus oluliseks ka sõnarõhk. Keskaegne proosarütm baseerus ainult sõnarõhul (st rütmiskeemides vaheldusid rõhulised ja rõhuta silbid) ning sel põhimõttel rütmistatud lauselõppu kutsuti cursusʼeks. Oma doktoritöös uurisin seda, milliseid proosa rütmistamisviise ja millises ulatuses esineb nii 14. sajandi itaalia rahvakeelses kui ladinakeelses proosas: kas on keelte vahelisi erinevusi, kas eri autorite puhul on märgata eelistatud või välditud lauselõpurütme? Uurisin ka sõnapiiride paigutust lauselõpurütmides. Uurimuse keskmes olid Dante Alighieri (1265-1321) proosavormis tekstid, kuid võrdleval eesmärgil analüüsisin valimeid nii Dante kaasaegsete autorite Franco Sacchetti, Giovanni Boccaccio ja Giovanni Villani kui ka 16. sajandi autorite Pietro Bembo ja Niccolò Machiavelli teostest. Eraldi analüüsisin ladina- ja itaalia rahvakeelseid tekstivalimeid ning samuti võrdlesin omavahel sama autori erinevaid teoseid ja võimalusel ka sama teose erinevaid peatükke. Uurimistöö tulemuste põhjal on näha, et 14. sajandil esines rütmilisi lauselõppe nii ladina- kui itaalia rahvakeelses proosas. Cursus’i leidub kõikide analüüsitud autorite igas valimis, kuid nende kasutamises tulid analüüsiga esile märkimisväärsed erinevused nii ladina- ja itaaliakeelse proosa vahel kui ka erinevate autorite vahel. Kohati on eri autoritel võimalik täheldada üsna kindlaid eelistusi teatud cursus’te kasutamisel. Dante teoste analüüs näitas, et tema ladinakeelsetes tekstivalimites on cursus’te esinemissagedus väga kõrge just esimestes peatükkides ning erinevate lauselõpurütmide esinemine võib ühe valimi raames peatükiti olulisel määral erineda. Ka Dante itaaliakeelsetes teostes õnnestus osades peatükkides tuvastada teatud lauselõpurütmide oodatust suurema esinemuse. Doktoritöö tulemused pakuvad mitmeid suundi, millele tulevastes analüüsides keskenduda.