Sirvi Kuupäev , alustades "2020-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 18 18

Jaan Saar: järelhüüe
(Eesti Loodus, 2020-11) Kallis, Ain
Ilm ja vanasõnad
(Horisont, 2020-11) Kallis, Ain
Digitalization of literary education in the context of cultural autocommunication
(2020-11-02) Milyakina, Alexandra; Torop, Peeter, juhendaja; Ojamaa, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Vaatamata levinud arvamusele on noorte inimeste kirjanduselu aktiivsem kui kunagi varem. Kirjandusega suheldakse lihtsalt viisidel, mis ei pruugi alati laiemat tunnustamist leida. Digiajastul hõlmab kirjandusharidus erinevates meediumites loodud metatekstide mitmekesises võrgustikus navigeerimist ja nende pinnalt terviku integreerimist. Algtekstide esialgsel kujul lugemise asemel hangitakse selle kohta teadmisi nt ekraniseeringute, meemide, videomängude või isegi YouTube’i kommentaaride vahendusel. Verbaalsele, lineaarsele ja üksikautorluses trükiraamatule vastukaaluks on digitaalsed tekstid multimodaalsed, mittelineaarsed ja koosloomelised. Tekstide kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete omaduste muutuste kõrval on digitaliseerumine kaasa toonud nihked ka kirjandusharidust puudutavates sotsiaalsetes suhetes - loojad ja vastuvõtjad segunevad, kõike teadvatest õpetajatest saavad juhendajad iseseisvas teadmiste omandamise protsessis. Sellist olukorda võib vaadelda kultuurilise plahvatushetkena, kuid käesolev töö keskendub vastasküljele -- pidevale muutusele. Väitekiri käsitleb kirjandushariduse muutumist erinevate nurkade alt. Esiteks vaadeldakse eelnimetatud metatekstide rakendatavust kirjanduse õpetamisel. Teiseks sünteesitakse Tartu-Moskva semiootikakoolkonna ning multimodaalsuse uuringuid analüüsimaks kirjandusharidust nii kultuurilise autokommunikatsiooni kontekstis kui läbi sotsiaalsete suhete prisma. Viimaseks pakutakse välja pedagoogilisi ja tehnoloogilisi lahendusi, et ületada formaalse kirjandushariduse ja igapäevaste digitaalsete praktikate vahelist lõhet. Väitekirjas lähenetakse uurimisküsimustele eksperimentaalselt ning töö aluseks olev empiiriline materjal pärineb autori osalusel valminud digitaalselt õppeplatvormilt Haridus Ekraanil ja selle kasutamiskogemustest.
Tree species effects on fungal richness and community structure
(2020-11-02) Otsing, Eveli; Tedersoo, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Erinevad seenerühmad on looduses olulised orgaanilise aine lagundajad, haigustekitajad või juursümbiondid, kes aitavad puudel omastada mineraalaineid. Puud mõjutavad oma ümbrust läbi varise ja juureeritiste. Puuliikide kooskasvamine loob segametsades erinevad elupaigalaigud, mis suurendab muude organismide elurikkust metsades, kus kasvab rohkem puuliike. Elurikkus suurendab ökosüsteemide tootlikkust ja stabiilsust muutuvate keskkonnatingimuste vastu. Enda doktoritöös käsitlen seente elurikkuse seost puude varise ja peremeestaimede liigirikkusega ning teiste puuliikide naabruse mõjuga. Leidsin, et mida rohkem sisaldab lagunev lehevaris erinevate puuliikide lehti, seda suurem on selles seente liigirikkus. Samas juurte liigirikkuse mõju seente mitmekesisusele on nõrk. Lehevarise koosseis määrab ka lagundajate ja taimepatogeenide liigilise koosseisu. Kuuse ektomükoriisaseente liigiline koosseis erineb kase–kuuse segametsa ning kuuse monokultuuri vahel. Kase naabrus mõjutab mulla keemilisi omadusi ja seeläbi ektomükoriissete seente kooslusi. Ektomükoriisaseente liigirikkus on globaalsel skaalal seotud peremeestaimede liigirikkusega, kuid regionaalsel tasemel on seosed mulla omaduste ja konkreetsete puuliikidega tähtsamad. Oma tööst järeldan, et metsa liigirikkus tõepoolest suurendab seente elurikkust, mõju tugevus sõltub aga konkreetsetest puuliikidest ning mulla ja muu taimkatte omadustest.
Pracht und Luxus zwischen Brügge und Reval: das Retabel des Marienaltares der Bruderschaft der Revaler Schwarzenhäupter des Meisters der Legende der Hl. Lucia
(2020-11-10) Palginõmm, Kerttu; Selart, Anti, juhendaja; Welzel, Barbara, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Madalmaade hiliskeskaegsed maalitud retaablid, mis on hoiul Eesti Kunstimuuseumis – Niguliste muuseumis on Eesti hinnalisemad kunstivarad. Nende seas on anonüümsele Brugge Püha Lucia legendi meistrile omistatud altariretaabel, mis saabus hansalinn Tallinnasse (dominiiklaste Katariina kirikusse) arvatavasti aastal 1493. Retaabli tellijateks olid võimsad kaupmeesteühendused nagu Suurgild ja Mustpeade vennaskond. Teos paistab silma luksusesemete kujutamise erakordse rohkuse poolest. Nende seas on kallid siid-, samet- ja kuldkangad, orientaalne vaip, verdüür, lüsterkeraamika, manuskriptid, raudrüüd ja kullassepateosed. Retaabli avamisel luksuse aste järjest kasvab, alates tagasihoidlikutest esemetest, lõpetades väga kallihinnalistega. Sellisena sobib teos materiaalse kultuuri uurimiseks iseäranis hästi ning seda võib pidada isegi Madalmaade maalikunsti omamoodi võtmeteoseks. Esmakordselt vaadeldakse doktoritöös kõiki luksusesemeid eraldi ja ansamblina, lisades neile korrektsed terminid, dateeringud ja võimalusel ka päritolu. Töö käigus selgus, et esemed pärinevad enam vähem samast ajast maalitud retaabli endaga ehk 15. sajandi teisest poolest. See näitab, et meistri eesmärk oli kujutada kaasaegseid esemeid võimalikult täpselt. Tekstiilid on edasi antud enamjaolt üldistavalt, pööramata tähelepanu nende tekstuurile. Seevastu kõik väikses skaalas kujutatu, näiteks kullassepateostel olevad kalliskivid või kuldpaelad on maalitud suurema tähelepanuga. See tähendab, et meistril on arvatavasti olnud töö teostamiseks vähe aega, samas annavad kasutatud tehnikad tunnistust sellest, et töökoja käsutuses on olnud rikkalikud ressursid tellimuse täitmiseks. Kuigi oleks loogiline eeldada, et teose välimuse üle on otsustanud ainuisikuliselt kaupmehed, viitavad korduvad luksusesemed meistri loomingus siiski sellele, et initsiatiiv nende kujutamiseks on lähtunud Bruggest ja mitte Tallinnast. Samas on Püha Lucia legendi meister oma tellijatega hästi kursis ja pakub neile kõike, mille poolest kaubalinn Brugge oli tuntud ning teeb neist selle kaudu sümboolselt suurte ressursside valdajad.
Long-term quality of life, emotional health, and associated factors in patients after aneurysmal subarachnoid haemorrhage
(2020-11-11) Vetkas, Artur; Asser, Toomas, juhendaja; Rätsep, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Ämblikvõrkkesta-alune verejooks ehk mittetraumaatiline subarahnoidaalne hemorraagia (SAH) moodustab 5% insultidest. 85%-l patsientidest on SAH põhjustatud ajuarteri aneurüsmi lõhkemisest. Suuremal osal patsientidest leiab aneurüsmaatiline subarahnoidaalne hemorraagia (aSAH) aset keskeas ja sellesse haigestumus on 7.9 juhtu 100.000 elaniku kohta. Esmane ravi haiguse ägedas perioodis on suunatud verejooksu põhjuse likvideerimisele (aneurüsmi mikrokirurgiline klipsimine või versoonesise sulgemine ehk koilimine). Vaatamata sellele, et aSAH-i käsitlus on viimastel aastatel paranenud, on haiguse psühhosotsiaalsed kaugtulemused sageli ebarahuldavad nii patsientide kui ka nende lähedaste jaoks. Enam kui pooltel patsientidel on pärast aSAH-i ägedat perioodi kirjeldatud vähenenud elukvaliteeti. Kuni pooltel patsientidel esineb pärast aSAH-i depressioon ja ärevus, mis võivad püsida rohkem kui 18 kuud. Suhteliselt vähe on uuringutes tähelepanu pööratud aSAH-i põdemisele järgnevate emotsionaalsete häirete ja elukvaliteedi languse seostele ja nende prognostilistele faktoritele. aSAH patsientide retrospektiivse kaugtulemuste uuringu eesmärgid olid: kirjeldada elukvaliteedi langust ja emotsionaalsete häirete esinemist ellujäänute seas, analüüsida emotsionaalsete häirete ja elukvaliteedi omavahelist seost koos neid mõjutavate teguritega, ja uurida CRHR1 genotüübi mõju aSAH kaugtulemustele. Võrreldes samaealiste üldpopulatsiooniga esines aSAH patsientide kohordis elukvaliteedi langus. Samuti oli üldpopulatsiooniga võrreldes pärast aSAH-i kõrge emotsionaalsete häirete, asteenia ja unetuse levimus. Asteenia oli kõige sagedasem patoloogiline seisund, mis mõjutas patsientide nii vaimset kui ka füüsilist seisundit. Ühel kolmandikul patsientidest esines depressiooni ja ärevust, mille sümptomid avaldusid tihti samaaegselt. Olulisel hulgal patsientidest esines surma- või enesetapumõtteid. Emotsionaalsed häired seletasid enam kui poole elukvaliteedi vaimse domeeni hinnete erinevusest ja peaaegu kolmandiku füüsilise domeeni hinnetest Asteenia oli seotud kõikide elukvaliteedi domeenide tulemustega. Depressioon oli seotud elukvaliteedi vaimse domeeni hinnetega. Enam kui kolmandik patsientidest ei suutnud pärast aSAH-i tööle naasta, mis oli seotud emotsionaalsete häirete esinemisega. CRHR1 minoorse genotüübi kandjatel olid oluliselt paremad tulemused elukvaliteedi vaimses domeenis. CRHR1 minoorne genotüüp oli seotud väiksema riskiga asteenia ja depressiooni kujunemiseks.
Tort liability for damage caused by self-driving vehicles under Estonian law
(2020-11-11) Liivak, Taivo; Lahe, Janno, juhendaja; Kull, Irene, juhendaja; Sartor, Giovanni, juhendaja; Fišel, Mark, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Isejuhtivuse taseme järgi saab jaotada sõidukid kuude kategooriasse, kus tase 0 tähendab isejuhtivuse puudumist ja tase 5 täielikku isejuhtivust, mille korral sõiduk tuleb toime kõigi liikluskeskkonna tingimustega ja inimene juhtimises ei osale. Viienda taseme sõidukeid teadaolevalt veel käibele lastud ei ole, kuid arvatakse, et täielik isejuhtivus lähitulevikus siiski saavutatakse. Isejuhtivad sõidukid peaksid aitama muu hulgas muuta liiklemise ohutumaks ja kättesaadavamaks, ent ei saa välistada, et mõni isejuhtiv sõiduk siiski kedagi kahjustab. Siinkohal tekib küsimus, kes on kohustatud isejuhtiva sõidukiga põhjustatud kahju heastama. Kahju õigusvastase tekitamisega seonduvat reguleerib võlaõigusseadus, mis näeb ette nii süül põhineva deliktilise üldvastutuse, vastutuse suurema ohu allikaga põhjustatud kahju eest (riskivastutuse) kui ka vastutuse puudusega toote põhjustatud kahju eest (tootja vastutus). Ehkki isejuhtivaid sõidukeid veel käibele lastud ei ole, saab neid siiski hüpoteetiliselt olemasolevasse õigusruumi asetada ja püüda hinnata, milliseid probleeme see kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva vastutuse vallas kaasa toob. Doktoritöös uuritakse ka seda, kas, millistel alustel ja kelle vastu saab kannatanu maksma panna süül põhinevale deliktilisele vastutusele, riskivastutusele ja tootja vastutusele tugineva nõude isejuhtiva sõidukiga põhjustatud kahju hüvitamiseks. Samuti analüüsitakse seda, millistel juhtudel tuleks isejuhtiva sõiduki tarkvaras või kasutatavates digitaalsetes teenustes olev viga lugeda sõiduki puuduseks ning kas ja millises ulatuses on põhjendatud arendusriski kaitseklausli alusel isejuhtivate sõidukite tootjate vabastamine vastutusest. Tähelepanu pälvib ka küsimus, kuidas hinnata nende sõidukite käitamisriski suurust ja jagada vastutust isejuhtiva sõiduki osalusel toimunud vastastikuse kahju tekitamise korral, arvestades et kahjuhüvitise vähendamisel ei saa juhi käitumist arvesse võtta.
In Vitro Studies of Persister Cells
(Microbiol Mol Biol Rev, 2020-11-11) Kaldalu, N; Hauryliuk, V; Turnbull, Kathryn Jane; Putrinš, M; Tenson, Tanel
Many bacterial pathogens can permanently colonize their host and establish either chronic or recurrent infections that the immune system and antimicrobial therapies fail to eradicate. Antibiotic persisters (persister cells) are believed to be among the factors that make these infections challenging. Persisters are subpopulations of bacteria which survive treatment with bactericidal antibiotics in otherwise antibiotic-sensitive cultures and were extensively studied in a hope to discover the mechanisms that cause treatment failures in chronically infected patients; however, most of these studies were conducted in the test tube. Research into antibiotic persistence has uncovered large intrapopulation heterogeneity of bacterial growth and regrowth but has not identified essential, dedicated molecular mechanisms of antibiotic persistence. Diverse factors and stresses that inhibit bacterial growth reduce killing of the bulk population and may also increase the persister subpopulation, implying that an array of mechanisms are present. Hopefully, further studies under conditions that simulate the key aspects of persistent infections will lead to identifying target mechanisms for effective therapeutic solutions.
Bacterial communities associated with fungal fruitbodies
(2020-11-11) Pent, Mari; Põldmaa, Kadri, juhendaja; Bahram, Mohammad, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Päristuumsed organismid on soodsaks elupaigaks erinevatele mikroobidele, kes aitavad tagada peremehe tervise, arengu ja kohasuse. Kuigi seened on liigirikas ja mitmekesine organismirühm, on nende viljakehadega seotud bakterikooslusi seni vähe uuritud. Täiendavad teadmised seente ja bakterite suhetest on aga olulised nii nende ökoloogilise rolli paremaks mõistmiseks kui ka seente edukaks kasvatamiseks. Doktoritöö eesmärgiks oli uurida bakterikoosluste struktuuri ja funktsioone kandseente viljakehades, kasutades selleks eelkõige järgmise põlvkonna sekveneerimismeetodeid. Lisaks analüüsiti peremehest ja keskkonnast tulenevaid tegureid, pöörates erilist tähelepanu, milline on mullakeskkonna mõju seent asustava mikroobikoosluse kujunemisel. Tulemused näitasid, et peremeesseen ise mõjutab viljakeha bakterikooslust rohkemal määral kui keskkonnategurid. Peremehe tunnustest osutus oluliseks sugulus teiste seentega ehk taksonoomiline kuuluvus, aga ka seene eluviisi mõju. Esmakordselt leidis tõendamist, et analoogselt teiste päristuumsetega, määrab ühe seeneliigi piires bakterikoosluse struktuuri ja funktsioonid suuresti peremeesseene genotüüp. Viljakeha keemilised omadused varieeruvad nii erinevate seenerühmade kui ka kõdulagundavate ning mükoriisaseente vahel ja mängivad tähtsat rolli viljakehade bakterikoosluste kujunemisel. Keskkonnateguritest mõjutasid seene viljakeha bakterikooslust mitmed mullaomadused, eelkõige happelisus. Lisaks leidis kinnitust, et enamik seentes elavatest bakteritest pärineb ümbritsevast mullast. Suurem osa seenebakterite funktsionaalsetest geenidest on süsinikühendite, aminohapete, valkude, kofaktorite ja vitamiinide ainevahetuse teenistuses. Seega võib baktereid koos tema peremeesseenega käsitleda kui tervikuna toimivat holobionti, kus kõik osapooled täidavad kindlaid ülesandeid. Seen-bakter suhete edasine uurimine on igal juhul oluline mõistmaks paremini nende rolli erinevates keskkondades.
Trade unions, transformism and the survival of Russian authoritarianism
(2020-11-13) Kulaev, Maksim; Morozov, Viacheslav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Väitekiri uurib Venemaal toimuvate sotsiaalsete ja tööprotestide ohjeldamise ja neutraliseerimise mehhanisme. Kuigi majandusraskused ja valitsuse poliitika põhjustavad regulaarselt rohujuuretasandil rahulolematust ja sütitavad konflikte, ei kujuta need režiimile mingit poliitilist katsumust. Nendest arvukatest protestidest mõned saavutavad formaalse võidu, kui võimud rahuldavad altpoolt esitatud nõudmisi. Samal ajal jääb see edu lokaalseks, mis aitab kaasa valitseva režiimi elujõulisusele ega suurenda protestijate mobiliseerimise võimet. Käesolev uuring põhineb transformismi kontseptsioonil, mille pakkus välja Antonio Gramsci ja mille poststrukturalistliku tõlgenduse esitas Ernesto Laclau. Transformism viitab protsessidele, mille käigus protestijate nõudmisi rahuldatakse valdava poliitilise ja ühiskondliku korra raames. Selle mõistega kaasneb demokraatliku ja populistliku poliitika eristamine. Demokraatlik poliitika areneb olemasoleva valitsussüsteemi piirides, populistlik poliitika on aga valitseva korra suhtes antagonistlik. Transformistliku paradigma lõksu jäädes tekitavad rohujuuretasandi protestid demokraatlikku poliitikat, kuna väldivad režiimi vastu astumist ega tegele populistliku poliitikaga. Väitekiri uurib transformismi toimimist Vene ametiühingute näitel. Analüüsitakse ametiühingute struktuuri, diskursusi ja seejärel keskendutakse konkreetsetele juhtumitele kolmes Loode-Venemaa regioonis ning 2018. aasta üleriigilisele pensionireformi vastasele kampaaniale. Ametiühingud osalevad regulaarselt sotsiaalsetes ja töökonfliktides, korraldades kohalikke proteste, mille käigus sageli võidetakse järeleandmisi nii tööandjatelt kui ka võimudelt. Läbirääkimiste jooksul suunatakse sotsiaalsed ja töökonfliktid aga lokaalsetesse kokkulepetesse võimude ja töötajate vahel. Seega neutraliseerib transformism protestiliikumised ja aitab kaasa autoritaarse režiimi püsimisele.
Videokaameraga Siberis: vaatlev dokumentaalfilm kui audiovisuaalne etnograafia
(2020-11-13) Niglas, Liivo; Leete, Art, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja eesmärk on analüüsida vaatleva dokumentaalfilmi võimalusi etnograafilise uurimistöö läbiviimisel ja tulemuste esitamisel. Väitekiri koosneb sissejuhatavast osast, milles käsitletakse vaatleva filmi epistemoloogilis-metodoloogilist iseloomu ning neljast artiklist, milles avatakse kolme Siberis tehtud dokumentaalfilmi konteksti. Vaatleva filmi tegemine on eetilis-esteetiline uurimisviis, mis eelistab pikki kaadreid, väldib lavastamist ja intervjueerimist, ning kasutab ära filmimeediumile omast narratiivsust ja performatiivsust. Vaatleva etnograafilise dokumentaalfilmi autor, kes on tavaliselt nii filmi režissöör-operaator kui ka monteerija, ei jälgi inimeste elu distantsilt, vaid osaleb kaameraga aktiivselt sündmustes. Tema eesmärgiks on kaameratöö ja montaaži abil näidata oma arusaama filmitavate kogemustest, jäädes samas avatuks vaataja tõlgendustele. Vaatlev filmitegemine pakub mitmete teemade käsitlemisel tekstikesksele antropoloogiale olulist täiendust. See sobib inimkogemuse erinevate aspektide analüüsimiseks ja edasiandmiseks ning pakub häid võimalusi mitmete fenomenoloogilise antropoloogia uurimisteemade käsitlemisel. Film on sobiv vahend keha – selle fenomenoloogilise antropoloogia peamise analüüsiobjekti ja -vahendi – rakendamiseks etnograafilises uurimistöös. Samamoodi fenomenoloogilise antropoloogia pooldajatega usuvad ka vaatlevas stiilis töötavad filmitegijad, et keha on platvorm, millest lähtub maailma kogemine: just kehalise kogemuse jagamise kaudu on nii filmitegija/uurija kui ka publik võimeline mõistma kultuurilist Teist. Eriti suur potentsiaal on etnograafilisel filmil selliste inimliku kogemuse aspektide analüüsimisel nagu aistingud, emotsioonid, suhestumine materiaalse ja esteetilise keskkonnaga ning üksikisiku agentsus, mida on üksnes kirjaliku teksti vahendusel keeruline uurida ja representeerida. Vaatlev etnograafiline dokumentaalfilm on hübriidne vorm, mis seisab väljakutsuvalt antropoloogia ja filmikunsti piiril, ärgitades uurijat-filmitegijat ära kasutama kahe uurimisviisi parimaid
Movement patterns of lithophilous migratory fish in free-flowing and fragmented rivers
(2020-11-16) Kärgenberg, Einar; Saat, Toomas, juhendaja; Albert, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Luureagendid kalade seas pole ulme, vaid kõnekeelne reaalsus. Esmakordselt Eestis varustati akustiliste märgistega erinevaid luukalu, nö klassikalisi kalu, kes seejärel looduslikesse veekogudesse vabastati. Need „luureagendid“ jätkasid oma tavapäraseid toiminguid, andes aimu nendega koos liikuvate suuremate kalaparvede käitumisest. Lõhe noorjärgud laskusid Purtse jões hüdroelektrijaama läbides merre; vimmad siirdusid enne merreminekut oma koelmutele Pärnu jões; kaitsealused tõugjad jätkasid elu avaras Peipsi-Emajõe-Võrtsjärve süsteemis, leides seal enesele sobivad kudemis-, toitumis- ja talvitumisalad. Ilmnes, et rändeteede avatuna hoidmine on kaladele eluliselt oluline, kuid vahel ka surmav. Turbiinikanalit rändeteena kasutanud noorlõhedest hukkus erakordselt kõrge hulk - 36%. Seevastu alternatiivsel rändeteel looduslähedase kalapääsu näol ei hukkunud ühtegi laskujat, mis kokkuvõttes viis hukkunute osakaalu kõigist laskujatest 9%-le. Leiti, et tihedamate kalatõkkevõrede kasutamine lõhejõgedel on hädavajalik (nüüdsest kohustuslik). Ka mujal käitusid kalad avatud rändeteede tingimustes mitmekesiselt – üle Sindi paisu ülesvoolu tõstetud vimmad võtsid kasutusele kärestikud, millele ligipääsu pais seni piiras. Mitmed vimmad rändasid kaugele ülesvoolu, teised isendid liikusid lähemate kudealade vahel. Tõugjad külastasid aasta jooksul erinevaid jõgesid ja järvi, kusjuures elupaigakasutus oli kaladel aastati sarnane. Elupaigakasutuses (sh koelmute asukohas) ja rännete ajastuses oli mõndagi üllatavat. Näiteks oli eripärane tõugjate rutakus juba suvel järvest tagasi jõgedesse siirduda, samuti nende tendents madalatel temperatuuridel kudeda ja kõigil kuudel ööpäeva lõikes rütmiliselt käituda. Kokkuvõtvalt leiti, et kalade asurkondadele ja elupaikadele tuleb läheneda individuaalselt, sest kalade käitumine võib veekogude lõikes varieeruda. Nii saab koguda asjakohaseimat infot ja valida parima strateegia kalade kaitsel ja majandamisel. Seega, „luureagentide värbamine“ osutus väga tõhusaks ning seda on soovitatav kasutada edaspidigi.
Testing a computational theory of brain functioning with virtual reality
(2020-11-16) Vasser, Madis; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Millised arvutuslikud põhimõtted juhivad teie mõtlemist ja käitumist? Kuigi teame üsna täpselt aju anatoomilist ehitust, puudub meil jätkuvalt arusaam selles osas, millised algoritmid ajus rakenduvad. Viimase kümnendi jooksul on neuroteadlaste seas poolehoidu võitnud aju toimimist kõikehõlmavalt seletav raamistik: vaba energia printsiip. Kokkuvõtvalt seletab see teooria nii meie tajuelamusi kui ka käitumist, väites et aju peamine eesmärk on minimeerida "vaba energiat". Seda saab teha läbi üllatavate olukordade vähendamise, rakendades aktiivse järeldamise protsessi. Aktiivse järeldamise teooria testimiseks uurisime, kas aju pöörab vähem tähelepanu iseenda poolt kontrollitud jäsemeliigutustega kaasnevale visuaalsele sisendile. See tähendab, et ka muud objektid, mis jäävad liikuva käega samasse nägemisvälja piirkonda, peaksid olema aju jaoks vähem märgatavad. Lõime eksperimente, kus palusime liigutada inimestel oma kätt virtuaalreaalsusprillide ees, kuid olulise elemendina jägisime täpselt katseisiku käe asukohta ning muutsime selle virtuaalselt nähtamatuks. Nii oli meil võimalik mõõta, kas inimesed reageerisid või tajusid halvemini neid katsestiimuleid, mis ilmusid täpselt liikuva nähtamatu käe taha. Uuringute käigus arendasime lisaks ka vabavaralist tarkvara ning töötasime välja juhtnööre tulevaste psühholoogiliste virtuaalreaalsusuuringute tarbeks. Meie katsetulemused näitasid erinevust reaktsiooniaegades ning kontrastide tajumises, kui katseobjekt ilmus täpselt inimese nähtamatu virtuaalse käe taha. Need andmed sobituvad hästi aktiivse järeldamise teooriaga, andes kinnitust ka laiemale vaba energia printsiibile aju toimimise seletamisel. Saadud teadmised on kasulikud inimaju arvutuslike põhimõtete mõistmisel, kuid võivad leida rakendust ka meditsiinis, robootikas ning tehisintellekti uuringutes. Teadmine, et inimesed on vähem võimelised märkama iseenda käitumise tagajärgi, omab väärtust ka keskkonnasõbralike jätkusuutlike käitumiste kujundamisel.
Effects of remote ischaemic preconditioning on organ damage and acylcarnitines’ metabolism in vascular surgery
(2020-11-16) Kasepalu, Teele; Kals, Jaak, juhendaja; Lepner, Urmas, juhendaja; Zilmer, Mihkel, juhendaja; Starkopf, Joel, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kirurgiliste operatsioonidega kaasnevad terviseriskid, mis sõltuvad lisaks operatsiooni iseloomule ka inimese füsioloogiast ja tervislikust seisundist. Efektiivseid ja ohutuid võimalusi nende riskide vähendamiseks pole senini leitud. Inimorganismil on olemas kaitsemehhanismid, mis käivituvad elundit ohustava teguri, näiteks isheemia toimel. Neid organismi kaitsemehhanisme kasutakse ära kaugisheemilises eelkohastamises (KIE). KIE käigus tekitatakse lühiajaliselt jäsemes isheemia, mis käivitab kogu organismis mehhanismid, vähendamaks võimalikku sihtorgani verevarustuse puudumisest tulenevat kahjustust. Seetõttu tekivad ajutiselt verevarustuseta olnud koes (nt. ülajäsemes) signaalid, mis kanduvad ka mujale organismi ja valmistavad kaugemal asetsevad elundid, näiteks südame ja neerud, ette tulevaseks kahjustuseks. Seeläbi on võimalik organismi loomulikku kaitsemehhanismi ennetavalt aktiveerides saavutada kaitse elunditele, mis operatsiooni käigus võivad kahjustatud saada. Käesolevas doktoritöös uuriti KIE meetodit neil, kelle operatsiooniga seotud risk on suur ehk veresoontekirurgilist operatsiooni vajavatel haigetel. Vahetult enne operatsiooni teostati uuritavatel KIE protseduur, mille käigus katkestati neljal korral käe verevarustus viieks minutiks 5-minutiliste vaheaegadega. Leiti, et antud meetod ei avalda mõju arterite jäikusele, kuid vähendab operatsioonijärgselt neeru- ja südamekahjustuse markerite tõusu, mille põhjal saab järeldada, et KIE kaitseb operatsiooni ajal neere ja südant. Lisaks tuvastati, et meetod mõjutab organismis atsüülkarnitiinide ainevahetust, mis võib olla üheks kaitsvat toimet vahendavaks mehhanismiks. KIE-t peetakse ohutuks protseduuriks ja ka antud doktoritöös ei leitud protseduuril ühtegi olulist kahjulikku kõrvalmõju. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et arvestades KIE kergesti teostatavust ning ohutust, on meetodil suur potentsiaal leida tee kliinilisse kasutusse operatsiooniga seonduvate elundikahjustuste vähendamiseks
Big science as innovation intermediaries – micro- and meso-level effects from the collaboration with the European Space Agency
(2020-11-18) Eerme, Tõnis; Sepp, Jüri, juhendaja; Nummela, Niina Mariia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
20. sajandi teisest poolest alates on suured rahvusvahelised teaduskeskused (STK), näiteks Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), muutunud teaduse arengus üha olulisemaks. STK-d paistavad silma oma erakordsete mastaapide, uurimis¬ülesannete keerukuse ja eksperimentide kestuse poolest, eeldades rahvusvahelist koostööd ja STK-ga seotud riikide valitsuste pikaajalist toetust. STK liikmesriikide ees seisab ülesanne mõõta liikmelisuse mikro- ja mesotasandi efekte STK-desse investeeritavate vahendite paremaks suunamiseks. Käesoleva doktoritöö eesmärk ongi senisest paremini mõista STK hangetest tulenevaid erinevaid mikro- ja mesotasandi efekte majanduses. Väitekiri põhineb kolmel rahvusvahelistes teadusajakirjades publitseeritud originaal¬uuringul, mis käsitlevad STK hangetest tulenevate mikro- ja mesotasandi efektide erinevaid aspekte. Töö empiiriline kontekst on ESA liikmelisus. STK kujutab endast uue teadmuse loomise eripärast režiimi majanduses. STK toimib süsteemse innovatsioonivõimendajana, mis aitab ületada erinevaid majandusteooriatest tuntud turu-, süsteemi- ja siirdetõrkeid. Nõudluse kujundamine turgude loomise ja arengu toetamiseks on üks STK rolle, millest on kirjanduses seni harva juttu olnud ning seetõttu käesoleva töö fookuses. STK mõjude hindamise praktikas kasutatakse ennekõike väljundite lisanduvuse kontseptsiooni, rakendades seda mikrotasandil. Käesolevas töös osutati mitmetele metodoloogilistele ja andmete kvaliteedist tulenevatele probleemidele, mis seavad kahtluse alla selliste uuringute usaldusväärsuse. Doktoritöös vaadeldakse veel STK seoseid teadmusmahukate, piiratud ressurssidega ettevõtete rahvusvahelistumise protsessiga, aga ka institutsioonilise muutusega, mis kaasneb uute turgude kujunemisega. Käesoleva töö tulemuste alusel tehakse ettepanek STK liikmelisuse majanduslike efektide hindamisel senisest oluliselt rohkem keskenduda mikro- ja mesotasandi käitumusliku lisanduvuse kontseptsioonidele.
The relationship between authentic leadership competences and nepotism, favouritism, and cronyism – the case of the Ghanaian banking sector
(2020-11-20) Akuffo, Isaac Nana; Kivipõld, Kurmet, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
See töö tegeles tõelise juhtimise (TJ) omaduste ja nepotismi ehk onupojapoliitika, subjektiivse soosimise ning tagatoapoliitika (NST) vaheliste seoste uurimisega. Samuti vaadeldi, mil määral on NST uuringutes pööratud tähelepanu juhtimise uurimisele. Koostati süstemaatiline ülevaade juhtimiskäitumise osast NST-uuringutes. Põhjuse ülevaate koostamiseks andis see, et juhid vastutavad organisatsioonis toimuva eest ja vastutavad ka eetiliste standardite järgimise eest. Seega on juhtidel NST-ga tegelemisel oluline roll. Tulemused näitasid, et ainult vähestes NST uuringutes on käsitletud juhtimise rolli, kuid üheski neist ei ole käsitletud TJ-i. Seetõttu tegeleti teises uuringus sellega, kuidas TJ-i omadused mõjutaksid NST-d. Põhjus seisneb selles, et nii TJ kui ka NST toetuvad eetikale. Kui TJ on eetiline (Walumbwa et al., 2008), siis NST-ga tegelevad juhid eetikat ei tunnista (Arasli ja Tumer, 2008). Tõelised juhid on avatud, õiglased, objektiivsed, mõistavad iseennast, kontrollivad oma emotsioone või on tasakaalukad ja käituvad oma eetikanormidele vastavalt. Nepotism ja subjektiivne soosimine pakuvad sugulastele ja sõpradele võimalusi ilma, et organisatsioonis kehtestatud reegleid järgitaks. Sarnane on tagatoapoliitika, mis avaldab poliitiliste parteide liikmetele põhjendamatult suurt mõju, arvestamata organisatsioonis kokkulepitud protsessidega. Esimese ja teise uuringu tulemused viisid kolmandani, kus vaadeldi koos TJ-i ja NST-d, et näha, kuidas nad mõjutavad koos organisatsiooni tõhusust. Andmeid koguti Ghana pangandussektorist, kuna riigis on võimu respekteeriv (ingl power distance) ja kollektivistlik-kogukondlik ühiskond, mis on heaks kasvulavaks NST-le, samuti mängis rolli hiljutine panganduskriis, milles süüdistati pankade juhtimist (Ghana keskpanga aruanne, 2019). Tulemused näitasid, et TJ-l oli NST-le keerukas mõju. Samuti suurendasid ja vähendasid TJ ja NST organisatsiooni tõhusust, eelnimetatud järjekorras. Subjektiivne soosimine nõrgendas TJ-i positiivset mõju organisatsiooni tõhususele, samas kui TJ-i sisemised ja välimised pädevused ja subjektiivne soosimine mõjutasid oluliselt töökoha vahetamise kavatsusi.
The genetic architecture of sporadic and multiple consecutive miscarriage
(Nature Communications, 2020-11-25) Laisk, Triin; Soares, Ana Luiza G.; Lindgren, Cecilia M.; Ferreira, Teresa; Painter, Jodie N.; Censin, Jenny C.; Laber, Samantha; Bacelis, Jonas; Chen, Chia-Yen; Lepamets, Maarja; Lawlor, Deborah A.; Mägi, Reedik; Medland, Sarah E.; Granne, Ingrid; Walters, Robin G.; Nielsen, Rasmus; Neale, Benjamin M.; Martin, Nicholas G.; Li, Liming; Jacobsson, Bo; Conrad, Donald F.; Chen, Zhengming; Werge, Thomas; Zondervan, Krina; Snieder, Harold; Salumets, Andres; Seminara, Stephanie; Lippincott, Margaret; Nyholt, Dale R.; Nordentoft, Merete; Njølstad, Pål R.; Mortensen, Preben B.; Mors, Ole; Morris, Andrew P.; Montgomery, Grant W.; Metspalu, Andres; Lind, Penelope A.; Kukushkina, Viktorija; Kartsonaki, Christiana; Juodakis, Julius; Johansson, Stefan; Jin, Xin; Hougaard, David M.; Helgeland, Øyvind; Bybjerg-Grauholm, Jonas; Gordon, Scott D.; Børglum, Anders D.; Becker, Christian M.; Yang, Ling; Andersen, Marianne S.; Southcombe, Jennifer; Ramu, Avinash; Millwood, Iona Y.; Liu, Siyang; Lin, Kuang
Miscarriage is a common, complex trait affecting ~15% of clinically confirmed pregnancies. Here we present the results of large-scale genetic association analyses with 69,054 cases from five different ancestries for sporadic miscarriage, 750 cases of European ancestry for multiple (≥3) consecutive miscarriage, and up to 359,469 female controls. We identify one genome-wide significant association (rs146350366, minor allele frequency (MAF) 1.2%, P = 3.2 × 10−8, odds ratio (OR) = 1.4) for sporadic miscarriage in our European ancestry meta-analysis and three genome-wide significant associations for multiple consecutive miscarriage (rs7859844, MAF = 6.4%, P = 1.3 × 10−8, OR = 1.7; rs143445068, MAF = 0.8%, P = 5.2 × 10−9, OR = 3.4; rs183453668, MAF = 0.5%, P = 2.8 × 10−8, OR = 3.8). We further investigate the genetic architecture of miscarriage with biobank-scale Mendelian randomization, heritability, and genetic correlation analyses. Our results show that miscarriage etiopathogenesis is partly driven by genetic variation potentially related to placental biology, and illustrate the utility of large-scale biobank data for understanding this pregnancy complication.
XVI kirjepäev 2020
(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2020-11-30) TÜ Raamatukogu; Sepp, Anneli; Kozõreva, Tamara; Mälton, Kadi; Nilbe, Sirje; Pajuste, Martin; Haak, Kristhel; Makke, Jane