Sirvi Kuupäev , alustades "2020-11-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

In Vitro Studies of Persister Cells
(Microbiol Mol Biol Rev, 2020-11-11) Kaldalu, N; Hauryliuk, V; Turnbull, Kathryn Jane; Putrinš, M; Tenson, Tanel
Many bacterial pathogens can permanently colonize their host and establish either chronic or recurrent infections that the immune system and antimicrobial therapies fail to eradicate. Antibiotic persisters (persister cells) are believed to be among the factors that make these infections challenging. Persisters are subpopulations of bacteria which survive treatment with bactericidal antibiotics in otherwise antibiotic-sensitive cultures and were extensively studied in a hope to discover the mechanisms that cause treatment failures in chronically infected patients; however, most of these studies were conducted in the test tube. Research into antibiotic persistence has uncovered large intrapopulation heterogeneity of bacterial growth and regrowth but has not identified essential, dedicated molecular mechanisms of antibiotic persistence. Diverse factors and stresses that inhibit bacterial growth reduce killing of the bulk population and may also increase the persister subpopulation, implying that an array of mechanisms are present. Hopefully, further studies under conditions that simulate the key aspects of persistent infections will lead to identifying target mechanisms for effective therapeutic solutions.
Bacterial communities associated with fungal fruitbodies
(2020-11-11) Pent, Mari; Põldmaa, Kadri, juhendaja; Bahram, Mohammad, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Päristuumsed organismid on soodsaks elupaigaks erinevatele mikroobidele, kes aitavad tagada peremehe tervise, arengu ja kohasuse. Kuigi seened on liigirikas ja mitmekesine organismirühm, on nende viljakehadega seotud bakterikooslusi seni vähe uuritud. Täiendavad teadmised seente ja bakterite suhetest on aga olulised nii nende ökoloogilise rolli paremaks mõistmiseks kui ka seente edukaks kasvatamiseks. Doktoritöö eesmärgiks oli uurida bakterikoosluste struktuuri ja funktsioone kandseente viljakehades, kasutades selleks eelkõige järgmise põlvkonna sekveneerimismeetodeid. Lisaks analüüsiti peremehest ja keskkonnast tulenevaid tegureid, pöörates erilist tähelepanu, milline on mullakeskkonna mõju seent asustava mikroobikoosluse kujunemisel. Tulemused näitasid, et peremeesseen ise mõjutab viljakeha bakterikooslust rohkemal määral kui keskkonnategurid. Peremehe tunnustest osutus oluliseks sugulus teiste seentega ehk taksonoomiline kuuluvus, aga ka seene eluviisi mõju. Esmakordselt leidis tõendamist, et analoogselt teiste päristuumsetega, määrab ühe seeneliigi piires bakterikoosluse struktuuri ja funktsioonid suuresti peremeesseene genotüüp. Viljakeha keemilised omadused varieeruvad nii erinevate seenerühmade kui ka kõdulagundavate ning mükoriisaseente vahel ja mängivad tähtsat rolli viljakehade bakterikoosluste kujunemisel. Keskkonnateguritest mõjutasid seene viljakeha bakterikooslust mitmed mullaomadused, eelkõige happelisus. Lisaks leidis kinnitust, et enamik seentes elavatest bakteritest pärineb ümbritsevast mullast. Suurem osa seenebakterite funktsionaalsetest geenidest on süsinikühendite, aminohapete, valkude, kofaktorite ja vitamiinide ainevahetuse teenistuses. Seega võib baktereid koos tema peremeesseenega käsitleda kui tervikuna toimivat holobionti, kus kõik osapooled täidavad kindlaid ülesandeid. Seen-bakter suhete edasine uurimine on igal juhul oluline mõistmaks paremini nende rolli erinevates keskkondades.
Long-term quality of life, emotional health, and associated factors in patients after aneurysmal subarachnoid haemorrhage
(2020-11-11) Vetkas, Artur; Asser, Toomas, juhendaja; Rätsep, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Ämblikvõrkkesta-alune verejooks ehk mittetraumaatiline subarahnoidaalne hemorraagia (SAH) moodustab 5% insultidest. 85%-l patsientidest on SAH põhjustatud ajuarteri aneurüsmi lõhkemisest. Suuremal osal patsientidest leiab aneurüsmaatiline subarahnoidaalne hemorraagia (aSAH) aset keskeas ja sellesse haigestumus on 7.9 juhtu 100.000 elaniku kohta. Esmane ravi haiguse ägedas perioodis on suunatud verejooksu põhjuse likvideerimisele (aneurüsmi mikrokirurgiline klipsimine või versoonesise sulgemine ehk koilimine). Vaatamata sellele, et aSAH-i käsitlus on viimastel aastatel paranenud, on haiguse psühhosotsiaalsed kaugtulemused sageli ebarahuldavad nii patsientide kui ka nende lähedaste jaoks. Enam kui pooltel patsientidel on pärast aSAH-i ägedat perioodi kirjeldatud vähenenud elukvaliteeti. Kuni pooltel patsientidel esineb pärast aSAH-i depressioon ja ärevus, mis võivad püsida rohkem kui 18 kuud. Suhteliselt vähe on uuringutes tähelepanu pööratud aSAH-i põdemisele järgnevate emotsionaalsete häirete ja elukvaliteedi languse seostele ja nende prognostilistele faktoritele. aSAH patsientide retrospektiivse kaugtulemuste uuringu eesmärgid olid: kirjeldada elukvaliteedi langust ja emotsionaalsete häirete esinemist ellujäänute seas, analüüsida emotsionaalsete häirete ja elukvaliteedi omavahelist seost koos neid mõjutavate teguritega, ja uurida CRHR1 genotüübi mõju aSAH kaugtulemustele. Võrreldes samaealiste üldpopulatsiooniga esines aSAH patsientide kohordis elukvaliteedi langus. Samuti oli üldpopulatsiooniga võrreldes pärast aSAH-i kõrge emotsionaalsete häirete, asteenia ja unetuse levimus. Asteenia oli kõige sagedasem patoloogiline seisund, mis mõjutas patsientide nii vaimset kui ka füüsilist seisundit. Ühel kolmandikul patsientidest esines depressiooni ja ärevust, mille sümptomid avaldusid tihti samaaegselt. Olulisel hulgal patsientidest esines surma- või enesetapumõtteid. Emotsionaalsed häired seletasid enam kui poole elukvaliteedi vaimse domeeni hinnete erinevusest ja peaaegu kolmandiku füüsilise domeeni hinnetest Asteenia oli seotud kõikide elukvaliteedi domeenide tulemustega. Depressioon oli seotud elukvaliteedi vaimse domeeni hinnetega. Enam kui kolmandik patsientidest ei suutnud pärast aSAH-i tööle naasta, mis oli seotud emotsionaalsete häirete esinemisega. CRHR1 minoorse genotüübi kandjatel olid oluliselt paremad tulemused elukvaliteedi vaimses domeenis. CRHR1 minoorne genotüüp oli seotud väiksema riskiga asteenia ja depressiooni kujunemiseks.
Tort liability for damage caused by self-driving vehicles under Estonian law
(2020-11-11) Liivak, Taivo; Lahe, Janno, juhendaja; Kull, Irene, juhendaja; Sartor, Giovanni, juhendaja; Fišel, Mark, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Isejuhtivuse taseme järgi saab jaotada sõidukid kuude kategooriasse, kus tase 0 tähendab isejuhtivuse puudumist ja tase 5 täielikku isejuhtivust, mille korral sõiduk tuleb toime kõigi liikluskeskkonna tingimustega ja inimene juhtimises ei osale. Viienda taseme sõidukeid teadaolevalt veel käibele lastud ei ole, kuid arvatakse, et täielik isejuhtivus lähitulevikus siiski saavutatakse. Isejuhtivad sõidukid peaksid aitama muu hulgas muuta liiklemise ohutumaks ja kättesaadavamaks, ent ei saa välistada, et mõni isejuhtiv sõiduk siiski kedagi kahjustab. Siinkohal tekib küsimus, kes on kohustatud isejuhtiva sõidukiga põhjustatud kahju heastama. Kahju õigusvastase tekitamisega seonduvat reguleerib võlaõigusseadus, mis näeb ette nii süül põhineva deliktilise üldvastutuse, vastutuse suurema ohu allikaga põhjustatud kahju eest (riskivastutuse) kui ka vastutuse puudusega toote põhjustatud kahju eest (tootja vastutus). Ehkki isejuhtivaid sõidukeid veel käibele lastud ei ole, saab neid siiski hüpoteetiliselt olemasolevasse õigusruumi asetada ja püüda hinnata, milliseid probleeme see kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva vastutuse vallas kaasa toob. Doktoritöös uuritakse ka seda, kas, millistel alustel ja kelle vastu saab kannatanu maksma panna süül põhinevale deliktilisele vastutusele, riskivastutusele ja tootja vastutusele tugineva nõude isejuhtiva sõidukiga põhjustatud kahju hüvitamiseks. Samuti analüüsitakse seda, millistel juhtudel tuleks isejuhtiva sõiduki tarkvaras või kasutatavates digitaalsetes teenustes olev viga lugeda sõiduki puuduseks ning kas ja millises ulatuses on põhjendatud arendusriski kaitseklausli alusel isejuhtivate sõidukite tootjate vabastamine vastutusest. Tähelepanu pälvib ka küsimus, kuidas hinnata nende sõidukite käitamisriski suurust ja jagada vastutust isejuhtiva sõiduki osalusel toimunud vastastikuse kahju tekitamise korral, arvestades et kahjuhüvitise vähendamisel ei saa juhi käitumist arvesse võtta.