Sirvi Kuupäev , alustades "2021-09-20" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

First-principles studies on rare-earth metal-hydride-based smart materials
(2021-09-20) Strugovshchikov, Evgenii; Pishtshev, Aleksandr, juhendaja; Karazhanov, Smagul, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleval ajal on suur vajadus funktsionaalsete materjalide järele, mis võiksid olla aluseks uute energiaefektiivsete seadmete ja mehhanismide arendamisel, millel on lai rakendusvaldkond ja võime funktsioneerida erinevates maa- ja kosmosetingimustes. Nagu esimesed tulemused on näidanud, on haruldaste muldmetallide oksühüdriididel mitmeid kasulikke funktsionaalseid omadusi, mida saab otseselt kasutada kaasaegsetes tehnoloogilistes lahendustes, eelkõige kõrgefektiivsete optiliste ja elektromehaaniliste seadmete arendamisel. Haruldaste muldmetallide oksühüdriidide keemiline projekteerimine algas rohkem kui 10 aastat tagasi, kui avastati, et hapniku lisamine hüdriidi struktuuri mitte ainult ei korralda ümber stöhhiomeetriat tänu vesiniku ja hapniku positsioonide paindlikule stabiliseerimisele kristallvõrega, vaid laiendab ka oluliselt modifitseeritud metallihüdriidide süsteemi omaduste kompleksi. See on avanud mitmesuguseid võimalusi parandada paljusid metallhüdriidide põhiomadusi ja suurendada nende funktsionaalsust, võimaldades seega teadlastel paindlikult modifitseerida ja muuta nende optilisi, mehaanilisi ja elektroonilisi omadusi. Teaduslikust ja tehnilisest seisukohast on kõige olulisem probleem välja selgitada, millist funktsionaalset rolli mängib hapniku keemiline lisamine tahkete oksühüdriidide omadustes. Seega oli käesoleva doktoritöö peamine eesmärk laiendada oluliselt meie teadmisi hapniku käitumisest haruldaste muldmetallide hüdriidides. Kasutades kaasaegseid matemaatika, teoreetilise füüsika ja kristallokeemia meetodeid ning mahukaid numbrilisi arvutusi superarvutis, uurisime haruldaste muldmetallide oksühüdriidide süsteemide kõige tõenäolisemaid struktuuri- ja koostise konfiguratsioone. See võimaldas meil ennustada suure hulga erinevate kristallstruktuuride ja hapniku/vesiniku vahekordadega ühendite teket ning konstrueerida ternaarne faasidiagramm Y- H-O muutujate puhul. Oleme kirjeldanud hapniku võtmerolli uute materjalide moodustamisel, mis mõjutab kristalliseerumist stabiilsesse oksühüdriidstruktuuri. Kõigist kolmekomponentsetest oksühüdriididest leidsime, et mõned oksühüdriidid on võimalik stabiliseerida polaarsetes mittetsentrosümmeetrilistes faasides, millel on silmapaistvad elastsed, piesoelektrilised ja elektromehaanilised omadused. Üks neist faasidest kuulub spetsiifilisele tetragonaalsele struktuurile, mille võrestiku konfiguratsioonil on unikaalne kiraalstruktuuriline ülesehitus, mis hõlmab kõiki elementaarraku katioone ja anioone. Arvutatud elektrooniliste ja optiliste omaduste põhjal pakkusime välja ka kaks erinevat optiliste katete prototüüpi, milles oksühüdriidi õhukesed kiled mängivad võtmerolli: i) madala emissiooniga katte mudel ja ii) valgust absorbeeriva mittepeegeldava katte mudel. Meie uurimistöö tulemused on oluliselt täiendanud haruldaste muldmetallide oksühüdriidide materjaliomadusi käsitlevat teadmistebaasi. Nad on tuvastanud nende materjalide elektrooniliste, elastsete, elektriliste ja optiliste omaduste mikroskoopilise olemuse detailid. See võimaldas meil mõista, kuidas nende omadused ja funktsionaalsed karakteristikud võivad olla tingitud erinevatest keemilistest ja füüsikalistest teguritest. Lisaks sellele oleme pakkunud välja võimalikud stsenaariumid perspektiivsete funktsionaalsete omadustega oksühüdriidmaterjalide prognoosimiseks ja projekteerimiseks, mida saab seejärel kasutada kaasaegsete optiliste ja elektromehaaniliste seadmete arendamisel.
Hip fracture rehabilitation during 2009–2017 in Estonia
(2021-09-20) Prommik, Pärt; Kolk, Helgi, juhendaja; Märtson, Aare, juhendaja; Pääsuke, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Reieluu puusaliigese piirkonna murd on üks kõige sagedasemaid ja raskemaid traumasid eakatel. Sellise murruga haigete prognoos on tõsine – murrust taastumine võib võtta üle aasta. Suurel osal haigetest ei taastu varasem kehaline võimekus, mistõttu väheneb või kaob nende iseseisvus igapäevatoimetustega hakkamasaamisel. Eelnevast tulenevalt on sellise murruga haigete ravi üks alussammastest järjepidev, koordineeritud taastusravi. Eestis saab iga päev keskmiselt 3–4 inimest sellise murru diagnoosi. Varasemalt on leitud, et siinsete haigete ravitulemused on võrdlemisi kasinad, mis võivad olla tingitud puudulikust ravikäsitlusest. See-eest on ravikäsitlus, seal hulgas taastusravi, Eestis põhjalikult uurimata. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli hinnata esmase reieluu puusaliigese piirkonna murru diagnoosiga haigete taastusravi Eestis aastatel 2009–2017 ja selle vastavust rahvusvaheliste ravijuhiste soovitustele. Täpsemalt keskenduti osutatud füsioteraapia mahu uurimisele. Lisaks hinnati antud diagnoosiga haigete elulemust. Uuringusse kaasati 11 491 haiget, kelle taastusravi oli vastuolus mitmes rahvusvahelises ravijuhises toodud soovitustega. Aktiiv- ja järelravis nägi füsioteraapia pakkumine välja järgmine: 8-päevane aktiivravi oli võrdlemisi lühike, jättes enamiku taastumisest järelravi kanda. Aktiivravi ajal ei saanud 24% haigetest füsioteraapiat. Aktiivravi järel ei saanud 60% haigetest füsioteraapiat ning ülejäänud said seda võrdlemisi väikeses koguses (mediaan 6 tundi). Lisaks esines mitmekordne maakondade vaheline ja sisene ebavõrdsus peale aktiivravi kasutatud füsioteraapia mahus. Ajaliste suundumuste analüüs näitas probleemide püsimist või süvenemist üheksa-aastasel perioodil: 2017. aastal ei saanud pooled haigetest endiselt aktiivravi järel füsioteraapiat; füsioteraapiatundide jagumise ebaühtlustumist haigete vahel; maakondade vaheline ja sisene ebavõrdsus säilis või hoopiski suurenes. Puudulik taastusravi võib selgitada vaadeldud diagnoosiga haigete võrdlemisi kõrget suremust alates kolmandast kuust pärast murdu. Kokkuvõttes esinesid Eestis olulised puudujäägid reieluu puusaliigese piirkonna murru ravi ühes alussambas, taastusravis. Doktoritöö tulemused näitavad vajadust praeguse süsteemi ulatuslikuks korrastamiseks.
Algebraic approaches to problems arising in decentralized systems
(2021-09-20) Kubjas, Ivo; Skachek, Vitaly, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Seoses kasvava pilveplatvormide ja uute juhtmeta ühenduste tehnoloogiate kasutuselevõtuga on digitaalse kommunikatsiooni paradigma muutunud server-klient mudelist keerukateks hajutatud mudeliteks. Teenusepakkujad peavad hajutama teenuseid erinevate andmekeskuste vahel käitlemaks suuri andmemahtusid ja olemaks kasutajatele füüsiliselt lähedal. Kuid andmete duplitseerimine andmekeskuste vahel on ressursse raiskav ning kulukas. Me vaatleme kolme lähenemist, mis võimaldavad vähendada edastatud andmete mahtu serverite ja kasutajate vahel. Me teisendame uuritavad kommunikatsiooniprobleemid matemaatiliste probleemidena ja seejärel rakendame meetodeid algebrast vastava matemaatilise ülesande lahendamiseks. Kõigepealt uurime me andmete sünkroniseerimise ülesannet. Andemete sünkroniseerimises on sõlmed oma andmehulkadega ning nende eesmärgiks on leida kõikide andmehulkade ühend. Me täiendame olemasolevat pööratavatel Bloomi filtritel põhinevat meetodit, eemaldades nõude teada hulkade sümmeetrilise vahe suurust. Teiseks uurime me andmete edastamise ülesannet. Andmete edastamise ülesandes võib võrgutopoloogiat kirjeldada suvaline tugevalt ühendatud suunatud graaf. Iga sõlme eesmärgiks on rekonstrueerida päritud elemendid teiste sõlmede andmehulkadest. Me kirjeldame protokolle nii ühe- kui mitmevooruliste võrgutopoloogiate jaoks. Me näitame, et ühevooruline protokoll on andmevahetuse mõttes optimaalne ja et mitmevooruline protokoll vajab minimaalse arvu voorusid. Viimasena uurime me sünkroniseeritud andmetel funktsiooni arvutamise ülesannet. See ülesanne erineb andmete sünkroniseerimise ülesandest kuna sõlmede eesmärk on teada saada konkreetse funktsiooni väärtus andmete ühendil. Me näitame, et ülesande definitsiooni muutus lubab meil oluliselt vähendada edastatud andmete mahtu. Me anname teatud funktsioonide pere jaoks ülemise- ja alumise tõkke edastatud andmete hulgale nii deterministlikus kui juhuslikus mudelis.