Sirvi Kuupäev , alustades "2022-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

Causal effect of incarceration history on HIV susceptibility among people who inject drugs: an individual-level meta-analysis
(2022-02) Rannap, Jürgen; Fischer, Krista, juhendaja; Uusküla, Anneli, juhendaja; Ojavee, Sven Erik, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
The objective of this master’s thesis is to describe the causal effect of ever being imprisoned on the probability of having human immunodeficiency virus among people who inject drugs. Here, we meta-analyse individual-level patient data that has been collected throughout Europe. Firstly, we provide an overview of the individual patient data and the process of merging the data sets into a complete analysis data set. Subsequently, we provide an overview of the bias reduction and causal inference and modelling methods such as propensity score matching and generalised linear mixed model. Finally, the thesis focuses on applying these practices on the merged data set. As a result, the thesis confirms the existence of a risk-increasing effect of ever imprisonment to the probability of having human immunodeficiency virus.
Beyond religious pluralism and exclusivism
(Tartu Ülikool, 2022-02) Hooda, Anurag; Jakapi, Roomet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In this thesis I have argued how we can go beyond religious pluralism and exclusivism to tackle the existing issues in the society. To uncover the veil, I have begun by describing what is religion and various religious positions like exclusivism, inclusivism and pluralism. After clearing concepts next, I discuss Hick’s model of religious pluralism and explained the central pieces in model, like, his doctrine of the Real and how Hick utilized the brilliance of Kant’s epistemology of religion. After describing them I have defended Hick’s model against the arguments of exclusivist’s like Plantinga and Johnson. Further, I have argued that religious exclusivism is a dangerous position when compared with religious pluralism, as the latter is more tolerant. Then I have sketched a model of small r to capital R Religion, and argued that religious pluralism has its own problems and why it fails. Then finally I defend the ‘small r to capital R Religion’ model against possible objection.
Forms of address in the Tatar language spoken in Finland and Estonia
(Tartu Ülikool, 2022-02) Kiss, Orsolya; Pajusalu, Renate, juhendaja; Czentnár, András, juhendaja; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Mythic history, belief narratives and vernacular Buddhism among the lhopos of Sikkim
(2022-02-03) Bhutia, Kikee Doma; Valk, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri käsitleb Sikkimis elevate lhopode ühiskondlikku, poliitilist ja majanduslikku elu, sellega seotud identiteediprobleeme ning suhteid usundiliste tavade ja kujutelmadega. Analüüsitud on lhopode rahvausundit, mille keskmes on inimeste suhted ja suhtlemisviisid üleloomulike jõududega. Põhjalikult on käsitletud lhopode müüdipõhist ajalugu ning nende usundiliste juttude repertuaari suhetes teiste etniliste rühmade uskumuste, rituaalide ja kultuuritraditsioonidega. Palju uskumusi levib hoiatusmuistendite kaudu, mida toetavad nii kogukondade sees kui ka üle nende piiride edasi antud müüdid ja ajaloolised motiivid. Lisaks on väitekirjas uuritud teisigi suulisi pärimusi, nagu isiklikud eluloolised jutustused ja memoraadid, samuti performatiivset rahvausku, nagu näiteks kohalikke rituaale. Töö aluseks on välitöödel kogutud materjalil ja žanrianalüüsil põhinev lähenemine usundile, milles võib näha nii muutusi kui ka järjepidevust ja milles põimuvad erinevate kogukondade vaatepunktid.
A hyperpromiscuous antitoxin protein domain for the neutralization of diverse toxin domains
(PNAS, 2022-02-04) kurata, Tatsuki; Saha, Chayan Kumar; Buttress, Jessica A.; Mets, Toomas; Brodiazhenko, Tetiana; Turnbull, Kathrin J; Awoyomi, Ololade F.; Oliveira, Sofia Raquel Alves; Jimmy, Steffi; Ernits, Karin; Delannoy, Maxence; Persson, Karina; Tenson, Tanel; Strahl, Henrik; Haurilyiuk, Vasili; Atkinson, Gemma C
Toxin–antitoxin (TA) gene pairs are ubiquitous in microbial chromosomal genomes and plasmids as well as temperate bacteriophages. They act as regulatory switches, with the toxin limiting the growth of bacteria and archaea by compromising diverse essential cellular targets and the antitoxin counteracting the toxic effect. To uncover previously uncharted TA diversity across microbes and bacteriophages, we analyzed the conservation of genomic neighborhoods using our computational tool FlaGs (for flanking genes), which allows high-throughput detection of TA-like operons. Focusing on the widespread but poorly experimentally characterized antitoxin domain DUF4065, our in silico analyses indicated that DUF4065-containing proteins serve as broadly distributed antitoxin components in putative TA-like operons with dozens of different toxic domains with multiple different folds. Given the versatility of DUF4065, we have named the domain Panacea (and proteins containing the domain, PanA) after the Greek goddess of universal remedy. We have experimentally validated nine PanA-neutralized TA pairs. While the majority of validated PanA-neutralized toxins act as translation inhibitors or membrane disruptors, a putative nucleotide cyclase toxin from a Burkholderia prophage compromises transcription and translation as well as inducing RelA-dependent accumulation of the nucleotide alarmone (p)ppGpp. We find that Panacea-containing antitoxins form a complex with their diverse cognate toxins, characteristic of the direct neutralization mechanisms employed by Type II TA systems. Finally, through directed evolution, we have selected PanA variants that can neutralize noncognate TA toxins, thus experimentally demonstrating the evolutionary plasticity of this hyperpromiscuous antitoxin domain.
A semiotic of motives: Kenneth Burke and Deely-Tartu semiotics
(2022-02-10) Griffin, Jonathan Grant; Kull, Kalevi, juhendaja; Lotman, Mihhail, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kõrvutades Kenneth Burke'i (1897–1993) ja tänapäeva semiootika võtmekontseptsioonie, uurib käesolev töö motiivi kriitilist rolli tähenduse arenemisel ja avastamisel inimkogemuses. Analüüsime Burke’i töid motiivi rollist inimese tähendusloomes, mida ta kirjeldas kui aktiivset, tahtelist protsessi. Tuginedes eriti Burke’i nn Motivorumi seeria teostele (A Grammar of Motives, A Rhetoric of Motives ja Symbolic of Motives), täiendame Burke'i kontseptuaalset skeemi semiootilise raamiga, tuletades selle John Deely üldsemiootika ja Tartu koolkonna teooria, mida esindab käesolevas eelkõige Kalevi Kull, ristumiskohast. Tulemuseks on analüütiline raamistik, mis jälgib motiivi vajalikkust alates bioloogilisele eesmärgile orienteeritusest kuni inimmõtte formaalsete piirideni. Kasutades Burke'i terministlike ekraanide mõistet, mida käsitletakse siin kui hierarhilise modelleerimise vormi, näitame, et tegelikkuse kohta järelduste tegemiseks peame selle kirjeldamisel kasutama valitud mõisteid, mis samas tähendab nendega kokkusobimatute võimaluste tagasilükkamist. Mõned tähendused tehakse võimalikuks, teised aga sõelutakse semiootiliselt välja. Nii võib tähenduse ja kogemuse osas saada väga erinevaid tulemusi– eriti kontekstides, mida juhivad nn jumalaterminid ehk terministlike ekraanide maksimaalsed vormid. Meie valikud, mis konkretiseerivad motiive, tekitavad kogemuse semiootilise filtri, misläbi kujuneme aja jooksul ise oma valikute ja motiivide märgiks. See on vastuolus modernismi paradigmaga, mis käsitleb motiveeritud järeldusi põhjuslike protsesside tagajärgedena. See vastuolu tuleneb modernismi semiootilisest vundamendist; me kasutame oma Burke'i-semiootilist raamistikku selle aluse, tema motiivide ja tulenevate tähenduste analüüsimiseks. Me väidame, et modernismi sisemised vastuolud põhjustavad realismi ja idealismi kollapsi, mille tulemuseks on kaks tavaliselt seisukohta: (1) naiivne realism, mida praktikas dikteerivad võimuinstitutsioonid, ja (2) naiivne relativism, mille dikteerib üksikagent. Alternatiivina pakume välja teleoloogilise meetodi, mis vaatleb kokkusobimatute tähendusvõimaluste erinevaid trajektoore, jälgib nende (entelehhiaalseid) lõpp-punkte ja näeb neid lõpp-punkte agendi valikute alusena – eriti suure olulisusega tähenduskontekstides. Küsimused on seega järgmised: „Milleni see valik viib? Millise kogemusliku maailma see avab või sulgeb? Milline motiiv selle aluseks on? Mille märgiks ma tahan olla?”
3D printing in pharmaceutics: a new avenue for fabricating therapeutic drug delivery systems
(2022-02-10) Viidik, Laura; Laidmäe, Ivo, juhendaja; Kogermann, Karin, juhendaja; Heinämäki, Jyrki, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Personaal- ehk täppismeditsiini abil soovitakse haiguseid ennetada, diagnoosida ja ravida viisil, mis saavutaks parima tulemuse konkreetsel patsiendigrupil. Mitmekülgsete teadmiste kasutamine sobivaima raviaine, annuse ja ravimvormi valimisel aitab kaasa oodatud ravitulemuse saavutamisele. Neid teadmisi aitab rakendada kolmemõõtmeline (3D) printimine. Tegu on meetodiga, kus arvuti abil disainitud mudel ehitatakse kiht kihi haaval soovitud objektiks. Sõltuvalt kihi lisamise viisist jaguneb 3D printimine erinevateks meetoditeks. Meetodi valik aga omakorda võib seada materjalide valikule lisatingimusi. 3D printimine sai alguse 1980ndatel ning on viimastel aastatel jõudnud ka meditsiinivaldkonda. Kirjandusest leiab põhjalikke ülevaateid selle kasutamisest nt kardioloogias, hambaravis, plastilises kirurgias, bioprintimisel. Ravimitööstuses nähakse 3D printimises võimalikku abimeest personaliseeritud ravimite tootmisel. Aastal 2015 sai müügiloa esimene 3D prinditud ravim Spritam®. Doktoritöös kasutati mikroekstrusioonil ning sulatatud sadestusega modelleerimisel põhinevaid printimistehnoloogiaid. Mõlema meetodi jaoks disainiti sobilik ravi- ja abiainete kombinatsioon. Sobivateks kandurpolümeerideks osutusid polüetüleenoksiid ja polükaprolaktoon, raviaineteks indometatsiin ja teofülliin. Sarnaselt klassikalisele ravimiarendusele vajab ka uudsete tehnoloogiate kasutuselevõtt põhjalikku eeltööd, et õppida tundma kasutatavate materjalide omadusi ning võimalikke protsessi ajal toimuvaid muutuseid. Seetõttu uuritigi doktoritöös nii materjalide printimiseelseid omadusi, näiteks viskoossus, füüsikalised omadused, sobivus filamentide tootmiseks jt kui ka saadud ravimkandursüsteemi printimisjärgseid omadusi nagu raviaine vabanemine, reageerimine kuumutamisele ja kiiritamisele. Lisaks töötati välja uudne meetod pooltahkete materjalide 3D-prinditavuse hindamiseks. Töö tulemused kinnitavad, et 3D printimine on farmaatsiateaduse jaoks paljulubav abimees tulevikuravimite arendamisel.
Investigating the teaching and learning of natural hazard disaster reduction
(2022-02-10) Cerulli, David; Holbrook, Jack Barrie, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Vaatamata teaduse ja tehnoloogia arengule on loodusõnnetuste ja nendest põhjustatud inimohvrite arv viimastel aastatel kasvanud. Loodusõnnetuste ohtu tõstab märgatavalt üleilmne soojenemine ja linnastumine. Loodusõnnetuste riski ja nendega seotud tagajärgi aitab leevendada asjakohane haridus ning eelkõige õpetajate suutlikkus arendada õpilaste loodusteaduslikku mõtlemist. Eelkirjeldatud probleemi leevendamiseks ja lahendamiseks esitab käesoleva töö autor kaks olulist tulemust: (1) loodusõnnetuste alase teadlikkuse ja valmisoleku indeks, mis aitab selgitada teemakohase hariduse mõju teadlikkuse ja valmisoleku tõstmisel; (2) kontseptuaalne mudel loodusõnnetuste temaatika käsitlemiseks, mis aitab olemasolevatele teadmistele tuginedes arendada õpilaste teemakohaseid väärtushinnanguid, teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Uuring näitas, et 30 riigi PISA loodusteaduste testi tulemuste (nn haridustegur) ning loodusõnnetustest teadlikkuse ja valmisoleku indeksi vahel on tugev seos. Õpilaste parem teemakohane haridus vähendas riigi elanikkonna haavatavust loodusõnnetuste tagajärgede suhtes ning tõstis toimetuleku- ja kohanemisvõimet. Töö tulemusena valminud kontseptuaalne lähtub teaduse ja tehnoloogia mõtestatud kasutamise põhimõttest. Edasi arendatud mudeli aluseks on loodusteadusliku sisu kontekstis kolm kognitiivset operatsiooni: üldistamine, täpsustamine ja taasüldistamine. Mudelist lähtuvalt küsitles töö autor Eesti, USA ja Jaapani kooliõpilasi, et hinnata nende loodusõnnetuste alaseid kogemusi ja riskitaju. Kõigi uuringus osalenud riikide õpilaste teadmised loodusõnnetuste korral käitumise osas osutusid võrdselt madalateks. USA õpetajate küsitlus ja jätkuintervjuud näitasid, et õpetajad vajavad koolitust, kuidas õpetada õpilasi oma tegevusi analüüsima ja mõtestama isegi siis, kui loodusõnnetus on mitte tegelik, vaid üksnes kujuteldav. Uurimuse põhjal soovitab autor loodusteaduste õpetamise töömudelile lisada vastutustundliku käitumusliku tegevuse kujundamise etapi.
The structure and H2 diffusion in porous carbide-derived carbon particles
(2022-02-11) Härmas, Riinu; Palm, Rasmus, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aktiveeritud süsiniku, mida kasutatakse toidumürgistuse raviks, leiab apteegiriiulitelt. See on peamiselt süsinikust koosnev materjal, mis sisaldab palju imeväikeseid augukesi ja avausi ehk poore. Need poorid moodustuvad kaardus ja defektsete grafeenist koosnevate lehekeste (ehk ühekihilise grafiidi) kihtide vahele. Aktiveeritud söega laias laastus sarnaste omadustega poorseid materjale kasutatakse palju ka muudes rakendustes. Üks põnevamaid neist on seotud energia salvestamisega. Nimelt on poorne süsinik keemiliselt üsna stabiilne, samas odav materjal, mis juhib hästi elektrit. Tänu nendele omadustele sobib poorne süsinik hästi energiasalvestus ja -muundamisseadmete nagu patareide, polümeerelektrolüütmembraankütuseelementide ja superkondensaatorite elektroodimaterjaliks. Tartu Ülikooli Füüsikalise keemia õppetoolis on sünteesitud ja elektroodimaterjalidena katsetatud tohutul hulgal eri sorte poorseid süsinikke. Üks süsinikmaterjalide liike, mida on süstemaatiliselt uuritud, on karbiididest sünteesitud süsinikmaterjalid. Karbiidid on ühendid, mis koosnevad tüüpiliselt kahest elemendist, millest üks on süsinik. Üks viise, kuidas karbiidist saab puhast süsinikku sünteesida, on panna valitud karbiid kõrgel temperatuuril (ehk sünteesitemperatuuril) reageerima klooriga. Muud reaktsioonisaadused uhutakse gaasivoos minema, reaktsiooninõusse jääb alles väga spetsiifiliste omadustega süsinikmaterjal. Mõnes mõttes võib sellest süsinikamaterjalist mõelda, kui algse karbiidi “skeletist”. Näiteks superkondensaatoreid tootev Eesti ettevõte Skeleton kasutab oma toodetes osaliselt just karbiidist sünteesitud süsinikmaterjale. Selles doktoritöös uuriti, kuidas muutub karbiidist sünteesitud süsiniku struktuur, kui sünteesitemperatuur on erinev või kuidas mõjutab struktuuri see, milline lähtekarbiid valiti. Selgus, et kui valitakse kõrgem sünteesitemperatuur, siis süsiniku sisse moodustuvad laiemad, vähem defektsed grafeenikihid. Osade lähtekarbiidide (Mo2C, VC) puhul kasvas sünteesitemperatuuri suurenedes ka graafeenikihtide virna kõrgus, kuid enamikes karbiisist sünteesitud süsinikes, mida uuriti, grafeenikihtide hulk sünteesitemperatuurist ei sõltunud. Molübdeenkarbiidist sünteesitud süsinike poorset struktuuri, mis muutub sünteesitemperatuuriga väga palju, vaadeldi lähemalt väikesenurgahajumise meetoditega. Selgus, et sünteesitemperatuuri kasvades keskmine poori läbimõõt suurenes ja moodustusid järjest siledamad ja rohkem pilu-kujulised poorid. Veel uuriti, kuidas karbiidist sünteesitud süsiniku poorne struktuur mõjutab seda, kui hästi lõksustab süsinikmaterjal vesiniku molekule. Selgus, et väike kogus vesinikku ränikarbiidist sünteesitud süsiniku poorides, oli tugevalt kinnipeetud, sisuliselt liikumatu, ka suhteliselt kõrgel temperatuuril 120 K (vesinik veeldub 20 K juures). Väike kogus vesinikku titaankarbiidist sünteesitud süsiniku poorides käitus sarnaselt vedel vesinikuga temperatuuril kuni 70 K. Seevastu väike kogus vesinikku, mis oli adsorbeerunud molübdeenkarbiidist sünteesitud süsiniku poorides ei olnud kuigi tugevalt kinnipeetud ja selle difusioon oli üsna kiire ka madalatel temperatuuridel. Selgus, et vesiniku lõksustamisel on oluline alla 1 nm läbimõõduga pooride hulk, mis on ränikarbiidist sünteesitud süsinikmaterjalis suurim. Veel on oluline asjaolu ka poori kuju, sest kuigi 1 nm pooride hulk oli nii räni kui ka titaankarbiidist sünteesitud süsinikes sarnane, oli ränikarbiidist sünteesitud süsinikus, mille keskmine poori kuju on sfääriline, H2 tugevamalt lõksustunud.
Impact of potassium ion content of xylem sap and of light conditions on the hydraulic properties of trees
(2022-02-22) Meitern, Annika Joy; Sellin, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vee transport juurtest lehtedesse on taime ellujäämiseks oluline, kuna mõjutab taime süsiniku omastamist ja teisi elutähtsaid funktsioone. Vesi liigub juurtest lehtedesse mööda juhtkudet, mida nimetaktakse ksüleemiks. Ksüleemi veetranspordivõimet iseloomustab hüdrauliline juhtivus. Taimes liikuv vesi sisaldab alati selles lahustunud aineid, mistõttu nimetatakse seda ksüleemimahlaks. Vee transpordi käivitab aurumine lehestiku pinnalt, mida lühikeses ajaskaalas mõjutab ka ksüleemimahla ioonide sisaldus. Doktoritöö käsitleb ksüleemimahla kaaliumioonide sisalduse, valgustingimuste mõju ja hüdraulika omavahelisi seoseid kiirekasvulistel lehtpuudel nagu hübriidhaab ja arukask. Töö on läbi viidud Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna segametsas ning Rõkal asuval metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise katsealal (FAHM). Töös käsitlen hüdrauliliste ja ksüleemimahla parameetrite ööpäevast muutumist, puukoore eemaldamise ehk floeemi sälkamise mõju hüdraulilise juhtivusele ja ksüleemimahla omadustele, valguse kvaliteedi ja intensiivsuse mõju lehe ning oksa hüdraulilisele juhtivusele. Doktoritöös tõestasin ksüleemimahla ioonide sisalduse mõju katsealuste liikide hüdraulilisele juhtivusele. Leidsin, et suurenenud ksüleemimahla kaaliumioonide sisaldus suurendab hüdraulilist juhtivust, mis avardab meie teadmisi K+ osalusest taimede veevahetuse regulatsioonis. Samuti kattusid hübriidhaava ksüleemimahla ioonide sisalduse ja hüdraulilise juhtivuse ööpäevased rütmid. Floeemi sälkamine mõjutas hübriidhaava hüdraulilist juhtivust ja gaasivahetust, kuid mitte ksüleemimahla omadusi. Valgus mõjutas mitmel eri viisil ksüleemimahla kaaliumioonide sisaldust ja oksa hüdraulilist juhtivust. Nii valgustingimused kui ksüleemimahla ioonide sisaldus mõjutavad oluliselt lehtpuude veetranspordivõimet. Kaaliumioonide sisalduse muutmise teel saavad taimed muutuvates keskkonnatingimustes optimeerida lehtede veevarustust, saavutamaks tasakaalustatud veebilanssi.
Synthesis and characterization of novel carbon electrodes for high power density electrochemical capacitors
(2022-02-24) Paalo, Maarja; Lust, Enn, juhendaja; Thomberg, Thomas, juhendaja; Tallo, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Viimastel aastatel on üsna kiiresti kasvanud nõudlus mitmekülgsete energiasalvestussüsteemide järele. Mõnedes piirkondades on pidevalt suurenev energiatarbimine ja selle mõju keskkonnale on tekitanud vajaduse uute suure võimsuse- ja energiatihedusega energiasalvestite järele. Superkondensaatorid on pälvinud palju tähelepanu, kuna neil on suur erimahtuvus, pikk tööiga, suur võimsustihedus ja väga madalad hoolduskulud. Superkondensaatoreid saab kombineerida koos kõrge energiatihedusega patareide ja kütuseelementidega erinevates rakendustes, kus on oluline samaaegselt nii suur energia kui ka võimsustihedus. Superkondensaatorites salvestatava kui ka sealt vabaneva energia väärtused sõltuvad olulisel määral selle elektrilisest mahtuvusest, süsteemi takistusest ja maksimaalsest rakupotentsiaalist, mis kõik sõltuvad kasutatavate elektroodide materjalide poorsusest ja elektrolüüdi omadustest. Üks enimkasutatud elektroodimaterjale superkondensaatorites on erinevad poorsed süsinikud ja nende hulgas ka karbiidist saadud süsinikud, millede korral on võimalik pooride suurust väga kontrollitult varieerida ning läbi selle suurendada süsteemis salvestatava energia hulka. Teiseks oluliseks energia salvestamist piiravaks teguriks superkondensaatorites on kasutatavate elektrolüütide mõõdukas tööpotentsiaal. Superkondensaatori suurepärase jõudluse saavutamiseks on seega oluline optimeerida nii elektroodimaterjali mikro- ja mesopoorsust ja selle sobivust kasutatava elektrolüüdiga kui ka optimeerida kasutatava elektrolüüdi korral selle maksimaalset rakendatavat rakupotentsiaali. Antud doktoritöös kasutati mikro- ja mesopoorsete elektroodimaterjalide valmistamiseks sool-geel meetodit, mis annab esialgsele karbiidile täiendava mesopoorsuse, mis jääb alles ka karbiidset päritolu süsinikmaterjali ja mida ei eksisteeri kommertsiaalsest karbiidist süsteesitud süsinikus. Teiseks töötati välja ″operando″ aktiveerimise ja passiveerimise meetod elektroodide maksimaalse rakendatava rakupotsntsiaali suurendamiseks, et suurendada süsteemi energiatihedust.