Sirvi Kuupäev , alustades "2022-02-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

A semiotic of motives: Kenneth Burke and Deely-Tartu semiotics
(2022-02-10) Griffin, Jonathan Grant; Kull, Kalevi, juhendaja; Lotman, Mihhail, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kõrvutades Kenneth Burke'i (1897–1993) ja tänapäeva semiootika võtmekontseptsioonie, uurib käesolev töö motiivi kriitilist rolli tähenduse arenemisel ja avastamisel inimkogemuses. Analüüsime Burke’i töid motiivi rollist inimese tähendusloomes, mida ta kirjeldas kui aktiivset, tahtelist protsessi. Tuginedes eriti Burke’i nn Motivorumi seeria teostele (A Grammar of Motives, A Rhetoric of Motives ja Symbolic of Motives), täiendame Burke'i kontseptuaalset skeemi semiootilise raamiga, tuletades selle John Deely üldsemiootika ja Tartu koolkonna teooria, mida esindab käesolevas eelkõige Kalevi Kull, ristumiskohast. Tulemuseks on analüütiline raamistik, mis jälgib motiivi vajalikkust alates bioloogilisele eesmärgile orienteeritusest kuni inimmõtte formaalsete piirideni. Kasutades Burke'i terministlike ekraanide mõistet, mida käsitletakse siin kui hierarhilise modelleerimise vormi, näitame, et tegelikkuse kohta järelduste tegemiseks peame selle kirjeldamisel kasutama valitud mõisteid, mis samas tähendab nendega kokkusobimatute võimaluste tagasilükkamist. Mõned tähendused tehakse võimalikuks, teised aga sõelutakse semiootiliselt välja. Nii võib tähenduse ja kogemuse osas saada väga erinevaid tulemusi– eriti kontekstides, mida juhivad nn jumalaterminid ehk terministlike ekraanide maksimaalsed vormid. Meie valikud, mis konkretiseerivad motiive, tekitavad kogemuse semiootilise filtri, misläbi kujuneme aja jooksul ise oma valikute ja motiivide märgiks. See on vastuolus modernismi paradigmaga, mis käsitleb motiveeritud järeldusi põhjuslike protsesside tagajärgedena. See vastuolu tuleneb modernismi semiootilisest vundamendist; me kasutame oma Burke'i-semiootilist raamistikku selle aluse, tema motiivide ja tulenevate tähenduste analüüsimiseks. Me väidame, et modernismi sisemised vastuolud põhjustavad realismi ja idealismi kollapsi, mille tulemuseks on kaks tavaliselt seisukohta: (1) naiivne realism, mida praktikas dikteerivad võimuinstitutsioonid, ja (2) naiivne relativism, mille dikteerib üksikagent. Alternatiivina pakume välja teleoloogilise meetodi, mis vaatleb kokkusobimatute tähendusvõimaluste erinevaid trajektoore, jälgib nende (entelehhiaalseid) lõpp-punkte ja näeb neid lõpp-punkte agendi valikute alusena – eriti suure olulisusega tähenduskontekstides. Küsimused on seega järgmised: „Milleni see valik viib? Millise kogemusliku maailma see avab või sulgeb? Milline motiiv selle aluseks on? Mille märgiks ma tahan olla?”
3D printing in pharmaceutics: a new avenue for fabricating therapeutic drug delivery systems
(2022-02-10) Viidik, Laura; Laidmäe, Ivo, juhendaja; Kogermann, Karin, juhendaja; Heinämäki, Jyrki, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Personaal- ehk täppismeditsiini abil soovitakse haiguseid ennetada, diagnoosida ja ravida viisil, mis saavutaks parima tulemuse konkreetsel patsiendigrupil. Mitmekülgsete teadmiste kasutamine sobivaima raviaine, annuse ja ravimvormi valimisel aitab kaasa oodatud ravitulemuse saavutamisele. Neid teadmisi aitab rakendada kolmemõõtmeline (3D) printimine. Tegu on meetodiga, kus arvuti abil disainitud mudel ehitatakse kiht kihi haaval soovitud objektiks. Sõltuvalt kihi lisamise viisist jaguneb 3D printimine erinevateks meetoditeks. Meetodi valik aga omakorda võib seada materjalide valikule lisatingimusi. 3D printimine sai alguse 1980ndatel ning on viimastel aastatel jõudnud ka meditsiinivaldkonda. Kirjandusest leiab põhjalikke ülevaateid selle kasutamisest nt kardioloogias, hambaravis, plastilises kirurgias, bioprintimisel. Ravimitööstuses nähakse 3D printimises võimalikku abimeest personaliseeritud ravimite tootmisel. Aastal 2015 sai müügiloa esimene 3D prinditud ravim Spritam®. Doktoritöös kasutati mikroekstrusioonil ning sulatatud sadestusega modelleerimisel põhinevaid printimistehnoloogiaid. Mõlema meetodi jaoks disainiti sobilik ravi- ja abiainete kombinatsioon. Sobivateks kandurpolümeerideks osutusid polüetüleenoksiid ja polükaprolaktoon, raviaineteks indometatsiin ja teofülliin. Sarnaselt klassikalisele ravimiarendusele vajab ka uudsete tehnoloogiate kasutuselevõtt põhjalikku eeltööd, et õppida tundma kasutatavate materjalide omadusi ning võimalikke protsessi ajal toimuvaid muutuseid. Seetõttu uuritigi doktoritöös nii materjalide printimiseelseid omadusi, näiteks viskoossus, füüsikalised omadused, sobivus filamentide tootmiseks jt kui ka saadud ravimkandursüsteemi printimisjärgseid omadusi nagu raviaine vabanemine, reageerimine kuumutamisele ja kiiritamisele. Lisaks töötati välja uudne meetod pooltahkete materjalide 3D-prinditavuse hindamiseks. Töö tulemused kinnitavad, et 3D printimine on farmaatsiateaduse jaoks paljulubav abimees tulevikuravimite arendamisel.
Investigating the teaching and learning of natural hazard disaster reduction
(2022-02-10) Cerulli, David; Holbrook, Jack Barrie, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Vaatamata teaduse ja tehnoloogia arengule on loodusõnnetuste ja nendest põhjustatud inimohvrite arv viimastel aastatel kasvanud. Loodusõnnetuste ohtu tõstab märgatavalt üleilmne soojenemine ja linnastumine. Loodusõnnetuste riski ja nendega seotud tagajärgi aitab leevendada asjakohane haridus ning eelkõige õpetajate suutlikkus arendada õpilaste loodusteaduslikku mõtlemist. Eelkirjeldatud probleemi leevendamiseks ja lahendamiseks esitab käesoleva töö autor kaks olulist tulemust: (1) loodusõnnetuste alase teadlikkuse ja valmisoleku indeks, mis aitab selgitada teemakohase hariduse mõju teadlikkuse ja valmisoleku tõstmisel; (2) kontseptuaalne mudel loodusõnnetuste temaatika käsitlemiseks, mis aitab olemasolevatele teadmistele tuginedes arendada õpilaste teemakohaseid väärtushinnanguid, teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Uuring näitas, et 30 riigi PISA loodusteaduste testi tulemuste (nn haridustegur) ning loodusõnnetustest teadlikkuse ja valmisoleku indeksi vahel on tugev seos. Õpilaste parem teemakohane haridus vähendas riigi elanikkonna haavatavust loodusõnnetuste tagajärgede suhtes ning tõstis toimetuleku- ja kohanemisvõimet. Töö tulemusena valminud kontseptuaalne lähtub teaduse ja tehnoloogia mõtestatud kasutamise põhimõttest. Edasi arendatud mudeli aluseks on loodusteadusliku sisu kontekstis kolm kognitiivset operatsiooni: üldistamine, täpsustamine ja taasüldistamine. Mudelist lähtuvalt küsitles töö autor Eesti, USA ja Jaapani kooliõpilasi, et hinnata nende loodusõnnetuste alaseid kogemusi ja riskitaju. Kõigi uuringus osalenud riikide õpilaste teadmised loodusõnnetuste korral käitumise osas osutusid võrdselt madalateks. USA õpetajate küsitlus ja jätkuintervjuud näitasid, et õpetajad vajavad koolitust, kuidas õpetada õpilasi oma tegevusi analüüsima ja mõtestama isegi siis, kui loodusõnnetus on mitte tegelik, vaid üksnes kujuteldav. Uurimuse põhjal soovitab autor loodusteaduste õpetamise töömudelile lisada vastutustundliku käitumusliku tegevuse kujundamise etapi.