Sirvi Kuupäev , alustades "2022-05-11" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Contradictions in(side) the tradition: lived religion, ritual and change with reference to Majuli sattras(2022-05-11) Saikia, Baburam; Valk, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondVäitekiri põhineb Indias Assamis tehtud välitöödel ja intervjuudel ning keskendub hinduismile kui elatud usundile. Selles käsitletakse suulist pärimust ja rituaale, mis seostuvad satratega. Need on mungakloostrid, millele pani aluse Šankaradeva (1449–1568) – usu- ja ühiskondliku elu reformaator, kes arendas assami kirjandust ja kuulutas õpetust, mis peab ülimaks jumal Višnut ja tema maiseid kehastusi ning järgib religioosse pühendumuse (bhakti) põhimõtteid. Mõned vanimad satrad asuvad Majuli saarel keset Brahmaputra jõge ja neist on saanud võimsad religioossed keskused. Lisaks on satrad lastekodud ning haridusasutused. Nad sümboliseerivad assami etnilist ja kultuurilist identiteeti ja kannavad edasi olulisi traditsioone, nagu näiteks klassikaline sattriya tants. Tänapäeval on elu satrates muutumas. Kuigi nende autoriteet põhineb usul muutumatust traditsioonist, satub see üha enam vastuollu tegeliku eluga – seda eriti satrates elavate noorte mungaõpilaste jaoks. Nende jaoks on üha raskem järgida rituaalse puhtuse nõudeid, mis on tsölibaatsetes satrates olnud ülimalt olulised. Kättesaadav tehnoloogia ja kõikjale ulatuv sotsiaalmeedia hoiavad nad tihedalt seotud ilmaliku eluga väljaspool satraid. Vastuolud ettekirjutatud ja elatud religiooni vahel muutuvad üha tugevamaks. Silma torkab ka vastuolu Šankaradeva kuulutatud võrduse õpetuse ja poliitiliste vaadete vahel, mida järgivad satraülemad, kes toetavad braahmanite ülemvõimu ja kalduvad hinduistlikku natsionalismi ning parempoolsusse. Et väitekirja autor on elanud pikka aega ühes Majuli satratest, aitab tema uurimus heita valgust satrakultuurile pärimuse kandja vaatepunktist.listelement.badge.dso-type Kirje , Using blogs to promote and predict reflection during teaching practice and induction year(2022-05-11) Kalk, Karmen; Luik, Piret, juhendaja; Taimalu, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondRefleksioonioskus on seotud õpetaja professionaalse arenguga ja seetõttu pööratakse Eesti õpetajakoolituses sellele tähelepanu. Õpetajakoolitus peaks pakkuma praktikantidele ja kutseaasta õpetajatele lisavõimalust refleksiooni toetamiseks läbi sotsiaalse interaktsiooni õpetajakoolituse praktika ja kutseaasta ajal. Ühe võimalusena saab refleksiooni toetada kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi vahendeid, näiteks blogisid. Doktoritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas blogisid kasutada refleksiooni toetamiseks õpetajakoolituse praktika ja kutseaasta ajal. Täpsemalt, kuidas erinevad osalejate ja nende blogimise karakteristikud on seotud refleksiooniga blogipostitustes. Andmed koguti küsimustike ja blogipostituste abil ning kollektiivsetest blogidest. Tulemused näitasid, et mitmed õppija, blogi grupi ja tuutori karakteristikud olid seotud refleksiooniga blogis. Kõige rohkem võib soodustada õppijate refleksiooni osalejate blogimise aktiivsus, sest aktiivne suhtlus võib pakkuda emotsionaalset tuge ja suunata õppijat sügavamalt reflekteerima. Samas sotsiaalne suhtlemine blogis võib pärssida õppija refleksiooni. Tähelepanu peaks pöörama õnnestumiste või ebaõnnestumiste analüüsimisele blogis. Kui õppijad kirjutasid blogis rohkem õnnestumistest, siis see soodustas refleksiooni. Tuutori kirjutised oma õnnestumistest ja kogemustest võivad aga mõjuda õppijate refleksioonile pärssivalt. Samas on oluline analüüsida ja õppida ka ebaõnnestunud kogemustest. Tulemused näitasid, et väiksem õppijate arv, tugevamad õppijate omavahelised sotsiaalsed suhted ja püstitatud ülesanded blogis võivad soodustada õppija refleksiooni. Oluline on arvestada ka kaaslaste ja tuutori eeskujuga refleksiooni toetamisel. Kollektiivses blogis osalejad võivad käituda sarnaselt teiste õppijatega, samas tuutor võib anda õppijatele eeskujulikke näiteid kirjalikust reflekteerimisest. Doktoritöö väärtus seisneb tulemuste olulisuses ja uudsuses, sest erinevate karakteristikute mõju õppija refleksioonile blogikeskkonnas on vähe uuritud. Blogi võib olla efektiivne vahend refleksiooni toetamiseks õpetajakoolituses. Esimest korda hinnati ka kasutatud refleksiooniküsimustike sobivust Eesti oludes. Doktoritöös tuuakse välja praktilised ja metoodilised soovitused, millega võiks õpetajakoolituses refleksiooni hindamisel ja toetamisel arvestada.listelement.badge.dso-type Kirje , Quality estimation through attention(2022-05-11) Yankovskaya, Elizaveta; Fishel, Mark, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondMasintõlge on saanud osaks mitte ainult keeleteadlaste ja professionaalsete tõlkijate, vaid peaaegu kõigi elust. Enamik inimesi, kes on kasutanud masintõlget, on kohanud naljakaid ja kohati täiesti valesid tõlkeid, mis lause tähendust täielikult moonutavad. Seega peame peale masintõlke mudeli kasutama hindamismehhanismi, mis teavitab inimesi tõlgete kvaliteedist. Loomulikult saavad professionaalsed tõlkijad masintõlke väljundit hinnata ja vajadusel toimetada. Inimeste märkuste kasutamine veebipõhiste masintõlkesüsteemide tõlgete hindamiseks on aga äärmiselt kulukas ja ebapraktiline. Seetõttu on automatiseeritud tõlkekvaliteedi hindamise süsteemid masintõlke töövoo oluline osa. Kvaliteedihinnangu eesmärk on ennustada masintõlke väljundi kvaliteeti, ilma etalontõlgeteta. Selles töös keskendusime kvaliteedihinnangu mõõdikutele ja käsitleme tõlkekvaliteedi näitajana tähelepanumehhanismi ennustatud jaotusi, mis on üks kaasaegsete neuromasintõlke (NMT) süsteemide sisemistest parameetritest. Kõigepealt rakendasime seda rekurrentsetel närvivõrkudel (RNN) põhinevatele masintõlkemudelitele ja analüüsisime pakutud meetodite toimivust juhendamata ja juhendatud ülesannete jaoks. Kuna RNN-põhised MT-süsteemid on nüüdseks asendunud transformeritega, mis muutusid peamiseks tipptaseme masintõlke tehnoloogiaks, kohandasime oma lähenemisviisi ka transformeri arhitektuurile. Näitasime, et tähelepanupõhised meetodid sobivad nii juhendatud kui ka juhendamata ülesannete jaoks, kuigi teatud piirangutega. Kuna annotatsiooni andmete hankimine on üsna kulukas, uurisime, kui palju annoteeritud andmeid on vaja kvaliteedihinnangu mudeli treenimiseks.