Sirvi Kuupäev , alustades "2022-05-16" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Deaths caused by alcohol, psychotropic and other substances in Estonia: evidence based on forensic autopsies
(2022-05-16) Tuusov, Jana; Väli, Marika, juhendaja; Pärna, Kersti, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Liigne alkoholi tarvitamine on üheks enneaegse suremuse põhjuseks nii nagu on välditavaks surmapõhjuseks mürgistused psühhotroopsete ainetega. Oluline on välja selgitada alkoholi roll inimese organismi kahjusta¬misel ning selle suurusjärk rahvastiku tervise mõjutamisel. Lahanguleidudel baseeruv uuring on üks viis selle teostamiseks. Sellised väärtuslikku informatsiooni andvad uuringud on keerukad ning seetõttu pole neid palju läbi viidud. Selleks, et tuua välja alkoholi roll surmade põhjustajana ning selle kajastumine rahvastiku surmade statistikas, on omakorda oluline hinnata ja vajadusel parendada surmapõhjuste kodeerimist. Antud uuring oli Eestis esimene, kus kasutati detailset kohtuarstlikku lahangut alkoholi rolli uurimiseks enneaegses suremuses. Uurimistöö eesmärk oli anda tõenduspõhine ülevaade tööealiste meeste alkoholist põhjustatud surmadest, kasutades selleks süvitsi minevat kohtuarstlike lahangute analüüsi, uurida põhihaiguse kodeerimisega seotud probleeme hulgiorganite alkoholist põhjustatud kahjustuse korral ning kirjeldada surmaga lõppenud alkoholi, psühhotroopsete ja muude ainete mürgistusi Eesti kogurahvastikus aastatel 2000-2009 ja 2010-2019. Uuringu tulemused näitasid, et Eestis kohtuarstlikule lahangule suunatud tööealistel meestel esinevad sageli alkoholist põhjustatud haiguslikud muutused siseorganites, mis viitab selles vanuserühmas alkoholi tervistkahjustavale tarvitami¬sele. Uuringu tulemustest nähtus, et osad alkoholi biomarkerid (PEth, EtG ja EtS) on kasutatavad surmajärgses diagnostikas ning neid võiks enam kasutada tavapraktikas ja lahanguid hõlmavates uuringutes, eriti kui puuduvad andmed lahkunu alkoholi tarvitamise harjumuste kohta. Lahanguleiuna hulgiorganite alkoholkahjustuse esinemise korral oli raske diagnoosida põhihaigust Rahvusvahelises Haiguste Klassifikatsioonis puuduvate võimaluste tõttu. Mürgistussurmade uuringu põhjal olid aastatel 2000–2009 esikohal alkoholi¬mürgistused, kuid aastatel 2010–2019 mürgistused narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega. Uuringust saadavad teadmised on vajalikud alkoholistrateegia ja -poliitika kujunda¬jatele ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile kui kohtu¬arstlikke lahanguid teostavale asutusele.
Electrochemical characteristics of Bi(hkl) and micro-mesoporous carbon electrodes in ionic liquid based electrolytes
(2022-05-16) Zhao, Jinfeng; Lust, Enn, juhendaja; Oll, Ove, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeva tehnoloogias ja teaduses on olulisel kohal moodsad energia muundamise ja salvestamise seadmed. Ioonsed vedelikud omavad olulist tehnoloogilist potentsiaali antud seadmetes tänu nende kõrgele keemilisele stabiilsusele, laiale variatsioonile ning rakendatavusele nii elektrolüüdi kui solvendina. Selleks, et disainida effektiivsemaid ja kõrgema erienergiaga energiasalvesteid on oluline mõista mehhanisme, mis mõjutavad energia salvestamist ioonseid vedelikke rakendavates süsteemides, nagu näiteks super- ja hübriidkondensaatorites. Elektrilise kaksikkihi (EKK) tekke ja dünaamika ning lisandite mõju, nagu näiteks halogeniid ja leelismetalli ioonid, vesi ja orgaanilised solvendid, uurimine võimaldab meil teadlikult disainida paremaid elektrokeemilisi seadmeid. Antud töös uuriti nii mudelelektrood-süsteeme, et näidata lisandite mõju EKK tekkele vismuti monokristalli eri tahkudel, kui ka superkondensaatori test-rakke, et kontrollida, kuivõrd fundamentaaluuringutest saadavad teadmised on rakendatavad ka reaalsetes seadmetes. Antud töös kasutati elektrokeemilise impedantsspektroskoopia, skaneeriva tunnelmikroskoopia ja alalisvoolu elektrokeemilisi meetodeid, et iseloomustada erinevate ioonsete vedelike mahtuvuslikke, takistuslisi ja adsorptsioonilisi omadusi vismuti monokristallide ja mikro-mesopoorse süsinikmaterjali piirpinnal. Lisaks vaadeldi erinevate pindaktiivsete lisandite mõju vastavate süsteemide omadustele. Tulemustest nähtub, et kõige olulisemat mõju vastavate süsteemide elektrood│elektrolüüt piirpinnale omavad ioonse vedeliku anioonid ning lahustunud molekulid mis omavad tugevat vastastikmõju anioonidega. Näidati, et anioonide varieerimine muudab oluliselt piirpinna mahtuvust, eriti polariseeritavamate anioonide nagu näiteks halogeniid-ioonide puhul. Skaneeriva tunnelmikroskoopia tulemustest võib järeldada, et mahtuvuse muutus on tingitud kõrgelt struktureeritud tiheda adsorptisoonilise kihi tekkest vismuti monokristallide piirpinnale. Samuti uuriti vee kui lisandi mõju Bi│ioonne vedelik süsteemile. Kõrge hügroskoopsuse tõttu on väike vee lisand levinud paljudes uuritavates süsteemides, ning vastava mõju hindamine omab olulist väärtust rakendustele. Ka siin leiti, et kõige olulisem muutus puudutab ioonse vedeliku anioone, mis veemolekulide olemasolu korral on võimelised moodustama hüdrateeritud komplekse, mis omavad olulist mõju vismutelektroodi mahtuvuslikele omadustele, eriti positiivse pinnalaengu korral. Samuti on vee-lisandil arvestatav mõju takistuslikele parameetritele, kuna vesi on elektrokeemiliselt ioonsetest vedelikest vähem stabiilsem. Ioonsete lisandite mõju superkondensaatorites uurimiseks võrreldi puhast ioonset vedelikku kui elektrolüüti sisaldavat süsteemi ning lisati nendele nii halogeniid kui ka leelismetalli ioone. Vastavad lisandid olid kasutusel abrosbeerituna mikro-mesopoorses süsinikmaterjalis, milles oluline osa poorsusest on suurematele ioonse vedeliku anioonidele ja katioonidele suletud. Seega võis eeldada, et väikesemad lisandi-ioonid on peamiselt kontsentreerunud materjali mikropooridesse. Näidati, et kuigi leelis-metallide ioonid ei oma olulist mõju superkondensaatori mahtuvusele, siis halogeniidioonid aitavad parendada süsteemi elektrokeemilisi omadusi olulisel määral. Seega on ka antud süsteemides aniooni mõju elektrokeemilistele omadustele ja EKK tekkele määrava tähtsusega. Täpsem impedants-spektrite analüüs võimaldas lahtutada vastava mõju nii mahtuvuslikuks kui ka laengu-ülekande komponentideks, aidates mõista halogeniidioonide mõju hübriidkondensaatorile.