Sirvi Kuupäev , alustades "2022-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 20

Using E-portfolios in VET Student Teacherʹs Professional Development & Demonstrating of Competences
(2022-09-01) Trasberg, Karmen; Roos, Liana; Eller, Diana
Õpilaste tagasiside 2022. aasta emakeeleolümpiaadi lõppvoorule
(Tartu Ülikool, 2022-09) Jõgar, Laura; Vija, Maigi, juhendaja; Siiman, Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Essays on labour mobility and labour productivity
(2022-09-02) Roosaar, Liis; Eamets, Raul, juhendaja; Masso, Jaan, juhendaja; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö kolme uurimuse fookuses on üks tööjõu tootlikkuse teguritest, tööjõu mobiilsus, äritsükli eri faasides. Eesti paindlik tööturg 2008–2009. aastate majanduskriisi ajal on pea eksperimentaalseks keskkonnaks majanduslanguse ajal aset leidva tööjõu mobiilsuse uurimisel. Kõigepealt analüüsitakse töötajate vaadeldavaid karakteristikuid, mis on seotud töötajate tootlikkusega indiviidi tasemel. Leitakse, et pööratud U kujuga vanuse- tootlikkuse kõver on laugem kõrgepalgalistel võrreldes madalapalgalistega. Selgub, et juurde palgatud vanemaealised on keskmiselt vähemalt sama tootlikud kui noored ja ettevõtetel pole seetõttu põhjust vanemate töötajate palkamisest hoiduda. Teises uurimuses vaadeldakse, kuidas töökohti vahetavate töötajate individuaalsed karakteristikud muutuvad äritsükli eri faasides. Kinnitust leiab varasemate uuringute tulemus, et töötajate individuaalsed karakteristikud ei ole majanduslanguse ajal olulised ametiala vahetamise tõenäosusega seotud tegurid, kuid ilmneb, et majanduskriisi ajal tõuseb tööstaaži ja palga tähtsus. Tööjõu tootlikkuse ja mobiilsuse vahelist seost käsitletakse kolmandas uurimuses. Seos võib olla positiivne, kuni mobiilsus ei muutu ettevõtetele ja töötajatele koormavaks. Ettevõtetel on seejuures teooreetiliselt suurem tõenäosus töötajate liikumist tootlikkuse huvides ära kasutada just majanduslanguse faasis. Ka käesolevas töös näidatakse, et tööjõu vahetamisvoogude seos tootlikkusega on majanduslanguse faasis pööratud U kujuga. Tootlikumad ettevõtted võivad olla edukamad töötajate mobiilsuse ära kasutamises, sest majanduskriisi ajal võib toimuda ressursside liikumine tootlikumatesse ettevõtetesse. Käesolevas töös näidatakse, et majanduslanguse faasis on tööjõu vahetamisvoogude ja tööjõu tootlikkuse seos tugevam välisosalusega ettevõtetes kui kodumaistes, seda aga ainult teenuste sektoris. Tööstuse sektoris välisosalusega ja kodumaiste ettevõtete vahel erinevust ei leitud.
Identifying patient safety research priorities in Estonia: results of a Delphi consensus study
(BMJ, 2022-09-05) Freimann, Tiina; Põlluste, Kaja; Calsbeek, Hiske; Kangasniemi, Mari; Lember, Margus; Orrego, Carola; van Tuijl, Anne; Vall-Roqué, Helena; Starkopf, Joel
No abstract available
Developing the University of Tartu in Estonia into a wellnetworked Patient Safety Research Centre (PATSAFE): A study protocol
(Open Research Europe, 2022-09-05) Põlluste, Kaja; Calsbeek, Hiske; Orrego, Carola; Ballester, Marta; Suñol, Rosa; Vall-Roqué, Helena; Kangasniemi, Mari; Läänelaid, Siim; Starkopf, Joel; van Tuijl, Anne; Wollersheim, Hub; Freimann, Tiina; Mägi, Liisi; Bañeres, Joaquim; Fernández-Maillo, María del Mar; Emond, Yvette; Lember, Margus
Background: Patient safety (PS) is a serious global public health problem affecting all countries. Estimates show that around 10 percent of the patients are harmed during hospital care, resulting in 23 million disability-adjusted life years lost per year. Experts emphasize research advancements as a key precondition for safer care. Aim: The Patient Safety Research Centre (PATSAFE) project enhances the Institute of Clinical Medicine of the University of Tartu’s (ICM-UT) research potential and capacities in PS in order to improve and strengthen knowledge and skills in methods, techniques and experience for PS research. Methods: A strategic partnership with Avedis Donabedian Research Institute in Spain, and IQ Healthcare in the Netherlands, both international leaders in PS research, enables the development of a long-lasting knowledge exchange, allowing the ICM-UT to capitalise on its current achievements and to overcome gaps in scientific excellence in the field of PS research. These twining activities will strengthen and raise the research profile of the ICM-UT academic staff and early-stage researchers (ESRs), by implementing the hands-on training on methods, techniques, and experience in PS research. The project also encourages the active participation of early stage researchers in PS research by increasing their soft skills, to ensure the continuity and sustainability of PS research in ICM-UT. Finally, development of the research strategy on PS contributes to the long-term sustainability of PS research in Estonia. To implement these activities, PATSAFE foresees a comprehensive strategy consisting of knowledge exchange, soft research skills capacity building, strategic planning, and strong dissemination and exploitation efforts. Expected results: As a result of the project, ICM-UT will have the capacity to carry out PS research using the appropriate methodology and the competences to apply state-of-the-art evidence-based strategies for PS research.
Synthetic aperture radar interferometry as a tool for monitoring the dynamics of peatland surface
(2022-09-05) Tampuu, Tauri; Kull, Ain, juhendaja; Praks, Jaan, juhendaja; Uiboupin, Rivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sood on unikaalsed ökosüsteemid, kus turba ladestumise käigus seotakse pikaajaliselt süsinikku. Üleilmselt on soodes seotud süsiniku kogus, mis võrdub peaaegu poolega hetkel atmosfääris olevast. Tasakaalu süsiniku sidumise ja lendumise vahel mõjutab soodes kõige enam veetase, mistõttu veerežiimi muutudes võivad sood muutuda süsiniku talletajast kasvuhoonegaaside õhku paiskajaks. Tehisavaradar (SAR) on aktiivne mikrolainealas töötav kaugseiresüsteem, mille kasutamine võimaldaks turbaalade ülemaailmset seiret. SAR näeb läbi pilvede, katab korraga suure ala, on hea ruumilise lahutuse ja tiheda ajalise katvusega. Interferomeetriline SAR (InSAR) on uudne meetod, mis võimaldab mõõta maapinna kõrgusmuutusi, tuginedes radarisignaali pool läbitava teekonna pikkusete erinevusele kahest samast kohast, aga eri aegadel tehtud pildi vahel. Tulemuseks on kõrgusmuutuse pilt (interferogramm), kõrvalsaaduseks on koherentsuse pilt, mis kirjeldab võrreldavate piltide ruumimustrite sarnasust. Meetodi kitsaskohaks on suurte kõrgusmuutuste õigesti hindamine. Töö eesmärk oli katsetada InSAR meetodi kasutusvõimaluse piire ja rakendada uusi teadmisi rabade seirel. Uurisin: 1) raba veetaseme mõju koherentsusele; 2) freesturba tootmisega kaasnevat pinna muutuse mõju koherentsusele; 3) InSAR meetodi usaldusväärsust raba pinna kõrguse muutuse hindamisel. Tulemused näitavad, et koherentsustest on kasu soode veerežiimi uurimisel, kuid see ei sobi pinnase niiskuse otseseks mõõtmiseks. Koherentsust saab kasutada turba tootmise seireks, võttes arvesse SAR-ist ja turba tootmise protsessist tulenevaid piiranguid. Töös on visandatud seiremetoodika, mis võimaldab eristada aktiivseid turbatootmisalasid kasutuses välja jäänud aladest ja jälgida turba tootmise intensiivsust, edendamaks tõhusamat ressursikasutust. InSAR meetodil maapinna kõrguse mõõtmised tavapärase 5,6 sentimeetrise lainepikkuse juures ei ole rabas usaldusväärsed. Katsetatud InSAR meetodid ei suutnud kiiresti toimuvaid suuri kõrgusmuutusi õigesti hinnata. Sarnaselt varasematele uuringutele oleks selline viga jäänud avastamata, kui meil poleks võrdluseks olnud maapealseid kõrgusandmeid. Tõenäoliselt võiks soos maapinna kõrguse muutuse hindamiseks paremini sobida lähitulevikku planeeritud pikalainelised (24 cm) radarsatelliidi missioonid.
Alterations of emotional behaviour induced by the genetic invalidation of the limbic system associated membrane protein (Lsamp) – potential implications for neuropsychiatric disorders
(2022-09-05) Bregin, Aleksandr; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Innos, Jürgen, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Raku pinna neuraalsed adhesioonivalgud koordineerivad neuriitide väljakasvu, mis on aju struktuuri ja käitumisprotsesside õigeks väljaarenemiseks äärmiselt oluline. Töös uuritakse, millist mõju avaldavad hiire käitumisele ja sellega seotud biokeemilistele korrelaatidele kaks aju plastilisusega seotud IgLON perekonna neuraalset adhesioonimolekuli – limbilise süsteemiga seotud membraanivalk (Lsamp) ja selle seondumispartner neurotrimiin (Ntm). Käesolevas doktoritöös antakse esmalt ülevaade Ntm-puudulikkusega (Ntm−/−) hiire käitumuslikust profiilist. Ntm−/− hiirtel esineb emotsionaalse õppimise häire ning kahe kõnealuse hiireliini ainsaks kattuvaks fenotüübiks oli alanenud tundlikkus d-amfetamiini liikumisaktiivsust stimuleerivale toimele. Lsamp−/− hiirtel esines suurenenud tundlikkus kokaiini ja morfiini liikumisaktiivsust stimuleerivale toimele ning samuti ülitundlikkus GABA modulaatorite sedatiivsele ja lihaseid lõõgastavale toimele. Estsitalopraami krooniline manustamine suurendas oluliselt metsiktüüpi (+/+) hiirte üldist aktiivsust ja Lsamp−/− uudistamisaktiivsust ning suunas Lsamp−/− hiirte suurenenud serotoniini (5-HT) käibe +/+ hiirtega samale tasemele. Seega, Lsamp võib avaldada olulist mõju 5-HT süsteemi sünapsite talitlusele ning 5-HT süsteem võib olla Lsamp−/− hiirte käitumises esinevate ärevuse ja sotsiaalsusega seotud muutuste neurokeemiliseks vahendajaks. Käitumiskatsed näitasid, et kui lülitada korraga välja nii Lsamp kui ka Ntm geen (topeltmutandid), siis mõned Lsamp−/− ja Ntm−/− hiirte juures ilmnenud efektid (ujumiskiiruse vähenemine ja liikumisaktiivsuse suurenemine) võimenduvad, mis viitab Lsamp ja Ntm geenide interaktsioonidele. Sarnast interaktsiooni kinnitavad ka rakukultuuri katsed. Kokkuvõtteks, käesolev töö näitab, et Lsamp koos oma seondumispartneri Ntm-iga osaleb mitmete käitumuslike kohanemisreaktsioonide aluseks olevate virgatsaine süsteemide (dopamiini, serotoniin, GABA) aktiivsuse moduleerimises
Spatial decision support systems for ecosystem-based marine management
(2022-09-09) Fetissov, Mihhail; Aps, Robert, juhendaja; Kotta, Jonne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Meremajanduse teostamiseks on vaja eri tüüpi ruumilist infot, millele tuginevad tööriistad on hädavajalikud kriisiolukorras reageerimiseks ja erinevate stsenaariumipõhiste analüüside läbiviimisel. Doktoritöös arendati veebipõhiseid operatiivseid otsustustugesid, mis võimaldavad koguda ja analüüsida andmeid ja teadmisi ning edastada tulemusi sidusrühmadele arusaadaval viisil, et hõlbustada kokkulepete sõlmimist. Sellist lähenemist illustreerib Next-Generation Smart Response Web (NG-SRW), mis võimaldab hinnata naftareostusega seotud keskkonnariske ja leida hädaolukordadele paremaid lahendusi. Naftalekke ruumilise leviku modelleerimine ja selle visualiseerimine võimaldab hinnata võimalike meetmete eeliseid, et kujundada sobiv reageerimisstrateegia. Lisaks valmis doktoritöö käigus PlanWise4Blue (PW4B) tööriist, millega hinnatakse erinevate survetegurite kumulatiivset mõju mereelustikule. PW4B tööriista saab kasutada inimtegevuste eraldi- ja koosmõjude prognoosimiseks nii tänapäevaste kui ka tuleviku kliimamuutuste tingimustes. Tööriista katsetati Läänemere piirkonnas Eesti mereala ruumilise planeerimise protsessis uurimaks erinevate meremajandamisstsenaariumite mõju erinevatele loodusväärtustele. Tulemused julgustavad kasutama modelleerimisel põhinevaid stsenaariumarvutusi otsustusprotsessides, et uurida inimtegevuse mõju ja/või kasu ökosüsteemi teenuste osutamisele ja vastupidi. Stsenaariumianalüüse kasutades saame teada ühiskonna eelistusi selle kohta, millist tulevikku nad eelistaksid ning paraneb otsustusprotsesside läbipaistvus.
Transcendence, as a theme in theology and technology
(2022-09-12) Kwakye, Ahenkora Siaw; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Selles töös uuritakse transtsendentsi tähendust religioonis/teoloogias ja teaduses/tehnoloogias. Seejuures analüüsitakse "posthumanistlikke" diskursusi valitud religioonides, transhumanismis ja posthumanismis. Uuring pakub välja kaks võimalust horisontaalse ja vertikaalse transtsendentsuse tajumiseks. Horisontaalne transtsendentsus osutab nii ette- kui ka tahapoole, fokusseerides suhetele meid ümbritsevate mitteinimestega. See hõlmab teaduse ja tehnoloogia kaudu toimuvat täiustamist seoses universumi mitteinimlike mõjuritega. Horisontaalne transtsendentsus osutab inimese kehastusele looduses, väärtustades sugulust nii elusate kui ka elutute olenditega looduses. See hõlmab piiride ületamist teadusuuringute ja tehnoloogia rakendamise kaudu, tunnistades, et tehnoloogia kui vahend on osa inimloomusest ja Jumala kingitus. Seetõttu tuleks tehnoloogiat kasutada tervislikel eesmärkidel, mis ei kahjusta keskkonnas leiduvaid organisme. Horisontaalne transtsendentsus hõlbustab meeskonna ülesehitamist, kogukonda, austust ja hoolitsust teise kui iseenda eest. Vertikaalne transtsendents osutab ülespoole ja see fokusseerib teispoolsusele. See esindab soovi ja nägemust loodusest eralduda tehnoloogia või jumalike vahendite abil. Vertikaalne hõlmab dualistlikku arusaama inimesest, mida saab täiustada mõistuse/hingede/immateriaalse kehast/materjalist eraldamise kaudu. Mõisted ja doktriinid, mis omistavad indiviididele, rühmadele või liikidele eelisseisundi, on vertikaalsed, sealhulgas eitavad inimeste kehastumist looduses. Uurimus koosneb seitsmest peatükist, millest igaüks edastab ainulaadset, kuid ühist diskursust. Esimeses peatükis kaardistatakse ja tutvustatakse uuringut ja kasutatud metoodikat. Lisaks töö sissejuhatusele arutlen teoloogia tähenduse ja teoloogide kohustuse üle tõlgendada teoloogiat domineeriva kaasaegse arusaama kontekstis. See on võimalik alternatiivse lähenemise kaudu teoloogia formuleerimisel, mis juurutab teaduslikku ja tehnoloogilist arusaama. Religioonist räägitakse arusaama all, et hoolimata õpetuslikust mitmekesisusest on olemas mõisted, mis iseloomustavad kõiki religioone. Seetõttu on võimalik laiendada arutelusid transtsendentsuse üle kristlikust teoloogiast kaugemale. Teises peatükis fokusseeritakse Hefneri loodud kaaslooja teooriale, milles presenteeritakse, kuidas teoloogia võiks olla formuleeritud teaduses. Käsitletakse müütide ja rituaalide rolli inimkonna arenguloos, osutades faktile, et inimkonna arenguks on vaja teaduslikke ja religioosseid andmeid. Seega toob see kontseptsioon esile teaduse ja teoloogia teineteist täiendavad rollid ning selle, kuidas nad vajavad teineteist mõtestatud sotsiaalkultuurilise ülesehituse jaoks. Teoloogiliselt, kui tahetakse mõista inimest ja tema rolli, on vaja ümber tõlgendada erinevaid mõisteid, mis aitavad kaasa tähenduse loomise protsessidele. Näiteks imago Dei kontseptsioon teoloogias väljendub võimes langetada otsuseid ja konstrueerida õigustavaid lugusid tagasisideprotsessi kaudu. Seega väljendub inimeste ainulaadsus kaasloojatena nende ainulaadsetes omadustes, nagu anatoomilised omadused ja arenenud kognitiivsed võimed, mis kulmineeruvad vabadusega. Inimese eesmärki mõistetakse loovuses kui Jumala loovuse peegeldust. Tehnoloogia on seega inimloomuse loomulik osa, täites evolutsioonilises keskkonnas inimlikku eesmärki. Kolmandas peatükis käsitletakse teoloogia, tehnoloogia ja transtsendentsi vahelisi seoseid. Transtsendentsuse analoogiaid kasutatakse idee rõhutamisel, kus inimtehnoloogia ja religioossete arusaamade vahel on keerukas suhe. Peatükis hinnatakse täiustamise mõisteid ja seda, kuidas teoloogid neid väljendavad, rõhutades, et täiustamist tuleks vaadelda kui igapäevast protsessi, mis on täiesti erinev transhumanismist. Täiustamine on ressurss, mis annab Homo sapiens’ile eksistentsiaalse eelise evolutsiooniprotsessis, kuna nad puutuvad kokku erinevate keskkonnatingimustega. Täiendusprotsessil on nii teaduslik kui ka teoloogiline ajalugu. Lisaks on tehnoloogia ja teadus suurepärased täiustamisressursid ja inimkonna evolutsiooniprotsessides üliolulised. Peatükis järeldatakse, et inimteoloogiline ajalugu viitab sellele, et on olnud jumalikke, tagant õhutatud täiustusi, mis toetasid inimese eksistentsi pärast langemist, seega tõhustamine on teoloogiliselt kooskõlas religioossete loomisdoktriinidega. Kristlus on jätkanud mineviku imede tegemist. Kuid praegu täiustamistehnoloogiate kaudu. Neljandas peatükis tutvustatakse "posthumanistlikku" diskursust transhumanismis, posthumanismis ja kristluses. Peatükk aga keskendub posthumanismile ja Haraway jutustusele küborgist. Posthumanistlikud ideed on kontrastsed transhumanistlikele arusaamadele transtsendentsist. Kuigi transhumanism eeldab täiuslikkuse uut julget koitu, siis posthumanistid püüdlevad erinevate konstrueeritud tõkete kaotamise poole, tunnustades universaalset sugulust. Järelikult viitab posthumanismi transtsendentsus samastumisele teiste inimestega, keskkonnaga, tehnoloogiaga jne. Seega on posthumanismi idee transtsendentsusest horisontaalne, kuid transhumanistid keskenduvad vertikaalsele transtsendentsusele. Küborg on posthumanismi võimas sümbol ja on olnud "posthumanistliku" tulevikuga seotud peamiste diskursuste tugipunktiks. Küborg esindab ühtsust, sulandumist, universaalset sugulust ja egalitarismi. „Inimese” idee küborgi raames on samastatav transhumanismi kui informatsiooniga, kuid erinevalt transhumanismist on informatsioon kehastatud sarnaselt inimese kristliku mõistega. Viiendas peatükis käsitletakse transhumanismi ja transhumanistlikke meetodeid vananemise ja surma kõrvaldamiseks. Uurimuses väljendatakse seisukohta, et transhumanistlik soov ületada inimese lõplikkust on inimese kui kaaslooja loomulik kalduvus, kuid see eirab teaduslikke reaalsusi ja inimese kui miljonite aastate evolutsiooni produkti keerulist olemust. Soov võtta inimestelt nende loomulik konstitutsioon on sünonüümne inimliigi hävitamisega ja nende automaatide surematuks muutmisega. Seetõttu samastatakse transhumanism pigem pseudoteadusega kui nende väidetega läbimurdelise teaduse kohta, sest nad kasutavad oma püüdlustes arvukalt ebateaduslikke meetodeid. Lisaks sellele on transhumanistide visioonides, hoolimata postreligioossetest hoiakutest, palju radikaalseid religioosseid elemente, sealhulgas gnostitsismi. Transhumanismi ambitsioonid lähevad kaugemale küborgi kontseptsioonist, sest kui küborg võib esindada täiustamist, siis orgaaniline osa võib olla vastuvõtlik haigustele, vananemisele ja surmale, kuid transhumanismi "posthumanist" on surematu, vananematu ja haigustele immuunne. Kuuendas peatükis arutletakse "posthumanistlike" narratiivide ja religiooni vaheliste suhete üle, sõnastades seisukoha, et religioosset eshatoloogiat tuleks käsitleda kui "posthumanistlikku" narratiivi. Selle põhjuseks on tuvastatud sarnasused ilmalike "posthumanistlike" narratiivide ja religioonide eshatoloogiliste visioonide vahel. Selles peatükis tuvastatakse transhumanismis ja religioossetes õpetustes erinevaid kehastatusmõtete varjundeid, millel puudub pühakirjanduslik ja teaduslik alus, näiteks õpetused, mis stigmatiseerivad seksuaalseid väljendusi, soolist diskrimineerimist ja soovi loobuda kehast. Seksismi, günofoobiat ja genofoobiat arutatakse kristluses seoses transsendentaalsuse ideega. Uuringus väidetakse, et selliseid eelarvamusi soodustavad arusaamad on kultuurilised, neil puuduvad pühakirjalikud alused ja teaduslikud valgustused, seega on tegemist vertikaalsete transtsendentsuse ideedega. Seitsmes peatükk on uurimuse kokkuvõte ja järeldused, milles sõnastatakse, et religioon/teoloogia ja teadus/tehnoloogia peaksid olema üksteist täiendavad, mitte vastanduvad valdkonnad. Seda seetõttu, et nad erinevad ja lähenevad paljudes valdkondades, et pakkuda mitmekesiseid andmeid inimese tervikliku heaolu jaoks. Näiteks esitavad teadus ja teoloogia erinevaid arusaamu inimese identiteedist ja eripärast. Siiski lähenevad nad teineteisele selles, et inimene on ainulaadne ja et ta on suguluses kõigi teiste looduses elavate olenditega. Tehnoloogia on Jumala kingitus ja osa inimloomusest, eelduseks ellujäämisele ja tervislikkusele, samas võivad mõned tehnoloogiad kujutada ohtu elule, sealhulgas inimese väljasuremisele. Seetõttu peab usukogukond aktiivselt tegelema tehnoloogiaga, et tagada kaasloojate tehnoloogiate levik. Lõpuks, naistevastane vägivald on paljudes kultuurides endeemiline, mis on inimkonna dehumaniseerimise vahend, mille vastu võitlemisel peaks usukogukond olema esirinnas. Siiski on paljudes religioonides üldiselt ja eriti kristluses kehtestatud naissoost vägivalla näilisus, mis muudab võimatuks selliste sotsiaalsete hädade vastu võitlemise. Õpetused, mis toidavad segregatsiooni, genofoobiat ja seksismi, tuleks kirikus välja juurida. See muudab kiriku usaldusväärseks, et täita oma propageerivat rolli võrdsete põhimõtete ja võrdsete võimaluste tagamisel kõigile. Kui kirik ei eemalda piiranguid ise, võib tulla periood, mil seda võrreldakse ning see omakorda põhjustaks skandaale, kus kohtud võrdleksid kirikut kiriklikes rollides naise kehale seatud piirangute kaotamisega.
Avatud sõna- ja sakramendiosadus. Ristitud laste ja noorte armulaua admissioon: kontekstid ja arusaamad Eesti luterlikus kirikus 1917–2005
(2022-09-12) Vilumaa, Hedi; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Omal ajal öeldi tabavalt, et lastega tegelemine kirikus ei ole mingi mugav jalutuskäik, vaid pigem takistusjooks. Ajalugu uurides selgub, et protestantlik kirik on pikka aega jaganud oma ristitud noorliikmetele küll Jumala sõna, kuid mitte armulauda. Sellisena ei teostu aga avatud sõna- ja sakramendiosaduse põhimõte – kõikide ristitute võrdväärne osadus kirikus, mille rakendumist uustestamentliku koinonia-idee alusel on seatud ja seatakse tänapäevalgi kirikutes eesmärgiks. Ristitud laste ja noorte armulauale lubamise ehk admissiooni küsimuse üle murravad teoloogid pead juba sajandeid. Küsimus on selles, millistel tingimustel saadakse selleks õigus? Milline on ristimise, osaduse, liikmesuse ja konfirmatsiooni roll? Kuidas on protestantlikes kirikutes ja Eesti luterlikus kirikus kasutatud erinevaid admissiooni mudeleid ja mille alusel on fikseeritud selle korrad? Millist rolli mängib kiriklik noorsootöö? Väitekirjas analüüsin admissiooni eklesioloogilist, kirikuajaloolist ning kirikliku noorsootöö konteksti avatud sõna- ja sakramendiosaduse vaatenurgast. Samuti esitan need arusaamad admissioonist, mis kujunesid Eesti luterlikus kirikus aastatel 1917–2005 ja avaldavad mõju tänapäevani. Järeldan, et kuigi avatud sõna- ja sakramendiosaduse idee võimaldab ristitud lastel ja noortel armulaual osaleda ning Eesti luterlikus kirikus on seda vaadeldaval perioodil osaliselt ka lubatud, mõjutas siinset admissiooni mudeli ja korra valikut varem ja mõjutab praegugi konfirmatsioonitraditsioon. Kuigi kirikuseaduse järgi pääsevad lapsed ja noored armulauale ristimise alusel, kehtivad selle mudeli kõrval veel teisedki. Seega puudub Eesti luterlikus kirikus ühtne arusaam admissioonist ning kehtestatud on osalise admissiooni kord, mis lubab kiriku liikmeid armulauale nii ristimise kui ka konfirmatsiooni alusel.
Establishing trans-contextual science education in promoting active informed citizenry for societal development
(2022-09-13) Chowdhury, Tapashi Binte Mahmud; Rannikmäe, Miia, juhendaja; Holbrook, Jack, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Loodusteaduslik haridus, mille eesmärgiks on kujundada loodusteaduslikku kirjaoskust, peab tagama õpilastel oskused kanda üle oma pädevusi elulisse konteksti, käsitleda jätku- suutlikkusega seotud sotsiaalseid muresid ja toetada üldist heaolu Käesolev doktoritöö toob välja vajaduse loodusteadusliku kirjaoskuse käsitluse arendamiseks laiendades ühiskonnas tajutavat loodusteadusliku hariduse mõõdet. Uurimistöös on rõhuasetus loodusteaduslikel probleemidel, mis on olulised ühiskonna arengus nii teaduslikust kui ka praktilisest vaatenurgast. Samuti on uuringu eesmärk selgitada välja kuidas õpetajad väärtustavad sotsiaalse kandepinnaga loodusteaduslike teemade käsitlemise loodusainete õpetamisel ning uurida kogukondlikku loodusteaduslike teadmiste ülekandumist kooli kontekstist igapäevaellu. Doktoritöös defineeritakse aktiivse informeeritud kodanikkonna mõiste ja sellega täiendatakse teaduskirjanduses tuntud kolmeastmelist õpetamise mudelit kontekstiülese loodusteadusliku hariduse mõõtmega. Selgitati välja õpetajate tajutud enesetõhusus loodusteaduste õpetamise praktikast ning lisati täiendav dimensioon õpetamisviisi tähtsustamaks aktiivse informeeritud kodanikkonna edendamise protsessi. 126 Bangladeshi loodusainete õpetajaga läbiviidud küsitlus näitas, et Bangladeshi õpetajate tajutud enesetõhusus uue lähenemisviisi tähtsuse ja tegeliku praktika vahel oli erinev. Kvalitatiivset meetodit kasutades viidi läbi ekspertintervjuud. Uuringu tulemused näitasid, et loodusteaduste õppimise eesmärke tajuti kolmel erineval tasemel – õpilaste individuaalne areng(loodusteaduste kontseptuaalsete teadmiste ja oskuste omandamine, teaduslikud väärtused ja individuaalne suhe loodusteadustega), õpilaste sotsiaalne areng (rühmatöö, koostöö, kogukonna tunne, argumenteerimine ja otsuste tegemine) ning ühiskondlik areng ( aktiivne ühiskonna toetamine ühiskondlike probleemide lahendamisel kollektiivse ja teaduslike mõjude kaasamise kaudu, edendades kollektiivset teaduslikku hoiakut lahendamaks dilemmasid). Käesolev nägemus ühiskonna arengust on kooskõlas humanismi õppimisteooriaga ja arvestab humanistlikku lähenemist, mis toetab õppijate ettevalmistamist ühiskondlike probleemide lahendamisel edendab loogilistes ja veenvates tegevustes positiivseid kollektiivseid muutusi, ning muutusi ühiskonnas tervikuna.
Improving students’ self-efficacy towards acquiring disciplinary and interdisciplinary core ideas and 21st century skills for promoting meaningful science learning
(2022-09-13) Semilarski, Helen; Rannikmäe, Miia, juhendaja; Soobard, Regina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kogu maailm vajab haritud inimesi, kellel on loodusteaduslik kompetentsus, et lahendada esile kerkinud probleeme nii teaduses, meditsiinis, poliitikas kui ka teistes olulistes valdkondades. Loodusteaduste õpetamisel on jätkuvalt probleemiks, et tundides pööratakse suurt tähelepanu ainesisu omandamisele, mitte eluks vajalike oskuste kujundamisele, mis on viinud selleni, et loodusteaduslikud õppeained on muutunud õpilaste jaoks vähem huvitavaks ning et õpilastel tekivad killustunud teadmised. Ka varasemast uuringust „Loodusteaduslik kirjaoskus gümnaasiumiõpilaste karjäärivaliku mõjutajana (LoTeGüm)“ selgus, et gümnaasiumiõpingute jooksul kasvavad õpilaste aineteadmised, kuid oskus neid teadmisi rakendada probleemide lahendamisel ja otsuste tegemisel jääb tagasihoidlikuks või koguni ei muutu üldse. Seetõttu on oluline uurida viise, mis toetaks õpilaste tähenduslikku õppimist loodusainete valdkonnas. Õppimine on õpilasele tähenduslik siis, kui see kannab mingisugust püsivat muutust, mis on õppija igapäevaelus oluline ka pärast õpinguid. Doktoritöös uuritakse gümnaasiumiõpilaste tajutud enesetõhusust raamteemade kasutamisel, sealhulgas 21. sajandi oskustega seoses. Bandura (1986) on defineerinud tajutud enesetõhusust kui inimese hinnangut oma võimetele teha ja korraldada vajalikke tegevuskäike eesmärgiga saavutada oodatud sooritustulemusi. Mitmed uuringud on näidanud, et õpilase kõrgem tajutud enesetõhusus aitab oluliselt kaasa soovitud õpitulemuste saavutamisele, kuna õpilasel on suurem usk oma suutlikkusse. Doktoritöö fookuses on loodusteadustega seotud raamteemad, mida defineeritakse kui teemasid, mis on teaduse ja ühiskonna poolt hetkeliselt kokku lepitud ning mis on õpilasele olulised nii igapäevaelus kui ka tulevikus. Sellised raamteemad on näiteks energia muundumine ja geneetiline mitmekesisus, mis moodustavad ühtse teadusliku raamistiku Eesti riiklikus õppekavas olevatele teemadele. Raamteemad on olulised loodusnähtuste (nt virmalised, vikerkaar, maavärin) või ka protsesside (nt fotosüntees, käärimine, hingamine) selgitamiseks ning mõistmiseks. Samuti võimaldavad raamteemad eri valdkondadest pärit teadmisi või ainealaseid (distsiplinaarseid) ja interdistsiplinaarseid teadmisi seostada ning seejuures toetada õpilaste sisukat õppimist ja teema mõistmist. Peaks ju iga gümnaasiumiõpilase jaoks olema õppekavas toodu seostatud ja loogiline, olenemata sellest, millise karjääri ta tulevikus valib. Doktoritöö eesmärk on välja selgitada raamteemade kaartide kui õpetamis- ja õppimisviisi kasutamise efektiivsus, mis hõlbustab loodusteaduste õppimise lõimimist ja aitab edendada õpilaste tajutud enesetõhusust tähendusliku õppimise suunas. Doktoritöö järelduste põhjal saab esitada mitmeid soovitusi, kuidas toetada õpilaste tähenduslikku õppimist.
Automated impact assessment - How digitizing government enables rapid and tailor-made policy responses
(Association for Computing Machinery (ACM), 2022-09-14) Maksimova, Mariia; Alishani, Art; Solvak, Mihkel; Krimmer, Robert
As interest in the digital transformation of public administration grows, the main challenge remains to improve government governance systems and integrate a wider range of evidence into decisionmaking processes. The successful digitalization and application of such approaches improves the quality, responsiveness and flexibility of public administrations. The digialtization of processes has made it possible to use micro-level data to assess the impact of a policy or program and apply the feedback to improve the design and delivery of public services. Evidence-based policy-making evaluates programs based on their visible impacts. Large-scale data collected through digitized governance, coupled with econometric impact assessment, provides an ideal working toolkit for this. However, the current situation of European governments is one of slow adoption, as they are often slow to respond to new challenges. This is due to the static one-off impact assessment approaches used, the results of which quickly become outdated. With further digitalization, improvement of systems, and a rapidly changing situation, there is a need to speed up institutions’ ability to quickly draw working solutions to offset the effects of unexpected events in society and economy and react without delays if policy effects dissipate. This paper demonstrates how a high level of digitalization in government allows addressing such issues by automating causal impact assessment and making it a continuous part of the service delivery. The use case is an automated system for assessing active labour market policies in Estonia using individual-level data from government digital registers. Building on this, it shows how impact assessment automation depends on automatically generated data, only available due to the digitalization of other public services, and how versatile it is when it comes to proving casual evidence in a suddenly changing environment.
The Proceedings of the 23rd Annual International Conference on Digital Government Research (DGO2022) Intelligent Technologies, Governments and Citizens June 15-17, 2022
(Association for Computing Machinery (ACM), 2022-09-14) Loni Hagen; Mihkel Solvak; Sungsoo Hwang
The 23rd Annual International Conference on Digital Government Research theme is “Intelligent Technologies, Governments and Citizens”. Data and computational algorithms make systems smarter, but should result in smarter government and citizens. Intelligence and smartness affect all kinds of public values - such as fairness, inclusion, equity, transparency, privacy, security, trust, etc., and is not well-understood. These technologies provide immense opportunities and should be used in the light of public values. Society and technology co-evolve and we are looking for new ways to balance between them. Specifically, the conference aims to advance research and practice in this field. The keynotes, presentations, posters and workshops show that the conference theme is very well-chosen and more actual than ever. The challenges posed by new technology have underscored the need to grasp the potential. Digital government brings into focus the realization of public values to improve our society at all levels of government. The conference again shows the importance of the digital government society, which brings together scholars in this field. Dg.o 2022 is fully online and enables to connect to scholars and practitioners around the globe and facilitate global conversations and exchanges via the use of digital technologies. This conference is primarily a live conference for full engagement, keynotes, presentations of research papers, workshops, panels and posters and provides engaging exchange throughout the entire duration of the conference.
Characterization of follicular fluid-derived extracellular vesicles and their contribution to periconception environment
(2022-09-19) Hasan, Mohammad Mehedi; Fazeli, Alireza, juhendaja; Jaakma, Ülle, juhendaja; Salumets, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Viljatuse levimus on tänapäeval üheks suurimaks murekohaks. Maailma Terviseorganisatsiooni prognooside kohaselt on viljatus 21. sajandil suuruselt kolmas ülemaailmne terviseprobleem, mis jääb alla ainult vähi ja südame-veresoonkonna haigustele. Abistav reproduktiivtehnoloogia (Assisted Reproductive Technology - ART), sealhulgas in vitro viljastamine, on oluline terapeutiline meetod viljatuse ravis. ART edukuse määr ei ole aga endiselt piisavalt kõrgel tasemel ning on veel palju arenguruumi meetodi tõhusamaks muutmisel. Üks peamisi põhjuseid võib olla sugurakkude kvaliteedi tõstmise ebaõnnestumine ning ka ebasobiv implatatsioonieelne keskkond. Viimastel aastatel on EV-sid (membraaniga ümbritsetud nanosuuruses osakesed) üha enam tunnustatud kui alternatiivset rakkudevahelise suhtluse viisi. Mitmed uuringud on näidanud, et EV-sid on eraldatud peaaegu kõigist bioloogilistest vedelikest, sealhulgas follikulaarvedelikust (FF). FF-st pärinevad EV-d on olulised munarakkude küpsemiseks, viljastamiseks ja embrüo arenguks ning EVd on ka potentsiaalsed patofüsioloogiliste seisundite biomarkerid. Antud projektis uurisime FF EV-de rolli munajuha geeniekspressiooni reguleerimisel ning nende mõju spermatosoidide elutähtsatele funktsioonidele. Lisaks uurisime ka EV kaasas kantavate komponentide muutuseid polütsüstiliste munasarjade sündroomi (PCOS) patsientide FF EV-des võrreldes tervete inimestega. Meie esimene uuring näitas, et veiste FF ja FF EV-d muudavad veiste munajuhade epiteelirakkude geeniekspressiooni, mis võib kaasa aidata implantatsiooni eelse mikrokeskkonna, viljastamise ja embrüo varajase arengu ettevalmistamisele. Samamoodi näitas meie teine uuring, et veiste FF EV-d parendavad veiste spermatosoidide funktsionaalseid omadusi, eriti elujõulisust, kapatsitatsiooni ja akrosoomireaktsiooni. Lõpuks näitas meie kolmas uuring EV kaasas kantavate komponentide muutuseid erinevates patofüsioloogilistes seisundites (võrreldi PCOS patsiente ja viljakaid naisi) ja nende panust munasarjade signaali häiretesse. MiRNA-de analüüs näitas, et PCOS-i naistelt saadud FF EV-d kannavad tervete naistega võrreldes erinevaid miRNA-sid. Meie tulemused kinnitasid ka PCOS-i naiste puhul uudse FF EV-dest tuletatud miRNA, mida võiks kasutada PCOS-i diagnoosimise potentsiaalse biomarkerina. Kokkuvõtteks kinnitasid meie uuringute üldised leiud EV-de olemasolu FF-is ja nende mõju spermatosoididele ja munajuhade geeniekspressioonile ning erinevusi FF EV-de kaasas kantavates komponentides PCOS-i patsientide ja tervete naiste puhul.
Internet voting: The role of personality traits and trust across three parliamentary elections in Estonia
(Springer, 2022-09-24) Sindermann, Cornelia; Rozgonjuk, Dmitri; Solvak, Mihkel; Realo, Anu; Vassil, Kristjan
Some countries offer options to vote in elections remotely via the internet. However, not all voters take up this opportunity. This study investigates the role of the Five-Factor Model personality traits in the choice to use internet voting, and the potential mediating effects of trust in internet voting, controlling for sociodemographic variables. Survey data collected after national elections in Estonia in 2011 (N = 482), 2015 (N = 535), and 2019 (N = 546) were analyzed. Agreeableness was positively correlated with trust in internet voting in all samples. Additionally, Agreeableness was related to internet voting via trust, but not in all samples. Internet voting was predicted by higher trust in internet voting, better PC literacy, and speaking Estonian at home, across all samples. These results indicate that easy access to, and trust in, internet voting may play a bigger role in the decision to use internet voting than personality traits.
Laste elumaailma meediastumine
(2022-09-26) Saks, Kristiina; Kalmus, Veronika, juhendaja; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Meedia- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kiirest arengust tulenevad muutused on üks 21. sajandi suurtest suundumustest, mida uurisin doktoritöös laste vaatenurgast. Keskmine läänelikus ühiskonnas kasvav laps veedab päevas tunde meediat kasutades. Meedia mõju lastele on uuritud palju, kuid endiselt on rohkelt erimeelsusi selles osas, kas meedia on lastele ennekõike võimalus või oht. Valdav on siiski suhtumine, et meedia ei ole lihtsalt hea ega halb, vaid selle mõju sõltub kontekstist. Doktoritöö eesmärk oli uurida Eesti laste elumaailma ehk nende subjektiivse maailmataju meediastumist – seda, kuidas meedia on laste elumaailma kujunemise üheks aluseks. Tuginedes kvalitatiivuuringule (intervjuud lasteaialaste ja õpetajatega) ning kooliõpilaste kvantitatiivuuringule (969 joonistuse kontentanalüüs), kirjeldasin meedia rolli laste elus. Lapsed kasutavad meediat iga päev, nad mängivad meediast inspireeritud mänge, jäljendavad meediategelasi ja nende sõnavara. Lastel on meediatootemarkidega riideid, mänguasju ja tarbeesemeid. Samuti on meedia alus laste koosloomele, mis viib meediasisu ka nendeni, kes ise kasutavad meediat vähe. Näiteks ei pruugi laps olla mõnd populaarset (multi)filmi näinud, kuid mängib lasteaias sõpradega selle ainetel loovmänge või kasutab meediatootemarkidega mänguasju. Seega, meediastumisel on nii otseseid kui ka kaudseid vorme, misläbi jõuavad meedia ilmingud kõigi tänapäeva läänelikes ühiskondades kasvavate laste igapäevaellu. Tulemustest ilmnes ka Eesti laste meediarepertuaari tugev mõjutatus USA ja Lääne-Euroopa meediatoodangust, mille üks võimalik põhjus on Eesti omatoodangu nappus. Tulenevalt laste globaalsest meediarepertuaarist soovitasin vanematel kasutada meedia kultuurilise vahendamise strateegiat, et selgitada, kuidas ekraanil nähtu seostub Eesti tavadega. Kuna osa meediaga seotud küsimusi ilmneb alles tagantjärele, soovitasin vanematel ka vestelda lastega nende meediakogemustest tagasivaatavalt, et vajadusel last toetada (ehk kasutada tagasivaatava vahendamise strateegiat).
The importance of microbiome in human health
(2022-09-26) Aasmets, Oliver; Org, Elin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tehnoloogia areng on andnud inimesele võimaluse uurida ümbritsevat maailma nurkade alt, mille jaoks veel mõned kümnendid tagasi võimalused puudusid. Üks selliseid teadusvaldkondi on inimese mikrobioomi ehk meie kehal ja kehas elavate mikroorganismide nagu näiteks bakterite ja viiruste uurimine. On teada, et mikrobioomil on oluline funktsioon inimese tervisele ning mikrobioomi kooslust omakorda mõjutavad suurel määral meie elustiil, toitumisharjumused, ümbritsev keskkond ning tervislik seisund. Just seosed haigustega on tekitanud huvi mikrobioomi kasutamiseks meditsiinilistes rakendustes. Doktoritöö eesmärk oli uurida, millised faktorid lisaks teadaolevatele on seotud meie soolestiku mikrobioomi kooslusega ning kuidas on mikrobioomi andmeid võimalik kasutada haiguste diagnoosimiseks ning haigusriskide hindamiseks. Esiteks uurisime teist tüüpi diabeeti ning näitasime, et mikrobioom aitab senisest täpsemalt ennustada muutusi veresuhkru regulatsiooni kirjeldavates parameetrites, milleks olid eelkõige insuliini eritamisega seotud näitajaid. Järgmiseks eesmärgiks oli kirjeldada Eesti populatsiooni soolestiku mikrorbioomi profiiili ning tuvasatada mikrobioomi kooslust mõjutavad faktorid. Eesti Geenivaramu terviseandmestikku kasutades tuvastasime, et antibiootikumide pikaajalisel korduval kasutamisel on akkumuleeruv mõju mikrobioomi kooslusele olenemata sellest, kas antibiootikume on kasutatud viimase kuue kuu jooksul. Analüüsides pikaajalise antibiootikumide mõju arvesse võtmine võimaldas omakorda täpsustada haigusspetsiifilisi muutusi mikrobioomis. Lisaks uurisime, kas soolestiku mikrobioomi abil inimeste grupeerimine võimaldaks ka kasutust kliinilistes rakendustes. Selgus, et selliselt mikrobioomi kooslust lihtsustades on võimalik küll anda hinnang inimese üldisele elustiilile, kuid tõendid haiguste diagnoosimisel või haiguste riski hindamiseks pole piisavalt tugevad. Kokkuvõttes on mikrobioomi uurimisel meditsiinis suur potentsiaal, mis võimaldab täiendada olemasolevaid võimalusi haiguste diagnoosimiseks ning riskide hindamiseks, kuid see eeldab täiendavaid teadmisi ja uuringuid.
Osteoarthritis pathogenesis: an immunological passage through synovium-synovial fluid axis
(2022-09-26) Kulkarni, Priya; Märtson, Aare, juhendaja; Koks, Sulev, juhendaja; Harsulkar, Abhay, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Osteoartriit (OA) on kõige levinum liigesehaigus, millel ei ole tänaseni patogeneetilist ravi. Tõhusate ravimeetodite arendamise peamised väljakutsed on OA heterogeensus ja ebaselge patoloogia. OA-d, mida tavapäraselt tuntakse kui „vananemishaigust“, peetakse järjest enam krooniliseks põletikuliseks haiguseks. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli hinnata sünoviaalvedelikuga seotud põletikulist mehhanismi, mis on OA patoloogias üks põhilisi põletikukohti. Seda silmas pidades piirdub sünoviaalvedeliku analüüs sageli tema molekulaarse koostise uurimisega, kuid funktsionaalse ulatuse hindamiseks on vaja laiemat tausta. Seetõttu püüti molekulaarse signaali dekodeerimisega uurida sünoviaalvedeliku laiemat kaasatust haiguse patogeneesis. Viidi läbi mitmetasandiline analüüs, kasutades OA-st mõjutatud sünoviaalmembraani ja osteofüütide biopsiaid ning sünoviaalvedeliku proove. Lisaks tehti rakupõhiseid analüüse, kasutades inimese monotsüütide rakuliine (THP1 ja U37) ning inimese vereloome tüvirakke. Bioloogiliste testide tulemuste toetamiseks viidi läbi proteoomi analüüs ja sünoviaalvedeliku immuno-fenotüüpimine. Sünoviaalmembraani rakkude geeniekspressiooni uuring näitas püsivat põletikku OA liigestes. Suurem põletik haiguse varases staadiumis annab vältimatu tõuke kõhrkoe kiiremaks lagunemiseks haiguse hilisemates staadiumites. Kõigi OA staadiumide sünoviaalvedeliku proovid, inkubeerides neid THP1 ja U937 rakkudega, suutsid rakkudes esile kutsuda põletikku. Samas katses näidati, et OA sünoviaalvedelik võib indutseerida immuunrakkude eristumist ja toimida nišina, pakkudes olulist mikrokeskkonda, mis toetab immuunrakkude funktsionaalset aktiivsust ning põhjustab põletiku süvenemist ja kestmist. Sünoviaalvedeliku proteoomianalüüs paljastas mitmeid suures koguses esinevaid valke, mis võivad, nagu täheldati, indutseerida immuunrakkude eristumist. Lõpuks viidi läbi osteofüütide RNA-seq analüüs, et uurida selles toimuvaid molekulaarseid ja rakulisi protsesse, eriti OA patoloogia kontekstis. Geeniekspressiooni mustri funktsionaalne analüüs näitas progresseeruvat aktiivset luu ümberkujunemist ja nuumrakkude tihedat seotust selles protsessis. See teadmine on OA patoloogias uus ja peaks olema arvesse võetud sobivate ravimeetodite kavandamisel.
Revealing Master’s theses structures using Machine Learning Methods
(Tartu Ülikool, 2022-09-30) Susman, Margaux; Hint, Helen; Šinkūnienė, Jolanta; Leijen, Djuddah A.J.