Sirvi Kuupäev , alustades "2022-10-28" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Exploring post-translational modifications of histones in RNA polymerase II-dependent transcription
(2022-10-28) Jürgens, Henel; Kristjuhan, Arnold, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eukarüootsetes rakkudes on DNA pakitud koos histoonivalkudega struktuuri, mida nimetatakse kromatiiniks. DNA tihedalt kromatiini pakkimine tagab geneetilise materjali kompaktsuse, kui samas on see dünaamiline struktuur, mis võimaldab ligipääsu erinevatele DNA-l toimuvatele protsessidele, kaasa arvatud RNA polümeraas II-e poolt läbiviidavale geenide transkriptsioonile. Üheks peamiseks mehhanismiks kromatiini struktuuri muutmiseks rakus on histoonide modifitseerimine. Histoonide post-translatsioonilised modifikatsioonid (PTM-d) võivad muuta nii DNA ja histoonide vahelisi interaktsioone kui olla seondumiskohaks erinevatele efektorvalkudele, mis omakorda toovad transkriptsioonifaktorid ja regulatoorsed valgud teatud DNA piirkondadele. On leitud, et PTM-d on vajalikud kromatiini ja transkriptsiooni epigeneetilises reguleerimises, kuid milliste mehhanismide abil ja kuidas toimub modifikatsioonimustrite dünaamiline regulatsioon transkriptsioonis on veel selguseta. Käesolevas töös uuriti RNAPII transkriptsiooni mehhanisme ning histoonide PTM-ide ja nendele seonduvate faktorite rolli, kasutades mudelorganismina pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae. Esmalt vaadeldi transkriptsiooni käigus moodustuva histoon H3 lüsiinijääk 36 metülatsioonimustri (H3K36) levikut ja eemaldamise dünaamikat. Leiti, et metüleerimine püsib rakkudes pärast transkriptsiooni toimumist võrdlemisi lühiajaliselt ning metülatsioonimärgise eemaldamiseks on vajalik nii demetülaaside ensümaatiline aktiivsus kui replikatsiooni käigus toimuv histoonide väljavahetamine. Järgnevalt uuriti histoonide modifikatsioonide mõju geeniekspressioonile olukorras, kus RNAPII kompleksist puudub üks subühik. Leiti, et sellistes stressitingimustes ei suuda rakud korrektselt reageerida tekkivatele DNA kahjustustele ning histoonide atsetüleerimine muutub rakkude elus püsimiseks hädavajalikuks. Antud töös uuriti ka atsüleerimist äratundva efektorvalgu Taf14 YEATS domeeni olulisust ja rolli transkriptsioonis. Täpsustati YEATS domeeni seondumissihtmärke ja leiti, et YEATS domeen osaleb transkriptsiooni pre-initsatsiooni kompleksi stabiliseerimises. Doktoritöö tulemused avardavad oluliselt teadmisi histoonide modifikatsioonide ja nendega seonduvate valkude olulisusest transkriptsiooni regulatsioonis.
Проблема «Россия и Европа» в русских литературных путешествиях (Фонвизин – Карамзин – Достоевский)
(2022-10-28) Соловьев, Андрей; Киселева, Любовь, juhendaja; Tartu ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
„Venemaa ja Euroopa“ on üks uue aja vene kirjanduse, kriitika ja publitsistika võtmetähtsusega probleeme. Just valitud kronoloogilisel perioodil — 18.–19. sajandi keskpaik — hakkas venelaste suhtumine Euroopasse kujunema omaette kirjeldusobjektiks, mis on eriti iseloomulik traveloogidele (ka sünonüümidena: „reisikiri“, „reisikirjandus“, „travel literatuure“, „travel writing“, „Reisebericht“). Käesolevas väitekirjas käsitletakse ainult neid reisikirju, kus autorid on, esiteks, seda probleemi oma põhiteemana vaadelnud ja, teiseks, kasutanud mudelit „venelane Euroopas“. Selle mudeli evolutsioon on antud töös tähelepanu keskpunktis. Väitekirjas keskenduti olulistele, pretsedenti loovatele tekstidele: Deniss Fonvizini „Kirjad Prantsusmaalt“ (1778); Nikolai Karamzini „Vene reisija kirjad“ (1791–1801) ja Fjodor Dostojevski „Talviseid märkmeid suviseist muljeist“ (1863). Fonvizini, Karamzini ja Dostojevski teosed kujutavad endast kolme kõige tähelepanuväärsemat näidet erinevate mudelite konstrueerimisest: „pettunud reisija“, „naiivne reisija“, „vene reisija“, „vene eurooplane“. Väitekiri näitab, et need, varem uurimata mudelid on vene reisikirjanduses kõige mõjukamad. Kirjandusliku mudeli „venelane Euroopas“ ja selle variantide käsitlemine viidi töös läbi ajaloolis-kirjanduslikust perspektiivist lähtuvalt, kronoloogiliselt iga mudeli variandi sees. Kokkuvõttes võimaldas see näidata, et valitud perioodi raames on jälgitavad mudeli evolutsiooni põhietapid, mille sõlmib kokku Dostojevski teos „Talviseid märkmeid suviseist muljeist“. Mudel „vene eurooplane“ võtab kokku eespool mainitud mudelite arengu vene reisikirjades. Mudelilt „kohtumine Euroopaga“ pärib see pragmaatilise osa: Euroopa elu nähtusi kirjeldatakse Venemaa sisemise arengu käsitlemise eesmärkidel. „Kirjades Prantsusmaalt“ antud „pettumuse“ mudeliga lähendab seda üldine hinnangute toon ja keele rõhutatud rahvapärasus. Mudelist „naiivne reisija“ sai „vene eurooplane“ vormeli kontakti jaoks tegelikkusega. Teostest, mille eesmärk on uurida „rahvuslikku iseloomu“, on laenatud teravdatud huvi enesemääramise vastu. Doktoritöös vaadeldavate vene traveloogide spetsiifika seisneb selles, et need sisaldavad reisija refleksiooni mitte lihtsalt iseenda kohta, vaid ka selle kohta, kuidas venelased Euroopasse suhtuvad. Oluline on rõhutada veel ühte väitekirja järeldust. Jutustaja kujund Fonvizini, Karamzini ja Dostojevski traveloogides on otseselt seotud oma lugejaskonda kujundava teose pragmaatikaga. Fonvizinil on selleks lugejaks eesrindlik aadelkond, Karamzinil euroopalikult haritud publik, Dostojevskil tema poolt poleemikaks kutsutud „vene eurooplased“.