Sirvi Kuupäev , alustades "2022-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 32

Fotod teadusraamatukogude visioonikonverentsist
(2022-11-01) Mengel, Lilian
Librarians in the Loop: the future of research libraries in a data-driven world
(2022-11-01) Smith, MacKenzie
Raamatukogu kommunikatsioon Gutenbergist Zuckerbergini
(2022-11-01) Einasto, Olga
Teadusraamatukogude roll riigi vaates
(2022-11-01) Eessalu, Martin
Open Science 20xx? Stop changing the date… Start changing the strategy
(2022-11-01) Mendez, Eva
Teadusraamatukogude visioonikonverentsi plakat
(2022-11-01) Tartu Ülikooli raamatukogu
Appraisal driven modulation of attention control
(2022-11-01) Kolnes, Martin; Uusberg, Andero, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Miks mõjutavad emotsionaalse sisuga olukorrad visuaalset tähelepanu? Miks on näiteks nii, et tänaval vihase näoga mööduja jääb väga kiiresti silma? Miks on ka nii, et ebameeldivas või ärevas olukorras kipub tähelepanu fookus olema ainult üksikutel detailidel ja kõrvalised detailid jäävad märkamata? Seni on emotsionaalse tähelepanu seletamisel rõhutatud emotsiooniga kaasnevat positiivset või negatiivset tunnet. Näiteks on rõhutatud seda, et negatiivsed stiimulid, nagu kellegi vihane nägu, haaravad tähelepanu just tänu nende negatiivsele sisule ja sellest tekitatud tundele. Tartu Ülikoolis tehtud doktoritöö kohaselt tuleks aga otsida seletust emotsionaalsetele sündmustele antud tõlgendustest, mis põhjustavad ja kujundavad emotsionaalset kogemust. Näiteks võib negatiivne emotsioon tekkida sellest, kui sündmus on oluline, aga ei ole kooskõlas hetke eesmärkidega. Sellised tõlgendusmehhanismid on sageli automaatsed ja toetuvad ajumehhanismidele, mis tegelevad pidevalt keskkonna hindamisega, arvestades seejuures meie enda hetke eesmärke. Doktoritöö uuringutulemused kinnitasid, et tähelepanu juhib just olukorra tajutud olulisus, mitte olukorra positiivsus või negatiivsus. Lisaks näitas doktoritöö, et mõningad emotsiooni efektid tähelepanu mehhanismidele ei pruugi olla kaugeltki nii selged kui varasem kirjandus on näidanud. Peale teoreetiliste edasiarenduste pakkusid esitatud uuringud ka metodoloogilisi täiendusi, nagu näiteks pupilli suuruse kasutamine visuaalse tähelepanu mõõdikuna. Doktoritöö tulemused arendasid edasi arusaamist emotsioonide ja tähelepanu seostest ja samuti pakkusid tulevastele uuringutele uusi lähenemisi.
Anatomy of Library-Led Change
(2022-11-01) Stalberg, Erin; Sardis, Heather
Info mõistmine, selle omanik, väärtus ja hind olukorras, kus kõik on muutunud
(2022-11-01) Kollist, Andres
Why John Dewey's Icarian Attempt, to Soar Up as Mediator Between Kant and Hitler, was a Veritable Flop
(2022-11) Geismann, Georg
Short- and long-term outcomes of surgical management of chronic pancreatitis
(2022-11-01) Murruste, Marko; Lepner, Urmas, juhendaja; Talving, Peep, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Krooniline kõhunäärme põletik e pankreatiit (KP) on harv haigus – aastas haigestub ca 10 patsienti 100 000 inimese kohta. Patsientide peamisteks probleemideks on kõhuvalu ja/või KP tüsistused. Doktoritöös uuriti: KP patsientide operatsioonijärgset elulemust, seda mõjutavaid faktoreid ja surma põhjuseid; patsiendil esinevaid KP tüsistusi ja nende kirurgilise ravi efektiivsust; võrreldi pankrease ja peensoole vahelise ühenduse lühikese ja pika variandi tulemusi. Uuring põhines TÜK kirurgiakliinikus opereeritud 166 patsiendi andmetel. Tulemused: KP tõttu opereeritud patsientidel oli suremus 1,8 korda suurem kui ülejäänud elanikkonnal, seejuures jätkuva alkoholi tarvitamise korral oli see 2,7 korda suurem. Surmapõhjuste analüüsimisel selgus, et 75% patsientidest suri nende haiguste tüsistustesse, mille tekkeks on oluline roll alkoholi tarvitamisel ja/või suitsetamisel (nt. maksatsirroos, mürgistused, pahaloomulised kasvajad, ateroskleroosi tüsistused). KP tüsistused olid harva surma põhjuseks (4,2%). Lisaks alkoholi tarvitamisele ja suitsetamisele, olid elulemuse määramisel olulised: kaasuvate haiguste, pankrease puudulikkuse, töötuse ja kehakaalu languse esinemine. Tüsistuste uuringus võeti kasutusele uuenduslik klassifikaator, mis põhines tüsistuste tekkemehhanismil. See võimaldas sarnase tekkega tüsistusi grupeerida, mis omakorda võimaldas üldistavaid analüüse. Uuring näitas, et tüsistuste peamisi tekkemehhanisme arvestav kirurgiline ravi on efektiivne olemasolevate tüsistuste kõrvaldamisel ja valdavalt ka uute tekke vältimisel. Samas selgus, et ei ole ühte ideaalset operatsiooni meetodit kõikide situatsioonide jaoks – ühel operatsioonitüübil on ühed, teisel teised eelised. Patsiendi jaoks sobiva operatsiooni valikul tuleb lähtuda patsiendi kaebustest, pankrease anatoomilistest muutustest, tüsistuste laadist ning operatsiooni riskist. Pankrease ja peensoolevahelise ühenduse uuring näitas, et lühike ühendus tagab ühtlaselt laienenud pankrease juha korral sama efektiivse valu taandumise kui pikk. Kuna lühikese ühenduse korral olid operatsiooni kestus ja riskid väiksemad, peaks see olema eelistatud meetod ühtlaselt laienenud pankrease juha korral.
Transcriptomic and metabolic changes in the WFS1-deficient mouse model
(2022-11-01) Ivask, Marilin; Kõks, Sulev, juhendaja; Raasmaja, Atso, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Wolframi sündroom (WFS) on haruldane pärilik haigus, mida iseloomustavad lapseeas algav insuliinist sõltuv suhkurtõbi, nägemisnärvi kahjustus, magediabeet, kurtus ja mitmed neuroloogilised häired. Haigust põhjustavad mutatsioonid WFS1 geenis. WFS1 omab rakus mitmeid ülesandeid, osaledes endoplasmaatilises retiikulumis (ER) membraanitranspordis, valkude töötlemises ja raku vastuses voltumata valkude kogunemisele. Üha rohkem on teavet selle kohta, et ER homöostaasi kõrvalekalded ja krooniline ER stress on olulised mitmete haiguste arengus, näiteks neurodegeneratiivsed haigused ja diabeet. WFS1 tase ER stressi korral tavaliselt tõuseb ning WFS1 puudumine soodustab kroonilist ER stressi ja raku surma. See omakorda põhjustab haigusele iseloomulike sümptomite avaldumist ja süvenemist. Käesoleva töö eesmärgiks oli leida WFS hiiremudelis WFS1 puudulikkusest tingitud võimalikke transkriptoomilisi ja metaboolseid muutuseid, mis soodustavad WFS sümptomite arengut. WFS1 puudulikkus põhjustab transkriptoomilisi muutusi hüpotaalamuses, hipokampuses ja pankrease Langerhansi saartes, mis soodustavad haigusega seotud mitmesuguste endokriinsete, neurodegeneratiivsete ja käitumuslike sümptomite teket ja süvenemist. WFS1 puudulikkusse korral väheneb ka pankrease Langerhansi saarte arv ja häirub insuliini sekretsioon. WFS1 puudulikkus põhjustab ka metaboolseid kõrvalekaldeid, sest võrreldes oma normaalsete pesakonnakaaslastega kaaluvad Wfs1 mutansed hiired oluliselt vähem ja neil on lühem eluiga. Kõrge rasvasisaldusega toit põhjustab ühe toimiva Wfs1 geeni koopiaga hiirtel mitmesuguseid metaboolseid muutuseid, nagu kaalutõus, insuliini sekretsiooni muutused ning ER stressiga seotud geenide ekspressiooni muutused. Wfs1 heterosügootsus põhjustab aga variatsiooni nii metaboolsete tüsistuste kui ka ER stressi vahendavate geenide ekspressiooni mustrites, mis on seotud ebasoodsate metaboolsete häirete ja Wolframi sündroomiga seotud sümptomite kujunemisega.
Teadusraamatukogude visioonikonverentsi videosalvestus
(UTTV, 2022-11-01) Tartu Ülikool
Summarization ja arvuti poolt assisteeritud orienteerumine suurtes tekstimassiivides
(2022-11-01) Alumäe, Tanel
Finding novel factors affecting the mutation frequency: a case study of tRNA modification enzymes TruA and RluA
(2022-11-02) Tagel, Mari; Kivisaar, Maia, juhendaja; Ilves, Heili, juhendaja; Remme, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakterid suudavad elada kõikjal, kuid karmide ja muutlike keskkonnatingimustega kohanemiseks on aga vaja geneetilist varieeruvust. Bakterites on selle põhiliseks allikaks mutatsioonid. Evolutsiooni mõistmiseks on vaja selgitada molekulaarseid mehhanisme, mis mõjutavad mutatsioonide tekkesagedust. Käesolevas töös kirjeldasin ja analüüsisin uut testsüsteemi, mis võimaldab tuvastada mutatsioonisagedust mõjutavaid faktoreid bakteriperekonnas Pseudomonas. Kirjeldatud testsüsteemi abil õnnestus mullabakteris Pseudomonas putida tuvastada nii varem kirjeldatud kui ka uusi mutatsioonisagedust mõjutavaid geene. Üllatavaim leid oli tRNA modifikatsiooniensüümide TruA ja RluA mõju mutatsioonisagedusele. tRNAd on väikesed molekulid, mis valgusünteesil kannavad valkude ehituskive ribosoomi. Selleks, et paremini oma funktsiooni täita, on paljud nukleotiidid tRNAdes modifitseeritud. Modifikatsioonidel võib olla palju ülesandeid, näiteks aitavad modifikatsioonid tRNAdel saavutada õiget struktuuri või suurendavad translatsiooni täpsust. TruA ja RluA modifitseerivad U nukleotiidi pseudouridiiniks, tehes seda erineval poolel tRNA antikoodonist. Näitasime, et TruA ja RluA tehtud modifikatsioonide puudumisel suureneb P. putidas mutatsioonisagedus. Mõistmaks paremini nende ensüümide olulisust, analüüsisime translatsiooni täpsust, stressi taluvust, proteoomi ja üldist elulemust P. putida TruA ja RluA defektsetes tüvedes. Lisaks sellele selgitasime võrdlevalt TruA ja RluA rolle ka Pseudomonas aeruginosa ja Escherichia coli rakkudes. Saadud tulemustest on näha, kuidas konserveerunud funktsiooniga valgud võivad põhjustada erinevates bakterites erinevaid fenotüüpe. Samuti ilmestab käesolev töö, kuivõrd mitmekesised ja ootamatud tegurid võivad mõjutada DNAs mutatsioonide teket.
Design principles of synthetic molecular receptors for anion-selective electrodes
(2022-11-02) Rüütel, Alo; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ioonide määramiseks kasutatavaid portatiivseid sensorsüsteeme on laiatarbeliselt kättesaadavad vaid üksikud, näiteks Na+/K+ elektroodid, pH meetrid ja NO3- elektroodid. Anioonselektiivseid elektroodid on vajalikud meditsiinis, toiduainetööstuses, põllumajanduses. Nendes valdkondades on üheks huvipakkuvaks aineklassiks karboksüülhapete anioonid ehk karboksülaadid, mille selektiivseks määramiseks toimub arendustegevus elektrokeemiliste sensorite valmistamises. Selle uurimissuuna üheks strateegiaks on molekulaarretseptorite kasutamine ioonselektiivsetes elektroodides. Taoliste retseptorite arendamisega tegeleb just supramolekulaarkeemia ning ajapikku on loodud palju erinevaid retseptormolekulide valimeid. Kahjuks ei jõua sellised ained arendustegevuses kaugemale aineomaduste määramisest. Tulemusliku lõpuni arendatakse sensorsüsteemide prototüüpe üksikutel juhtudel. Käesoleva dissertatsiooni eesmärgiks on nimetatud kahe uurimisvaldkonna ühendamine ja uute anioonselektiivsete elektroodide arendamisel tekkivate väljakutsete uurimine. Sellega kaasnevad mitmed fundamentaalteaduslikud probleemid, mille lahendamiseks uuritakse töös mõjutegureid nagu seondumisvõime, lipofiilsus, kahefaasilised seondumiskeskkonnad jt.
The impact of environmental change on ecophysiology of hemiboreal tree species – acclimation mechanisms in belowground
(2022-11-03) Sell, Marili; Kupper, Priit, juhendaja; Ostonen-Märtin, Ivika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva sajandi lõpuks prognoositakse põhjapoolsetele laiuskraadidele koos temperatuuri ja sademete hulga kasvuga ka õhuniiskuse tõusu. Puude kasvukiirus võib suurenenud õhuniiskusel olla pärsitud ja transpiratsioonist tingitud veevoog läbi puude aeglustub, mis mõjutab vee ja vees lahustunud toitainete liikumist mullas. Kõige vähem on meil teadmisi, kuidas mõjutavad keskkonnamuutused taimede juuri ning vee- ja aineringeid mullas. Puude peened juured, mille ülesandeks on vee ja toitainete omastamine mullast, kohanevad keskkonnamuutustega. Näiteks muutub uute moodustuvate juurte kuju ja suurus ning kui selle tagajärjel suureneb juurte imav pind, siis toitainete kättesaamine paraneb. Lisaks sellele eritavad juured mulda mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Juureeritised on toiduks juurte pinnal ja lähiümbruses elavatele mikroobidele, kes muudavad mineraalained mullas taimede jaoks kättesaadavamaks. Juureeritistega mulda viidavat süsinikuvoogu on keeruline mõõta ja veel vähem teatakse, kuidas mõjutavad seda keskkonnamuutused. Antud doktoritöö raames analüüsiti viie puuliigi ökofüsioloogilist kohanemist kõrgenenud õhuniiskusele erineva lämmastikuallikaga muldadel. Töö käigus lahendati ka palju metoodilisi küsimusi, näiteks kui palju mõjutab juureeritiste kogust imi-, kasvu- ja juhtejuurte osakaal peenjuurestikus või kuidas analüüsida juurte kasvudünaamikat ajas ning kas kõrgenev õhuniiskus või erinev lämmastikuallikas mõjutavad juurte kasvukäiku oluliselt? Selleks kasutati mitmeid nutikaid lahendusi, näiteks mobiiltelefoni, et pildistada juurte kasvu ning masinõpet piltide analüüsimiseks. Tulemused on uudsed: 1) juureeritiste voog võib olla märkimisväärne ning seostub taime kasvu ja talitlusega, 2) juureeritiste mõõtmisel tuleb arvestada juurestiku talituslikku koostist ja osa puuliike ei ole tundlikud õhuniiskuse muutumisele, 3) õhuniiskuse suurenemine muudab juurte arengut oluliselt, kiireneb vananemine ning väheneb imav pindala, 4) nutitelefonide ja masinõppe kombinatsioon on lihtne, kiire ja täpne meetod juurte kasvu mõõtmiseks laborkatsetes.
Process management for Internet of mobile things
(2022-11-08) Mass, Jakob; Srirama, Satish Narayana, juhendaja; Chang, Chii, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Värkvõrk, ehk Asjade Internet (Internet of Things, lüh IoT) edendab lahendusi nagu nn tark linn, kus meid igapäevaselt ümbritsevad objektid on ühendatud infosüsteemidega ja ka üksteisega. Selliseks näiteks võib olla teekatete seisukorra monitoorimissüsteem. Võrku ühendatud sõidukitelt (nt bussidelt) kogutakse videomaterjali, mida seejärel töödeldakse, et tuvastada löökauke või lume kogunemist. Tavaliselt hõlmab selline lahendus keeruka tsentraalse süsteemi ehitamist. Otsuste langetamiseks (nt milliseid sõidukeid parasjagu protsessi kaasata) vajab keskne süsteem pidevat ühendust kõigi IoT seadmetega. Seadmete hulga kasvades võib keskne lahendus aga muutuda pudelikaelaks. Selliste protsesside disaini, haldust, automatiseerimist ja seiret hõlbustavad märkimisväärselt äriprotsesside halduse (Business Process Management, lüh BPM) valdkonna standardid ja tööriistad. Paraku ei ole BPM tehnoloogiad koheselt kasutatavad uute paradigmadega nagu Udu- ja Servaarvutus, mis tuleviku värkvõrgu jaoks vajalikud on. Nende puhul liigub suur osa otsustustest ja arvutustest üksikutest andmekeskustest servavõrgu seadmetele, mis asuvad lõppkasutajatele ja IoT seadmetele lähemal. Videotöötlust võiks teostada mini-andmekeskustes, mis on paigaldatud üle linna, näiteks bussipeatustesse. Arvestades IoT seadmete üha suurenevat hulka, vähendab selline koormuse jaotamine vähendab riski, et tsentraalne andmekeskust ülekoormamist. Doktoritöö uurib, kuidas mobiilsusega seonduvaid IoT protsesse taoliselt ümber korraldada, kohanedes pidevalt muutlikule, liikuvate seadmetega täidetud servavõrgule. Nimelt on ühendused katkendlikud, mistõttu otsuste langetus ja planeerimine peavad arvestama muuhulgas mobiilseadmete liikumistrajektoore. Töö raames valminud prototüüpe testiti Android seadmetel ja simulatsioonides. Lisaks valmis tööriistakomplekt STEP-ONE, mis võimaldab teadlastel hõlpsalt simuleerida ja analüüsida taolisi probleeme erinevais realistlikes stsenaariumites nagu seda on tark linn.
Soviet and Russian approach to the law of the sea: liberalism and local resistance
(2022-11-08) Thévenin, Pierre; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesoleva doktoritöö eesmärk on analüüsida Nõukogude ja Venemaa mereõiguse käsitust iseloomustavaid tunnuseid. Täpsemalt püütakse selgitada, kuidas mereõigust tänapäeva Venemaal kasutatakse ja mõistetakse ning kuidas seda mõisteti Nõukogude Liidus kui Venemaa õiguseellases riigis. Väitekirjas käsitletakse ajavahemikku alates 1960. aastate lõpust, mil NSV Liit sai mõjukaks mereriigiks, kuni 2022. aastani ning analüüsitakse Nõukogude ja Venemaa käsitust mereõigusest läbi aja ja ruumi prisma. Allpool on esitatud uurimisprojekti põhijäreldused, millest ilmneb Moskva keerukas ja puhuti vastuoluline lähenemine mereõigusele. Doktoritöö esimene järeldus ütleb, et vaatlusalusel perioodil sai Nõukogude Liidust liberaalset mereõiguse käsitust pooldav mereriik, ja sama kehtib jätkuvalt Venemaa kohta. Liberaalse käsituse keskmes on püüd kaitsta avamerevabadust ning vaba juurdepääsu merevaradele. Seda järeldust kinnitab Moskva hoiak 1982. aasta mereõiguse konventsiooni läbirääkimiste ajal ning samuti praegu toimuvatel läbirääkimistel, mille eesmärk on võtta vastu rahvusvaheliselt siduv dokument väljaspool riikide jurisdiktsiooni asuvate alade elurikkuse kaitse kohta. Moskva liberaalseid kalduvusi kinnitab ka Venemaa merepiiridel kehtestatud ühisrežiimide analüüs. Väitekirja teine järeldus lisab esimest täpsustavaid nüansse. Sellest ilmneb, et Nõukogude Liidu ja Venemaa käsitus mereõigusest ei ole järjekindlalt liberaalne. Kui Nõukogude Liit ja Venemaa on pidanud mõnda merd ajalooliselt endale kuuluvaks (see kehtib Arktika merede ning viimasel ajal ka Aasovi mere kohta), üritab Moskva mereõiguse konventsioonist mööda minnes seal endale rohkem õigusi saada. Selleks püüab Venemaa valitsus või selle doktriin õigustada ajaloolistel argumentidel põhinevaid erandrežiime. Samas on oluline märkida, et Moskva vastuseis mereõiguse konventsioonile on seni piirdunud vaid nende kahe piirkonnaga ning selle märkimisväärne laienemine ja üldiseks muutumine ei ole tõenäoline. 1982. aasta mereõiguse konventsiooni liberaalne vaim, mida Moskva aitas 1960. ja 1970. aastatel kujundada, vastab endiselt Venemaa huvidele merel.
Privacy-enhancing technologies for business process mining
(2022-11-08) Elkoumy, Gamal; Dumas, Marlon, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Protsessikaeve tehnikad võimaldavad organisatsioonidel analüüsida protsesside täitmise käigus tekkivaid logijälgi eesmärgiga leida parendusvõimalusi. Nende tehnikate eelduseks on, et nimetatud logijälgi koondavad sündmuslogid on andmeanalüütikutele analüüside läbi viimiseks kättesaadavad. Sellised sündmuslogid võivad sisaldada privaatset informatsiooni isikute kohta kelle jaoks protsessi täidetakse. Sellistel juhtudel peavad organisatsioonid rakendama privaatsuskaitse tehnoloogiaid (PET), et võimaldada analüütikul sündmuslogi põhjal järeldusi teha, samas säilitades isikute privaatsust. Kuigi PET tehnikad säilitavad isikute privaatsust organisatsiooni siseselt, muudavad nad ühtlasi sündmuslogisid sellisel viisil, mis võib viia analüüsi käigus valede järeldusteni. PET tehnikad võivad lisada sündmuslogidesse sellist uut käitumist, mille esinemine ei ole reaalses sündmuslogis võimalik. Näiteks võivad mõned PET tehnikad haigla sündmuslogi anonüümimisel lisada logijälje, mille kohaselt patsient külastas arsti enne haiglasse saabumist. Käesolev lõputöö esitab privaatsust säilitavate lähenemiste komplekti nimetusega privaatsust säilitav protsessikaeve (PPPM). PPPM põhiline eesmärk on leida tasakaal võimaliku sündmuslogi analüüsist saadava kasu ja analüüsile kohaldatavate privaatsusega seonduvate regulatsioonide (näiteks GDPR) vahel. Lisaks pakub käesolev lõputöö lahenduse, mis võimaldab erinevatel organisatsioonidel protsessikaevet üle ühise andmete terviku rakendada, ilma oma privaatseid andmeid üksteisega jagamata. Käesolevas lõputöös esitatud tehnikad on avatud lähtekoodiga tööriistadena kättesaadavad. Nendest tööriistadest esimene on Amun, mis võimaldab sündmuslogi omanikul sündmuslogi anonüümida enne selle analüütikule jagamist. Teine tööriist on Libra, mis pakub täiendatud võimalusi kasutatavuse ja privaatsuse tasakaalu leidmiseks. Kolmas tööriist on Shareprom, mis võimaldab organisatsioonidele ühiste protsessikaartide loomist sellisel viisil, et ükski osapool ei näe teiste osapoolte andmeid.